1-19-5101/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2019, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-5101 (19284000246) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi

J.A istuses süüd KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Prokurör abiprokurör Lily Sandel Süüdistatav

J.A

(isikukood: XXX; elukoht: - xxx

xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx karistatus: Tartu Maakohtu 24.05.2018.a. ;

otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3800 karistatud KarS §

121 lg 1 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära, mida ei pööratud täitmisele, kui J.A ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu; tõkend: ei ole kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas.

1. Tunnistada J.A (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuse

aasta vangistust. ks 1 (üks)

KarS § 20.06.2019.a., s.o 2 päeva mõistetud

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 19.- karistusaja hulka ja lugeda J.A ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Kar

S § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. M J.A-le äärata katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § J.A lg-s

1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded:

1)

elab kohtu määratud alalises elukohas – elukoht: -xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxx xxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx - ;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata J.A-le

75 lg 2 p 2 kontrolli ajal katseajaks KarS § alusel käitumis kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

2.

Menetluskulude hüvitamine:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista J.A-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 405 (nelisada viis) eurot

ja riigi õigusabi tasu 60 (kuuskümmend) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 465 (nelisada kuuskümmend viis) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2019.a. juulikuust igakuise menetluskulu osa 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 75 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa 25.

tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

3. : Asitõend ja konfiskeerimisele kuuluv vara

J.A-le kuuluv kuriteo toimepanemise vahendiks olnud musta käepidemega taskunuga nuga, mis asub ndite hoiuruumis PPA Lõuna prefektuuri asitõe KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja . kohtuotsuse jõustumistel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Ring - konna-

kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

K kontrollile allutatud naalhooldaja kriminaalhooldusäitumis süüdimõistetule nimetab krimi

osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid sisalduvad kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfos), mis edastatakse süüdimõistetu postivõi e kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja -posti aadressile. Makseinfo tehakse kantseleist või e toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e - -toimik.ee/).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on J.A toime pannud kuriteona teise isiku tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt KarS § järgi,

121 lg 2 p 3

mis seisnes selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 24.05.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3800 karistatud teise isiku kehalise väärkohtlemise eest ning mille eest mõistetud karistus ei ole kustunud, taas 18.06.2019. a kella 23:45 ajal Viljandi maakonnas Põhja-

Sakala vallas - xxxxx xxxxxxx xxxxxxx asuvas eramus, ühise alkoholi tarvitamise käigus tekkinud tüli käigus lõi ühel korral kannatanu noaga ninapiirkonda, põhjustades sellega X.X

lõikehaava kannatanu ninal. Seejärel vigastas J.A noaga kannatanu mõlemat kätt, põhjustades mõlemale käele lõikehaavad. Kirjeldatud tegevusega põhjustas J.A kannatanule valu ja tervisekahjustuse.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõist § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta vangistust. miseks KarS

Tulenevalt KarS § 68 lg st 1 arvata mõistetava karistuseaja hulka J.A poolt -

eelvangistuses viibitud aeg, s. a (19.06.2019.a 20.06.2019. vangistust, ja o 2 päev – a)

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.A ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku § ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on - käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1) ; elama kohtu määratud alalises elukohas

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauema

ks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

Põhjendused süüdimõistmises

K -s 256 iirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS § 1, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses. Taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmene järgides kokkuleppe tluses menetluse

sätteid Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib . -s 239, mille kohaselt k

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagast -le 2. Kohus tuvastas, et amise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS

§ 121 lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 810 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (

), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt s

179 lg-s 1 üüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on määrata süüdimõistetul sundraha suuruseks 405 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhj Süüdistatava endatud ja vajalikus ulatuses. J.A kaitsja esinemise eest

kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 60 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi -le 1 -

mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg s 1 sätestatud s - undraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 2565 lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha poole võrra.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista kriminaalmenetluse J.A-lt

kuludena sundraha 405 eurot

60 eurot riigi kasuks. Arvestades ja riigi õigusabi tasu süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel

J.A on kahtlustatavana kinni peetud 19.-20.06.2019, seega on J.A viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

Vastavalt KarS § le 1 võib kohus kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja

83 lg-

süüteoga saadud vara konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale.

J.A-le kuuluv kuriteo toimepanemise vahendiks olnud musta käepidemega taskunuga nuga, mis asub , PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumistel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik