3-19-443/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-443 Haldusasi

Menetlusosalised

J. G. kaebus Tallinna Vangla 07.01.2019 käskkirja nr 5- 1/19/60 ja Tallinna Vangla 17.02.2019 vaideotsuse nr 5- 15/19/16-2 tühistamiseks

Kaebaja - J. G., esindaja Indrek Repnau Vastustaja - Tallinna Vangla, esindaja Irene Iskül

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasjas nr 3-19-443 menetlus.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Saata määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud

1. Tallinna Vangla kohaldas 07.01.2019 käskkirjaga nr 5-1/19/60 J. G. suhtes alates 07.01.2019 järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid: kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, (vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p 1); kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisnes spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine ning selle vajaduse tingis ka lukustatud osakonna eripära (VangS § 69 lg 2 p 3) ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, et teostada tõhusamat järelevalvet kinnipeetava üle ja vältida kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega (VangS § 69 lg 2 p 4). Kaebaja esindaja esitas 18.01.2019 nimetatud käskkirjale vaide, mille Tallinna Vangla jättis 17.02.2019 vaideotsusega nr 5-15/19/16-

2 rahuldamata.

2. Tallinna Halduskohtule saabus 09.03.2019 J. G. kaebus Tallinna Vangla 07.01.2019 käskkirja nr 5-1/19/60 ja Tallinna Vangla 17.02.2019 vaideotsuse nr 5-15/19/16-2 tühistamiseks.

3. Tallinna Vangla lõpetas 05.04.2019 käskkirjaga nr 5-1/19/719 J. G. suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alates 05.04.2019. Lisaks ei viibi kaebaja Tallinna Vanglas.

4. Kaebaja esindaja teatas 19.06.2019, et ei nõustu haldusasja menetluse lõpetamisega, kuivõrd vaidlustatud käskkiri ja selle suhtes tehtud vaideotsus võivad vaatamata kaebaja vabanemisele (kaebaja on vabastatud tingimisi ennetähtaega) omada kaebaja suhtes jätkuvat mõju. Kehtivuse kaotanud haldusakti mõju ja praktiline tähendus võib väljenduda võimaluses, et haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele. Lisaks soovib kaebaja esitada käskkirja alusel õigusvastaselt kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega seoses mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise üheks eelduseks on esmaste õiguskaitsevahendite kasutamise (sh haldusakti tühistamisnõudega vaidlustamise) ammendatus. Samuti võib vastava käskkirja varasem kehtivus omada kaebaja suhtes mõju näiteks juhul kui kaebaja kandmata jäänud karistuse osa pööratakse täitmisele.

Kohus põhjendused

5. Kaebaja on tühistamisnõudega vaidlustanud Tallinna Vangla 07.01.2019 käskkirja nr 5-1/19/60 ja Tallinna Vangla 17.02.2019 vaideotsuse nr 5-15/19/16-2. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Tallinna Vangla lõpetas 05.04.2019 käskkirjaga nr 5-1/19/719 kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alates 05.04.2019. Seega on vaidlusaluse käskkirja kehtivus lõppenud.

6. Riigikohtu praktika kohaselt ei välista haldusakti kehtivuse lõppemine tühistamiskaebuse esitamist ja läbivaatamist kui vaidlustatud käskkirja mõju ja praktiline tähendus ei pruugi olla kaebaja jaoks ammendunud (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.2014 otsus asjas nr 3-3-1-44- 14, p 11). Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja olemasolu võib mõjutada kinnipeetava pääsemist avavanglasse, talle erinevate soodustuste kohaldamist, aga ka tema võimalust vanglast ennetähtaegselt vabaneda. Kõiki nimetatud mõjusid oleks vaidlustatud käskkiri avaldanud kaebajale üksnes ajal, mil kaebaja viibis vanglas (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2019 määrus haldusasjas nr 3-17-209). Kaebaja on vanglast vabanenud. Seetõttu ei nähtu kohtule, milline mõju või praktiline tähendus võib vaidlustatud käskkirjal kaebaja õigustele jätkuvalt esineda. Kuna vaidlustatud käskkirja kehtivus on lõppenud ning kohtu hinnangul on käskkirja mõju ja praktiline tähendus kaebaja jaoks ammendunud, siis on tühistamiskaebus muutunud ainetuks.

7. Kuna haldusakt on kehtetu, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu ning sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p-ga 4 ning lg-ga 2 (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12). HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming on tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust eelpool nimetatud sätte alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja ei esitanud tuvastamiskaebust, vaid soovis jätkata tühistamisnõudega, mis ei ole eeltoodud sätteid arvestades lubatav. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude eelduseks ei saa olla eelnev õigusvastasuse tuvastamine (vt HKMS § 45 lg 2) või tühistamisnõude rahuldamine. Juhul, kui kaebaja soovib esitada mittevaralise kahju nõuet, kontrollib kohus mh ka Tallinna Vangla 07.01.2019 käskkirja nr 5-1/19/60 õiguspärasust. Tallinna Vangla 17.02.2019 vaideotsus nr 5-15/19/16-2 iseseisvalt ei too kaebaja jaoks kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Kaebaja kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramise vajadus on praegusel ajal hüpoteetiline ning ka seetõttu ei ole tühistamisnõude esitamine lubatav. Sellest tulenevalt ei ole kohtul võimalik jätkata menetlust haldusakti tühistamise ega õigusvastasuse tuvastamise nõudega ning menetlus tuleb HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

8. HKMS § 43 lg 1 p 2 alusel ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

9. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Praegusel juhul ei olnud menetluse lõpetamine tingitud vastustajast tulenevast asjaolust. Seetõttu puudub alus jätta menetluskulud vastustaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)