3-19-1115/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

20.06.2019, Tallinn

Haldusasja number 3-19-1115

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Vangla poolt 2019. a maikuus

tehtud paigutamise otsuse, 29.05.2019 otsuse nr 5-

15/19/95-2 ja 05.06.2019 vaideotsuse nr 5-15/19/95-3

tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks

tegema otsus, mille kohaselt saab XX kanda karistust

Tallinna Vanglas

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada XX kaebus.

2. Jätta XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 28.02.2019 otsusega nr 1-19-1718 tunnistati XX süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 199 lg 2 p 9, § 25 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg

2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 01.11.2018 otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa (vangistus 1 aasta ja 6 kuud) võrra ja mõisteti liitkaristuseks

vangistus 1 aasta ja 10 kuud. Sama otsusega kohaldati XX suhtes kuni kohtuotsuse

jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Kohtuotsus jõustus

24.04.2019.

2. XX paigutati 04.03.2019 vahistatuna Tallinna Vanglasse. Harju Maakohtu

28.02.2019 otsuse jõustumise järgselt asus Tallinna Vangla seisukohale, et justiitsministri

25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (TäitmP) § 5 lg 1 p 3 alusel paigutatakse XX karistust

kandma Tartu Vanglasse. Kirjalikku haldusakti või muud dokumenti selle kohta ei koostatud.

3-19-1115

2(5)

3. XX esitas 22.05.2019 Tallinna Vanglale vaide enda Tallinna Vanglast Tartu

Vanglasse paigutamisega seonduvalt. XX taotles Tallinna Vangla otsuse - kohaldada TäitmP §

5 lg 1 p 3 - kehtetuks tunnistamist, otsuse täitmise peatamist vaidemenetluse ajaks ning TäitmP

§ 5 lg 2 p 1 kohaldamist.

4. Tallinna Vangla jättis 29.05.2019 vastusega nr 5-15/19/95-2 XX taotluse otsuse täitmise

peatamiseks rahuldamata ning 05.06.2019 vaideotsusega nr 5-15/19/95-3 XX vaide

rahuldamata.

5. XX esitas 14.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt 2019. a

maikuus tehtud paigutamise otsuse, 29.05.2019 otsuse ja 05.06.2019 vaideotsuse

tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks teha otsus, mille kohaselt saab XX

karistust kanda Tallinna Vanglas. XX selgitab, et Tartu Vanglasse paigutamine ei ole tema

jaoks meelepärane valik. Tegemist on TäitmP regulatsiooni eiramisega ning vangla ei ole

koostanud täitmiskava. Vangla ei ole viidanud ka julgeoleku vajadusele ümberpaigutamise

põhjendamiseks. Pelgalt varasem narkosõltuvus on kaebaja hinnangul märk sellest, et

asjaolud on ajas muutuvad ning kodanikul on õigus valida tegevusala eneseteostamiseks.

Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada paigutamise

otsuse täitmine, kuivõrd vastasel juhul riivatakse tema põhiõigusi (Eesti Vabariigi põhiseaduse

(PS) §-d 19 ja 29).

Lisaks esitas XX menetlusabi taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

6. Tallinna Vangla esitas 19.06.2019 kohtule seisukoha, milles palub jätta XX esialgse

õiguskaitse taotlus läbi vaatamata või rahuldamata. Samuti on Tallinna Vangla seisukohal,

et XX puudub kaebeõigus.

1) TäitmP § 5 lg 1 p 3 kohaselt meessoost kinnipeetav, kes on narkootilise või psühhotroopse

aine tarvitaja ning on suunatud vangla poolt sõltuvusrehabilitatsioonile, paigutatakse Tartu

Vanglasse. Määruse seletuskirja kohaselt asub Tartu Vanglas üleriigiline tulemusüksus, mis on

spetsialiseerunud tööle sõltuvushäirega kinnipeetavatega, kus neile tagatakse igakülgne ravi ja

rehabilitatsioon. Otsuse, kas kinnipeetav suunata sõltuvusrehabilitatsioonile ning seetõttu

paigutada Tartu Vanglasse, teeb vangla, kus kinnipeetav viibib. Lähtutakse põhimõttest, et

Tartu Vanglasse paigutatakse eelkõige suurema rehabilitatsioonivajadusega kinnipeetavad. 2)

XX näol on tegemist narkootilise aine tarvitajaga. Nimetatu nähtub nii XX tervisekaardist,

04.03.2019 õendusanamneesist ning sellele lisatud digiloo haigusjuhtumi väljavõttest kui ka

sõltuvusrehabilitatsiooni

paigutamise

sobivuse

hindamiseks

psühhiaatri

koostatud

sõltuvusainete infolehelt, millel kajastatud andmete õigsust on XX omakäelise allkirjaga ka

kinnitanud. Sõltuvusainete infolehe kohaselt on XX fentanüülisõltlane, kes süstis end

vabaduses igapäevaselt. Narkootiliste ainete tarvitamist alustas XX 13-aastaselt, viimati

(28.02.2019) tarvitatud narkootikumide kogus oli suur, kogused on pidevalt kasvanud, viimase

aasta jooksul või periooditi on tekkinud tugev tahtmine/vastupandamatu soov ainet tarbida,

kontrollivõime aine tarvitamise üle on nõrgenenud, on esinenud üledoose, on püüdnud

tarvitamist lõpetada, seni võõrutusravi pole saanud, tunnistab enda sõltuvust.

3) Narkomaanide sõltuvusravi on XX mh näidustanud ka Harju Maakohus asendades

01.11.2018 kohtuotsuses nr 1-18-8511 täitmisele mitte pööratava vangistuse narkomaanide

sõltuvusraviga tähtajaga 18 kuud. Nimetatud asjas vabanes XX kinnipidamisasutusest

02.01.2019 ning viibis sõltuvusravil ajavahemikul 08.01.2019-24.01.2019. Kriminaalhooldaja

18.02.2019 ettekande kohaselt jäi XX ravi pooleli, kuna 24.01.2019 lõpetas SA Viljandi Haigla

XX sisekorraeeskirjade rikkumise tõttu teenuse osutamise. Ettekande kohaselt rikkus XX lisaks

eeltoodule talle kohtuotsusega määratud lisakohustust (mitte tarvitada narkootikume), andes

3-19-1115

3(5)

04.02.2019 Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnas positiivse narkotesti. 4) Tallinna Vanglas

viibivatele kinnipeetavatele kohtuotsuste jõustumisel täitmisplaani alusel paigutamisotsuste

koostamise ja tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate riskide hindamisega tegeleva

ametniku 19.06.2019 selgituste kohaselt on XX puhul tegemist akuutse sõltlasega, kelle

sõltuvusrehabilitatsiooniosakonda paigutamist toetab ka teabe- ja uurimisosakond.

5) Eeltoodust tulenevalt kuulub XX vastavalt TäitmP § 5 lg 1 p-le 3 paigutamisele Tartu

Vanglasse, kus on spetsiaalne üksus narkosõltuvusega kinnipeetavate tegelemiseks, mida

Tallinna vanglas ei ole. TäitmP on vanglale täitmiseks kohustuslik ning kuivõrd TäitmP § 5

lg 1 p 3 sätestatud juhtudel kuulub isik paigutamisele Tartu Vanglasse, paigutamise kohta

eraldi dokumenti (haldusakti) ei koostata.

6) Kohtupraktika kohaselt kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida endale karistuse

kandmiseks konkreetset vanglat ning kinnipeetava ümberpaigutamine ei eelda kinnipeetava

nõusolekut (vt Riigikohtu 14.02.2011 otsus asjas nr 3-3-1-76-10). Samas on Riigikohtu

halduskolleegium 02.06.2010 otsuses nr 3-3-1-30-10 märkinud, et välistatud pole

kinnipeetava õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui

ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks

õiguse elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks. XX eelistus

vanglate osas ei ole käesoleval juhul paigutamata jätmise aluseks, sest kinnipeetaval puudub

subjektiivne õigus karistuse kandmiseks vanglat valida. Objektiivseid asjaolusid, mis

välistaksid XX paigutamise Tartu Vanglasse, Tallinna Vanglale teada ei ole.

7) Tõele vastab väide, et Tallinna Vangla ei ole XX koostanud täitmiskava.

Justiitsministri 14.05.2008 määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise

ja rakendamise juhend“ § 1 lg 1 kohaselt on individuaalne täitmiskava kinnipeetava karistuse

ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava

kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Arvestades,

et täitmiskavas nähakse ette konkreetsed tegevused, abinõud ja eesmärgid ning sätestatakse

ajagraafik (vt ka määruse § 4 lg-d 1 ja 2), otsustab vangla, kuhu kinnipeetava peale otsuse

jõustumist karistuse kandmiseks paigutatakse, kinnipeetavale rehabilitatsiooniks vajalikud

tegevused ning koostab täitmiskava. Kuivõrd vaid vangla, kus kinnipeetav paigutatakse, saab

teha täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, saab käesoleval

juhul Tartu Vangla koostada XX täitmiskava.

8) Lisaks eelnevale on XX Tallinna Vanglast 19.06.2019 kell 11.35 etapeeritud Tartu

Vanglasse. Seega on XX paigutamine Tartu Vanglasse juba toimunud, mistõttu ei ole enam

võimalik esialgse õiguskaitse korras ümberpaigutamist ära hoida.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et XX puudub ilmselgelt kaebeõigus (õigus, mille kaitseks on kohtusse

pöördutud), mistõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

8. Kaebusest nähtuvalt soovib XX, et teda paigutatakse karistust kandma Tallinna

Vanglasse.

Kinnipeetava paigutamist vanglasse reguleerib TäitmP. VangS § 11 lg 1 alusel toimub

kinnipeetava paigutamine täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva

karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. VangS

§ 5 lg 1 kohaselt sätestab täitmisplaan kinnipeetava ning vahistatu vastuvõtmiseks pädeva

vangla. TäitmP § 2 lg 1 kohaselt otsustab kinnipeetava paigutamise vangla, kuhu kinnipeetav

3-19-1115

4(5)

saabub või kus ta viibib. TäitmP §-s 5 on sätestatud kinnipeetava paigutamise üldjuhud. TäitmP

§ 5 lg 1 p 3 kohaselt paigutatakse meessoost kinnipeetav, kes on narkootilise või psühhotroopse

aine tarvitaja ning on suunatud vangla poolt sõltuvusrehabilitatsioonile Tartu Vanglasse.

TäitmP § 5 lg-s 2 on sätestatud, et kui paigutamiseks ei esine lg-s 1 sätestatud alust, paigutatakse

kinnipeetav vanglasse lähtuvalt kinnipeetava elukohast.

Tõendatud on, et XX puhul on tegemist narkootilise või psühhotroopse aine tarvitajaga, kes on

suunatud vangla poolt sõltuvusrehabilitatsioonile. Seda kinnitavad Tallinna Vangla poolt

19.06.2019 kohtule esitatud materjalid (tl 16-35). Seega tuleb XX vastavalt TäitmP § 5 lg 1 p-

le 3 paigutada Tartu Vanglasse. Kuivõrd praegusel juhul esines TäitmP § 5 lg-s 1 sätestatud

alus kinnipeetava paigutamiseks, siis ei ole põhjendatud lähtuda TäitmP § 5 lg-st 2 ning

paigutada XX vanglasse lähtuvalt tema elukohast (nagu ta on seda soovinud). 9. VangS ega

muudest õigusaktidest ei tulene sealjuures kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda endale

karistuse kandmiseks sobivat / meelepärast vanglat. Samale seisukohale on asunud Riigikohus

14.02.2011 otsuses asjas nr 3-3-1-76-10 (p 23).

Viidatud lahendis on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et välistatud pole kinnipeetava õigus

pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on

kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks õiguse elule või tervise

kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks (vt ka Riigikohtu 02.06.2010 määrus asjas nr

3-3-1-30-10).

HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse

kaitseks. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja praegusel juhul (vanglale 22.05.2019 esitatud taotluses

ega kohtule esitatud kaebuses) toonud välja selliseid põhjendusi (põhiõiguste riiveid), millest

saaks järeldada tema õigust kanda karistust Tallinna Vanglas ja jaatada seeläbi antud küsimuses

kaebeõigust. Piisavaks ei saa pidada ka üksnes viiteid PS §-le 19 (õigus vabale eneseteostusele)

ja §-le 29 (õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta). Vangistus tähendab juba

olemuslikult selliste põhiõiguste õiguspärast piiramist (vt ka Riigikohtu 07.12.2009 otsuse asjas

nr 3-3-1-5-09, p 30).

10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XX kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

11. XX on kohtule esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse, millega soovib ära hoida enda

paigutamist Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse.

Kohus leiab, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei ole vanglale esitatud

22.05.2019 taotluses ega kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses toonud välja selliseid

negatiivseid tagajärgi, mis oleksid sisustatavad tema põhiõiguste riivena. Pelgalt kaebaja viited

erinevatele õigusnormidele (sh PS §-dele 19 ja 29) esialgse õiguskaitse vajadust ei põhjenda.

Sealjuures on Tallinna Vangla varasemalt kaebaja tähelepanu juhtinud asjaolule, et paigutamise

otsuse täitmise peatamiseks tuleks kaebajal välja tuua, miks on see tema õiguste kaitseks vajalik

ning oluliseks ei saa pidada seda, millises vanglas kaebaja ise karistust soovib kanda (vt

Tallinna Vangla 29.05.2019 vastus nr 5-15/19/95-2).

12. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, siis puudub kaebajal vajadus menetlusabi

järele ja kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks jääb läbi vaatamata.

Samuti ei takista esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumata jätmine selle rahuldamist /

rahuldamata jätmist.

3-19-1115

5(5)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik