2-19-7227/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-7227 Tsiviilasi U V, A Z, N G, R T, A J ja T V avaldus Aktsiaselts MERX pankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming

Menetlusosalised ja nende esindajad Ajutise halduri nimetamata jätmine ja pankrotiavalduse menetluse lõpetamine Võlausaldaja I: U V (isikukood xxxx, elukoht xxxx, epost: xxxx) Võlausaldaja II: A Z (isikukood xxxx, elukoht xxxx, epost: xxxx) Võlausaldaja III: N G (isikukood xxxx, elukoht xxxx, epost: xxxx) Võlausaldaja IV: R T (isikukood xxxx, elukoht xxxx, epost: xxxx) Võlausaldaja V: A J (isikukood xxxx, elukoht xxxx, epost: xxxx) Võlausaldaja VI: T V (isikukood xxxx, elukoht xxxx, epost: xxxx) Võlgnik: Aktsiaselts MERX (registrikood 10025047, asukoht Saeveski tn 10, 11214 Tallinn, e-post: mpag.info@gmail.com), seaduslik esindaja A K (isikukood xxxx, e-post: xxxx; xxxx) Korraldav eelistung ja sellel osalenud isikud 11.06.2019 Võlausaldaja U V Võlausaldaja A Z Võlausaldaja N G Võlausaldaja R T Võlausaldaja A J Võlausaldaja T V

RESOLUTSIOON

1. Jätta U V, A Z, N G, R T, A J ja T V poolt Aktsiaselts MERX vastu esitatud pankrotiavalduse alusel ajutine pankrotihaldur pankrotiseaduse § 15 lg 41 alusel nimetamata ja lõpetada pankrotiavalduse menetlus.

2. Tuvastada, et Aktsiaseltsil MERX (registrikood 10025047) on tööõigussuhtest tulenev täitmata kohustus U V ees summas 9070,63 eurot (sh saamata jäänud töötasu summas 4000 eurot, puhkusehüvitis summas 2070,63 eurot ja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis summas 3000 eurot).

3. Tuvastada, et Aktsiaseltsil MERX (registrikood 10025047) on tööõigussuhtest tulenev täitmata kohustus A Z ees summas 7744,90 eurot (sh saamata jäänud töötasu summas 2942,1 eurot, puhkusehüvitis summas 880,28 eurot ja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis summas 3922,51 eurot).

4. Tuvastada, et Aktsiaseltsil MERX (registrikood 10025047) on tööõigussuhtest tulenev täitmata kohustus N G ees summas 2233,48 eurot (sh saamata jäänud töötasu summas 1156,16 eurot ja puhkusehüvitis summas 1077,32 eurot).

5. Tuvastada, et Aktsiaseltsil MERX (registrikood 10025047) on tööõigussuhtest tulenev täitmata kohustus R T ees summas 4371,43 eurot (saamata jäänud töötasu summas 3600 eurot ja puhkusehüvitis summas 771,43 eurot).

6. Tuvastada, et Aktsiaseltsil MERX (registrikood 10025047) on tööõigussuhtest tulenev täitmata kohustus A J ees summas 3528 eurot (TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis).

7. Tuvastada, et Aktsiaseltsil MERX (registrikood 10025047) on tööõigussuhtest tulenev täitmata kohustus T V ees summas 2425,41 eurot (saamata jäänud töötasu summas 1800 eurot ja puhkusehüvitis summas 625,41 eurot).

8. Käesoleva määrusega on võlausaldajatel võimalik pöörduda töötukassa poole hüvitise saamiseks töötuskindlustuse seaduse § 21 lg 1 p 4 alusel.

9. Jätta menetluskulud võlausaldajate kanda.

10. Toimetada kohtumäärus kätte võlausaldajatele ja võlgnikule. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud U V, A Z, N G, R T, A J ja T V esitasid kohtule 13.05.2019 avalduse Aktsiaselts MERX pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avalduse esitamise seisuga võlgniku võlgnevus võlausaldajate ees kokku summas 29 373,85 eurot, mille aluseks on võlausaldajate kasuks tehtud töövaidluskomisjoni otsused. Võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ning võlausaldajad on esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse, millele järgneva 10 päeva jooksul ei ole võlgnik kohustust täitnud. Võlausaldajad paluvad kohtul algatada võlgniku pankrotimenetlus ning määrata ajutine pankrotihaldur. Võlausaldajad on tasunud riigilõivu 10 eurot. Kohus võttis 20.05.2019 määrusega pankrotiavalduse menetlusse, kohustas võlausaldajaid 10 päeva jooksul tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 1000 eurot, määras toimetada pankrotiavaldus kätte võlgnikule ning pidada asjas eelistung. Võlgnik ei ole pankrotiavaldusele vastuväiteid esitanud. Kohus viis 11.06.2019 läbi eelistungi, kus võlausaldajad teatasid, et jäävad esitatud avalduse juurde ning lisasid, et ei ole ajutise halduri tasu ja kulude katteks kohtu poolt määratud summat tasunud. Võlgnik istungile ei ilmunud. Kohus määras, et teeb lahendi teatavaks 20.06.2019.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 11 alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. PankrS § 15 lg 3 p 5 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. PankrS § 11 lg 41 näeb ette, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus võttis 20.05.2019 pankrotiavalduse menetlusse ja kohustas töötajaid tasuma PankrS §

