1-19-5051/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

20. juuni 2019.a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-19-5051

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär Merili Riga

Kriminaalasi P.N

25 lg 1, 2 süüdistuses KarS §

– KarS § 199 lg

2 p 9 kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluses järgi

Prokurör

Alar Häidberg

Süüdistatav P.N , isikukood: XXX Eesti Vabariigi ;

kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht X telefon: : XX; XXX XXX ; ; ei tööta, osaline töövõime; kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 20.03.2018.a otsusega KarS §

25 lg 1, 2 – KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lõpliku karistusega 2 kuud ja 28 päeva vangistust KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi 1-aastase katseajaga.

Kahtlustatavana oli kinni peetud 18.06.2019 kuni 19.06.2019.

ei ole kohaldatud. Tõkend –

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 2561, 2565 lg 1 p 2, 248 lg 1 p 5, 249, 313 kohus otsustas :

1. P.N

25 lg 1, 2

Süüdi tunnistada KarS §

– KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks

4 (neli) vangistust. mõista kuud

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada – P.N-i eelvangistuses viibitud aeg 18.06.2019.a 19.06.2019.a, so 2 (kaks P.N-i kandmata ) päeva karistusaja hulka ning lugeda karistuseks 3 (kolm) kuud ja 28 ( . kakskümmend kaheksa) päeva vangistust

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust P.N-i suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui P.N ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid.

2 (4)

Määrata katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja P.N kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid:

- elukohas - X ; elama kohtu määratud alalises XX

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

2. Menetluskulu:

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta P.N-i sundrahast 100 eurot riigi kanda. KrMS § de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 189 lg 2 ja 256 -

5 lg 2 alusel P.N-ilt mõista

välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 305 eurot;

 kaitsjatasu 30 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et on õigus tasumis P.N ele

kuuluv menetluskulu kokku 335 (kolmsada kolmkümmend viis) eurot tasuda vabatahtlikult 12- tasudes igakuiselt 11- ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, ne kuu vältel vähemalt 27,92 eurot ja viimasel 12-ndal kuul 27,88 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700033123 ning selgituse “ , menetluskulu“. P.N, otsus nr 1-19-5051

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

3 (4)

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus P.N-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on kohtu poolt karistatud süstemaatiliste varguste eest, püüdis 21.04.2019 kella 15:20 paiku Tartus Aardla 114 Selveri kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühe pudeli õlut Taurus väärtusega 4,29 €. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu;

22.04.2019 kella 19:42 paiku püüdis P.N Tartus Lembitu 2 Konsumi kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühe pudeli õlut Bock väärtusega 4,55

€. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.

Sellega pani P.N toime KarS 25 lg 1, 2 - gi kvalifitseeritava kuriteo, § § 199 lg 2 p 9 jär

so katse staadiumisse jäänud võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt.

Kiirmenetluses sõlmitud kokkuleppe sisu KarS § 25 lg 1, 2 § 199 lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör -

kohtus süüdistatavale karistuseks neli kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda sellest kantuks kaks päeva (18. 19.06.2019) ja ärakandmisele kuuluvaks kolm kuud ja 28 päeva - vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et seda karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui

P.N ei pane üheaastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas;

ilmub

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - saab , töö või õppimiskoha vahetamiseks; kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetluskulud on

kokku 840 € (sundraha 810 € ja kaitsja tasu 30 €). KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendada sundraha suurust 405 € võrra ja KrMS § 180 lg 3 alusel veel 100 € võrra ning määrata ülejäänud menetluskulu (335 €) tasumine ositi, ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav

P.N P.N aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav s nii toimepandud teo, , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustu selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega.

Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurd e ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta.

4 (4)

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §

245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse süüdi -de 239- P.N-i tunnistada KarS §

– KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista temale karistus vastavalt

25 lg 1, 2

sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Vastavalt KrMS § 180 lg

1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - le süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. P.N-i menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 30 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1.

jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 54 mida tuleb KrMS § 256

0 eurot),

lg 2 alusel vähendada poole võrra.

P.N on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude vähendamist ning nende Kohus leiab, et kõigi menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuuks. hüvitamine täism

ahus ja korraga käib P.N-ile arvestades tema sissetulekuid ilmselgelt üle jõu. Kohus jätab KrMS § 180 lg 3 alusel P.N-i sundrahast 100 eurot riigi kanda.

Kohus on seisukohal, et arvestades P.N-i

varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3, § 313 lg

1 p 12 alusel võimalus menetluskulu kokku 335 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Marju Persidskaja kohtunik