1-19-3416/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-3416 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Sten Lind, Orvi Koik Kriminaalasi S.P

121 lg 2 p 2

süüdistus KarS § järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29 aprilli 2019. a otsus kiirmenetluses . (lühimenetluse sätete kohaselt) Apellatsiooni esitaja Kannatanu

XX Süüdistatav S.P,

isikukood XXX Eesti kodakondsus X ; ; ; XX

emakeel eesti keel; elukoht X X kriminaalja XX; XX; väärteokorras karistamata tõkendit ei ole kohaldatud ;

Prokurör Karin Talviste

RESOLUTSIOON Jätta kannatanu apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. XX

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.P et tema 27.04.2019. a kella 23:40 paiku, olles süüdistatakse selles, alkoholijoobes, viibis suvilas aadressil X (X XX, kus lõi rusikaga ühel korral elukaaslast XX ) silma piirkonda, mille tagajärjel XX kukkus pikali. Seejärel jätkas S.P elukaaslase löömist jalgadega rindkere ja näo piirkonda. S.P tekitas le füüsilist valu ja tervisekahjustusi: XX- marrastused otsmikul, hematoom parema silma all, marrastused parema silma ümbruses, turse ja hematoom paremal alalõua juures, hematoom ja marrastused paremal põsel, marrastused vasakul lõua juures, marrastused ja hematoomid paremal õlal, käsivartel ja mõlema abaluu piirkonnas, hematoom ja marrastused parema rinna piirkonnas, marrastus kaelal paremal pool.

Eeltoodu alusel süüdistatakse S.P KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamises, samuti valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, kui see on toimepandud lähisuhtes.

2. Harju Maakohtu 29.04 S.P .2019. a otsusega lühimenetluses tunnistati süüdi KarS §

121 lg 2 p 2

9 kuud vangistust. järgi ning karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti S.P-le karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 28.04.–29.04.2019. a, s. o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud 28 päeva vangistust. S.P vabastati kinnipidamiselt kohtusaalist. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust, 5 kuud 28 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja a

lguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 29.04.2019. a. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel mõisteti S.P-lt välja riigituludesse sundraha 405 euro ulatuses ja kaitsjatasu summas 150 eurot. riminaalmenetluse kulud summas 555 Määrati, et k

eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisest arvates iga kuu 1. kuupäevaks alates 01.06.2019. a kuni 01.05.2020. a 46,25 eurot. Kannatanu XX taotlu rahuldamata. s lähenemiskeelu kohaldamiseks jäeti

ESITATUD APELLATSIOON

3. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni kannatanu , kes leiab, et maakohtu otsus on

XX arvestades tema seisukorda, liiga leebe. Kannatanu märgib, et ta ei ole rahul sellega, et tema suhtes ei rakendatud lähenemiskeeldu ega määratud süüdistatavale kolme kuist vangistust. Samuti on sundraha määr liiga väike. Sellise rünnaku puhul, kus ta maas abitult lebas ning teda sel ajal jalgadega näo ja silmapiirkonda ning vastu parempoolset õlga, peksti, oleks võinud - kõik lõppeda tema surmaga. S.P tundis kannatanu hinnangul tema peksmisest rahuldust.

RINGKONNAKOHTU

PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, kannatanu perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKK 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

5. Esmalt selgitab kohtukolleegium, et kuigi esitatud apellatsioonil esineb formaalseid puuduseid, mille kõrvaldamiseks tuleks kaebus jätta käiguta, ei pea ringkonnakohus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramist käesoleval juhul otstarbekaks, kuivõrd kaebusest nähtuvalt o alust asuda seisukohale, et tegemist on n tegemist apellatsiooniga, mille väidete pinnalt on perspektiivitu kaebusega.

Esitatud apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid karistuse, sundraha osas. Apellant palub süüdistatavale mõistetud koha

ldada süüdistatavale kannatanu suhtes lähenemiskeeldu. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ei ole kannatanu taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks põhjendatud. Nimelt on maakohus asjakohaselt viidanud sellele, et kannatanu soovib lähenemiskeelu kohaldamist tema elukohale, kuid toimepandud tegu ei leidnud aset mitte seal, vaid süüdistatava ja kannatanud koos soetatud suvilas. on olemas oma eraldi elukoht. Samuti on maakohus selgitanud, et S.P Süüdistataval

pole kannatanu suhtes varasemalt vägivaldne olnud ning tegemist oli ühekordse juhtumiga. Arvestades eeltoodut ning lisaks seda, et kannatanul ja süüdistaval puudub vajadus üksteisega suhelda ja vältimatult kokku saada, pole süüdistatava suhtes lähenemiskeelu kohaldamine käesolevas asjas proportsionaalne. Samuti märgib apellant, et kohus oleks pidanud süüdistatavale määrama reaalse vanglakaristuse kolme kuu ulatuses. Kohtukolleegium märgib, et kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis KarS §-de 73 ja 74 alusel isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline kaalutlusotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja määra valiku aluse - ks olevaid asjaolusid (RKKK 3-1-1- 99-06, p 16 jj, samuti 3-1-1-40-04, p 8 ja 3-1-1-11-10, p 6.1 ning 3-1-1-18-11, p-d 8.1-8.2). Käesoleval juhul leiab kohtukolleegium sarnaselt maakohtuga, et S.P-le inkrimineeritud kuriteo toimepanemise asjaolud n koostoimes muuda ing süüdlase isik vad põhikaristuse

ärakandmise Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ebaotstarbekaks. S.P-le

karistuse mõistmise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata.

Apellant märgib oma kaebuses ka seda, et tema hinnangul on süüdistatavalt väljanõutava sundraha määr liiga väike. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundaraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Maakohus on vastavalt toiminud ning s vähenda S.P-lt väljamõistetava

sundraha määra poole võrra. undraha suurus ei mõjuta S kuidagi kannatanu subjektiivseid õiguseid, seega ei ole kaebaja väide, et S.P-lt väljamõistetud sundraha määr on liiga väike, kuidagi põhjendatud. Kriminaalmenetluse seadustik annab ringkonnakohtule õiguse teha uus otsus ainult maakohtu otsuse vähemalt osalise tühistamise korral (KrMS § 340 lg 4). Maakohtu otsuse tühistamine eeldab KrMS § 338 kohaselt, et maakohus on teinud kriminaalasja lahendamisel mõne vea. Praegusel juhul ei näe ringkonnakohus maakohtu menetluses ühtki viga, mida kohtule ette heita.

6. Eelnevast tulenevalt asub r esitatud apellatsioon ingkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtuk kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. olleegium esitatud apellatsioon