3-19-1067/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 20.06.2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-1067 Haldusasi XX kaebus kriminaalmenetluse käigus ära võetud vara tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – XX Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 05.06.2019 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus XX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Võtta XX määruskaebus menetlusse. 2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.06.2019 määrus haldusasjas nr 3-19-1067 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. XX esitas 05.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tagastada temalt kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXXX ära võetud esemed, mida ei ole loetletud samas kriminaalasjas tehtud vara arestimise määruses, ning hüvitada talle saamata jäänud kasu 50 euro ulatuses. Kaebuses on esitatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebajalt on kriminaalmenetluse käigus võetud ära esemed (kullast käekett, must õhuvoolik, oranž õhuvoolik koos rõhumõõtjaga, musta värvi hari, survepesuri filter (tihendiga), 1,5 m pikkune veevoolik, sinine veevooliku ühenduslüli), ilma et neid oleks kajastatud 14.12.2016 vara arestimise määruses. Neid asju keeldutakse kaebajale tagastamast. Politseija Piirivalveametile 04.04.2019 esitatud avalduse menetlemisel on tuvastatud, et nimetatud asjad on asitõendite laos. 2. Tallinna Halduskohus tagastas 05.06.2019 määrusega XX kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel ning jättis tema menetlusabi taotluse läbi vaatamata.

3-19-1067 2(3) Halduskohtul puudub kaebuse läbivaatamiseks pädevus (HKMS § 4 lg 1). Kaebaja taotleb temalt kriminaalmenetluse raames ära võetud asitõendite tagastamist. Kuigi kriminaalmenetlus ja sellest tulenev vaidlus on iseenesest avalik-õiguslik, on kriminaalmenetluses kogutud asitõendite tagastamine ammendavalt reguleeritud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 3. peatüki 9. jaos. Seega on kriminaalmenetluse raames ära võetud asitõendite tagastamisele ette nähtud teistsugune menetluskord ja sellekohaste vaidluste lahendamine ei allu halduskohtule, vaid maakohtule (KrMS § 18). Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS) ja sellekohased vaidlused alluvad samuti maakohtule (SKHS § 17).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. XX palub 10.06.2019 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 05.06.2019 määrus tühistada. Kaebuses loetletud asju ei ole arestitud. Tegemist on arestimise kohtumääruses nimetatud asjadest eraldiseisvate asjadega ning menetleja peab need kaebajale tagastama. Asju hoitakse kinni meelevaldselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamisel ei tule tasuda riigilõivu (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 5. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe vaidluse lahendamiseks ette teistsugust menetluskorda. 6. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtub, et Pärnu Maakohus on arestinud 14.12.2016 määrusega asjas nr X-XX-XXXX kaebajale kuuluva vara 9410,08 euro väärtuses. Tegemist on olnud kaebaja poolt kuriteo toimepanemise tulemusel saadud vara arestimisega KrMS § 142 lg 1 ning karistusseadustiku (KarS) § 832 ja § 84 alusel vara konfiskeerimise või konfiskeerimise asendamise tagamiseks. KrMS § 142 lg 2 kohaselt arestitakse vara prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel ning KrMS § 143 lg 1 p 1 kohaselt tuleb vara arestimise protokolli kanda arestitud objektide nimetused ja tunnused ning objektide hulk, maht või kaal ja väärtus. Nimetatud Pärnu Maakohtu määrusega arestitud kaebaja vara hulgas on näiteks ATV lumesahk, murutraktor, diiselgeneraator, krossimootorratas, õhukompressor, survepesur, 2 nurgasaagi, kompressor NuAIR, löökdrell, keevitusseade ning 1 kollasest metallist kett. Halduskohtule praeguses asjas esitatud kaebuses palub kaebaja talle tagastada musta õhuvooliku, oranži õhuvooliku koos rõhumõõtjaga, musta värvi harja, survepesuri filtri (tihendiga), 1,5 m pikkuse veevooliku, veevooliku ühenduslüli ning kullast käeketi. Kuigi viimati nimetatud asju ei ole arestimismääruses nimetatud, saab kaebaja väidetest järeldada, et kaebuses nimetatud esemed on temalt ära võetud koos Pärnu Maakohtu 14.12.2016 määruses nimetatud esemetega. Samuti võis olla tegemist arestimismääruses nimetatud asjade tarvikutega (näiteks filter, hari ja voolik) või esemega, mida on määruses nimetatud teisiti, kui seda nimetab kaebaja (nt kullast käekett). Halduskohus ei saa sekkuda kriminaalmenetlusse ega otsustada kriminaalasjas arestitud või sellega koos kinni peetava vara tagastamise üle. Hoolimata sellest, et halduskohus on ekslikult pidanud kaebajalt ära võetud esemeid asitõenditeks, saab kaebuses väidetav kahju olla

3-19-1067 3(3) kaebajale tekkinud üksnes süüteomenetluse toimingute tulemusel, mistõttu on halduskohus õigesti leidnud, et sellise kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. 7. Süüteomenetluses (sh vara arestimisega) tekitatud kahju hüvitamist on isikul võimalik nõuda SKHS-s sätestatud korras (SKHS § 1 lg 1). SKHS § 2 lg 3 ja riigivastutuse seaduse § 12 lg 2 järgi loetakse menetleja tekitatud kahjuks igasugune avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju. SKHS § 14 lg 1 kohaselt tuleb kohtueelses kriminaalmenetluses kahju hüvitamise taotlus esitada prokuratuurile. SKHS § 16 lg 1 järgi saab prokuratuuri otsuse peale kaevata Riigiprokuratuurile ning SKHS § 17 lg 1 järgi saab Riigiprokuratuuri otsuse peale kaevata maakohtule. Kui kriminaalasi on kohtu menetluses, tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtule (SKHS § 18 lg 1). Taotluse esitamist pärast maakohtu menetlust reguleerib SKHS § 21. Seega on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord. 8. Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.06.2019 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)