Legislator Case Law & Legislation
1-19-4903/2 AI generated

1-19-4903/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-19-4903/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohus võib kohtuasja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning kuue kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. b) on sisuliselt sama juba kohtu poolt arutatuga või on juba esitatud arutamiseks muu rahvusvahelise uurimisvõi lahendamismenetluse raames ega sisalda uut asjassepuutuvat teavet.

Legislator headnote

AI generated

1-19-4903/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Riigi õigusabi seaduse §37 lg.3 kohaselt keeldub maakohus Riigi õigusabi seaduse §37 lg.1 alusel riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.06.2019 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-19-4903 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuasi Nikolai KALTŠUKI taotlus riigi õigusabi saamiseks Taotleja Nikolai KALTŠUK sünd. 15.09.1975, isikukood 37509152220, kannab karistust xxx xxx. RESOLUTSIOON Määrata Nikolai KALTŠUKILE riigi õigusabi seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Riigi õigusabi osutaja nimetab vastavalt riigi õigusabi seadusele Eesti Advokatuur. Määrus edastada täitmiseks Eesti Advokatuurile ja teadmiseks Nikolai KALTŠUKILE. Kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Viru Maakohtusse saabus 14.06.2019 Nikolai Kaltšuki riigi õigusabi taotlus, mille kohaselt soovib ta saada riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks asjas nr.1-18-4371.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud esitatud taotlusega riigi õigusabi saamiseks, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Riigi õigusabi seaduse §37 lg.1 kohaselt võib Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab Riigi õigusabi seaduse §6 lg.1 nõuetele, Riigi õigusabi seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik.

Riigi õigusabi seaduse §37 lg.2 järgi esitatakse taotlus Riigi õigusabi seaduse §10 lg.3 kohaselt.

Riigi õigusabi seaduse §10 lg.3 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses, haldusmenetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena taotleja eluvõi asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule.

Riigi õigusabi seaduse §37 lg.3 kohaselt keeldub maakohus Riigi õigusabi seaduse §37 lg.1 alusel riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav.

Seega peab Maakohus hindama esitatud kaebuse vastuvõetavust Inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artiklist 35 lähtuvalt.

Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 35 sätestab vastuvõetavuse kriteeriumid järgnevalt:

1. Kohus võib kohtuasja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning kuue kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates.

2. Kohus ei aruta ühtegi artikli 34 kohaselt esitatud kaebust, mis:

a) on anonüümne või

b) on sisuliselt sama juba kohtu poolt arutatuga või on juba esitatud arutamiseks muu rahvusvahelise uurimisvõi lahendamismenetluse raames ega sisalda uut asjassepuutuvat teavet.

3. Kohus tunnistab vastuvõetamatuks artikli 34 alusel esitatud kaebuse, kui:

a) kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või

b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, välja arvatud juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist; sellel alusel ei või jätta läbi vaatamata ühtki asja, mida riigisisene kohus ei ole nõuetekohaselt läbi vaadanud.

4. Kohus jätab läbi vaatamata kaebuse, mida ta peab käesoleva artikli järgi vastuvõetamatuks. Kohus võib seda teha igas menetlusjärgus.

Maakohus, tutvunud esitatud taotluse ja asja materjalidega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohus rõhutab, et riigi õigusabi andmisel Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks ei kontrollita selle sisulisi põhjendusi, vaid seaduslike eelduste täitmist vastavalt Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 35 järgi.

Maakohus tuvastas, et Riigikohtu 16.05.2019 määrusega jäeti Nikolai Kaltšuki kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata. Seega on tema kõik siseriiklikud õiguskaitsevõimalused ammendunud ja 6-kuuline kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema alates 17.05.2019. Kaebus on esitatud riigi vastu, st et saavutada taotleja võimalik õigeks mõistmine.

Tulenevalt eelpooltoodust leiab kohus, et Nikolai Kaltšuki taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes RÕS §6, §10, 15, §18, §25, §37, KrMS §383, §384, §386, §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik