3-19-1053/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 3-19-1053 Määruse kuupäev

19. juuni 2019 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi I.G.i kaebus Viru Vangla kohustamiseks tõlkida kaebaja kaks vaiet ja vaadata need läbi Menetlusosalised Kaebaja I.G. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused

2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

3. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1. I.G. esitas 20.05.2019 Viru Vanglale võõrkeelse vaide, see registreeriti 27.05.2019 numbriga 6-12/197-1. Kaebaja vaidlustas 05.05.2019.a käskkirja nr 6-4/116-1. Kaebaja esitas 20.05.2019 ka teise võõrkeelse vaide, mis registreeriti 21.05.2019 numbriga 6- 12/194-1. Kaebaja vaidlustas 17.05.2019.a distsiplinaarmenetluse protokolli nr 7-1/19627-1.

2. Viru Vangla jättis vastavalt 29.05.2019.a otsusega nr 6-12/197-2 ja 30.05.2019.a otsusega nr 6-12/194-2 vaided käiguta ning andis kaebajale tähtaja 10 päeva esitada vaiete tõlked eesti keelde. Vangla põhjendas, et haldusmenetluse keel on eesti keel ning vangla kulul tõlgitakse vaided juhul, kui kinnipeetaval ei ole selleks raha ja kinnipeetav ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Kaebaja riigikeele oskus on vangla andmetel vaiete esitamiseks piisav. Vangla märkis, et puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise otsus ei ole vaidlustatav.

3. Kaebaja esitas 02.06.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus kohustada vanglat tõlkima tema kaks vaiet riigikeelde vangla kulul ja vaatama need läbi. Kaebaja hinnangul ei ole tema keeleoskus piisav vaiete esitamiseks. Vangla keeldumine vaiete tõlkimisest on diskrimineeriv ja võtab temalt võimaluse vaidlustada vangla tegevust.

Kohtu seisukoht

4. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

5. Kaebaja vaidlustab vaidemenetluse menetlustoiminguid ehk seda, et talle määrati vaidemenetluses tähtaeg vaiete puuduste kõrvaldamiseks.

HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

HKMS § 45 lg 3 seob menetlustoimingu vaidlustamise haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamisega. Sellest tuleneb, et sättes on mõeldud haldusmenetluse menetlustoiminguid. Kohtu hinnangul ei tulene sellest sättest ega muudest halduskohtumenetlust reguleerivatest sätetest õigust vaidlustada vaidemenetluse menetlustoiminguid väljaspool haldusakti üle peetavat põhivaidlust.

6. Isegi kui sellist kaebeõigust möönda, ei ole HKMS § 45 lg 3 eeldused täidetud, kuna vaiete puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine kaebaja mittemenetluslikke õigusi ei riku.

Kaebaja õigusi ja kohustusi mõjutavad punktis 1 nimetatud käskkiri ja distsiplinaarmenetluse tulemina antav haldusakt, samuti see, kas kaebajal on võimalus neid haldusakte soovi korral vaidlustada. Kaebaja arvab, et vaiete tõlkimata jätmine kahjustab tema võimalusi vaidlustada vangla tegevust. See ei ole õige.

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

VangS § 11 lg 81 näeb ette, et kui vaie tagastatakse põhjusel, et vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, siis kinnipeetaval kaebuse esitamise õigust ei teki. Kohtupraktikas mõistetakse seda sätet nii, et kaebuse esitamise välistab vaide õiguspärane tagastamine. Kui vangla tagastas vaide õigusvastaselt (sh nõudis alusetult vaiete tõlgete esitamist), siis on kinnipeetaval kaebeõigus olemas.

Seda, kas kinnipeetav on kohtueelse menetluse läbinud nõuetekohaselt või mitte, hindab kohus põhivaidluses esitatud kaebuse menetlusse võtmisel. Kaebaja saab selles kaebuses esitada põhjendused, miks tema hinnangul tuleb lugeda kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks. Kui kohus nõustub kaebajaga, siis saab kohus kaebuse menetlusse võtta olenemata vaide tagastamisest.

7. Kaebajal tuleb 05.05.2019.a käskkirja nr 6-4/116-1 osas ära oodata tema vaide kohta lõpliku otsuse tegemine ning sellest 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebus eelnimetatud käskkirjale. Kaebuses tuleb kaebajal (lisaks etteheidetele, mis tal on vaidlustatud käskkirjale) esitada praeguses kaebuses esitatud põhjendused ning taotleda kaebuse menetlusse võtmist olenemata vaide tagastamisest.

17.05.2019.a distsiplinaarmenetluse protokoll nr 7-1/19627-1 ei ole üldse kohtus vaidlustatav. Kaebajal tuleb esmalt ära oodata, kas talle määratakse distsiplinaarkaristus, ning esitada vaie ja hiljem kaebus sellele haldusaktile. Seda selgitas kohus kaebajale juba kohtuasjas 3-19-956.

8. Kuna kaebus tagastatakse, siis puudub vajadus kaebaja menetlusabi taotluse lahendamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik