3-18-1610/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.06.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1610

Haldusasi

XX kaebus Keskkonnaameti 16.07.2018 otsuse nr 7-

9/18/9267-4

õigusvastasuse

tuvastamiseks

ja

Keskkonnaameti

kohustamiseks

anda

nõusolek

projekteerimistingimuste väljastamiseks ning Saaremaa

Vallavalitsuse

23.07.2018

otsuse

nr

5-2/2678-6

tühistamiseks ja Saaremaa valla kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja vandeadvokaat Kärt Saar

Vastustaja I – Keskkonnaamet, esindaja Maiu Paloots

Vastustaja II – Saaremaa vald, esindaja Liis Juulik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.12.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 04.12.2018

otsus haldusasjas nr 3-18-1610.

2. Teha uus otsus, millega rahuldada XX kaebus.

3. Tuvastada Keskkonnaameti 16.07.2018 otsuse nr 7-9/18/9267-4 õigusvastasus ja

kohustada Keskkonnaametit otsustama uuesti nõusoleku andmise üle Kaidi kinnistule

(registriosa nr 1492234; katastritunnus 30101:003:0074) projekteerimistingimuste

väljastamiseks, samuti tühistada Saaremaa Vallavalitsuse 23.07.2018 otsus

nr 5-2/2678-6

ja

kohustada

Saaremaa

valda

vaatama

XX

27.04.2018

projekteerimistingimuste taotlus uuesti läbi.

4. Mõista Keskkonnaametilt ja Saaremaa vallalt XX kasuks solidaarselt välja

menetluskulud 30 eurot. Keskkonnaameti ja Saaremaa valla menetluskulud jätta

nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.07.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-18-1610

2(12)

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX omandas 2016. a-l Kihelkonna vallas (alates 01.06.2017 Saaremaa vald) Vilsandi saare

nn Suur-Vilsandi osal asuva Kaidi kinnistu (pindala 1,32 ha; alates 24.03.2004 sihtotstarve

100% elamumaa). Kaidi kinnistu asub Vilsandi rahvuspargi Vilsandi piiranguvööndis ja

väikeses osas Läänemere ranna 200 m laiuses ranna ehituskeelu- ja piiranguvööndis ning

kuulub Natura 2000 võrgustikku Vilsandi linnu- ja loodusalana. Kaidi kinnistu tekkis 2001. a-l

endise Pidaja II kinnistu (ajaloolise Pidaja 33 talu endiste karjamaade maast moodustatud

kinnistu) jagamisel neljaks katastriüksuseks (Kaidi, Sassi, Jussi ja Pidaja II ehk Joosepi) ning

kinnistul ei paikne ega ole paiknenud hoonestust. Alates 24.03.2004 on Kaidi kinnistu maa

sihtotstarve elamumaa. Kaidi kinnistule on 2004. a-l väljastatud 1,5-korruselise elamu

projekteerimiseks projekteerimistingimused, mille on kooskõlastanud tol ajal Vilsandi

rahvuspargi valitsejaks olnud Vilsandi Rahvuspark (alates 01.02.2009 on Vilsandi rahvuspargi

valitseja Keskkonnaamet). Kinnistule ehitamiseks ei ole ehitusluba väljastatud. Kihelkonna

Vallavolikogu 26.05.2010 määrusega nr 8 kehtestati Kihelkonna valla üldplaneering

(üldplaneering), mille lisaks oleva maakasutuse kaardi järgi on Kaidi kinnistu maakasutuseks

„olemasolev väikeelamumaa“.

2. XX esitas 27.04.2018 taotluse (tl 16‒17) Kaidi kinnistule projekteerimistingimuste

väljastamiseks 1,5-korruselise elamu (kuni 120 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga) ja kuni kahe

abihoone püstitamiseks. Saaremaa vald küsis Keskkonnaametilt tulenevalt looduskaitseseaduse

(LKS) § 14 lg 1 p-st 7 projekteerimistingimuste väljastamiseks nõusolekut.

3. Keskkonnaamet ei andnud 16.07.2018 otsusega nr 7-9/18/9267-4 (tl 26‒31)

LKS § 14 lg 1 p 7 ja lg 2 alusel nõusolekut Kaidi kinnistule projekteerimistingimuste

väljastamiseks.

Keskkonnaamet on küll kooskõlastanud üldplaneeringu, mille kohaselt on Kaidi kinnistu

maakasutuseks väikeelamumaa, kuid ei ole selle kooskõlastamisel hinnanud Kaidi kinnistu

hoonestamise võimalikkust. Üldplaneeringu eesmärgiks ei ole määrata valla territooriumil

asuvatele maaüksustele antava ehitusõiguse küsimust. Vilsandi saar on üldplaneeringuga

määratud väärtuslikuks maastikuks ning üldplaneeringu seletuskirja kohaselt võib Vilsandi

rahvuspargi Vilsandi piiranguvööndis püstitada kaitseala tarbeks mittevajalikke ehitisi üksnes

kinnistu olemasoleval hoonestusalal ja algsetel taluõuedel (seletuskirja lk 51). Kaidi kinnistule

projekteerimistingimuste väljastamisest 2004. a-l on möödunud ca 14 aastat. Arvestades

keskkonna muutumist, muutunud seadusandlust, vahepealseid inventuure ja uuringuid, ei

3-18-1610

3(12)

pruugi need projekteerimistingimused nii pika ajavahemiku järel olla enam realiseeritavad.

Vilsandi rahvuspargi valitseja poolt projekteerimistingimustele 23.01.2004 antud kooskõlastus

võis olla tingitud sellest, et kuni 09.05.2004 kehtinud kaitstavate loodusobjektide seadus

(KLOS) ei sätestanud Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärgina kultuuripärandit. Kaitseala

valitseja on saanud vahepeal olulisi teadmisi Vilsandi rahvuspargi kultuuripärandi kohta OÜ

Artes

Terrae

koostatud

tööst

nr 1560MT1

„Vilsandi

rahvuspargi

ehituspärandi,

asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring“ (Vilsandi rahvuspargi alusuuring,

lõpparuanne esitatud 19.01.2017).

Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärgiks on LKS § 26 lg 2 p 4 kohaselt Lääne-Eesti saarestiku

rannikumaastike kultuuripärandi kaitse. Kultuuripärandi n-ö materiaalse pärandi moodustab

eelkõige maastikupärand, mille moodustavad inimese mõtestatud looduskasutusest kujundatud

asustusstruktuur ja –tihedus, välja kujunenud tihe- ja hajaasustuse vaheldumismuster, loodus-

ja kultuurmaastike tasakaal, ajaloolised maakasutuspõhimõtted, piirkonnale omaste ehitiste

asukohad, mahud ja kujundusvõtted. Vilsandi rahvuspargi kultuurimaastik on käsitletav

maastikupärandina. Vilsandi rahvuspargi kultuuripärandiga seotud kaitse-eesmärke avavad

Keskkonnaameti peadirektori 11.12.2012 käskkirjaga nr 1-4.2/12/553 kinnitatud Vilsandi

rahvuspargi

kaitsekorralduskava

aastateks

2012‒2016

(Vilsandi

rahvuspargi

kaitsekorralduskava) ja OÜ Artes Terrae alusuuring. Alusuuringu (p 3.1.11) kohaselt tuleks

Vilsandi külas uute elamu- või suvilakruntide kohtade valikul vältida endistele karja- ja

põllumaadele ehitamist. Kaitsekorralduskavas (p 4.5) on aga antud suunis, et ehitustegevuse

kavandamisel tuleb juhinduda põhimõttest, et rahvusparki ei rajata uusi kompaktseid

hoonestusalasid.

Kaidi kinnistu asub kunagisele Karala mõisale kuuluva Suurküla maadel Vilsandi saart

mõtteliselt põhja- ja lõunaosaks jagavast Keskteest lõunas, endise Pidaja talu nr 33 heina- ja

karjamaadena kasutatud osal. Kaidi kinnistu hoonestamine oleks vastuolus Vilsandi

rahvuspargi kaitse-eesmärkidega, sest ehitamine endistele põllu- ja rohumaadele, kus

ajalooliselt hoonestust ei olnud, rikuks rahvuspargi asustusstruktuuri. Lähim hoonestus asus

ca 300 m eemal. Pärast taasiseseisvumist on lähimad hooned rajatud Pidaja ja Joosepi

(Pidaja II) kinnistutele, kuid alusuuringu kohaselt on olnud ehitiste rajamine neis kohtades

vastuolus rahvuspargi kultuuripärandi kaitse-eesmärkidega. Kaidi kinnistule hoonete ehitamisel

ei ole võimalik neid sobitada Vilsandi saarel välja kujunenud asustusstruktuuri, sest lisaks

sellele, et ehitataks aladele, kus ajalooliselt hoonestust ei olnud, jääks hoonestus liiga lähedale

Joosepi talu kompleksile. Keskteest lõunas ei ole hoonestust rajatud üksteisele nii lähedale

(hoonete vahekaugus oleks maksimaalselt ca 150 m). Kaidi kinnistu hoonestamisel tekiks

kompaktne hoonestusala, mis on omane piirkonnale Keskteest põhjas, kuid mitte hajaasustusele

Keskteest lõunas.

Kuigi Kaidi kinnistu puhul on tegemist elamumaa sihtotstarbega kinnistuga, ei tähenda see, et

kaitseala valitseja annaks igal juhul ehitusõiguse andmiseks nõusoleku. Konkreetsel juhul

kaalub avalik huvi (rahvuspargi kultuuripärandi säilitamine) üles omaniku erahuvi kinnistu

hoonestamiseks. Vilsandi saare (Suur-Vilsandi) asustusstruktuur on rahvuspargis üks kõige

paremini säilinud asustusstruktuuri näiteid ning selle kahjustamist ei saa lubada. Alusuuringus

on hinnatud Vilsandi küla seal säilinud asustusstruktuuri väärtuste tõttu unikaalseks ja

erakordseks selle kriteeriumi kõrgeimal tasemel. Vabariigi Valitsuse 22.05.1996 määruse

nr 144 „Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja ning välispiiri kirjelduse kinnitamine“ (Vilsandi

rahvuspargi kaitse-eeskiri) ei tee erandit ehitamise lubamiseks elamumaa sihtotstarbega maal ja

hoonestuse rajamise soovi korral tuleb vaadelda kõiki alaga seotud kaitse-eesmärke ja kaaluda

hoonestamise lubatavust tulenevalt kinnistu paiknemisest ja olemusest. Kaidi kinnistu

paiknemine ja olemus on sellised, et kinnistu hoonestamine rikuks kultuuripärandi

3-18-1610

4(12)

kaitse-eesmärke. Kaidi kinnistul ehitamist ei saa lubada ka ehitamisele tingimuste seadmisel

(LKS § 14 lg 3), sest selliseid tingimusi, mille seadmisel ei kahjustaks ehitustegevus Kaidi

kinnistul Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärkide saavutamist, ei esine.

Kaidi kinnistu asub väga väikeses osas ka poolloodusliku koosluse (lood) levikualal, kuid

eeltoodu ei oma kaalumisel suurt tähendust, sest ehitamine Kaidi kinnistule ei ole lubatud

tulenevalt kultuuripärandi kaitse-eesmärgist.

4. Saaremaa Vallavalitsus keeldus 23.07.2018 otsusega nr 5-2/2678-6 (tl 32) Kaidi

kinnistule projekteerimistingimuste andmisest ehitusseadustiku (EhS) § 32 p 6 alusel, sest

EhS § 31 lg 4 p-s 1 nimetatud asutus, s.o Keskkonnaamet on jätnud projekteerimistingimuste

eelnõu kooskõlastamata ja eelnõu muutmine ei ole võimalik.

5. XX esitas 13.08.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 16.07.2018 otsuse

õigusvastasuse tuvastamiseks, Keskkonnaameti kohustamiseks anda nõusolek Kaidi kinnistule

projekteerimistingimuste väljastamiseks,

Saaremaa

Vallavalitsuse

23.07.2018 otsuse

tühistamiseks ja Saaremaa valla kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.

2016. a-l Kaidi kinnistut omandades nähtus kaebajale avalikult kättesaadavatest andmetest, et

kinnistule on võimalik saada ehitusõigus. Keskkonnaamet ei ole välja toonud, kuidas Kaidi

kinnistule ehitamine kahjustaks rahvuspargi toimimist. Keskkonnaameti kirjeldus sellest, miks

ja kuidas Kaidi kinnistu hoonestamine kahjustaks kaitseala eesmärke, on arusaamatu. Lisaks ei

sisaldu vaidlustatud otsuses kaalutlusi selle kohta, kas kaebajal elamu ehitamise lubamine aitaks

kaasa väikesaare inimasustuse kui pärandkultuuri osa kaitsele. Samuti ei ole arvesse võetud,

milliseid kaebaja põhiõiguseid projekteerimistingimuste andmisest keeldumine riivab.

Keskkonnaamet ei ole kaalunud kaebaja õiguspärast ootust, mis tuleneb järgmistest asjaoludest:

Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud Kihelkonna valla üldplaneeringu järgi on Kaidi kinnistu

„väikeelamumaa“; kinnistu kinnistusraamatusse kantud sihtotstarve on „elamumaa“;

Keskkonnaameti

õiguseellane

on

andnud

kooskõlastuse

projekteerimistingimuste

väljastamiseks nii Kaidi kinnistule kui ka naaberkinnistule (Joosepi). Keskkonnaamet ei ole

arvestanud sarnases asjas jõustunud kohtuotsust haldusasjas nr 3-15-3184. Keskkonnaamet ei

saa keelduvas otsuses tugineda sellistele kaalutlustele, mille kohta on kohus juba tuvastanud, et

need ei anna alust projekteerimistingimuste väljastamiseks nõusoleku andmisest keeldumiseks.

6. Keskkonnaamet palus jätta kaebuse rahuldamata, jäädes vaidlustatud otsuse põhjenduste

juurde.

Vilsandi rahvuspargi valitseja (Vilsandi Rahvuspark) ei ole andnud kooskõlastust Pidaja 33 talu

maade lahustükist moodustatud Pidaja II kinnistu jagamiseks ja maa sihtotstarbe muutmiseks.

Küll on Vilsandi Rahvuspargi administratsioon sisuliselt aktsepteerinud Kaidi kinnistu

moodustamist ja sihtotstarbe võimalikku muutmist, kui nõustus 29.01.2004 Kaidi kinnistule

projekteerimistingimuste

väljastamisega.

Projekteerimistingimuste

väljastamisest

on

möödunud ca 14 aastat, pärast seda on Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärke täpsustatud ning

kaitseala valitseja on saanud Vilsandi rahvuspargi kultuuripärandi kohta olulisi teadmisi

vastavasisulisest OÜ Artes Terrae alusuuringust ja Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskavast.

Lääne-Eesti rannikumaastiku kultuuripärandi väärtuste säilimiseks peavad inimtekkelised

muudatused arvestama välja kujunenud asustusstruktuuri. Vilsandi saare Suur-Vilsandi osal on

Keskteest lõunas paiknevale asutusmustrile olemuslik, et ajaloolised talukohad ja hilisemalt

rajatud talukohad paiknevad rannikuala ja omaaegsete heina- ja põllumaa kõlvikute

üleminekuala läheduses, asudes üksteisest ca 250‒300 m kaugusel. Kaidi kinnistu

hoonestamisel vahetult Joosepi ehk Pidaja II hoonestusala kõrval tekiks uus hoonestusala ca

150 m kaugusele. Keskteest lõunas ei ole hoonestusalasid üksteisele nii lähedale rajatud.

3-18-1610

5(12)

Keskkonnaamet on nõusoleku andmise üle otsustamisel kaalunud kõiki asjaolusid, sh

väikesaarel inimasustuse säilitamise vajadust, ning on leidnud, et avalik huvi kultuuripärandi

säilitamiseks kaalub üles kaebaja erahuvid kinnistule ehitamiseks. On olemas elulised

situatsioonid, kus planeering on saanud küll nõusoleku ja maa sihtotstarve on elamumaa, kuid

aastaid hiljem planeeringut realiseerima asudes on asjaolud seoses konkreetse kinnistuga nii

palju muutunud, et ehitusloa andmiseks ei saa enam nõusolekut anda. Sellise olukorra

võimalikkust kinnitab Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määruse nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti

sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning

kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt

piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“ (määrus nr 242) § 31 lg 3 p 2,

mille kohaselt loetakse, et kaitseala piiranguvööndis piirab kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist

kasutamist oluliselt (s.o täidetud on üks eeldus riigi poolt kinnisasja omandamiseks), kui

hoonestamata kinnisasi on elamumaa, ärimaa või tootmismaa sihtotstarbega ja kaitsekord

keelab uute ehitiste püstitamise. See kohaldub ka juhtudele, kui kaitseala valitseja jõuab

kaitsekorra alusel seisukohale, et elamumaa sihtotstarbega kinnistut ei ole võimalik hoonestada.

7. Saaremaa vald palus jätta kaebuse rahuldamata, sest Keskkonnaameti otsust arvestades ei

olnud vallal projekteerimistingimuste väljastamine võimalik.

8. Tallinna Halduskohus jättis 04.12.2018 otsusega kaebuse rahuldamata.

Kohus saab kaalutlusotsuse puhul tugineda õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele vaid

juhul, kui see on toimunud ilmselgelt meelevaldselt, ebaratsionaalselt või vastuolus

diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga

(Riigikohtu 20.03.2014 otsus nr 3-3-1-87-13, p 19). Sääraseid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Keskkonnaamet on kaalumisel arvestanud sellega, et Kihelkonna vald on väljastanud 2004. a-l

kinnistule projekteerimistingimused, mis lubasid kinnistule projekteerida 1,5-kordse palkmaja

ning

Vilsandi

Rahvuspargi

administratsioon

on

29.01.2004

Kaidi

kinnistule

projekteerimistingimuste väljastamisega nõustumisel Kaidi kinnistu moodustamist ja maa

sihtotstarbe

võimalikku

muutumist

sisuliselt

aktsepteerinud.

aasta

möödudes

projekteerimistingimuste väljastamisest ei pruugi need olla enam realiseeritavad, näiteks ei

sätestanud 29.01.2004 kehtinud KLOS Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärgina kultuuripärandi

kaitset. Samuti on pärast 2004. aastat täiendavalt uuritud Vilsandi maastikupärandit ja selle

kaitsevajadust. Väikeelamumaa sihtotstarve Kaidi kinnistul ei garanteeri kaebajale õigust

kinnistule igal juhul sobiv elamu ehitada ning ka üldplaneering ei anna kaebajale siduvat

lubadust, et tema kinnistule saab ehitada. Muuhulgas ei saa üldplaneeringuga muuta LKS ja

selle rakendusakte. Arvestades üldplaneeringu üldisust ja ka LKS § 14 lg 1 kaitsealal

ehitamiseks kaitseala valitseja nõusoleku saamise kohustust juhtumipõhiselt, ei ole alust väita,

et Keskkonnaamet on 21.04.2009 üldplaneeringu kooskõlastamisega andnud automaatselt

kaitseala valitseja nõusoleku Kaidi kinnistu hoonestamiseks. Üldplaneeringu kohaselt on

Vilsandi saar määratud väärtuslikuks maastikuks ning Vilsandi piiranguvööndis võib kaitseala

tarbeks mittevajalikke ehitisi püstitada üksnes kinnistu olemasoleval hoonestusalal ja algsetel

taluõuedel (üldplaneeringu seletuskirja p 10.1, lk 51). Ajalooline asustusstruktuur on Vilsandi

rahvuspargi kaitsekorralduskava p 2.4.1 järgi Vilsandi rahvuspargi pärandkultuurmaastiku

üheks

komponendiks

ja

kaitstavaks

väärtuseks.

Kultuuripärandi

osana

ajaloolise

asustusstruktuuri säilitamine on seega osa Vilsandi loodusala kaitse-eesmärkidest

(LKS § 26 lg 2 p 4).

Keskkonnaamet on vaidlustatud otsuse p-des 3.3 ja 3.4 selgitanud, et Vilsandi saare Suur-

Vilsandi osal on Keskteest lõunas paiknevale asustusmustrile olemuslik, et ajaloolised

talukohad ja ka hilisemalt rajatud talukohad paiknevad kalurikülale iseloomulikult madalama

3-18-1610

6(12)

rannikuala ja kõrgema 2,5 m kõrgusjoone lähedalt algavate omaaegsete heina- ja põllumaa

kõlvikute üleminekuala läheduses, asudes üksikute talukohtade/hoonestusaladena üksteisest

250–300 m kaugusel. Kaidi kinnistu hoonestamisel vahetult Joosepi (kinnistusregistris

Pidaja II) hoonestusala kõrval tekiks aga uus hoonestusala ca 150 m kaugusele. Keskteest

lõunas ei ole hoonestusalasid üksteisele nii lähedale rajatud ja uue hoonestusala moodustamine

vahetult teise hoonestusala kõrvale looks piirkonnas sisuliselt uue asustusmustri.

Puudub vaidlus, et kaebaja kavandatav elamu ei asu vanal talukohal. Kaebaja kinnistu paikneb

Vilsandi edelaosas, Keskteest lõunas, endise Pidaja talu nr 33 heina- ja karjamaadena kasutatud

osal. Keskkonnaamet on vaidlustatud otsuses selgelt ära näidanud, miks põhjustaks

üldplaneeringuga kavandatu elluviimine raskeid tagajärgi rahvuspargi kaitse-eesmärkidele.

01.06.2018 on jõustunud Eesti liitumine Euroopa Maastikukonventsiooniga, millega

teadvustatakse maastiku tähtsust kohalike kultuuride kujunemisel ning selle rolli Euroopa

loodus- ja kultuuripärandi ühe põhiosana, mis edendab inimeste heaolu ning aitab kindlustada

Euroopa identiteeti. Konventsiooni kohaselt tähendab maastikukaitse maastiku silmapaistvate

või iseloomulike, loodus- ja kultuuripärandi poolest väärtuslike osade hoidmiseks ja

säilitamiseks rakendatavaid tegevusi. Eesti rahvusparkide üks peamine eesmärk on suurema

pärandväärtusega Eesti erinevatele piirkondadele iseloomulikumate näidismaastike säilimise

tagamine.

Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava p-s 4.5 antakse suunis, et ehitustegevuse

kavandamisel ja planeeringute koostamisel tuleb juhinduda põhimõttest, et rahvusparki ei rajata

uusi kompaktseid hoonestusalasid, eelistatakse olemasolevate hoonete ja rajatiste taastamist;

uusehitus peab jälgima asustusstruktuuri ja miljööväärtust ning maastikku sobivust. Lääne-Eesti

rannikumaastiku kultuuripärandi väärtuste säilimiseks peavad inimtekkelised muudatused

arvestama väljakujunenud asustusstruktuuri. Kaitsekorralduskava kohaselt on Vilsandi

rahvuspargi pärandmaastiku üheks komponendiks põline asustusmuster. Keskkonnaamet on

vaidlustatud otsuses pidanud kaitsmist väärivaks Vilsandi omapäraks asustuse koondumist

Keskteest põhjasuunda. Kuna kaebaja kinnistu paikneb Keskteest lõunas, omistas

Keskkonnaamet sellele asjaolule projekteerimistingimuste väljastamise kooskõlastamata

jätmisel määrava tähtsuse.

Keskkonnaamet on võtnud kaalutlusotsuse üheks aluseks 2017. aastal koostatud Vilsandi

rahvuspargi alusuuringu, mille tulemuste kohaselt ei ole Vilsandi küla maastikupärandi kaitse

seisukohalt soovitav uute eluhoonete ehitamine külateest lõunas asuvatele ajalooliselt

hoonestamata maaüksustele (lk 107‒108). Alusuuringu järgi tuleks uute elamu- või

suvilakruntide kohtade valikul eelistada hävinud talukohtade taastamist või saare

hoonestusstruktuuri põhimõtteid, tihendades saart ida-lääne suunaliselt läbivast külateest põhja

pool paiknevat hoonestust ning vältida endistele karja- ja põllumaadele ehitamist (lk 108‒109).

Alusuuringust tuleneb selge soovitus, et ühe ajalooliselt, st enne 1944. a-t hoonestatud talu

maale ei tekiks enam kui kaks elamukohta ja loodavad õuealad jääksid väljakujunenud

hoonestusala piiresse (lk 36). Keskkonnaamet on välja toonud, et selles osas on Pidaja talu nr

33 ehitusmahud ammendatud, kuna kõrval asuvale Joosepi kinnistule on juba ehitatud elumaja

ja kaks abihoonet ning Kaidi kinnistule ehitatav hoone jääks sellest vaid 150 m kaugusele.

Vilsandi küla maastikupärandi kaitse seisukohalt ei ole soovitav uute eluhoonete ehitamine

külateest (Keskteest) lõunas asuvatele ajalooliselt hoonestamata maaüksustele, mida ajalooliselt

kasutati heina- ja karjamaadena (lk-d 96 ja 108). Viimastel aastakümnetel Keskteest lõunasse

rajatud suvilatega (nt Pidaja, Kullamäe, Joosepi) on küll mingil määral rikutud Vilsandi saarele

omast pärandkultuuri (küla traditsioonilise asustuse paiknemist), kuid see ei tähenda, et küla

säilinud ajaloolise asustuse struktuur ei oleks edaspidist kaitsmist väärt. Ehitamise

kooskõlastamisel enne 2004. a-t ei olnud Vilsandi rahvuspargi kultuuripärandi olemust

3-18-1610

7(12)

põhjalikumalt uuritud, mistõttu on tehtud otsuseid, mis ei pruugi olla enam kooskõlas tänaste

teadmistega ja eesmärkidega kultuuripärandi kaitsmisel. Kuna alusuuring on valminud 2017. a-

l, on Keskkonnaamet võrreldes haldusasjas nr 3-15-3184 vaidlustatud haldusaktiga tuginenud

praeguses asjas vaidlustatud otsuses oluliselt täiendatud ja täpsustatud alusandmetele. Faktivead

ei ole otsuse aluseks olevates andmetes tuvastatavad.

Keskkonnaamet ei ole teinud ilmselgeid kaalumisvigu. Avalikku huvi on kaalutud kaebaja

erahuviga ja otsustust on piisavalt põhjendatud. Otsus ei ole ebaproportsionaalne. Ka

Keskkonnaameti otsusest lähtuv Saaremaa Vallavalitsuse 23.07.2018 otsus on õiguspärane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus,

millega rahuldada tema kaebus.

Halduskohus on teinud otsuse üksnes Keskkonnaameti väidete põhjal ja jätnud kaebaja väited

analüüsimata. Haldusorgan peab kinnistuomanikule põhjustatud omandiõiguse riivet reaalselt

hindama ning kaaluma seda võimaliku kahjuga, mis võib ehitamisega asustusstruktuurile

tekkida. Keskkonnaameti otsuses on pikalt tsiteeritud õigusakte ja uuringuid, kuid neid ei ole

seostatud Kaidi kinnistuga. Jääb arusaamatuks, milles seisneb kaebaja õigustatud ootuse

kaalumine. Kaalumine peaks olema sisuline ja kaebajale arusaadav. Kui Kaidi kinnistule

ehitamine kahjustab rahvuspargi toimimist, tulnuks konkreetselt välja tuua, kuidas ja millisel

määral. Puuduvad kaalutlused, kas Kaidi kinnistule ehitamine võiks aidata hoopis kaasa

väikesaare inimasustuse kui pärandkultuuri kaitsele (vrd naaberkinnistu kohta tehtud Tallinna

Ringkonnakohtu otsus nr 3-15-3148). Kaalutlused ei saa olla abstraktsed. Keskkonnaamet on

omistanud ebaproportsionaalselt suure kaalu enda tellitud 2017. a uuringule, jättes kõrvale kõik

muud kaalutlused, sh Keskkonnaameti enda poolt varem kooskõlastatud õigusaktid. 2017. a

uuring ei ole uus asjaolu ega õigusakt, vaid üks võimalik tõendi allikas. Keskkonnaameti otsuses

puuduvad kaalutlused kaebaja õiguspärase ootusega arvestamise kohta ja halduskohus ei

tohtinud hakata neid ise välja mõtlema.

Haldusasjas nr 3-18-1209 toimub analoogne kohtuvaidlus, kus kinnistuomanik vaidlustab

Keskkonnaameti keeldumist nõusoleku andmisest projekteerimistingimuste väljastamiseks

Kaidi kinnistu naaberkinnistuks oleva Sassi kinnistu suhtes. Tallinna Ringkonnakohus tegi

selles asjas 28.03.2019 otsuse, milles leidis, et Keskkonnaamet ei ole projekteerimistingimuste

väljastamisest keeldumisel võtnud piisavalt arvesse varem antud erinevaid haldusakte ja

kinnistuomaniku õiguspärast ootust kinnistule hoonete rajamiseks.

10. Keskkonnaamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu

otsuse põhjendustega.

Kaebaja tõi haldusasja nr 3-15-3148 menetlemise käigus esile uusi asjaolusid, millega

Keskkonnaamet ei saanud Sassi kinnistu projekteerimistingimustele kooskõlastuse andmisel

arvestada.

Seetõttu

ei

esitanud

Keskkonnaamet

ringkonnakohtu

otsuse

peale

kassatsioonkaebust, vaid tegi Sassi kinnistu projekteerimistingimuste lubatavuse kohta uue

otsuse. Sassi ja Kaidi kinnistu erinevad oma olemuselt ja paiknemiselt Vilsandi saare

asustusmustris. Sassi kinnistu kohta tehtud kohtuotsused ei ole Keskkonnaametile siduvad. Iga

kaalutlusotsus on individuaalne. Keskkonnaamet arvestas kaebaja õiguspärase ootusega

(2004. aasta Vilsandi Rahvuspargi administratsiooni nõusolek projekteerimistingimuste

väljastamiseks; projekteerimistingimuste väljastamine Kaidi kinnistule 2004. a-l; Kihelkonna

valla üldplaneeringus märgitud kinnistu sihtotstarve), kuid selgitas, et ca 14 aastaga on asjaolud

muutunud ning seda ajavahemikku arvestades ei saa enam rääkida kaebaja ootusest, et

projekteerimistingimused tuleb igal juhul väljastada (vrd planeerimisseaduse § 140, mille

3-18-1610

8(12)

kohaselt võib detailplaneeringu tunnistada kehtetuks, kui seda ei ole asutud ellu viima viie aasta

jooksul, arvates selle kehtestamisest). Vahepeal on jõustunud ka LKS, mis laiendas Vilsandi

rahvuspargi kaitse-eesmärke.

Kaidi kinnistu on elamumaa sihtotstarbega, kuid kaitse-eeskiri ei tee tulenevalt maa

sihtotstarbest ehitamisel erisusi. Seega pidi Keskkonnaamet eeskätt hindama, kas Kaidi kinnistu

hoonestamine võib kahjustada Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärke või rahvuspargi seisundit.

Keskkonnaamet on selgitanud Vilsandi rahvuspargi ja Vilsandi saare kultuuripärandi olemust

ning analüüsinud Kaidi kinnistut kui ühte osa kultuuripärandina kaitstavast pärandmaastikust.

Otsuses on piisavalt selgitatud, kuidas Kaidi kinnistu hoonestamine muudaks piirkonnale omast

asustusstruktuuri. Kinnistule ehitamisel tekiks Vilsandil sisuliselt uus asustusmuster

(kompaktne asustus), mis on vastuolus rahvuspargi kaitse-eesmärgiga (säilitada saare ajalooline

asustusstruktuur). Seetõttu ei kaalu kaebaja erahuvi üles avalikku huvi kaitsta ja säilitada

Vilsandi saarele iseloomulikku pärandmaastikku. Halduskohus on lähtunud Keskkonnaameti

otsuses toodud põhjendustest ega ole ise kaalumist teostanud.

Tallinna Ringkonnakohus on 28.03.2019 otsuses haldusasjas nr 3-18-1209 jätnud muutunud

asjaoluna arvestamata näiteks 01.06.2018 Eesti liitumise Euroopa maastikukonventsiooniga.

Samuti omab Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärkide avamisel ja selgitamisel suurt tähtsust

19.01.2017 valminud Vilsandi rahvuspargi alusuuring. Tallinna Ringkonnakohus on

28.03.2019 otsuses mõistnud üldplaneeringu seletuskirjas esitatut ebaõigesti. Selle p 10.1

kohaselt võib Vilsandi piiranguvööndis ehitisi püstitada algsetel taluõuedel (ajaloolised

talukohad) või hilisemalt moodustatud kinnistutel, millel on olemasolev hoonestusala (kinnistul

on hooned). Kaidi kinnistu ei ole algse taluõue ala ja sellel puudub ka hiljem rajatud hoonestus.

Seega välistab üldplaneeringu sõnastus Kaidi kinnistu hoonestamise, kuid lubab kaaluda

täiendavate hoonete rajamist hoonestatud Pidaja II ehk Joosepi kinnistul. Üldplaneeringu

sõnastus ei loo kaitsealal paiknevate hoonestamata kinnistute osas õigustatud ootust, et

üldplaneeringu kohaselt võiks kinnistu igal juhul hoonestada.

11. Saaremaa vald palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, sest Keskkonnaameti otsus oli

Saaremaa valla jaoks siduv.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Keskkonnaameti 16.07.2018 otsus nr 7-9/18/9267-4 Kaidi kinnistule elamu ja abihoonete

ehitamiseks projekteerimistingimuste väljastamisele nõusoleku andmata jätmise kohta on oma

õiguslikult olemuselt menetlustoiming, mille sisulise õigsuse hindamisel tuleb lähtuda

haldusaktiga sarnastest õiguspärasuse eeldustest, sh proportsionaalsus ja kaalutlusvigade

puudumine (Riigikohtu 24.04.2014 otsus nr 3-3-1-15-14, p-d 14 ja 19). Kohus saab sekkuda

haldusorgani kaalutlusruumi üksnes juhul, kui tehtud on kaalutlusviga, sh kui haldusorgan on

jätnud olulisi asjaolusid arvesse võtmata, võtnud arvesse lubamatuid asjaolusid või väärtustanud

asjakohaseid huve meelevaldselt. Kohus ei teosta haldustegevuse õiguspärasust kontrollides

kaalutlusõigust haldusorgani asemel (Riigikohtu 30.05.2019 otsus nr 3-17-563, p 12). Kohus

võib sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse ka siis, kui otsustus jääb küll kaalutlusõiguse

piiridesse, kuid tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses. Diskretsiooniveaga on tegemist

iseäranis juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne

olulise aspekti tähelepanuta (Riigikohtu 14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03, p 40).

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb haldusorganil teostada kaalutlusõigust

kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades

olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

3-18-1610

9(12)

13. Kaidi kinnistu paikneb Vilsandi rahvuspargi alal Vilsandi piiranguvööndis (Vilsandi

rahvuspargi kaitse-eeskirja p 36 alap 1). LKS § 26 lg 1 järgi on rahvuspark kaitseala looduse,

maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks,

taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. LKS § 26 lg 2 p 4 kohaselt on Vilsandi rahvuspargi

eesmärgiks Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitse.

Tulenevalt LKS § 14 lg-st 1 võib kaitsealal anda projekteerimistingimusi vaid kaitstava

loodusobjekti valitseja nõusolekul. LKS § 14 lg 2 sätestab, et kaitstava loodusobjekti valitseja

ei kooskõlasta LKS § 14 lg-s 1 nimetatud tegevust, kui see võib kahjustada kaitstava

loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Nõue, et

rahvuspargis projekteerimistingimuste väljastamiseks on vajalik rahvuspargi valitseja nõusolek,

tuleneb ka Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja p-st 15.

14. Keskkonnaamet on tuginenud Kaidi kinnistut puudutava Vilsandi rahvuspargi kaitsmist

vajava kultuuripärandi sisustamisel ennekõike Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskavale

2012‒20161 ning OÜ Artes Terrae poolt 2017. aastal koostatud Vilsandi rahvuspargi

ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuringule2. Keskkonnaamet

on toonud nende dokumentide pinnalt välja, et Vilsandi rahvuspargis on kaitstavaks

kultuuripärandi osaks ajalooline asustusstruktuur, mis väljendus selles, et saare keskel kulgevast

Keskteest põhjas paiknesid tiheda asustusega ridaküladena paiknenud talude eluhooned ja õued

ning Keskteest lõunas on talusid rajatud üherealisena 2,5 m kõrgusjoone lähedusse hajusalt ja

üksteisest vähemalt 150 m kaugusele (Keskkonnaameti 16.07.2018 otsuse lk 6). Seega paiknes

Vilsandi saare Keskteest lõunas avatud maastik talude põldude ja rohumaadega. Nii

kaitsekorralduskavast kui ka alusuuringust tulenevalt peaks uute elamute ehitamine toimuma

põhimõttel, et need rajatakse esmajärjekorras vanadele talukohtadele (kaitsekorralduskava lk

130, alusuuringu lk 37). Alusuuringust ilmneb, et kaitsmist vajava asustusstruktuuri kindlaks

tegemisel on arvesse võetud enne 1944. a pärit kaarte ja andmeid, sest selleks ajaks oli Vilsandi

saare asustus saavutanud maksimaalse tiheduse ning see periood kirjeldab kõige paremini saare

välja kujunenud asustusmustrit. Kuna alusuuring on läbi viidud valdkonna asjatundjate poolt

teaduslikku metoodikat kasutades, puudub ringkonnakohtul alus pidada selles kajastatust

lähtumist asjakohatuks või ebaõigeks. Puudub vaidlus, et kaebajale kuuluv Kaidi kinnistu

paikneb ajaloolise talu heina- ja karjamaadel, kuhu ehitamist soovitatakse alusuuringus vältida

(alusuuringu lk-d 108, 96); puuduvad andmed, et tegemist oleks vana talukohaga; ning kinnistu

naaberkinnistule (Joosepi ehk Pidaja II) on juba rajatud elamu, mille arvestuslik kaugus Kaidi

kinnistule kavandatavast elamust oleks ca 150 m.

15. Hoolimata sellest, et eeltoodud asjaolude näol on tegemist oluliste asjaoludega, mida

Keskkonnaametil tuli vaidlustatud otsuse tegemisel arvesse võtta, esineb Kaidi kinnistule

ehitamisega seonduvalt veel asjaolusid, mida Keskkonnaametil tuli kaaluda. Keskkonnaamet

on kohtuvaidluses seisukohal, et neid asjaolusid – ennekõike Kaidi kinnistule 2004. a-l

projekteerimistingimuste väljastamisest, elamumaa sihtotstarbest ja üldplaneeringust nähtuv

väikeelamumaa maakasutusest tulenev õigustatud ootus kinnistule hoonestuse rajamiseks,

täiendavalt ka väikesaare püsiasustuse tagamise eesmärk – on vaidlustatud otsuses kaalutud

ning kõiki neid arvestades kaalub avalik huvi kultuuripärandi säilitamiseks kaebaja erahuvid

üle. Kohtu hinnangul ei nähtu aga vaidlustatud otsusest veenvalt, et kõiki neid asjaolusid oleks

kaalumisel tegelikult arvestatud.

16. Keskkonnaameti seisukohtadest saab järeldada, et tema hinnangul ei ole kaebajale Kaidi

kinnistule varem väljastatud projekteerimistingimustest, maa elamumaa sihtotstarbest ja

1 https://www.kaitsealad.ee/est/infomaterjalid-1

2https://kaitsealad.ee/sites/default/files/Vilsandi%20rahvuspark/Asustusstruktuuri%20uuring/Metoodika_Vilsand

i%20uuring%20l6pparuanne.pdf

3-18-1610

10(12)

üldplaneeringust tekkinud õiguspärast ootust Kaidi kinnistu hoonestamiseks. Kui

projekteerimistingimuste väljastamise ja maa sihtotstarbega seonduvat on Keskkonnaamet

käsitlenud ka vaidlustatud otsuse põhjendavas osas (otsuse lk-d 9‒10), siis kehtivas Kihelkonna

valla üldplaneeringus sätestatu kaalumist teiste asjas tähtsust omavate asjaoludega otsuse

põhjendustest ei nähtu. Keskkonnaamet on käsitlenud üldplaneeringut üksnes otsuse asjaoludes

(otsuse lk 2), märkides sealjuures, et Keskkonnaamet ei ole selle kooskõlastamisel hinnanud

Kaidi kinnistu hoonestamise võimalikkust ega andnud nõusolekut selle hoonestamiseks. Samuti

on Keskkonnaamet viidanud üldplaneeringu seletuskirja p-s 10.1 sätestatud põhimõttele

väärtuslike maastike (milleks on üldplaneeringu järgi ka Vilsandi saar) hoonestamisel,

esitamata üldplaneeringus sätestatu kohta mingeid täiendavaid seletusi. Kohtumenetluses on

Keskkonnaamet seisukohal, et üldplaneeringu maakasutuse kaardile kantud olemasoleva

väikeelamumaa maakasutusest ei saa järeldada, et üldplaneeringu järgi on lubatud Kaidi

kinnistut hoonestada, sest selle seletuskirja järgi on see keelatud.

17. Ringkonnakohus ei nõustu Keskkonnaametiga, et kaebajal ei saanud 2016. a-l Kaidi

kinnistut omandades tekkida üldplaneeringust õigustatud ootust, et tal on võimalik see kinnistu

hoonestada. Kihelkonna Vallavolikogu 26.05.2010 määruses nr 83, millega kinnitati

Kihelkonna valla üldplaneering, on öeldud järgmist: „Läbi kaalutlemise, motiveerimise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise on jõutud valda edendavate ning olemasolevaid

keskkonnaväärtusi kõige enam arvestavate ja edasiarendavate lahendusteni. Kihelkonna valla

üldplaneeringut koostades on lähtutud põhimõttest, et valla üldplaneeringu kõige olulisem

eesmärk ja ruumilise arengu tingimus on tagada valla keskkonnaväärtuste hoidmine ja

tasakaalustatud edasiarendamine valla üldise arengu huvides neid väärtusi kahjustamata.“

Samas

määruses

on

märgitud,

et

Keskkonnaministeerium

esitas

üldplaneeringu

kooskõlastamisel soovitused ja ettepanekud üldplaneeringu korrigeerimiseks, viitamata ühelegi

vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga.

Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt annab planeeringulahenduse väljatöötamisel arvesse

võetud keskkonnakaalutlusest ülevaate „Kihelkonna valla üldplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruanne“4 (KSH aruanne) ning planeeringulahenduse väljatöötamisel on

arvesse võetud valla arengukavas (2007‒2013) sätestatud arengueesmärke, nende seas puhta

looduskeskkonna, pärandmaastike, põlistalude, olemasolevate põllumajandusstruktuuride ja

Vilsandi saare püsiasustuse säilitamist ja Vilsandi saare arengusuutlikkuse toetamist

(seletuskirja lk-d 5 ja 11).

18. Kihelkonna valla üldplaneeringu KSH aruandest nähtub, et üldplaneeringu koostamisel on

üheks aluseks olnud asustust ja maakasutust suunavaid keskkonnatingimusi käsitlev

teemaplaneering, milles on nähtud ühe suurema ohuna kultuuripärandile elamumaade

juhuslikku arendamist ning seatud väärtuslikele maastikule maakasutustingimuseks, et

„kompaktse hoonestusega alade asukohavalik toimub ainult üldplaneeringu alusel“ (KSH

aruande lk 39). Veel selgub KSH aruandest, et kohalikele elanikele olulised kultuuri- ja

maastikuväärtused selgitati välja üldplaneeringu koostamisel rühmatööde käigus (lk 39) ning

aruande lk-l 40 tehakse kokkuvõtlik järeldus, et üldplaneeringu ettepanek on valla maastikke ja

kultuuripärandit väärtustav. Üldplaneeringu kehtestamise ajal 2010. a-l sätestas LKS § 26 lg 2

p 4 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärgina muu hulgas kultuuripärandi kaitse ning 01.06.1996

jõustunud Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja ei ole pärast seda muudetud. Eeltoodust saab

järeldada, et juba üldplaneeringu kehtestamisel arvestati muu hulgas Vilsandi rahvuspargi

kultuuripärandi kaitses seisnevat kaitse-eesmärki.

3 https://www.saaremaavald.ee/kihelkonna-piirkond

4https://www.saaremaavald.ee/documents/17113760/18738107/Kihelkonna+%C3%9CP+KSH+aruanne.pdf/3ad

7797a-5630-448f-9d28-d8269662f9e9?version=1.0&inheritRedirect=true

3-18-1610

11(12)

19. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on Vilsandi rahvuspark määratletud väärtusliku

maastikuna (seletuskirja p 10, lk 49). Seletuskirja p-s 10.1 on märgitud, et kultuurilis-,

ajaloolise, esteetilise, loodusliku, identiteedi- ja puhkeväärtusega Vilsandi rahvuspargi alal

tuleb arendustegevusel arvestada rahvuspargi kaitse-eesmärkidega vastavalt kaitse-eeskirjale

ning Kiirassaare, Kõruse, Rootsiküla, Sarapiku ja Vilsandi piiranguvööndites võib kaitseala

tarbeks mittevajalikke ehitisi püstitada üksnes kinnistu olemasoleval hoonestusalal ja algsetel

taluõuedel (lk 51). Ringkonnakohus on eeltoodut tõlgendanud 28.03.2019 otsuses nr 3-18-1209

(p 18). Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde, leides jätkuvalt, et selle

üldplaneeringu seletuskirjas toodud lausega on silmas peetud olukordi, kus hoonestust

kavandatakse väljapoole olemasolevat väikeelamumaad, kuna väikeelamumaa sihtotstarbega

kinnistute, millel hooneid ei paikne, kasutamise otstarvet ei ole üldplaneeringuga soovitud

muuta. Nõustuda ei saa Keskkonnaameti tõlgendusega, et üldplaneeringu seletuskirjas toodud

mõistet „olemasolev hoonestusala“ tuleb mõista selliselt, et sellega on silmas peetud üksnes

hoonestatud kinnistuid. Ka üldplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud planeerimisseaduse

(27.02.2010 kuni 30.05.2010 kehtinud redaktsioon) § 9 lg 2 p 3 määratles krundi hoonestusala

kui krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hooneid. Kuigi planeerimisseaduses on

hoonestusala mõiste esitatud detailplaneeringuga kindlaks määratavate aspektide seas, saab

detailplaneeringu kohustuseta ala puhul (milleks Kihelkonna valla üldplaneeringu järgi on ka

Kaidi kinnistu) pidada olemasolevaks hoonestusalaks ka ala, millele on väljastatud

projekteerimistingimused ja kuhu on projekteerimistingimuste alusel lubatud rajada hooneid.

Arvestades, et Kaidi kinnistule oli 2004. a-l väljastatud projekteerimistingimused (tl 10‒11)

ning üldplaneeringu lisaks oleva maakasustuse kaardi5 järgi oli Kaidi kinnistu maakasutuseks

„olemasolev väikeelamumaa“, tuleb asuda seisukohale, et üldplaneeringust sai kaebajale

tuleneda õigustatud ootus, et tema omandatud kinnistu hoonestamine on lubatud. Õiguspärane

ootus ei laiene kõigile võimalikele õiguspositsioonidele, vaid “kaitseb isiku õiguspärast ootust

ja usaldust, et isikult ei võeta ära riigi poolt antud õigusi, mida isik on asunud realiseerima”

(Riigikohtu 21.02.2002 otsus nr 3-3-1-6-02, p 18).

20. Kuigi pärast üldplaneeringu kehtestamist 2010. a-l on vastu võetud Vilsandi rahvuspargi

kaitsekorralduskava ja koostatud Vilsandi rahvuspargi alusuuring, ei saa neid uusi uuringuid

pidada ilma kahtlusteta olulisemateks kui eespool käsitletud üldplaneeringus esitatud

järeldused. Kõnealune üldplaneering kehtis nii kaebaja poolt Kaidi kinnistu omandamise kui ka

vaidlustatud otsuse tegemise ajal ning kuna kaebaja sai enda õiguste teostamisel tugineda

kehtivale üldplaneeringule, pidi Keskkonnaamet üldplaneeringus sätestatut ka kaaluma.

Keskkonnaameti poolt üldplaneeringus sätestatule kaalu andmata jätmist ning kaebajale sellest

tuleneva õigustatud ootuse kaalumata jätmist saab pidada kaalutlusotsuse tegemisel esinenud

ilmselgeks kaalumisveaks.

21. Ringkonnakohus ei nõustu Keskkonnaametiga, et Kaidi kinnistule projekteerimistingimuste

väljastamiseks nõusoleku andmise välistab Eesti liitumine Euroopa maastikukonventsiooniga.

Selle Eesti suhtes 01.06.2018 jõustunud konventsiooni kohaselt peab Eesti küll edendama

maastike väärtusi ja kaitset (nt konventsiooni art 6.B.c), kuid rakendama konventsiooni ka oma

võimujaotuse, konstitutsiooniliste põhimõtete ja haldusmeetmete kohaselt, pidades silmas

subsidiaarsuse printsiipi ning võttes arvesse Euroopa kohaliku omavalitsuse hartat

(konventsiooni art 4). Seega ei takistanud Eesti liitumine maastikukonventsiooniga õiguspärase

kaalutlusotsuse tulemusel ka Kaidi kinnistule projekteerimistingimuste väljastamisega

nõustumist.

5 http://www.saaremaavald.ee/kihelkonna-piirkond, nimega Maakasutus_leht 1

3-18-1610

12(12)

22. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et Keskkonnaamet ei ole kaalutlusotsuse

tegemisel andnud piisavat kaalu kaebajale üldplaneeringust võrsuvale õigustatud ootusele.

Kohtul puudub veendumus, et kaebaja õigustatud ootusele piisava kaalu andmisel ning selle

sisulisel kaalumisel Suur-Vilsandi kultuuripärandi kaitse vajadusega ei oleks Keskkonnaamet

jõudnud teistsugusele järeldusele. Kuna Saaremaa vald on projekteerimistingimuste

väljastamisest keeldumisel tuginenud Keskkonnaameti nõusoleku andmisest keeldumisele, ei

saa õiguspäraseks pidada ka Saaremaa Vallavalitsuse 23.07.2018 otsust.

23. Ringkonnakohus rahuldab HKMS § 200 p 3 alusel apellatsioonkaebuse ja tühistab Tallinna

Halduskohtu 04.12.2018 otsuse. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega tuvastab

Keskkonnaameti 16.07.2018 otsuse nr 7-9/18/9267-4 õigusvastasuse ning kohustab

Keskkonnaametit

otsustama

uuesti

nõusoleku

andmine

projekteerimistingimuste

väljastamiseks. Ringkonnakohus ei leia, et Keskkonnaameti kaalutlusruum oleks asjaolusid

arvestades sedavõrd ahenenud, et see õigustaks Keskkonnaameti kohustamist konkreetse sisuga

toimingu tegemiseks. Samuti tühistab kohus Saaremaa Vallavalitsuse 23.07.2018 otsuse nr 5-

2/2678-6 ning kohustab Saaremaa valda vaatama kaebaja taotlus projekteerimistingimuste

väljastamiseks uuesti läbi.

24. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud menetluskulude nimekirju ja kuludokumente.

Seetõttu jäävad kõik muud võimalikud menetluskulud peale riigilõivu kaebaja enda kanda

(HKMS § 109 lg 1). Saaremaa vallalt ja Keskkonnaametilt tuleb mõista HKMS § 108 lg 1 alusel

kaebaja kasuks solidaarselt välja esimese astme kohtumenetluses ja apellatsioonimenetluses

tasutud riigilõiv kokku 30 eurot (HKMS § 108 lg 1). Saaremaa valla ja Keskkonnaameti

menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)