11 alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti. Töötajad deposiiti ei tasunud. Kohus peab seega hindama, kas avalduse esitanud töötajad on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja nõude olemasolu tõendanud. Seejärel peab kohus välja tooma asjaolud, millest nähtub, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Lg 5 ütleb, et kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Võlausaldajate pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et Töövaidluskomisjoni otsustega tehti töötajata kasuks järgmised otsused: 1) Töövaidluskomisjoni 16.05.2017 otsus nr 4-1/780/17, millega mõisteti Aktsiaseltsilt MERX töötaja U V kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 4000 eurot, puhkusehüvitis summas 2070,63 eurot ja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis summas 3000 eurot; 2) Töövaidluskomisjoni 16.05.2017 otsus nr 4-1/654/17, millega mõisteti Aktsiaseltsilt MERX töötaja A Z kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 2942,1 eurot, puhkusehüvitis summas 880,28 eurot ja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis summas 3922,51 eurot; 3) Töövaidluskomisjoni 14.06.2017 otsus nr 4-1/918/17, millega mõisteti Aktsiaseltsilt MERX töötaja N G kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 1156,16 eurot ja puhkusehüvitis summas 1077,32 eurot; 4) Töövaidluskomisjoni 16.05.2017 otsus nr 4-1/816/17, millega mõisteti Aktsiaseltsilt MERX töötaja R T kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 3600 eurot ja puhkusehüvitis summas 771,43 eurot; 5) Töövaidluskomisjoni 27.06.2017 otsus nr 4-1/1089/17, millega mõisteti Aktsiaseltsilt MERX töötaja A J kasuks välja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis summas 3528 eurot; 6) Töövaidluskomisjoni 10.10.2017 otsus nr 4-1/1706/17, millega mõisteti Aktsiaseltsilt MERX töötaja T V kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 1800 eurot ja puhkusehüvitis summas 625,41 eurot.

Kohus leiab, et töötajad on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning töötajad on tõendanud nõuete olemasolu. Töötajad on esitanud nõuete tõendamiseks töövaidluskomisjoni otsused. Võlgniku kohustus töötajate ees on kokku 29 373,85 eurot, mida võlgnik ei ole tasunud kahe aasta jooksul nõuete sissenõutavaks muutumisest ega 10 päeva jooksul pärast pankrotihoiatuse esitamist. Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnik maksejõuetusele vastu ei ole vaielnud. Järgnevalt hindab kohus, kas võlgnikul jätkub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Töötajad on esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse, kuid võlgnik ei ole siiani töötajate ees oma kohustusi täitnud. Võlgnik ei ole töötajate avaldusele töövaidluskomisjonis ega pankrotiavaldusele kohtumenetluses vastanud. Kohus on võlgniku majandusliku olukorra väljaselgitamiseks teinud päringud vararegistritele ning tuvastanud, et võlgnikul puudub registritesse kantud vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgnikul on 20.06.2019 seisuga maksuvõlg summas 31 477 eurot. Lisaks on võlgnikul äriregistrile esitamata majandusaasta aruanded alates 2016. aastast. Äriseadustiku (ÄS) § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist ning ÄS § 179 lg 4 järgi kohustub juhatus esitama äriregistrile majandusaasta aruanded kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Võlgniku juhatus on kohtu hinnangul rikkunud ÄS § 183 ja § 179 sätestatut sellega, et ei ole registripidajale esitanud majandusaasta aruandeid. Viidatud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et võlgnikul puuduvad vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Vastavalt äriseadustiku § 180 lg 5

1 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt ÄS §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud ÄS § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. PankrS § 15 lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse tasuda kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 1000 eurot. Võlausaldajad ei ole viidatud deposiiti tasunud. Eeltoodust tulenevalt esineb alus PankrS § 15 lg 41 kohaselt ajutise halduri nimetamata jätmiseks. Kohus on tuvastanud, et töötajad on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud ning tööandjal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus lõpetab seega pankrotiavalduse menetluse. Tulenevalt töötuskindlustuse seaduse § 21 lg 1 p-st 4 võib töötaja esitada hüvitise taotlemise avalduse töötukassale, kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 19 punkti 3 alusel. Sama seaduse § 19 p 3 ütleb, et tööandja on maksejõuetu, kui kohus on teinud pankrotiseaduse § 15 lõikes 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või pankrotiseaduse § 27 lõikes 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud võlausaldajate kanda. Käesolevas asjas on menetluskuluks võlausaldajate poolt tasutud riigilõiv 10 eurot, mis jääb viidatud sätte alusel nende endi kanda. Muid menetluskulusid käesolevas menetluses tekkinud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik