4-19-332/44 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-332

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2019,Tallinn Väärteoasja number 4-19-332 (930017000627) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Inndex OÜ ja Ain Polma kaitsja kaebus Maksuja Tolliameti maksuauditi osakonna väärteomenetleja Kristjan Lill 04.01.2019 otsusele nr 930017000627 Inndex OÜ karistamises MKS § 1531 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 000 eurot ning Ain Polma karistamises MKS 1531 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses s.o 1000 eurot. Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja volitatud esindaja: Aleksandr Škirin, Rinat Šaidulin, Maksuja Tolliamet

Menetlusalused isikud: Ain Polma, ik: XXX, elukoht: XXX Inndex OÜ, registrikood: 10774375; asukoht: Kolga alevik, Kuusalu vald, Harjumaa

Kaitsja: Meelis Krautmann RESOLUTSIOON

1. Rahuldada menetlusaluste isikute Inndex OÜ ja Ain Polma kaitsja kaebus Maksuja Tolliameti maksuauditi osakonna väärteomenetleja Kristjan Lill 04.01.2019 otsusele nr 930017000627 Inndex OÜ karistamises MKS § 1531 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 000 eurot ning Ain Polma karistamises MKS 1531 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses s.o 1000 eurot.

2. Tühistada Maksuja Tolliameti maksuauditi osakonna väärteomenetleja Kristjan Lill 04.01.2019 otsus nr 930017000627 Inndex OÜ karistamises MKS § 1531 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 000 eurot ning Ain Polma karistamises MKS 1531 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses s.o 1000 eurot täies ulatuses.

3. Lõpetada väärteomenetlus Ain Polma süüdistuses MKS § 1531 lg 1 ja Inndex OÜ süüdistuses MKS § 1531 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 ja §

107 lg 1 p 2 alusel.

4. Rahuldada Inndex OÜ ja Ain Polma kaitsja taotlus hüvitada Inndex OÜle ja Ain Polmale seoses Inndex OÜ süüdistuses MKS § 1531 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ja Ain Polma süüdistuses MKS § 1531 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises menetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel valitud kaitsjale makstud tasu täies ulatuses.

5. Hüvitada Inndex OÜle tema valitud kaitsja Meelis Krautmanni osutatud õigusabi eest kantud kulutused ja kaitsjale tasu maksmise kohustuse ulatuses kokku summas 4544 (neli tuhat viissada nelikümmend neli) eurot ja 40 (nelikümmend) senti täies ulatuses, milline summa tuleb riigieelarve vahenditest tasuda kulud kandnud isiku arvele, s.o Ain Polma arveldusarvele nr XXX.

6. Hüvitada Ain Polmale tema valitud kaitsja Meelis Krautmanni osutatud õigusabi eest kantud kulutused ja kaitsjale maksmise kohustuse ulatuses kokku summas 4491 (neli tuhat nelisada üheksakümmend üks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti täies ulatuses, milline summa tuleb riigieelarve vahenditest tasuda kulud kandnud isiku arvele, s.o Ain Polma arveldusarvele nr XXX.

7. Tunnistajale A F KrMS § 178 lg 1 p 3 alusel hüvitatud sõidukulu summas 21 (kakskümmend üks) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 20.06.2019. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 22.07.2019. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 23.07.2019.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

04.02.2018 koostatud väärteoprotokollist nr 930017000627/69 nähtuvalt alustati väärteomenetlust maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; edaspidi MKS) § 1531 lg 1 alusel Ain Polma (ik. XXX) suhtes ja § 1531 lg 2 alusel Inndex OÜ (reg.kood 10774375) suhtes selles, et menetlusalused isikud on tahtlikult esitanud maksuhaldurile valeandmeid, millega vähendasid Inndex OÜ maksukohustust.

Inndex OÜ esitas 17.03.2017 veebruari 2017 KMD ja 17.04.2017 märtsi 2017 KMD, milles kajastas N OÜ-lt soetatud kütust koguväärtuses 4 391 793,50 eurot (2017. aasta veebruari KMD-l – 2 072 770 eurot ja 2017. aasta märtsi KMD-l – 2 319 023,50 eurot) sh käibemaksu

731 965,59 eurot (2017. aasta veebruari KMD-l – 345 461,67 eurot ja 2017. aasta märtsi KMD- l – 386 503,92 eurot). Kuna tegemist on näiliste (vedelkütuse müüjaks ei olnud N OÜ, vaid oli tundmatu kolmas isik) tehingutega siis vähendas Inndex OÜ alusetult käibemaksu 2017. aasta veebruari ja märtsi KMD-l kokku summas 731 965,59 eurot.

Inndex OÜ esitas 21.08.2017 juuli 2017 KMD, milles kajastas M OÜ-lt soetatud kütust koguväärtusega 1 875 297,90 eurot sh moodustas käibemaks 312 549,66 eurot. Kuna on tegemist näiliste (vedelkütuse müüjaks ei olnud M OÜ, vaid oli tundmatu kolmas isik) tehingutega, siis vähendas Inndex OÜ alusetult käibemaksu 2017 juuli KMD-l kokku summas

312 549,66 eurot.

Väärteomenetluse käigus on tuvastatud, et Inndex OÜ 2017. aasta veebruari, märtsi ja juulikuu käibedeklaratsioonidel valeandmeid on esitanud äriühingu juhatuse liige Ain Polma, kasutades ära äriühingu raamatupidajat A P . Seega kuulub Ain Polma vastutusele võtmisele MKS 1531 lg 1 alusel.

Karistusseadustiku § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liike, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides.

Käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et tegu on pandud toime Inndex OÜ juhatuse liikme Ain Polma poolt. Tegu on toime pandud Inndex OÜ huvides, kuna maksuhaldurile tahtlikult valeandmete esitamine oli Inndex OÜ-le otseselt varaliselt kasumlik. Seega kuulub Inndex OÜ vastutusele võtmisele MKS § 1531 lg 2 alusel.

Eeltoodust tulenevalt, Ain Polma ja Inndex OÜ on tahtlikult esitanud 17.03.2017 veebruari 2017 KMD-l, 17.04.2017 märtsi 2017 KMD-l ja 21.08.2017 juuli 2017 KMD-l valeandmeid, vähendades nimetatud kuudes tasumisele kuuluvat käibemaksu kogusummas 1 044 515,20 eurot.

Taolise käitumisega rikkusid Inndex OÜ ja Ain Polma KMS § 29 lg 3 p 1, § 37 lg 7 p 2 ja MKS § 83 lg 4 sätestatud nõudeid ja panid toime MKS § 1531 lg 1 ja lg 2 ettenähtud väärteo.

Kohtuvälise menetleja 04.01.2019 otsusega karistati Ain Polmat MKS § 1531 lg 1 järgi rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, s.o 1000 eurot ja Inndex OÜd MKS § 1531 lg 2 järgi rahatrahviga 20 000 eurot.

Otsusele esitas menetlusaluste isikute kaitsja kaebuse

1. Maksuja Tolliamet alustas väärteomenetluse maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; edaspidi MKS) § 1531 lg 1 alusel Ain Polma (ik. XXX) suhtes ja § 1531 lg 2 alusel INNDEX OÜ (registrikood 10774375) suhtes selles, et menetlusalused isikud on tahtlikult esitanud maksuhaldurile valeandmeid, millega vähendasid INNDEX OÜ maksukohustust.

2. Kohtuvälise menetleja ametnik Aleskandr Škirin koostas INNDEX OÜ-le ja Ain Polmale 04.12.2018.a väärteoprotokolli selle kohta, et INNDEX OÜ esitas 2017.a veebruari, 2017.a märtsi ja 2017.a juulikuu käibedeklaratsioonides valeandmeid mahaarvamisele kuuluva käibemaksu kohta, kuna nendel perioodidel tehingud OÜ-dega N ja M olid näilised. Kütus soetati tundmatute kolmandate isikute poolt, mistõttu ei saa eeldada, et need kolmandad isikud oli käibemaksukohustuslased. Seepärast on sisendkäibemaks maha arvatud ebaõigesti.

3. Menetlusaluste isikute kaitsja esitas väärteoprotokollile vastulause ning taotles väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

4. Maksuja Tolliameti nimel tegi maksuauditi osakonna väärteomenetleja Kristjan Lill 04.01.2019.a otsuse nr 930017000627/71, mille järgi karistati MKS § 1531 lg 1 järgi Ain Polmat (isikukood: XXX) rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, s.o. 1 000 (üks tuhat) eurot ja karistati MKS § 1531 lg 2 järgi Inndex OÜ-t (reg.kood 10774375) rahatrahviga 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot.

5. Kaebuse tuleb esitada 15 päeva jooksul. Kaebuse esitamise viimane tähtpäev on 21.01.2019.a, kuna 19.01.2019.a langes puhkepäevale.

Kaebuse põhjendused

6. Menetlusalused isikud leiavad, et nad ei ole vaidlustatud karistusotsuses kirjeldatud süütegu toime pannud ning väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetlusalused isikud vaidlustavad väärteootsuse täies ulatuses.

7. Asja läbivaatamise ulatus. Kohtupraktika kohaselt peab VTMS § 123 lg 2 maakohus lahendama väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millistele tõenditele on otsuse tegemisel tuginetud. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldu tähendab, et otsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs.

8. Kohtuvälise menetleja ametnik Aleskandr Škirin koostas INNDEX OÜ-le ja Ain Polmale 04.12.2018.a väärteoprotokolli selle kohta, et INNDEX OÜ esitas 2017.a veebruari, 2017.a märtsi ja 2017.a juulikuu käibedeklaratsioonides valeandmeid mahaarvamisele kuuluva käibemaksu kohta, kuna nendel perioodidel tehingud OÜ-dega N ja M olid näilised. Kütus soetati tundmatute kolmandate isikute poolt, mistõttu ei saa eeldada, et need kolmandad isikud oli käibemaksukohustuslased. Seepärast on sisendkäibemaks maha arvatud ebaõigesti.

9. Vaidlustatud otsuse punktis 7.2 kohtuväline menetleja märgib, et INNDEX OÜ esitas 17.03.2017 veebruari 2017 KMD ja 17.04.2017 märtsi 2017 KMD, milles kajastas N OÜ- lt soetatud kütust koguväärtuses 4 391 793,50 eurot (2017. aasta veebruari KMD-l – 2 3

072 770 eurot ja 2017. aasta märtsi KMD-l – 2 319 023,50 eurot) sh käibemaksu 731 965,59 eurot (2017. aasta veebruari KMD-l – 345 461,67 eurot ja 2017. aasta märtsi KMD-l – 386 503,92 eurot). Kuna tegemist on näiliste (vedelkütuse müüjaks ei olnud N OÜ, vaid oli tundmatu kolmas isik) tehingutega siis vähendas INNDEX OÜ alusetult käibemaksu 2017. aasta veebruari ja märtsi KMD-l kokku summas 731 965,59 eurot. Samuti Inndex OÜ esitas 21.08.2017 juuli 2017 KMD, milles kajastas M OÜ-lt soetatud kütust koguväärtusega 1

875 297,90 eurot sh moodustas käibemaks 312 549,66 eurot. Kuna on tegemist näiliste (vedelkütuse müüjaks ei olnud M OÜ, vaid oli tundmatu kolmas isik) tehingutega, siis vähendas Inndex OÜ alusetult käibemaksu 2017 juuli KMD-l kokku summas 312 549,66 eurot.

10. Seega tuleb eeskätt kogutud tõendite alusel kontrollida, kas on põhjendatud väärteootsuses kohtuvälise menetleja järeldus selle kohta, et: 1) INNDEX OÜ ja Ain Polma juhatuse liikmena esitasid 2017.a juuli käibedeklaratsioonis valeandmed OÜ-ga M kütuse soetustehingute kohta, mille tulemusel arvati maha sisendkäibemaks summas 312 546,66 eurot; 2) INNDEX OÜ ja Ain Polma juhatuse liikmena esitasid 2017.a veebruari ja märtsi käibedeklaratsioonis valeandmed OÜ-ga N kütuse soetustehingute kohta, mille tulemusel arvati maha 2017. aasta veebruari ja märtsis sisendkäibemaks kokku summas 731 965,59 eurot.

11. Käibemaksu mahaarvamise tingimused on käibemaksuseaduses (edaspidi KMS) järgmised: 1) KMS 29 lg 1 järgi maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. 2) 11.2.KMS 29 lg 3 p 1 sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. 3) 11.3.KMS § 31 lg 1 järgi teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Nõuded arvetele sätestab KMS § 37 lg 7.

12. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et OÜ M oli tehingute ajal registreeritud käibemaksukohustuslane. Seega oli täidetud tingimus, et kaup on soetatud teiselt registreeritud käibemaksukohustuslaselt.

13. Kaup on soetatud, s.o kütus on saadud. Seega on toimunud maksustatav käive. Täidetud on KMS § 29 lg 3 p 1 tingimus.

14. Soetatud kaup oli seotud INNDEX OÜ maksustatava käibe tekkimisega, sest kogu OÜ-lt M soetatud kütuse müüs INNDEX OÜ edasi.

15. Tegelik kütuse müüja on teada, sest M OÜ omas nõutavat tegevusluba kütuse müügiks, mille oli väljastanud Maksuja Tolliamet (edapidi ka MTA). VKS § 191 lg 1 kohaselt kütuse soetamine müüjalt, kellel puudub tegevusluba kütuse müügiks, on keelatud. Maksuja Tolliamet ei ole tuvastanud, et INNDEX oleks kütuse soetamisel vedelkütuse seaduse VKS § 191 lg 1 nõudeid rikkunud. Arvestades tehingute suurust ei saa olla müüja teadmata, sest MTA-l on ülevaade kõikidest kütuse müüjatest ja MTA ei ole tuvastanud, et kütuse oleks müünud INNDEX-le kütuse müügiks tegevusluba mitteomav äriühing. Praeguse väärteomenetluse käigus ei ole tuvastatud, et INNDEX OÜ on kütuse soetamisel realiseerinud VKS § 321 koosseisu. Seega pidi müüjaks olema registreeritud kütuse käitleja. INNDEX OÜ andmetel oli müüjaks M OÜ.

16. M OÜ on maksukohustuslane KMS § 3 lg 1 mõttes.

17. M OÜ arved vastavad KMS § 37 sätestatud nõuetele. Arvete puhul on täidetud KMS § 37 lg 7 p 2 toodud nõuded, arvele on märgitud maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number. Märgitud on see käibemaksukohustuslase number, mille on Maksuja Tolliamet ise M OÜ-le väljastanud. Majanduslik sisu ei ole vale, sest tehingute sisuks oli kütuse müük.

18. Väärteomenetluses tuvastati, et kütuse üleandmiseja vastuvõtmine toimus N & P AS kommertslaos, mistõttu osales kütuse üleandmiseja vastuvõtmisel laopidaja, kes osutas kütuse hoiuteenust vedelkütuse seaduse § 61 lg 1 mõistes. Asja materjalidest ei tulene, et kütuse hoiuteenuse osutaja tegevuses oleks tuvastatud nõuete rikkumisi teenuse osutamisel ja omanike vahetuste vormistamisel (vt § 61 lg 3).

19. Eeltoodust tulenevalt on INNDEX OÜ tehingutes M OÜ-ga täitnud kõik käibemaksu mahaarvamiseks nõutavad tingimused ja sisulised nõuded.

20. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et N OÜ oli tehingute ajal registreeritud käibemaksukohustuslane. Seega oli täidetud tingimus, et kaup on soetatud teiselt registreeritud käibemaksukohustuslaselt.

21. Kaup on soetatud, s.o kütus on saadud. Seega on toimunud maksustatav käive. Täidetud on KMS § 29 lg 3 p 1 tingimus.

22. Soetatud kaup oli soetud INNDEX OÜ maksustatava käibe tekkimisega, sest kogu OÜ-lt N soetatud kütuse müüs INNDEX OÜ edasi.

23. Tegelik kütuse müüja on teada, sest M OÜ omas nõutavat tegevusluba kütuse müügiks, mille oli väljastanud Maksuja Tolliamet (edapidi ka MTA). VKS § 191 lg 1 kohaselt kütuse soetamine müüjalt, kellel puudub tegevusluba kütuse müügiks, on keelatud. Maksuja Tolliamet ei ole tuvastanud, et INNDEX oleks kütuse soetamisel vedelkütuse seaduse VKS § 191 lg 1 nõudeid rikkunud. Arvestades tehingute suurust ei saa olla müüja teadmata, sest MTA-l on ülevaade kõikidest kütuse müüjatest ja MTA ei ole tuvastanud, et kütuse oleks müünud INNDEX-le kütuse müügiks tegevusluba mitteomav äriühing. Praeguse väärteomenetluse käigus ei ole tuvastatud, et INNDEX OÜ on kütuse soetamisel realiseerinud VKS § 321 koosseisu. Seega pidi müüjaks olema registreeritud kütuse käitleja. INNDEX OÜ andmetel oli müüjaks M OÜ.

24. N OÜ on maksukohustuslane KMS § 3 lg 1 mõttes.

25. N OÜ arved vastavad KMS § 37 sätestatud nõuetele. Arvete puhul on täidetud KMS § 37 lg 7 p 2 toodud nõuded, arvele on märgitud maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number. Märgitud on see käibemaksukohustuslase number, mille on Maksuja Tolliamet ise N OÜ-le väljastanud. Majanduslik sisu ei ole vale, sest tehingute sisuks oli kütuse müük.

26. Väärteomenetluses tuvastati, et kütuse üleandmiseja vastuvõtmine toimus N &P AS kommertslaos, K T kommertslaos ja M T kommertsloas, mistõttu osales kütuse üleandmiseja vastuvõtmisel laopidaja, kes osutas kütuse hoiuteenust vedelkütuse seaduse § 61 lg 1 mõistes. Asja materjalidest ei tulene, et kütuse hoiuteenuse osutaja tegevuses oleks tuvastatud nõuete rikkumisi teenuse osutamisel ja omanike vahetuste vormistamisel (vt § 61 lg 3).

27. Eeltoodust tulenevalt on INNDEX OÜ tehingutes N OÜ-ga täitnud kõik käibemaksu mahaarvamiseks nõuatavad tingimused ja sisulised nõuded.

28. Alusetu ja tõendamata on väärteootsuses väidetu, et N OÜ ja M OÜ juhatuse liikmed ei tegelenud äriühingu juhtimisega, tegemist on variisikutega. Kogutud tõendid kohtuvälise menetleja järeldust ei kinnita.

29. Vaidlus puudub selles, et: 1) N OÜ oli äriregistrisse kantud osaühing, seega omas õigusvõimet TsÜS § 26 lg 2 järgi. 2) N OÜ oli registreeritud käibemaksukohustuslane ja omas nõutavad registreeringut ja numbrit. MTA kustutas N OÜ käibemaksukohustuslaste registrist alles 30.11.2017.a otsusega nr 12.2-3/3678. 3) N OÜ-le oli väljastatud tegevusluba kütuse müügiks ja omas nõutavat registreeringut majandustegevuse registris.

30. Vaidlus puudub selles, et: 1) M OÜ oli äriregistrisse kantud osaühing, seega omas õigusvõimet TsÜS § 26 lg 2 järgi. 2) M OÜ oli registreeritud käibemaksukohustuslane ja omas nõutavat registreeringut ja numbrit. 3) M OÜ-le oli väljastatud tegevusluba kütuse müügiks ja omas nõutavat registreeringut majandustegevuse registris. Tegevusluba tarbimisse lubatud kütus müügiks anti alates 01.02.2017.a MTA 31.01.2017.a otsusega nr 12.2-7/00081-2.

31. INNDEX OÜ sõlmis 26. jaanuaril 2017.a kütuse ostu-müügilepingu N OÜ-ga. N OÜ nimel kirjutas lepingule alla digiallkirjaga juhatuse liige D K , mida tõendame esitatud lepinguga (lisa 1). INNDEX OÜ tuvastas ka D K isikusamasuse isikut tõendava dokumendi (ID kaart) abil ning tegi dokumendist foto, mida tõendame esitatud fotoga (lisa 2). Nimetatud ostu-müügilepingu lisa 1 sõlmiti 17.02.2017.a, mille allkirjastas digiallkirjaga N OÜ juhatuse liige T S (juhatuse liige alates 08.02.2017.a), mida tõendame lepingu lisaga (lisa 3) ning tuvastati tema isikusamasus ID kaardi abil, mida tõendame fotoga (lisa 4).

32. INNDEX OÜ sõlmis 19. juunil 2017.a kütuse ostu-müügilepingu M OÜ-ga. M OÜ nimel kirjutas lepingule alla omakäeliselt juhatuse liige J S . Juhatuse liikme isikusamasus tehti kindlaks ID kaardi abil, mida tõendame fotoga (lisa 5).

33. Riigikohus on haldusasjades korduvalt selgitanud, et millised on ostja kohustused müüja kontrollimisele käibemaksuseaduse alusel. Riigikohus lahendites nr-tega 3-3-1-29-03 ja 3- 3-1-21-04 selgitas, et ostja peab kontrollima, kas müüja on käibemaksukohustuslane. Kontrollida saab seda, kas arvel on märgitud käibemaksukohustuslase kood ja käibemaksu summa ning kas arvel märgitud käibemaksukohustuslane on registreeritud vastavas registris. Ebaõige on tõlgendada KMS § 18 lg 1 p 1 laiendavalt ja teha sellest sättest järeldus, et ostjal tuleks juhtumil, kui vorminõuetele vastaval arvel müüjana märgitud isik on kantud käibemaksukohustuslaste registrisse, kontrollida ka müüja esindaja volitusi ja seda, kas müüja käitub maksuõigussuhetes õiguspäraselt. Vastupidine seisukoht paneks ostjale ebamõistlikult koormava kohustuse, mille täitmine poleks alati võimalikki. Need kõrgema kohtu seisukohad on kehtivad ka KMS § 29 tõlgendamisel.

34. VKS § 191 lg 2 järgi kütuse soetaja on kütuse soetamisel kohustatud majandustegevuse registrist kontrollima kütuse müüja asjaomase tegevusloa olemasolu. Menetlusalune isik on selle nõude täitnud, sest M OÜ ja N OÜ omasid kehtivat tegevusluba kütuse müügiks, mille väljastas MTA.

35. Menetlusalune isik leiab, et väärteootsuses toodud D K selgitus ei tõenda, et ta oli variisik ja ei tõenda, et N OÜ ei müünud INNDEX OÜ-le väljastatud arvetel märgitud kütust. Ta selgitas, et tehingud äriühingus OÜ N toimusid teisi inimeste initsiatiivil ja ta andis ära enda ID kaardi. VKS § 3 lg 1 järgi kütuse käitlemisega tegeleval isikul (edaspidi käitlejal) peavad olema vajalikud tehnilised vahendid ja personal, et tagada käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmine. Seega on täiesti normaalne, et kütuse käitlemisega tegeleval äriühingul olid isikud, kes aitasid korraldada kütuse käitlemist äriühingus, sh viisid läbi kütusega seotud tehinguid. Ei saa eeldada, et isik nendest tehingutest midagi ei tea, kui on olemas dokumendid, mida isik on allkirjastanud. Üheks selliseks dokumendiks on OÜ N ja INNDEX vahel sõlmitud ostu-müügileping.

36. Kui isegi keegi kolmas isik kasutas D K ID-kaarti ning saatis N OÜ nimel e-kirju, toimus see ilmselgelt juhatuse liikme teadmisel ja nõusolekul. N OÜ sõlmis lepingud ladudega kütuse hoiustamiseks ja veoteenuse osutajatega kütuse toimetamiseks lattu. Seega oli isikute ring, kellega N OÜ tehingutesse astus, laiem ega piirdunud ainult menetlusaluste isikuga.

37. Usutav ei ole, et keegi annab oma ID kaardi kellegi kasutusse ega tunne huvi, mida sellega tehakse ja millised dokumente allkirjastatakse. Kuna isik oli juhatuse liige, siis võib põhjendatult eeldada, et isik andis on ID kaardi selleks, et N OÜ saaks tegeleda majandustegevusega ja teha vajalikke tehinguid. Keda D K selleks usaldas või keda selleks palkas, on OÜ N siseasi ja ei puutu tehingutesse OÜ-ga INNDEX. Lisaks tuleb märkida, et tehingute tegemiseks ei pidanud juhatuse liige isiklikult tehinguid läbi viima. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandusvõi kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandusvõi kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandusvõi kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandusvõi kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. TsÜS § 121 lg 2 järgi teise isiku ülesandel tema majandusvõi kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud, et N OÜ nimel tehtud kütuse müügitehingud ei oleks tehtud OÜ N nimel ja arvel ning väidetav muu isik oleks tegutsenud volituseta või juhatuse liikme heaks kiiduta.

38. Väärteomenetluses ei ole ütlusi võetud T S ega J S, mistõttu ei ole võimalik väita, et tegemist on variisikutega. Väärteootsuses ei ole selgitatud, et kuidas on võimalik, et väidetavalt variisikud oli kütuse käitlemisega tegeleva äriühingu juhatuses ja MTA ei näinud selles mingeid riske ja ohtu ning ei teinud midagi selleks, et neid riske maandada ja nõudnud müüjalt suuremat tagatise esitamist VKS § 42 lg 4 p-d 4 ja 5 alusel.

39. Euroopa Kohus 13. veebruari 2014 otsuses kohtuasjas C-18/13: Maks Pen EOOD sedastas, et Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, tuleb tõlgendada nii, et direktiiviga on vastuolus see, kui maksukohustuslane arvab maha tarnija esitatud arvetele märgitud käibemaksu, juhul kui – kuigi teenused on osutatud – ilmneb, et teenust ei osutanud tegelikult see tarnija ega selle tarnija alltöövõtja, eeskätt seetõttu, et viimastel ei ole vajalikke töötajaid, materjale ega vara, et nende teenustega seotud kulud ei ole nende raamatupidamisarvestuses dokumenteeritud ja et teatavaid dokumente tarnijana allkirjastanud isikute isikusamasus on ebaselge, juhul kui täidetud on kaks tingimust, nimelt, et nende asjaolude näol on tegemist maksudest kõrvalehoidumisega ja et kõiki maksuhalduri kindlaks tehtud objektiivseid asjaolusid arvesse võttes on tuvastatud, et maksukohustuslane teadis või oleks pidanud teadma, et mahaarvamisõiguse aluseks olnud tehinguga seoses hoiduti maksu tasumisest, mis tuleb kindlaks teha eelotsusetaotluse esitanud kohtul. Seega on oluline eelkõige objektiivsete asjaolude alusel tuvastada, et ostja teadis või pidi teadma, et mahaarvamisõiguse aluseks olnud tehinguga seoses hoidus müüja maksu tasumisest. Samuti peab tuvastama maksude tasumisest kõrvalehoidumise.

40. Väärteootsuses ei ole osutatud tõenditele, millega oleks tõendatud, et INNDEX või Ain Polma pidid teadma või teadsid, et N OÜ ja M OÜ tehingutega hoiduti kõrvale maksude tasumisest. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. märtsi 2002. a otsuse asjas nr 3-4-1-1-02 (RT III 2002, 8, 74) punktis 16 on asunud järgmisele seisukohale: "Käibemaksupettusega saab olla tegemist siis, kui müüja väljastab ostjale arve, kuid müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile tasumata. Selles olukorras tekib riigil nõudeõigus müüja vastu. Ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu, ning üldjuhul pole see tal ka võimalik. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust."

41. Samuti seaduslike esindajate kättesaamatus ei luba piirata INNDEX OÜ-l käibemaksu mahaarvamist. Euroopa Kohus selgitas, et see, et haldusmenetluse käigus ei olnud võimalik saada ühendust F või isikuga, kes on kantud äriregistrisse F direktorina, ei luba – kuna ühenduse võtmise katsed toimusid põhikohtuasjas arutusel olevatele tarnetele eelneval või järgneval perioodil – automaatselt järeldada, et majandustegevust ei toimunud tarnete tegemise ajal (Euroopa Kohtu otsus asjas C-277/14: PPUH Stehcemp sp. j. F S , J S , J S ). Lisaks müüja poolt tehingute kohta andmete esitamata jätmine või ebapiisavad andmed ei võimalda piirata INNDEX OÜ-l käibemaksu mahaarvamist, kuna väärteomenetluses saadud kõik käibemaksu mahaarvamiseks aluseks olevad dokumendid on nõuetekohased ja sisulised mahaarvamise nõuded on täidetud.

42. Alusetu ja tõendamata on väärteootsuses kohtuvälise menetleja väide, et N OÜ ja M OÜ ei tegelenud kütuse hulgimüügiga. Kohtuväline menetleja osutab otsuses nimetatud müüjate poolt esitatud kütuse aruannetele ja esitatud käibedeklaratsiooides sisalduvatele andmetele. Need andmed on esitatud MTA-le. Menetlusalused isikud neid andmeid ei näe, sest need ei ole avalikult kättesaadavad. Nimetatud äriühingud võisid müüa kütust tanklast või muul viisil, sh hulgi. Väljastatud tegevusluba kütuse hulgimüüki, sh müüki suuremates kogustes ja ladude kaudu ei välistanud ega piiranud. Väärteomenetluses ei ole vastupidist tõendatud.

43. Asjas kogutud tõenditega on vastuolus kohtuvälise menetleja väide, et M OÜ-l ja N OÜ-l puudus kütus, mida edasi müüa.

44. Väärteotoimikus on kauba üleandmise ja vastuvõtmise akti, mis tõendavad kütuse omaniku vahetust K T AS laos, N & P AS laos ja AS M T laos. Aktide järgi N OÜ omandiõigus läks laos üle INNDEX OÜ-le. Omaniku vahetust kinnitas dokumentaalselt ladu. Väärteoprotokollist nähtub, et tunnistajana on ülekuulatud ainult M T AS juhatuse liige T R (vt 30.05.2018.a tunnistaja ülekuulamise protokoll). Temalt ei ole kütuse vastuvõtmise ja üleandmise kohta ühtegi küsimust küsitud.

45. Väärteomenetluses ei ole kogutud muid tõendid ladudes toimunud N OÜ kütuse liikumise kohta. Samas on menetlusaluste isikute valduses Maksuja Tolliameti poolt maksumenetluses kogutud järgmised tõendid: 1) AS K T väljatrükk laoarvestusest, millest nähtub N OÜ kütuse lattu hoiule võtmine kuupäevade ja koguste lõike (Lisa 9) perioodil 01.03.2017.a kuni 31.08.2017.a. Samas väljatrükist nähtub, et loast on kütus väljastatud INNDEX OÜ-le. 2) M T OÜ juhatuse liikme T R e-kiri 23.05.2018.a, milles ta teatas, et N OÜ bensiin ladustati mahutis nr 17 (lisa 10). 3) AS M T väljatrükk laoarvestusest, mis tõendab N OÜ kütuse liikumist M T AS laos ja selle lattu vastuvõtmist (lisa 11). 4) N & P AS väljatrükk laoarvestusest, mis tõendab N OÜ kütuse vastuvõtmist N & P AS lattu perioodil 01.01.2017.a kuni 02.04.2017.a (lisa 12).

46. Nimetatud tõendid tõendavad, et N OÜ hoiustas enne müüki enda kütuse K T AS laos, N & P AS laos ja AS M T loas. Nendes ladudes toimus omaniku vahetus kütuse müügitehingu tõtt. Kütus anti loast välja INNDEX OÜle või tema poolt edasimüüdud isikule.

47. K T AS ladu, N & P AS ladu ja AS M T ladu olid hoiuteenuse osutajad VKS § 2 lg 1 pde 3 ja 6 mõistes, mida tõendame majandustegevuse registri väljatrükkidega (lisad 6-8). VKS § 61 lg 1 kohaselt kütuse hoiuteenuse osutaja on kohustatud pidama laoarvestust ning selle Maksuja Tolliameti nõudmisel viivitamata esitama. VKS § 61 lg 3 järgi laoarvestuses peavad olema kajastatud kõik kütuse omaniku vahetused. Hoiule antud kütuse võõrandaja peab hoiuteenuse osutajat omaniku vahetusest teavitama hiljemalt tehingule järgneva tööpäeva jooksul. VKS § 61 lg 4 laoarvestust säilitatakse raamatupidamise seaduses raamatupidamise algdokumendi säilitamise kohta sätestatud nõuete kohaselt. VKS § 61 lg

5 hoiuteenuse osutaja võib väljastada hoiul oleva kütuse ainult laoarvestuses kajastatud kütuse omanikule või tema volitatud esindajale. Lisaks peavad kütuse hoiuteenuse osutaja laoarvestuse kajastuma VKS § 61 lg-s 2 nimetatud andmed kütuse hoiule võtmise kohta.

48. Eeltoodud tõendid tõendavad, et K T AS ladu, N & P AS ladu ja AS M T ladu võtsid lattu vastu kütuse N OÜ-lt. Laos toimus omaniku vahetus. Ladu väljastas kütuse INNDEX OÜ-le kui uuele omanikule. Seega kütuse väljastas ladu, mitte N OÜ. INNDEX OÜ lähtus ainult sellest, mida teatas talle ladu. Ladu kinnitas, et laos on N OÜ kütus ja ladu vormistas nõuetekohaselt kütuseomaniku vahetuse. Ladu on sisuliselt kauba garandiks. Seepärast ei oma mingit tähendust, mis arvab kohtuväline menetleja N OÜ kohta enne lattu kütuse toimetamist. INNDEX OÜ ja Ain Polma polnud nendest asjaoludest teadlik ega pidanudki seaduse järgi teadlik olema.

49. Väärteootsuses ei ole kohtuväline menetleja esile toodud asjaolusid, et K T AS ladu, N & P AS ladu ja AS M T ladu oleks N OÜ kütuse puhul rikkunud laoarvestuse nõudeid või et laoarvestuses sisalduvad valeandmed. Seega on asjas objektiivsed tõendid, mis tõendavad, et INNDEX OÜ sai kütuse N OÜ-lt. Hoiuteenuse osutaja kinnitas omaniku vahetuse ja kinnitas järelikult seda, et N OÜlt läks kütuse omandiõigus üle INNDEX OÜ-le. Väärteomenetluses ei ole tõendatud, et laos oli kütuse omanikuks keegi teine, sh tundmata kolmas isik. Kütuse olemasolu tõttu oleks väärteomenetluses olnud seda lihtne välja selgitada ja tõendada.

50. Kuna N OÜ paigutas kütuse enne müüki lattu, siis ta pidi ladudega suhtlema, sõlmima ladudega kütuse hoiuteenuse osutamise lepingu. Samuti tasuma laoteenuste eest. Väärteomenetluses ei ole nende asjaolude kohta tõendeid kogutud.

51. Väärteotoimikus on tõenditena aktid, mis tõendavad M OÜ kütuse omaniku vahetust N & P AS laos. Aktide järgi läks omandiõigus üle INNDEX OÜ-le. Aktile on allakirjutanud lao esindaja D. S või K. J . Nimetatud isikud ei ole kütuse vastuvõtmise ja ülendamise osas üle kuulatud. Samas need aktid tõendavad, et laos oli M OÜ kütus, mille omaniku vahetus toimus laos ja viimase osavõtul. Väärteotoimikus on saatelehed, mille järgi ladu väljastas kütuse INNDEX OÜ-le. Tegemist on saatedokumentiga, mis vormistatakse VKS § 6 lg-te

1 ja 2 alusel. Tegemist on nõuetekohaste dokumentidega, mis tõendavad kütuse liikumist VKS § 6 lg 1 järgi. Kütuse on välja andnud lao esindaja D. S või K. J .

52. Eeltoodust tuleneb, et kõikide tehingute puhul on kütuse üleandmist INNDEX OÜ-le kinnitanud ladu. Kuna INNDEX OÜ on saanud kütuse laost, siis ei ole võimalik väita, et müüja ei ole teada. Kui ladu osales kütuse üleandmisel, siis ka tema võib vastutada selle eest, sest tegemist oli ametliku vedelkütuse seadusest tuleneva laotoiminguga. Sellisel juhul saab käibemaksuseaduse KMS § 3 lg 1 ja § 11 lg 1 p 1 järgi müüjaks pidada ladu, kellel käive tekib kauba üleandmisest. KMS § 11 lg 1 p 1 järgi käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine. Sarnast juhtumit arutas Riigikohus asjas nr 3-3-1-63-06. Riigikohus selgitas oma otsuses, et kuigi kohtud on leidnud, et sisendkäibemaksu mahaarvamist ei saa lubada, kuna arvetel ei ole ostja nimi õige, on see puudus kõrvaldatav. Ainuüksi käibemaksupettuse toimepanemise fakt ei saa piirata sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust seoses tehinguga, mille ehtsust on maksuhaldur tuvastanud. Käibemaksuga maksustamisel ei saa olla karistavat iseloomu.

53. Sellele asjaolule ei ole kohtuväline menetleja otsuse tegemisel tähelepanu pööratud. MTA ei ole põhjendanud, et miks ei võinud käibemaksuseaduse tähenduses olla kauba müüjaks ladu olukorras, kui MTA leiab, et müüjaks ei olnud N OÜ või M OÜ. Käibemaksuarvestus INNDEX OÜ jaoks ei muutu sõltuvalt sellest, kes on kauba üleandja.

54. Seepärast ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja väitega, et kütuse müüjaks oli tundmatu kolmas isik. Asjas on tuvastatud, et kauba üleandmine toimus ladudes ja viimase osalusel.

55. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et on väärteoprotokollis vaja välja tuua isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Samas ei pea ega saagi väärteoprotokoll sisaldada asjaolusid, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. Väärteoprotokollis kirjeldatu on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on järgneva menetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi väärteoprotokollis kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses (VTMS § 110 p-d 1- 3) ja vastulause esitamise korral vastulausest tulenevas ulatuses ka kohtuvälise menetleja otsuses (VTMS § 74 lg 1 p 8). (Vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-83-10, p 19.) Väärteoprotokolli teokirjelduses ei ole asjakohane viidata tõenditele, veel vähem nende sisu refereerida ja analüüsida. Ülevaade tõenditest tuleb väärteoprotokollis esitada teokirjeldusest eraldi (VTMS § 69 lg 2 p-d 3, 4 ja 7). Faktilised asjaolud, millest lähtuvalt kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule väärteo toimepanemist ette heidab, peavad väärteoprotokollis kajastuma kohtuvälise menetleja väidetena, mitte aga tunnistaja ütluste või mõne muu tõendi refereeringuna.

56. Väärteoprotokollis esitatud tõendite loetelus ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks arvestanud väärteotoimikus olevate tõendite ja asjaoluga, et N OÜ ja M OÜ oli kütuse enne müüki paigutanud lattu ning müügitehingu tegemisel toimus laos kütuse omaniku vahetus. Väärteoprotokollile esitatud vastulauses kaitsja tõi välja, et asja materjalidest nähtub, et kütuse üleandmiseja vastuvõtmine toimus K T AS, M T AS ja N & P AS kommertsladudes, mistõttu osales kütuse üleandmiseja vastuvõtmisel laopidaja, kes osutas kütuse hoiuteenust vedelkütuse seaduse § 61 lg 1 mõistes. Väärteoasja materjalidest ei tulene, et kütuse hoiuteenuse osutaja tegevuses oleks tuvastatud nõuete rikkumisi teenuse osutamisel ja omanike vahetuste vormistamisel (vt § 61 lg 3).

57. Vaidlustatud väärteootsuses ei ole menetlusaluse kaitsja poolt esitatud asjaolusid käsitletud. Samuti puudub tulenevalt VTMS § 74 lg 1 p-st 8 põhjendus, miks nimetatud faktiline asjaolu võimaldab teha järelduse, et N OÜ-l ja M OÜ-l puudus kütus ja nad ei saanud olla kütuse müüjaks INNDEX OÜ-le. Seega vaidlustatud otsuse tegemisel on rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust. Olulised faktilised asjaolud on jäetud tuvastamata ja olulised tõendid on jäetud kogumata ning see rikkumine mõjutab vaidlustatud otsuse sisu.

58. Menetlusalused isikud leiavad, et KrMS § 7 lg 2 kohaselt kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. KrMS § 7 lg 3 järgi kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kohtuväline menetleja ei ole kõrvaldanud kahtlus, et N OÜ-l ja M OÜ-l oli kütus, mida hoiustas ladudes ja andis laopidaja vahendusel üle INNDEX OÜ-le.

59. Menetlusalused isikud leiavad, et käesolevas asjas ei oma mingit tähendust asjaolu, millise vedelkütusesertifikaadiga N OÜ ja M OÜ kütuse lattu paigutasid. Samuti pole asjassepuutuv, kas ja kuidas see kütus lattu toimetati. INNDEX OÜ ei oma mingit puutumust nimetatud asjaoludega, sest INNDEX OÜ omandas kütuse, kui see oli laos ja sai ta kütuse kätte laost. Ladu garanteeris selle, et kütus on laos olemas ja kütuse on nõutele vastav.

60. Riigikohtu halduskolleegiumi praktikas on asutud seisukohale, et kauba päritolu kohta andmete puudumine ei luba piirata ostjal käibemaksu mahaarvamist. Riigikohus lahendi 3- 3-1-49-14 punktis 19 selgitas, et üksnes asjaolu, et arvel märgitud äriühingul puudus reaalne majandustegevus ning puudusid kauba päritolu tõendavad dokumendid, ei ole hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamiseks piisav. Need asjaolud iseloomustavad tehingu teise poole (müüja) käitumist (vt RKHK otsused haldusasjades nr 3-3-1-32-09, nr 3-3-1-74-

09 ja nr 3-3-1-38-12).

61. Menetlusalused isikud ei vastuta kütuse müüja majandustegevuse eest. Riigikohus lahendi 3-3-1-82-12 punktis 16 selgitas, et ostja ei vastuta müüja tegevuse õigusvastasuse eest /---/ maksustamise seisukohast ei oma tähtsust kas müüja poolt pakutava kauba nö päritolu on õiguspärane või mitte.

62. Menetlusalused isikud eespool juba märkisid, et INNDEX OÜ täitis nõuetekohaselt hoolsuskohustuse, sest tuvastas juhatuse liikme isiku ning dokumendid allkirjastas juhatuse liige. Seega täiendavat kontrolli läbi viia ei olnud vajalik. Käibemaksuseadus ja VKS seda ei nõua.

63. Leian, et tasumine kolmandale isikule on lubatud rahalise kohustuse täitmise viis. Riigikohus on nentinud, et maksuõiguslikult ei ole midagi taunitavat selles, kui müügilepingus lepitakse kokku, et ostja tasub kogu ostuhinna või osa sellest müüja kohustuste katteks kolmandatele isikutele (Riigikohtu lahend 3-3-1-89-10, p 7). Kolmanda isiku poolt faktooringu pakkumine ei ole seadusega keelatud ja faktooringut on mitut liiki.

64. Käibemaksuarvestust rahalise kohustuse täitmine ei mõjuta, sest käibemaksu mahaarvamiseks ei pea olema kauba või teenuse eest tasutud. Leian, et seaduses lubatud toiminguid ei saa taandada maksude hoidumise kavatsusele. Kui on toime pandud pettus, siis tuleb seda Maksuja Tolliametil tõendada. Sellised tõendeid ei ole kohtuväline menetleja väärteomenetluses kogunud.

65. Käibemaksuarvustuse seisukohast ei oma ka tähtsust, kuidas INNDEX OÜ tasus teistele kauba müüjatele, sest tasumine toimub müüja esitatud tingimustel. Ostja saab enda initsiatiivil vastastikuseid ja samaliigilisi kohustusi ainult tasaarvestada VÕS § 197 alusel. INNDEX OÜ tasus nii nagu seda nägi ette leping või müüja poolt ette antud juhis/teatis.

66. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §

76 lg 3 järgi kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 91 lg 2 kohaselt kui riigis, kus rahaline kohustus tuleb täita, on võlausaldajal krediidiasutuses või muu makseteenuse pakkuja juures konto, mis on määratud maksetehingute tegemiseks, võib võlgnik kohustuse täita võlgnetava summa kandmisega sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Praegu soovis müüja, et rahaline kohustus täidetakse raha tasumisega kolmanda isiku arvelduskontole. Seepärast ei saa kuidagi sellisel viisil rahalise kohustuse täitmine viidata arvel kajastatud osapoolte vahel tehingute mittetoimumisele.

67. Samuti märgin, et VÕS § 164 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Loovutamise korral tuleb kohustus igal juhul täita uuele võlausaldajale. Ostjal seaduse kohaselt puudub võimalus valida, kas lepingu alusel tasuda uuele või vanale võlausaldajale.

68. Oluline ka tähele panna, et rahalise kohustuse täitmisel kolmandale isikule ei muutu müüja ning ei ole oluline, kas raha saaja on käibemaksukohustuslane või kütuse tegelikuks müüjaks, sest käibe tekkimine tehakse kindlaks kauba üleandmisega, mitte aga raha tasumisega.

69. INNDEX OÜ ja Ain Polmal puudusid andmed selle kohta, mis võis olla N OÜ või M OÜ eesmärk rahade kandmisel kolmandatele isikutele. Tegelikuks müüjaks oli N OÜ või M OÜ. Ka laod võtnud nendelt äriühingutelt saabunud kütuse lattu vastu ja aktsepteerisid omaniku vahetust.

70. Väärteomenetluses ei ole tõendamist leidnud, et N OÜ ja M OÜ müügitehingutega seoses esitatud arved ja saatelehed ning muud dokumendid ning andmed ei kinnita tehingute toimumist kokkulepitud tingimustel ja mahus, sest dokumendid on puudulikud, sisaldavad valesid andmeid ega ole usaldusväärsed. Tegelikult kõik dokumendid vastavad seaduses sätestatud nõutele. Arvete puhul on täidetud kõik KMS §-s 37 sisalduvad nõuded. Kütuse kohta vormistatud dokumendid vastavad VKS § 6 sätestatud nõuetele. Samuti arvete puhul on täidetud raamatupidamise seaduse §-s 7 toodud nõuded. Väärteomenetluse otsuses ei ole kohtuväline menetleja ei ole toonud välja ühtegi dokumentides sisalduvat puudust või vormiviga.

71. Menetlusosalise vormistatud ostu-müügilepingud ei ole fiktiivsed. Sõlmitud ostumüügilepingud vastavad kütuse valdkonnas rakendatavatele praktikale. Selles lepingus kunagi ei fikseerita konkreetseid kokkuleppeid müüdavate kütusekoguste ja hindade kohta. Tegemist on raamlepinguga, milles pooled lepivad kokku, et kütusemüügitehingute tegemise ja tehingute üldised tingimused. Lepingu leppisid pooled kokku kauba tarnetingimused (tarneaeg ja -koht) ning kauba spetsifikatsioon, hind ja maksetähtaeg lepitakse poolte vahel tellimuse sõlmimisel. Leping näeb ka ette, et Tellimus võib olla suuline, kirjalik või elektrooniline. Sarnaste tingimusega vedelkütuse müügilepingu sõlmis INNDEX OÜ teiste kütuse müüjate ja ostjatega. INNDEX on tegutsenud kütuse valdkonnas juba üle 10 aasta. Rõhutan, et selliste lepingute sõlmimine oli INNDEX OÜ jaoks tavapärane praktika kogu majandustegevuse kestel.

72. Konkreetsete kütusepartii ostutehingus lepivad pooled kokku igakord eraldi, sest kütuse hind turul on pidevalt muutuv. Samuti sõltub ostetav kogus sellest, kas INNDEX OÜ-l on olemas potentsiaalne ostja soetatud kütuse kogusele. INNDEX OÜ teenis tulu kütuse müügist tanklast ja hulgitehingute puhul ostuja müügihinna vahest.

73. Selgitan, et kütuse tehingute puhul on tavapärane, et tehingu toimumist tõendab ja tingimusi saatedokument (VKS § 6 lg-d 1 ja 2) ja arve (KMS § 37) ning kauba eest tasumine, samuti kauba üleandmise akt, kui kaup antakse üle laos ja laopidaja osavõtul. Muude dokumentide koostamist ja säilitamist seadus ei nõua. Arvestades ka nende tehingute intensiivsust ja mahtu, siis on selge, et juba eelnimetatud dokumentide säilitamine on ettevõtjatele piisavalt koormav. Seaduse järgi võib kütuse ostutehinguid teha ainult majandustegevuse registrisse kantud kütuse müüjaga, s.o ostja saab eeldada, et riik on loonud usaldusväärse keskkonna kütuse tehingute tegemiseks - tehingupartnerid on MTA poolt kontrollitud ja neile on määratud piisavad tagatised tekkivate maksukohustuste täitmiseks.

74. Eeltoodust tulenevalt on arvetest ja muudest dokumentidest nähtuvad andmed tehingute kohta, millest selgub tehingute hind, kütuse liik ja kogus. Samuti andmed selle kohta, kus toimus kütuse üleandmine ja vastuvõtmine. Kõik dokumendid on vormistatud korrektselt ja need vastavad vormilt ning sisult seaduses kehtestatud nõuetele. Nende dokumentide alusel on kõik faktilised asjaolud kontrollitavad. Väärteootsusest ei selgu, milliste maksuarvestuse õigsust mõjutavate faktiliste asjaolude tuvastamine on kohtuvälisele menetlejale olnud raskendatud või võimatu.

75. Menetlusalused isikud on käitunud tehingute tegemisel heauskselt. Väide tehingupartnerite probleemsusest ei vasta tõele. Siinkohal tuleb arvestada, et mõlemad äriühingud omasid kütuse müügiks nõutavat tegevusluba. Kütuse müügiks sätestab vedelkütuse seaduse müüjale kõrgendatud nõuded.

76. VKS § 2 lg 1 p 3 kohaselt kütuse käitlemine on tarbimisse lubatud kütuse müük või müügiks pakkumine (edaspidi müük), vedu, hoiuteenuse osutamine ja ladustamine ning kütuse import, eksport ja tootmine. Tulenevalt VKS § 3 lg-st 1 kütuse käitlemisega tegeleval isikul (edaspidi käitlejal) peavad olema vajalikud tehnilised vahendid ja personal, et tagada käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmine.

77. VKS § 13 lg 1 järgi tegutsemisel ühel või mitmel järgmistest tegevusaladest on nõutav tegevusluba 1) kütuse import; 2) kütuse eksport; 3) kütuse müük; 4) kütuse hoiuteenuse osutamine. VKS § 14 lg 1 kohaselt esitab ettevõtja Maksuja Tolliametile registreerimistaotluse, milles peavad sisalduma muuhulgas: ärivõi muu tegevusplaan, mis sisaldab ka isiku maksimaalset kütuse müügi käivet ühes kalendrikuus, kui isik soovib tegeleda kütuse müügiga (p 6); andmed ja dokumendid, mis tõendavad vastavust käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud nõuetele (p 7).

78. VKS § 15 lg 1 järgi registreerimismenetlusele kohaldatakse majandustegevuse registri seaduses sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt majandustegevuse registri seaduse tähenduses on registreerimismenetlust teostavaks haldusorganiks Maksuja Tolliamet.

79. VKS § 3 lg 3 kohaselt kütust võib müüa äriühing, kes on esitanud Maksuja Tolliametile käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud tagatise ja kelle osavõi aktsiakapital on vähemalt 31

950 eurot või kellel on kehtiv vastutuskindlustuse leping kindlustussumma alammääraga vähemalt 31 950 eurot, mis on ette nähtud kütuseettevõtja tegevuse tagajärjel kolmandatele isikutele tekkida võiva varalise kahju hüvitamiseks.

80. VKS § 41 kohaselt kütuse müüja esitab Maksuja Tolliametile käibemaksuseaduse § 442 lõikes 2 nimetatud tagatise maksukorralduse seaduses sätestatud korras, võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Tagatis loetakse esitatuks, kui Maksuja Tolliamet on tagatise aktsepteerinud.

81. VKS § 42 lg 2 kohaselt tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis on 100 000 eurot. VKS § 42 lg 4 annab maksuhaldurile õiguse maksuja Tolliametil on õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist ja VKS § 42 lg 5 võimaldab maksuhalduril isiku taotluse alusel vähendada tagatist kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) isikul ja tema juhtimisja kontrollorgani liikmetel ning äripartneritel on laitmatu ärialane reputatsioon; 2) isik ja tema juhtimisja kontrollorgani liikmed kokku ei ole viimase kolme aasta jooksul toime pannud mitut maksuseaduste, tollieeskirjade ega käesoleva seaduse rikkumist ning isiku ega tema juhtimisega kontrollorgani liikme suhtes ei ole alustatud maksuseaduste, tollieeskirjade ega käesoleva seaduse rikkumise süüteomenetlust; 3) isikul ei ole maksuvõlga ega ajatatud maksuvõlga. Riigikohus on lahendi 3-3-1-72-16 punktis 17 selgitanud, et vähendatud tagatisega kui soodustusega kütuse käitlemiseks on seaduse kohaselt õigustatud eelkõige laitmatu maine ja maksukäitumisega isikud. Laitmatu maksukäitumine tähendab ka kaasaaitamiskohustuse täitmist.

82. VKS § 7 lg 1 kohaselt kütusemüüja esitab iga kuu 15. kuupäevaks Maksuja Tolliametile aruande tema poolt eelmisel kalendrikuul käideldud kütuste ja nende jääkide kohta.

83. Riigikohus on lahendis 3-4-1-24-11 sedastanud, et "uue regulatsiooni kehtestamise eesmärgiks oli tagada maksupettuste vähenemine ja soodustada ausat konkurentsi kütuseturul. Maksupettuste vähendamine parandab vedelkütuse tehingutest tasumisele kuuluvate maksusummade riigieelarvesse laekumist. Tegemist on avalikust huvist lähtuva eesmärgiga. Maksupettuste toimepanemine kütuseturul kahjustab seadusekuulekate ettevõtjate huve, kes on sunnitud konkureerima ettevõtjatega, kes käibemaksu tasumata jätmisega saavad ebaseadusliku konkurentsieelise".

84. Riigikohus on lahendis 3-3-1-49-14 sedastanud, et "tagatise kehtestamise esmaseks eesmärgiks on tagada kütuseturul toimuvatelt kütusetehingutelt käibemaksu tasumine. Kuid tagatise eesmärgiks on ka tagada tekkida võiva käibemaksukohustuse täitmine, maksupettuste vähendamine ning soodustada ausat konkurentsi kütuseturul. Äriühingu käibemaksukohustuse suurus oleneb otseselt maha arvatava sisendkäibemaksu ulatusest, kusjuures käibemaksukohustuse suuruse kindlakstegemisel tuleb arvestada maksukohustuslase kõiki tehinguid, mitte üksnes tehinguid kütusega.".

85. Vedelkütuse seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 895SE, millega toodi Vedelkütuse seadusesse kohustuslik käibemaksutagatise süsteem, seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga peaks oluliselt tõhustuma vedelkütuse seadusega sätestatud nõuete sisuline kontroll kütuseturu osaliste üle. Eelnõuga kavandatava muudatuse kohaselt hakkab kõiki registreeringutaotlusi (registreering on VKSiga nõutav kütuse impordi, ekspordi, müügi ja hoiuteenuse osutamiseks) menetlema MTA, kellel on muuhulgas vastav pädevus ja kogemus maksupettuste avastamisel ja ennetamisel. Tagatise algtaseme määramise üks eesmärkidest on vähendada kütusemüüjate arvu, kusjuures ära peaksid kaduma nn „riiulifirmad“ ja ka sellised ettevõtted, mis ei ole loodud ettevõtlusega tegelemiseks.

86. VKS § 42 lg 4 sätestab alates 7. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis järgmist: "Maksuja Tolliametil on õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist, sealhulgas vaadata üle juba määratud tagatis, lähtudes eelkõige: 1) tekkida võivast käibemaksukohustusest; 2) ärivõi muust tegevusplaanist; 3) maksevõimelisusest ja maksude tasumise tähtaegadest kinnipidamisest; 4) kogemusest kütuse käitlemise valdkonnas; 5) isiku ja tema juhtimisja kontrollorgani liikmete ning äripartnerite ärialasest reputatsioonist, samuti isiku esitatud käesolevas lõikes nimetatud andmete ja dokumentide usaldusväärsusest ja tõepärasusest; 6) isiku ja tema juhtimisja kontrollorgani liikmete poolt toime pandud maksuseaduste, tollieeskirjade ja käesoleva seaduse rikkumise juhtumitest; 7) esitatavatest andmetest ja dokumentidest, mis tõendavad vastavust käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

87. Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 228SE seletuskirjas märgiti, et "[---] andmaks maksuhaldurile õigus asuda vajadusel juba esitatud ja aktsepteeritud tagatist muutma, oluline on seejuures sätestada ka tagatise suurendamise õigus. Praktikas on teatud juhtudel tõusetunud vajadus vähendatud tagatist uuesti tõsta ka väljaspool tagatise uuendamise menetlust – näiteks olukorras, kus isikuga seotud riskid või muud tagatise vähendamise aluseks olnud asjaolud muutuvad esitatud tagatise kehtivuse ajal. Lõikes sätestatakse ka maksuhalduri õigus nõuda täiendavaid asjassepuutuvaid andmeid ja dokumente lisaks sätestatule, täiendus võimaldab maksuhalduril saada lisainformatsiooni ka juba määratud tagatise ümbervaatamiseks" (vt Riigikohtu lahend 3-3-1-72-16).

88. VKS §-st 42 ja § 15 tuleneb, et maksuhaldur on ulatuslikud volitused tagatise ja ümbervaatamiseks ja majandustegevuse registris registreeringu peatamiseks ning kustutamiseks.

89. INNDEX OÜ ja Ain Polma heauskselt tuginesid tehingute tegemisel majandustegevuse registri kandele ja eeldasid selle õigust ning uskusid, et N OÜ ja M OÜ on Maksuja Tolliameti silmis usaldusväärne kütuse kätleja ning puudub mistahes oht temaga tehingutesse astuda, sest eeldatavalt on Maksuja Tolliamet taganud käibemaksukohustuse täitmise võimaliku käibemaksupettuse ohu korral.

90. Maksuja Tolliameti kohustus on määrata tagatis ja registreerida kütuse käitleja tähendab ka kohustust kontrollida registreerimiseks taotluse esitanud isikut ja registrisse kantud kütuse käitlejat ja ümber vaadata varem määratud ning esitatud tagatise suurus. Maksu-ja Tolliametil on kohustus ja võimalused pidada kütuse käitlejate kohta registrit ja hoolitseda nende registrisse kantud andmete eest nii, et see oleks usaldusväärne. Samuti oli Maksuja Tolliametil kohustus ja võimalused hoolitseda selle eest, et õige tagatise suuruse määramisega oleks tagatud kütuse müüja käibemaksukohustuse täitmise ja vähendatud selle kütuse käitleja poolt võimaliku käibemaksupettuse toimepanemise ohtu.

91. Arvestades kütuse müüjatele kehtestud registreerimise nõudeid ja tegutsemiseks kohustuslikku käibemaksutagatise esitamise nõuet ning Maksuja Tolliameti eelnimetatud kohustusi ja võimalusi, ei saa ostja hoolsuskohustuse ulatus olla samaväärne muude tehingutega, millele ei ole samaväärseid käibemaksukohustuse täitmist tagavaid nõudeid kehtestatud. Nagu INNDEX OÜ eespool märkis, on kütuse tehingute puhul tehingupartneri suhtes tavapärasest kõrgem usaldus, mis tuleb kütuse käitlejatele kehtestatud nõuetest (tegevusloa ja registreeringu kohustus, käibemaksu tagatise esitamise kohustus). Kui Maksuja Tolliamet oleks teostanud riiklikku järelevalvet õigeaegselt ning M OÜ ja N OÜ majandustegevuse registrist kustutanud, siis ei oleks INNDEX OÜ saanud nende osaühingutega tehingutesse astuda, kuivõrd VKS § 191 ei luba kütust soetada isikult, kellel nõutav registreering puudub. INNDEX OÜ-l oli õiguspärane ootus usaldada majandustegevuse registri andmeid tehingusse astumisel N OÜ-ga ja M OÜ-ga. Lisaks müüdi kütus kütuse hoiustamise teenust osutavate ladude kaudu, kes tagasid kütuse olemasolu ja selle nõuetekohasuse.

92. INNDEX OÜ täitis enda hoolsuskohustuse seadusega nõutavas mahus. Maksuja Tolliamet ei saa panna kauba ostjale täiendavaid kohustusi, mis ei tulene seadusest ja takistavad käibemaksu mahaarvamist olukorras, kus mahaarvamiseks on kõik sisulised nõuded täidetud.

93. Praegusel juhtumil ei ole tõendatud, et INNDEX OÜ ja Ain Polma oleksid toimepannud süüteo kaudse taotlusega. Asjaolu, et tehingupartnerite majandustegevus lõpeb käibemaksukohustuslase registrist kustutamise ja kütusemüügi tegevusloa peatamisega, ei tõenda kaudse taotluse olemaolu, sest need asjaolud on leidsid aset mitmeid kuid pärast tehingute toimumist.

94. INNDEX OÜ ei saanud ka käibemaksu mahaarvamisest mingit eelist, sest ta tasus kauba eest müüjale müügihinna koos käibemaksuga. Kui piirata INNDEX OÜ-l käibemaksu mahaarvamist, siis suureneb käibemaksu summa võrra kauba soetamismaksumus ning tekitab INNDEX OÜ-le otsese majandusliku kahju, kuivõrd INNDEX OÜ ei saanud kauba müügil sellise ostuhinna suurendamisega arvestada.

95. Kütuse päritolu ei mõjuta kuidagi käibemaksuarvestust ja selle õigsust. Olen ka selgitanud, et kütus saamisel laost ei ole võimalik väita, et müüja ei ole teada, sest kauba käive tekib kauba üleandmisest. Kauba üleandjaks saab olla sõltuvalt asjaoludest ladu või müüja. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud menetlusaluste isikute poolt KMS § 29 lg 1 p 3 rikkumist.

96. Kokkuvõtvalt olen kindlal seisukohal, et väärteomenetluses tuvastatud asjaolude valguses ei ole võimalik kuidagi jaatada seda, et INNDEX ja AIN POLMA on oma tegevusega realiseerinud MKS § 1531 lg-te 1 ja 2 koosseisu, st on esitanud Maksuja Tolliametile käibedeklaratsioonides valeandmeid. INNDEX ja AIN POLMA ei ole käibemaksuseaduse nõudeid kaudse taotlusega rikkunud. Nad ei ole osalenud maksupettuses ega seda toimepannud.

Taotlused

1. Tühistada Maksuja Tolliameti 04.01.2019.a otsus Ain Polma väärteoasjas nr 930017000627 MKS § 1531 lg 1 järgi ning lõpetada selle teo osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Tühistada Maksuja Tolliameti 04.01.2019.a otsus järgi Inndex OÜ (registrikood 10774375) väärteoasjas nr 930017000627 MKS § 1531 lg 2 järgi ning lõpetada selle teo osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. 3. Juhul kui maakohus väärteomenetlust ei lõpeta, siis taotleme alternatiivselt vähendada Maksuja Tolliameti 04.01.2019.a otsusega väärteoasjas nr 930017000627 MKS § 1531 lg 1 järgi Ain Polmale määratud karistust 100 trahviühiku võrra ja MKS § 1531 lg 2 järgi INNDEX OÜ määratud karistust 19 000 euro võrra.

4. Uurida kohtuistungil kõiki väärteotoimikus olevad dokumentaalseid tõendeid ja kuulata üle kõik tunnistajad.

5. Võtta tõenditena vastu kaebuse lisas esitatud dokumentaalsed tõendid, sh ostumüügilepingud ja fotod (lisa 1-5), millega kaebaja tõendab juhatuse liikmete isikusamasuse tuvastamist ja lepingute allkirjastamist nende isikute poolt.

6. Võtta tõenditena vastu kaebuse lisas esitatud dokumentaalsed tõendid:

a) AS K T väljatrükk laoarvestusest, millest nähtub N OÜ kütuse lattu hoiule võtmine kuupäevade ja koguste lõike (lisa 9) perioodil 01.03.2017.a kuni 31.08.2017.a. Samas väljatrükk tõendab, et laost on kütus väljastatud INNDEX OÜ-le.

b) M T AS juhatuse liikme T R e-kiri 23.05.2018.a revidendile, milles ta teatas, et N bensiin ladustati mahutis nr 17 (lisa 10).

c) AS M T väljatrükk laoarvestusest, mis tõendab N OÜ kütuse liikumist M T AS laos ja selle lattu vastuvõtmist (lisa 11).

d) N & P AS laoarvestuse väljatrükk, mis tõendab N OÜ kütuse vastuvõtmist N & P AS lattu perioodil 01.01.2017.a kuni 02.04.2017.a (lisa 12).

e) Majandustegevuse registri väljatrükk, millega tõendame, et K T AS tegevusalaks oli kütuse hoiuteenuse osutamine (lisa 6). f) Majandustegevuse registri väljatrükk, millega tõendama, et M T AS tegevusalaks oli kütuse hoiuteenuse osutamine (lisa 7).

g) Majandustegevuse registri väljatrükk, millega tõendame, et N & P AS tegevusalaks oli kütuse hoiuteenuse osutamine (lisa 8).

7. Kuulata tunnistajana kohtuistungil üle:

a) K T AS töötaja V S, kes saab anda ütlusi selle kohta, et K T laos oli hoiule võetud N OÜ kütus, laos toimus omaniku vahetus ja samuti kütuse üleandmise ja vastuvõtmise dokumentide allkirjastamise kohta. Tunnistajale saab kutse saata AS K T AS kaudu aadressil XXX, XXX.

b) N & P AS töötaja K J (isikukood XXX), kes saab anda ütlusi selle kohta, et N & P laos oli hoiule võetud M OÜ ja N OÜ kütus, laos toimus omaniku vahetus ja samuti kütuse üleadmise ja vastuvõtmise dokumentide allkirjastamise kohta. Tunnistajale saab kutse saata N & P AS kaudu aadressil XXX, XXX

c) N & P AS töötaja D S (XXX), kes saab anda ütlusi selle kohta, et N & P laos oli hoiule võetud M OÜ ja N OÜ kütus, laos toimus omaniku vahetus ja samuti kütuse üleandmise ja vastuvõtmise dokumentide allkirjastamise kohta. Tunnistajale saab kutse saata N & P AS kaudu aadressil XXX, XXX

d) AS M T juhatuse liige T R (isikukood XXX), kes saab anda ütlusi selle kohta, et M T laos oli hoiule võetud N OÜ kütus, laos toimus omaniku vahetus ja samuti kütuse üleandmise ja vastuvõtmise dokumentide allkirjastamise kohta. Tunnistajale saab kutse saata AS M T kaudu XXX XXX

8. Mõista Eesti Vabariigilt Ain Polma ja INNDEX OÜ kasuks välja valitud kaitsjale väärteomenetluses ja maakohtu menetluses makstud tasu. Valitud kaitsjale makstud tasu tõendavad dokumendid esitab kaitsja kohtumenetluse käigus.

Kohtuistungil märkis kaebuse esitaja kaitsja, et jääb esitatud kaebuse juurde ja lisas, et väärteootsuses ei ole viidatud konkreetsetele arvetele, mis on konkreetsed tehingud, millest summa on kokku arvutatud ning mis on menetlusalusele isikule ette heidetud. Inndex OÜ nimetatud perioodidel nimetatud äriühingutega tehinguid väga palju ja nendest dokumentidest, otsustest ei nähtu konkreetseid arveid, millele peaks konkreetseid vastuväiteid esitama. Ei ole viidatud mitte ühelegi arvele ja ei ole teada, kuidas see summa kokku arvutatud on. Sisendkäibemaksu arvutamise aluseks on arve KMS § 35 järgi. On öeldud, et on esitatud valeandmeid, aga pole teada, mis arvetes.

Tunnistaja D K selgitas, et 2017 jaanuaris või veebruaris tegi N OÜ talle tööpakkumise, kuid enda sõnul ta mitte millegagi N OÜ-s ei tegelenud. Enda sõnul kohtus ta T S ning nad rääkisid raha teemal, kuna ta pidi saama N OÜ-s töötamise eest raha. N OÜ juhatuse liikmeks ta ei tea, kuidas ta sai, andis selleks oma dokumendid. Mäletab, et käis notari juures, kui teda N OÜ juhatuse liikmeks ja osanikus vormistati. Notaris käis üksinda ja see toimus Tartus. Tartusse mineku korraldus ei tulnud T. Ta täpselt ei mäleta, kellele ta enda isikut tõendava dokumendi andis. Samuti ei mäleta ta, kas see oli naisterahvas või meesterahvas. Samuti on ta avanud N OÜ nimele krediidikonto. Enda sõnul on ta saanud N OÜ juhatuse liikmeks olemise eest ka tasu. Perioodil veebruar-aprill 2017 ta volitust N OÜ esindamiseks kellelegi andnud ei ole ning ei ole ka ise saanud mingeid volitusi tehingutes osalemiseks. Tema isiklikult ühtegi tehingut ei teinud, kuna tal ei olnud dokumente ning ta isegi ei tea, kuidas seda tehakse. Enda sõnul käis ta ühe naisterahvaga N tanklas. Sõitis sinna lihtsalt kohale ja uuris. Tankla asus kuskil Tartu kandis. Suhtles ka tankla töötajaga, selles osas, et mida vaja tellida oli, kas toiduaineid või mingit muud tavalist kaupa. Üks kord käis ta sõlmimas lepingut kütuse ostuks ja müügiks, aga ei mäleta, mis firmaga lepingu sõlmis. Lepingu sõlmimisel ta enda isikut tõendavat dokumenti ei esitanud, kuna tal ei olnud seda. Käis kohtumas ka mingis kütuseterminalis, aga ei mäleta millises täpsemalt. Talle öeldi, et sinna on vaja sõita, aga mis seal oli, ta ei tea. Midagi ta allkirjastas seal. Mingeid dokumente ta digitaalselt allkirjastanud ei ole. Ta oli nõus seal töötama nendel tingimustel, kuna öeldi, et saab head raha, kui ta aga raha ei saanud, siis sai aru, et tegemist on pettusega. T S on kohtunud 1-2 korda, kuid tema talle töökorraldusi ei andnud. Enda sõnul ei ole ta äriühingu osanikuks saamiseks kellelegi midagi maksnud ega ka müünud.

Tunnistaja V S selgitas, et töötab K terminalis laojuhataja ametikohal. Tema tööülesandeks on laoarvestuse pidamine, kauba vastuvõtmine dokumentide järgi, aruandlus tolli ees ja klientidele arvete koostamine ja muud jooksvad küsimused. Tunnistaja sõnul tegeleb K T laopidamisega ning võtab kauba vastu, hoiustab ja väljastab. Tema sõnul oli sõlmitud leping ka N OÜ-ga, kes üldjuhul meili teel teavitas, kui neil oli soov tuua kaupa sisse. Selleks saatsid meili teel saatelehe ja kui kaup tuli, siis autojuhil oli saateleht ka kaasas. K terminaal kontrollib esmalt saatedokumente, siis koguseid, mis on auto peal ja lõpuks võtavad kauba vastu.

Sertifitseerivad kauba ja siis annavad kogused välja. Üldjuhul kõik saatelehed kirjutatakse alla nende poolt, sissetulevad saatelehed saadavad näiteks kliendile ja siis edaspidi lähtuvad sellest, mida neile kauba omanik ütleb, kas väljastavad kauba või siis müüvad seda. Kütuse ladustamiseks on neil tegevusluba, mille väljastab maksuamet. Kohtuistungil näidati tunnistajale tabeleid, milles viidati alusdokumentidele. Tunnistaja sõnul on alusdokumendid saatelehed vastavalt vedelkütuse seadusele. Saatelehed on tunnistaja sõnul autojuhtidega kaasas, kuid neil on olemas ka meilitsi digitaalselt allkirjastatud saatelehed.

Tema sõnul saatis N saatelehed meili teel. Kütus nende lattu tuli autotranspordiga, mille tellib kauba omanik. Tema sõnul kauba toomine lattu on täiesti tavapärane ning midagi ebatavalist selles ei ole. N-ga oli neil sõlmitud ka leping kuupäevaga 08.02.2017 ning lepingu sõlmijaks oli D K. Tegemist on tavalise naftasaaduste laolepinguga, ilma lepinguta teenuseid nad ei osuta. Leping on käsitsi allkirjastatud, mitte digitaalselt, kuna juhatus keelab sõlmida lepinguid digitaalselt, sest nad tahavad, et inimesed tuleksid kontorisse, et siis koostööd alustada.

D K kohtus tunnistaja isiklikult ise. Ta käis üksinda lepingut sõlmimas. Lepingu sõlmimisel tuvastas ta D K isikusamasuse ning küsis selleks dokumenti, millest tegi koopia. Ta mäletab, et N käis ka veel üks proua hiljem, T S. Ka tema dokumendist tegi ta koopia. T tuli natukene hiljem, täpselt ei mäleta, ta tuli kindlasti hiljem ja ta tuli ka eraldi, ta tuli ilma D , ta tuli üksi eraldi. Kuidas nad omavahel kokku leppinud olid, seda ta ei oska öelda. Tunnistaja kirjeldas, et kui autod jõuavad nende terminali, siis annavad autojuhid dokumendid operaatorile, mis neil kaasas on.

Siis suunatakse autod mahalaadimise estakaadile, kus nende operaator ronib autole ja kontrollib sektsioone, et kogused oleksid õigel tasemel. Kuna nad töötavad naftasaadustega iga päev, näevad nad oma silmaga kohe, kas kütus on puhas või on midagi ebatavalist, kas värviga või mingi lõhnaga. Kui on mingi kahtlus, siis kutsuvad nad labori kohale, kes võtab proovid, teeb täiendava analüüsi, kas on mingi väävel või midagi muud. Kui sektsioonid autos on kontrollitud visuaalselt, kogused ja tasemed korras, siis mõõdavad temperatuuri ja tihedust.

See on kogu mõõtmine ja siis nad ühendavad autod ja pumpavad kütuse lattu. Kui on päeva jooksul kõik autod vastu võetud, siis kutsuvad labori, kes võtab sellest mahutist proovi ja nemad tellivad sertifikaadid. Üldjuhul nad tellivad sertifikaadid, sest neil on niimoodi lihtsam tööd teha. Samuti see kaup, mis neile lattu liigub on varustatud sertifikaadiga, mis on saatelehte peal olev number. See on nõutav ja peab olema kooskõlas seadusega. Nad võivad väljastada ka kliendi serdiga, aga üldjuhul teevad nad sertifikaadid ise, sest siis on kindel, et kütuse kvaliteet on korras.

Tunnistaja selgitas, et laos toimub omaniku vahetus nii, et kui neil on olemas kogused ja sertifikaadid, siis saadavad nad kliendile meili ja kui klient, antud juhul N tahab seda võõrandada näiteks Inndexile, siis ta teeb omaniku vahetuse akti ja tavaliselt müüja saadab ostjale akti ja kui ostja kirjutab alla, siis saadetakse see ka terminalile. Nemad kirjutavad alla alati viimasena, prindivad välja ja kontrollivad, kas nimetus, kogus, kütuseliik on õiged ja kas kõik andmed klapivad. Terminalist kütuse väljastamiseks saadab klient neile volituse väljastamiseks koos kauba saajaga, kellele ta tahab väljastada, kas siis iseendale või kellelegi teisele koos auto numbriga, kogusega.

Operaator prindib selle välja, kui tuleb auto, siis pannakse andmed sisse, siis vormistab saatelehe ja annab autojuhile. Kui klient annab lao sees veel kellelegi edasi, siis näiteks Inndex teeb 1000 tonnile oma akti, saadab oma ostjale selle tagasi, siis ostja kirjutab alla ja saadab neile. Teenus, mida nad osutasid N on tasuline, mille eest on neile arved edastatud ja N on need arved ka maksnud. Terminal veendub, et kütuse tõi just N saatelehtede ja eelneva kokkuleppe abil. Neil on ka meilivahetused, mõnikord lihtsalt kirjutavad või helistavad.

Tunnistaja sõnul ei ole MTA neile seoses N mingeid pretensioone ega küsimusi esitanud. Kunagi oli mingi probleem ühe sertifikaadiga, aga rohkem mitte. Tunnistaja sõnul kohtumine T S ja D K väga pikk ei ole olnud, aga see ei ole ainult mingisugune paberite vahetus, kuna nad alati küsivad, mis on ettevõtte plaanid. Tunnistaja sõnul ei saa ta väita, et T S ja D K ei orienteerinud kütuse valdkonnas, nendega ei olnud mingit probleemi. Tunnistaja sõnul ei ole sisuliselt võimalik sertifikaatide õigsust kontrollida. Kui neile näiteks tuuakse diiselkütust koos diisli sertifikaadiga, siis operaator ja iga lao töötaja saab eristada, et see ei ole bensiin, aga see, et tegelikult on diisli serdis 22 või 24, seda ei ole võimalik kellelgi teha, isegi laboril mitte.

Nad usaldavad neid andmeid, mis on sertifikaadil, sest neil ei ole alust selles kahelda. Kui tuleb kütus kommertslattu, siis ta on juba vabas ringluses ja talle on vastavushindamine juba tehtud, see kütus on juba tarbimisse lubatud.

Tunnistaja K J selgitas, et töötas N &P -s kommertsdirektorina ning tema ülesandeks oli seal kõike teha, sh operaatoreid abistada. Terminal osutas teenusena diiselkütuse, kütteõli vastuvõttu, hoiustamist ja väljastamist. Laol oli tegevusluba ja tagatised. Tunnistaja selgitas, et lattu jõudis kütus sõidukiga, autojuht annab dokumendid tehnoloogi kätte, tehnoloog annab korralduse operaatoritele, et nad autot kontrolliks. Nad vaatavad igat sektsiooni, et need oleksid tasemeni täidetud, et sektsioonides ei oleks mustust. Vaatavad visuaalselt. Siis tehnoloog ütleb, mis mahutisse see läheb. Seni kuni kaup läheb mahutisse tuleb laborist isik kes mõõdab alguse ja lõpu ja pärast seda labor saadab raporti kvaliteedi kohta, selle alusel sisestavad mitu kg on saabunud lattu. Mõõtmisi tegi I OÜ ja see oli tasuline. Kui kaup tuleb lattu, siis kaubal peavad kaasas olema sertifikaat ja saateleht. Dokumentide põhjal vaatavad nad, mis auto on saabunud, kes on autojuht, kas kogus vastab saatelehele, kas ka sertifikaat vastab, kui tegemist on uue äriühinguga, siis kontrollivad, kas neil on olemas laoleping. Ilma lepinguta nad kütust lattu ei võta. N oli neil leping sõlmitud. Lepingu sõlmimiseks tuli kohale isik ning leping sõlmiti kohapeal. Tunnistaja sõnul on sertifikaat sõidukiga kaasas ja selle sertifikaadi alusel sisestavad nad arvutisse ja labor kontrollib kütust, kas tegemist on selle kütusega või mitte. Oma sertifikaate nad ei tee, sest see maksab raha ja neil ei ole lepingut, et iga sõiduki kohta teha sertifikaat, aga nad kliente võtavad vastu sertifikaadi alusel. Tunnistaja sõnul ei ole sertifikaatide õigsuse kontrollimiseks mingeid andmebaase, seega neid ei saa kontrollida. Kauba vastuvõtmine sellisel viisil on tema sõnul tavapärane. Tunnistaja sõnul oli neil ka M OÜ-ga leping sõlmitud. Samuti kohtus ta ka Mahutipargi esindajaga. Teenus, mida N &P nii M OÜ-le kui ka N pakkus, oli tasuline. Nimetatud ettevõtted on kõik arved tasunud. Kui laos toimub omanike vahetus, siis saadetakse kahepoolsed allkirjastatud omaniku vahetuse lepingud, tunnistaja kontrollib need üle ja kui selline kogus on laos olemas, siis annab üle, kirjutab alla ja saadab tagasi. Akt allkirjastatakse kolmepoolselt. Tunnistaja sõnul on tavapärane olukord, kui ühe päeva jooksul toimetatakse 3-4 korda sama autoga kütust nende lattu. See sõltub kliendist.

Tunnistaja D S selgitas, et töötab N &P äriühingus operaatorina. Tema peamisteks tööülesanneteks on kauba vastuvõtmine, väljaandmine. Ladu võtab vastu diislit, bensiini ja raskekütteõli. Kaup tuuakse lattu kas sõidukite või vagunitega. Erinvatele firmadele pakuvad nad kauba hoidmist, vastuvõtmist või väljastamist. M OÜ on talle tuttav ja nendega on sõlmitud laol ka leping. Lepingute sõlmimisega tegeles K J . Enne saatelehele alla kirjutamist pumbatakse kütust, mõõdetakse, antakse allkiri ning nii ongi kaup saadud. Terminalis on töötajad, kes vaatavad sõidukit, mõõdavad vastavat taset, mis kütusega on tegemist, kontrollivad sektsioone, sektsioonide järgi võib aru saada, mis koguses on kaup ja siis juba ka suures mahutis, kuhu pumbatakse, seda mõõdetakse. Neil on kaks isikut, kes sõidukist kütust välja pumpavad. Kauba omaniku vahetuseks koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt ja edastavad neile, tehakse koopia, millele pooled kirjutavad alla digitaalselt. Mõõtmist teostas tol hetkel I OÜ. Saatelehel on kajastatud ka kütuse sertifikaat, see on nii sissetuleval kui ka väljuval kaubal ning see tuleneb seadusest. Sertifikaadi õigsust kontrollida selles olevate näitajate osas ei saa. Saab kütuse tihedust mõõta ning selleks kutsutakse kohale labor. Sertifikaatide osas sõnas tunnistaja, et kui mahuti on tühi ja seal ei olnud teist kaupa, siis võib väljuda selle sama sertifikaadiga, millega sisse tuli. Kui kaup segatakse, siis ei vasta juba sertifikaadile, millega tuli kaup ja kaubad on segunenud, siis on vaja tellida uus sertifikaat

Tunnistaja A F selgitas, et ta oli OÜ N-s operaator. OÜ N tankla pood asus XXX. Tema ülesannete hulka kuulus kütuse väljastamine ja õlid ja muu kaup, mis seal oli. Tema sõnul on talle tuttav isik nimega D K , kuna on teda üks kord näinud, tema oli uus omanik. Ta nägi teda kuna kui tankla ära osteti, siis tuli tema kahekesi ja rääkisid, et teist müüjat on vaja, et tunnistaja peaks teise müüja otsima. Samuti lubasid nad kütet tellida, aga ei tellinud. Kui küte oli otsas, siis tunnistaja korduvalt helistas, aga nad ei võtnud telefoni vastu. See teine, kes koos D tanklasse tuli, teda ta ei tunne. T helistas ta ise, sest kütet ei tulnud nagu lubati, aga T oli niimoodi, et tema telefonile ei vastanud. Nad saatsid sõnumeid või gmaili kaudu meile. Tunnistaja ei oska öelda midagi OÜ N ja Inndex vaheliste tehingute kohta. Ain Polmat ta ei tea. OÜ M ei ole ka talle tuttav. Tankla suleti tema sõnul 2017 aprill, kui üks klient ähvardas tankla koos temaga õhku lasta. Ta ei suutnud seal olla. Ta saatis D sõnumi, et selline lugu juhtus aga tema ei vastanud sellele. Ta ei oska täpsustada, millal kütus otsa sai, aga see oli üsna kiiresti pärast seda kui D sai tankla omanikus. Võib olla äkki 2 nädalat, seda ta täpselt ei tea, võib olla

2 nädalat oli veel seda kütet. D lubas kohe tellida, aga kogu aeg lubas, lubas ja jäigi lubaduseks. Teine isik, kes D koos oli, oli meesterahvas. Teine meesterahvas rääkis põhiliselt ja D oli pigem vait. T ta ise kunagi ei näinud, ainult SMS-i teel suhtlesid.

Tunnistaja S B selgitas, et ta töötas äriühingus P OÜ autojuhina ning tema ülemus oli D Š . Äriühingud N OÜ ja M OÜ talle tuttavad ei ole. D K ta ei tunne. Ettevõttes oli neil kasutusel kaks autot, millega kütust veeti. Tunnistajale näidati saatelehte ning küsiti, et kas ta oskab selgitada, mida tähendab saatelehel laadimise lahtris sõna „autoladu“. Tunnistaja sõnul võib olla tähendas see, et kütus võeti auto pealt. Auto peale võeti kaupa pumbaga. Pumbaga pumbati autosse. Autojuhte, kes kütuse andsid, ta ei tundnud. Saatelehed sai ta ülemuse käest. Kui peale laadimine toimus terminalis, siis sai saatelehe terminalist. Kui ühel päeval toimus mitu vedu, siis saatelehed toodi iga veo kohta eraldi. Vahepeal tulid need ka faksi teel terminali. Mingeid dokumente Loo terminalist kütuse peale saamisel ei antud. Vastavussertifikaadid olid saatelehtedega kaasas. K terminalis toimus suurte pumpadega pumpamine. Saatelehed K terminalis andis üle operaatorile. Autodel oli ka sõidumeerik. Kui kütusevedu oli lõppenud, siis pidi ta auto panema parkimiskohta ja koju minema. Saatelehed andis ta D , kes väljastas veo kohta arveid. Firma nagu R O OÜ ei ütle tunnistajale midagi. Ta ei mäleta, kui palju kordi on ta perioodil veebruar-märts 2017 teostanud autost autole ümber laadimist L terminali territooriumi kõrval. Tunnistaja sõnul ei ole kütuse ümber pumpamine autost autole keelatud ja see on tema sõnul tavapärane. L terminaali ja K terminaali vahe on umbes 10 km ning L terminali ja N &P vahe 15 km. Ta ei oska öelda, mis põhjusel ei olnud kaup toimetatud otse K terminali, vaid laaditi ümber teisele autole L terminali kõrval. Kuna käsk anti, siis nii tuli teha. Kütuse vedamisega on alati kaasas saateleht, ilma saateleheta oleks tegemist salakaubaga. Sertifikaati ei ole kellelgi vaja, vajalik on ainult saateleht.

Tunnistaja D Š selgitas, et äriühing N OÜ oli tema klient paar aastat tagasi. Tal oli transpordifirma ja ta osutas transporditeenuseid, sh ka kütuse vedu. Transpordifirma nimi oli P OÜ. Teenust N OÜ-le osutas umbes paar aastat tagasi. Koostöö N OÜ-ga seisnes selles, et viimane oli tema klient ja nad esitasid tellimusi kütuste vedude kohta. Tema isiklikult N OÜ-d ei leidnud, aga ta on erinevaid reklaame enda äriühingu kohta üles pannud. N OÜ-d esindas T S . Isiklikult T ta kohtunud ei ole. Suhtlus toimus telefoni ja kirjavahetuse teel. Kauba pealelaadimiskohad olid L . See on plats L terminali kõrval, V teel. Võib olla oli veel kohti, aga ta ei mäleta. Kauba laadimine oli autost autole. Tunnistaja sõnul oli tema see, kes andis korraldus autojuhile minna ja laadida kaup peale. Tunnistajale ei tundunud see imelik, et N tellis kogu aeg kauba võtmist teiselt autolt, kuna see on äri ja tema tegi tööd, mille eest talle maksti. M OÜ on talle tuttav seoses samuti kütuse veoga. M OÜ võttis temaga ise ühendust. Tellimusi sealt esitas Jüri Sirkel, aga ta temaga kohtunud ei ole. Suhtlus käis telefoni teel ja kirjavahetust pidasid ka. Tema sõnul olid autodel sõidumeerikud ja mõned edastas ka kohtuvälisele menetlejale. Saatelehed sai ta kas N või M käest, printis välja ning andis autojuhile. Mõnikord anti talle paar kolm päeva ette teada. Mõnikord oli ka kiireid tellimusi. Helistati või kirjutati. Siis võttis ta ühendust enda autojuhtidega ja rääkis neile mis tegema peab. Kui ühel päeval oli mitu vedu, siis andis saatelehed vahepeal korraga üle, aga vahepeal ka ühe kaupa. Saatelehtedele said andmed tema firma sõidukite ja autojuhi kohta läbi kirjavahetuse. Ta kirjutas, kes on autojuhid, mis on auto nr-id, kirjutas kõik andmed. Siis klient saatis vastuse, leppisid hinnas kokku ja nii tehtigi nende andmetega saateleht. N juba kandis saatelehele sõidukite nr-id ja autojuhid. Kütuseveol oli alati saateleht autojuhil kaasas. Temale jäi saatelehe koopia ning pärast veo toimumist sai ta originaali. Lisaks on saatelehel allkirjad kauba vastu võtmisest ja üleandmisest. Vahepeal toimus kirjavahetus varajastel hommikutundidel, see oli normaalne. Veo korraldajaks oli tema ettevõttes A S. Kohustuse veokorraldaja olemasoluks näeb ette seadus. Teenuste eest väljastas ta N-le ja M arveid, mis kõik said tasutud.

Tunnistaja T K selgitas, et tema oli M OÜ juhatuse liige kuni 2017. aasta aprillini. Ain Polmat või Inndex OÜ-d ta ei tea. M OÜ tegeles kütuse jaemüügiga. M OÜ tegevuskohaks oli XXX. Seal asus tankla. Vist oli J S see, kellele ta tankla maha müüs. Vormistamas käidi notari juures. J S oli notari juures üksinda. Tunnistaja sõnul ei tunne ta D S , tuttav ei ole talle ka Pr OÜ, R O, N OÜ, T S , D K ega ka Inndex OÜ. Pärast ostu-müügilepingut ta J S suhelnud ei ole. Tankla M ei kuulnud, vaid kuulus M O . Tanklat ta ei müünudki, vaid müüs opereerimisõiguse. Ta ei tea, mis pärast seda sai, kui M osa võõrandas. Tankla jäi M kasutusse. Sõlmitud oli ka rendileping, mida uued M omanikud maksid. Ta ei tea, kas lepingu kehtivusajal tanklas midagi toimus ka.

Tunnistaja V L selgitas, et tunneb Ain Polmat ja Inndex OÜ seoses äriga. Ta tegeles vedudega ja tegi tööd. Pakkus veoteenust, täpsemalt kütusevedu. R O OÜ on talle ka tuttav, kuna see on tema firma ja ta on juhatuse liige seal. Ta registreeris selle firma ise, aga ei mäleta, kas ostis selle kelleltki või mitte. Ta ei mäleta, mis hinna eest ostis. Samuti ei mäleta, kuidas sai kontakti N OÜ-ga, aga ilmselt läbi tuttava tuttavate. Ta täpselt ei mäleta, kellega ta N OÜ-st suhelnud on. Sõidukeid oli R O OÜ firmas 7 tükki. Ta ei mäleta, kuidas toimus N OÜ kuuluva kütuse vedu, kuna sellega tegeles autojuht.

Korralduse autojuhile andis tema. Andmed peale laadimise ja maha laadimise kohta sai autojuht temalt. Ta ei oska selgitada, kuidas toimus peale laadimine ja maha laadimine, kuid teab, et see toimus terminalis. Kuna terminale on palju, siis ta ei tea täpselt, millest rääkida. Laadimisi toimus ka autost autosse. Koos saatelehega mingeid muid dokumente autojuhile ei antud. Tema andis autojuhile saatelehed ja pärast sai selle tagasi, mis oli juba allkirjastatud. Ta teab ka firmat nimega M OÜ, kuna tegi talle tööd. Samamoodi inimene helistas ja palus.

Kõikide inimestega suhtles läbi meili või telefoni teel. Enda sõnul on ta ka M OÜ ja N OÜ esindajatega kohtunud ka isiklikult. 2017 kohtus nendega, aga nimed ei ole meeles, erinevates kohtades kohtus. Saatelehe autojuhile üleandmiseks helistas ta autojuhile, sai kokku ja andis üle. Ülesande autojuhile andis tema ning nii teadsid autojuhid kokkulepitud kohta. Kuidas autojuht aga aru sai, millisest autolt ta peab kauba vastu võtma, peab tema hinnangul küsima autojuhilt endalt. Samuti oli saatelehel kõik kirjas – auto nr, mida peab tegema ja kui palju on kogus.

Tunnistaja sõnul ei olnud saatelehe peal, millisest sõidukist peab kütust ümber pumpama hakkama. Juhi käest peab küsima, kas ta võttis kütust autost või terminalist. Kliente ta ise otsinud ei ole, vaid kliendid on tema sõnul teda ennast leidnud. Aga ta ei oska täpselt öelda, kuidas kliendid teda leidnud on. J S edastas tunnistaja sõnul andmed veo tellimuse kohta läbi meili. Inndex OÜ-le on ta vedanud kütust. Marsruudid tal meeles ei ole. R One OÜ veokorraldajaks oli A S . Tal ei olnud ise endal aega veokorraldajaks õppida ja A soovitasid talle tuttavad.

Veokorraldaja täitis kõiki ülesandeid, mida ta pidi täitma, aga ta täpselt ei oska öelda, mida veokorraldaja tegema pidi. Enda sõnul ei ole ta mingeid tööülesandeid veokorraldajale edastanud. Enda sõnul tunneb ta A J ja A S , kuna nemad olid tema juures tööl. Firmale N ja M esitasid nad ka arveid ning ühegi firmaga probleeme ei olnud. Tunnistaja ei osanud öelda, kas tegevusaja jooksul oli R jaoks normaalne, et mingil perioodil oli ainult üks klient. Tema sõnul on kõik originaalkoopiad tema käes ja samuti kõik saatelehtede koopiad.

Dokumentidel on ka kinnitused kauba kättesaamise kohta. Allkirjad on kõikide, juhtide allkirjad ka, kui võtavad kauba vastu.

Tunnistaja M S selgitas, et Ain Polma ja Inndex OÜ on talle tuttavad. Samuti on tuttav R O OÜ, kuna töötab seal. Ta on autojuht ning veab kütust. Väga võimalik, et veebruar-märts 2017 vedas ta kütust, mis kuulus N OÜ-le ja M OÜ-le. Tunnistajale näidati kohtuistungil saatelehti ning ta seletas, mida tähendab “kaup autol”. Tunnistaja sõnul tähendab see seda, et kütuse maht oli võetud auto pealt ja pumbatud teise auto peale ning ümber pumpamine toimus XXX, endises kolhoosi tanklas. Seal on plats, vana tankla seisab keset suurt territooriumi ja ümber territooriumi on neid platse mitu, kuhu saab auto parkida, seista ja pumbata.

Tööülesanded sai ta firma juhi käest, kas suuliselt või tuli ise firmajuht isiklikult kohale või kohtusid kuskil. Tema juht oli V L. V L täpsustas ka, et mis sõidukist tuleb kaup võtta. Selleks andis ta saatelehe, mille peal oli kirjas, mis auto ja mis kogus. Saatelehel oli kirjas see auto, millele pandi koorem peale. Aga talle öeldi kuhu minna, et teine auto jääb ootama. Seal ei olnud raske eksida. Kui ta läks sinna kohale ja nägi, et auto seisab, siis järelikult ootas auto teda. Suhelnud kellegagi N või M OÜ-st ta ei ole. Samuti ei tunne ta isikut nimega D K ega T S. D Š on tuttav talle seoses transpordiga.

Saatelehed vedude kohta on kätte antud kuidas kunagi. Vahepeal anti kõik saatelehed kätte, aga vahepeal iga veo kohta eraldi. R O OÜ-st andis korraldusi V L. Tunnistaja sõnul käis kütuse mahalaadimine N&P laos nii, et saatelehega läks ta operaatori juurde kontorisse, esitas talle saatelehe ning läks autosse tagasi. Siis kutsus operaator territooriumile ning ta sõitis autoga estakaadile. Sinna tuli tööline, ronis autole ja vaatas, mis kütus on, ühendas voolikud ja hakkas maha pumpamine. Laost sai ta tagasi enda kätte saatelehe, mille ta pidi V ära andma.

Tema sõnul oli R O OÜ sõidukitel sõidumeerikud. Samuti on tunnistaja sõnul tavapärane see, et kütust pumbatakse autost autosse ja siis viiakse edasi. Nestet ja Statoili ta ei olnud näinud nii tegemas, aga on kuulnud, et kui autol on ülekaal ja maantee peal on kontroll, kes peatab auto ja näeb, et on ülekaal, siis arvatavasti tuleb teine auto ja pumpab selle ülekaalu tema pealt maha. Ta ei saa kõikide eest rääkida, aga ju siis oli nii vaja, et ehkki sihtkohani oli jäänud 10-15 km, kuid sellele vaatamata pumbati enne kütus ühest autost teise ja alles siis viidi sihtkohta.

Kui ta kütust veab, siis alati on tal ka saateleht kaasas, vastavalt saatelehele võtab koguse peale. Vastuvõtmine fikseeritakse operaatori poolt, kelle kätte autojuht saatelehe annab. Operaator fikseerib selle saatelehel allkirja ja pitsatiga. Ka autojuht saab eksemplari, kuna ta peab selle transpordijuhile andma ja näitama, et töö on tehtud. Tunnistaja ei mäleta, et perioodil, kui ta kütust vedas, et teda kontrollitud oleks.

Tunnistaja A S selgitas, et töötas R O OÜ-s perioodil veebruar kuni august 2017. Temale andis tööülesandeid V L. Talle ei ütle äriühingud N OÜ ja M OÜ midagi. Tunnistajale näidati kohtuistungil saatelehte, millel pealelaadimise juures oli sõna “auto ladu”. Tunnistaja ütles, et see tähendas, et kütust laeti autost autosse. Kauba vastuvõtmiseks mingeid dokumente selle eest ei saanud. Saatelehe andis direktor. Tunnistaja sõnul on ta töötanud ka P OÜ-s. Mõlemas ettevõttes töötas paralleelselt. Korralduse XXX tulla andis talle direktor. Platsil seisis sõiduk ja tema sõitis selle juurde ning võttis kütuse peale. Ta ei tunne T S, D Kt, J S. Tööle P OÜ-sse sai ta kuulutuse peale ja samamoodi ka R O OÜ-sse. Talle helistas Š. Ta ei tea, kes olid äriühingutes veokorraldajad. Kütuseveo ajal oli tal alati saateleht kaasas. Terminalis, kuhu kütuse vedas, võttis vastu sealne operaator kellele andis saatelehe. Terminal fikseeris vastuvõtu. Dokumendil oli terminali vastuvõtja allkiri ja tempel ning saatelehed andis ta direktorile hiljem tagasi. Tunnistaja ei osanud selgitada, mis mõte on vedada L M kütust, kui vahemaa on 10-15 km ja enne seda tuleb veel kütus ümber pumbata. Tunnistajale teadaolevalt ei vormistatud saatelehel seda, millise kauba tema sai ja millise tema andis. Ei olnud teada, kust kohast kütus tuli. Samuti ei näinud ta teise auto saatelehti.

Tunnistaja M K selgitas, et Ain Polma ja Inndex OÜ on talle tuttav seoses raamatupidamisteenuse osutamisega, mida tema ettevõte osutas. Inndex OÜ teeb ise oma raha sissetulekud, koostab ise oma ostuarved lao sissetulekute alusel ja teeb ise müügiarved, ehk tema ettevõte lihtsalt pärast nende dokumentide alusel kontrollib üle, kas alusdokument läheb kokku lao kandega, et ei ole sees inimlikke eksimusi, teevad koondid. Deklaratsioon on ka koond, nende andmete alusel koostavad deklaratsioonid ja teevad koondid. E-maksuametis konto on tehtud samuti tema nimel ja esitavad Inndex OÜ deklaratsioonid. Ta tunneb A P, kes on tema töötaja – raamatupidaja, inimene, kes tegeles nende asjadega. Inndex OÜ-s tegeles raamatupidamisega tunnistaja teada Ain Polma. Seoses raamatupidamisega suhtleb ta Ain Polmaga, aga seda on vähe, nii kaks-kolm korda aastas ja pigem on need A küsimused, kes tegeleb igapäevaselt selle tööga.

Tunnistaja A P selgitas, et tunneb Ain Polmat ja Inndex Oü-d seoses neile raamatupidamisteenuse osutamisega. Tema ülesanne on aruandluse koostamine, maksudeklaratsioonide esitamine, majandusaasta aruannete koostamine, statistiliste aruannete koostamine. Andmed selleks saab ta iga kuu Ain Polmalt, kes esitab Inndex OÜ dokumendid. Ta kontrollib nende vastavust raamatupidamisprogrammi kannetega ja koostab nende põhjal vastavad aruanded. M K poolt esitatud koodi alusel siseneb ta maksuametisse, esitab deklaratsioonid. Ta on kuulnud N OÜ ja M nimesid, aga isikuid ei tunne.

D K, T S ei tunne. J S ei ole ka talle tuttav. Veebruari, märtsi, juuli 2017 Inndex OÜ KMD on esitanud tema. Deklaratsiooni koostab ta alusdokumentide andmetel, mis olid programmi sisestatud ja need olid tema andmetel korrektsed. Tema on esitanud ka kütuse käitlemise aruandeid 2017 aasta veebruari, märtsi ja juuli kohta ja seda nende samade andmete alusel, mis raamatupidamisprogrammist saab ja mis on ende alusdokumentide põhjal sisestatud. Kütuse käitlemise aruande esitamiseks saab ta andmed müügija ostudokumentide põhjal ja saab programmist väljavõtte, mille alusel koostab exceli faili.

Andmed sinna on sisestanud Ain Polma, ta kontrollib dokumendi, alusdokumendi ja sissekande vastavust. Trükib välja koondaruanded ja nende põhjal esitab aruanded. Ta veendub, et kõik arved oleks olemas. Ta näeb arveid ka füüsiliselt. Samuti vaatab ta üle, et arved vastaksid käibemaksuseaduse § 37 nõuetele. Kui ta sisestab uue kliendi programmi, siis ta veendub, et tal on maksuameti poolt väljastatud käibemaksukohustuslase nr, ettevõtja portaalist äriregistrisse registreeritud ja igale dokumendile paneb pitsati ja kirjutab kande numbri.

Lisaks on arvete juurde lisatud kütuse saatedokumendid, mida ta samuti vaatab. Koos arvetega esitatakse ka saatedokumendid ja ta vaatab ka need üle. Tema kontrollib maksu aspektist, käibemaksukohuslast ja kas ta on äriregistrisse registreeritud ettevõte. Samuti ta näeb, kui näiteks äriühing on võlgu või kui tal on makseraskusi. Sarnane kontroll puudutab ka müügiarveid. Samuti on tal igakuiselt õigus pangast välja trükkida pangakonto väljavõte, mis aitab kaasa arvete ja laekumiste osas. Tema raamatupidamisprogrammi lisab finantskanded raamatupidamise mõistes, mis tähendab panga teenustasude kulusid, kandeid maksuametile.

Kõik see, mis ei ole seotud otseselt ostu ega müügiarvetega. Talle esitatakse need andmed, mis on raamatupidamisprogrammis ja siis esitatakse need alusdokumendid paberkandjal ja need peavad omavahel klappima.

Tunnistaja T R selgitas, et Inndex OÜ ja Ain Polma on talle tuttavad, kuna nad on olnud pikka aega M terminali kliendid. Samuti on tuttav T S nimi, teab teda N OÜ juhatuse liikmena. Kohtus temaga arvatavasti siis, kui ta käis terminalis lepingule allkirja andmas. Näinud on ta teda üks kord ja ilmselt käis T kohtumas temaga üksinda ning nad viisid temaga läbi isiku tuvastamise protseduuri ja küsis isikut tõendavat dokumenti. See võis olla 13.03.2017. D K nimi on ka talle tuttav, aga teda ta isiklikult ei tunne. Käesolevaks ajaks ei ole N OÜ-ga leping lõpetatud, kuna terminal ei ole teinud avaldust lepingu lõpetamiseks ja avaldust ei ole ka N esitanud.

V L , D Š , J S , P OÜ ja R O OÜ nimi ei ole talle tuttav. Tunnistaja sõnul suhtleb ta paar korda kuus Ain Polmaga, kui aga probleeme ei ole, siis ei ole ka põhjust suhelda. Tunnistaja sõnul ei tunne nemad mingit erilist huvi selle vastu, kust kohast kütus tuleb. Tavajuhtumitel võib olla kütus auto peal seisnud. Mis puutub sertifikaadi ja kütuse omavahelisesse seosesse, siis M T ei saa siin midagi ega kuidagi kontrollida. M T peab usaldama neid andmeid, mis on saatelehele märgitud. Seaduse kohaselt peab saatelehele kandma sertifikaadi numbri, kuid sertifikaati kaasa panema ei pea.

N OÜ-le osutas M T tunnistaja sõnul kauba vastuvõtmise, omanike vahetuse ja hoiustamise teenust. Kui auto tuleb terminali, siis kõigepealt läheb juht dokumentidega dispetšerpunkti, seal vaadatakse üle, kas selline klient on olemas, kas saavad seda kütust vastu võtta. Kui leping on olemas ja kehtiv, siis sõidab auto terminali ja võetakse mahutisse vastu. Terminal kontrollib erikaalu, sellega saavad tuvastada, kas tegemist on diisliga või bensiiniga. Kauba vastuvõtmisel kogust mõõdavad nad ainult kommertskauba puhul enda terminali huvides.

Klient saab nii palju kütust, kui autoga on talle vastuvõtmisel toodud. Mõõtmine toimub mahutis ja seda teeb terminali enda töötaja. Kuna tegemist on kommertskaubaga, siis neid ei akteerita. Kui probleeme ei ole, siis ei ole ka vajadust klienti sellest teavitada ja seetõttu kuidagi neid ka ei fikseerita. Juhul kui tehingupartnerilt laekub lepingu sõlmimise soov, siis saavad kontrollida äriregistrit, majandustegevuse registrit ja maksuametit. Maksuametist vaatavad nad käibemaksukohuslase numbrit, kas ta on või ei ole maksukohustuslane, siis majandustegevuse registrist vedelkütuse müügi loa olemasolu kontrollivad ja äriregistrist juhatuse liikme õigusi.

Ka N puhul nad kontrollisid neid andmeid, mille kohta on neil ka väljatrükid olemas. Rohkem võimalusi kontrollimiseks äriühingutel ei olegi. Selline tuvastamise protseduur käib neil kõikide klientidega. Tunnistaja ei mäleta, et MTA oleks teinud mingeid ettepanekuid või juhtinud tähelepanu tuvastusprotseduurile nagu see ei oleks piisav või et võiks veel midagi teha. Samuti teab MTA väga hästi, et rohkem võimalusi ei olegi. Juhul kui klient ei soovi, siis nad kütusele eraldi kontrolli peale vastuvõtmist ei tee, sest terminal ei kanna lisakulusid.

Kui toimub lao omaniku vahetus, siis sertifikaadi andmed ei muutu. Kui kütus terminalist välja lastakse, siis läheb sama sertifikaadiga, kus ei ole tehtud mingeid lisa analüüse. Tunnistaja sõnul on M T omanike vahetuse protseduuriks välja töötatud enda iseteeninduse büroo, mis on üles pandud veebi ning kõikidel terminaali klintidel on sinna juurdepääs ja siis kliendid alustavad omanike vahetust tavaliselt sellelt platvormilt. Omanik paneb üles akti omanike vahetuseks, sellele kirjutab alla kütuse omanik, uus kütuse saaja, uus omanik ja terminal paneb enda poolt allkirja ja see akt jääb kõigile osapooltele kättesaadavaks läbi interneti platvormi.

Ka N oli tagatud juurdepääs nimetatud keskkonnale. Klient saab sisse logida ID-kaardiga. Teenused, mida M T N osutas, olid tasulised ning arved on tasutud. Saatelehel olev märge “autoladu” on tunnistaja sõnul pikaajaline protsess, aga samas on see tavapärane kütuse juures. Tunnistaja sõnul tavajuhul dispetšer kütust füüsiliselt ei näe, kuna auto suunatakse edasi terminali ja terminalis hakkab seda maha võtma teine inimene. Samuti annab operaator info koguse kohta, et kogus on vastu võetud ja vastab. Allkiri ja pitser saatelehel tähendab, et terminal on kütuse vastu võtnud vastutavale hoiule.

Kui kütus lattu vastu võetakse, siis märgitakse omanikuks N OÜ, sest ta on märgitud kauba saajaks. Kui Inndex OÜ tahab kütuse nende laost ära viia, siis peab Inndex OÜ saama kütuse omanikuks ning selleks peab N talle kütuse üle andma. Igapäevane nähtus on see, et tanklates kütused segunevad. Kui näiteks tuuakse suvist kütust, siis ta läheb suvise mahutisse. Kui tegemist on kommertskaubaga, siis võib juhtuda, et kütust väljastades ei vasta sertifikaat tegelikkusele, kuivõrd kütus ei vasta sertifikaadile. Juhul kui saatelehe kohaselt on kauba saajaks äriühing, siis on tema ka selle omanik.

Võib olla ka nii, et üks on omanik ja teine on saaja. Kui on erinevad, siis nad märgivad kauba omanikuks saatelehel märgitud saaja. Kauba lähetaja ei pea olema kauba saaja. Samuti on tunnistaja sõnul terminalil keeruline huvi tunda, kust kohast kütus pärineb ja ühtlasi ei ole neile ka sellist kohustust pandud. Viimati olid neil N OÜ-ga lepingulised suhted 2017 mai. N andis koguaeg kogu oma kütus üle uuele omanikule ja ta ise ei ole seda terminalist välja viinud. Uus omanik on olnud Inndex OÜ. Kui neile tahab äriühing kütust tuua, siis selleks peavad nad saatma eelinfo.

Eelinfo edastamiseks on kaks võimalust – helistada terminali või saata saatelehed e-postiga.

Tunnistaja A P selgitas, et 2017. aasta veebruarikuus töötas ta J naftabaasis juhataja ja juhatuse liikmena. Äriühing tegeles naftasaaduste vastuvõtu, hoidmise ja väljastamisega. Äriühingule oli selleks väljastatud tegevusluba. Loa väljastas MTA. 2017. veebruaris oli nende kliendiks N OÜ. Nimetatud äriühingule osutasid nad mahutite renti ning laoteenust. Rent seisnes mahuti kasutamises, kuhu äriühing ise naftasaadusi tuua saab ja neid sealt ära võtta. Leping oli N neil sõlmitud. Lepingu sõlmimiseks helistas N esindaja ja avaldas soovi selle sõlmimiseks.

Esindajaks oli D K, kes tuli isiklikult naftabaasi kohale. Enne lepingu sõlmimist kontrollivad nad avalikest registritest informatsiooni firma kohta, B-kaarti, et veenduda, kes on juhatuse liige ja kas esindajal on volitused lepingu sõlmimiseks. Leping oli allkirjastatud käsitsi. Juhatuse liikme isiku tuvastamiseks vaatas ta dokumenti ja tegi sellest koopia. Kahtlusi tal ei tekkinud, et äkki Dmitri ei esinda äriühingu huve ega tea selle äriühingu tegevusest midagi. Pumbatud kütus naftabaasi mahutisse kajastus ka nende laoarvestuses. Kauba üleandmiseks tehti üleandmise-vastuvõtmise akt.

Akti koostab see firma, kes üle annab. Akti allkirjastab firma, kes annab üle ja firma, kes vastu võtab ja ladu samuti. Mahutisse jõudis kütus läbi N tellimuse ning kütus pumbati sisse Jõelähtme naftabaasi mahutisse. Kauba sertifikaadi andmed kannab üleandmise akti tavaliselt firma, kes kütuse üle annab. Akti allkirjastamine digitaalselt on tavapärane praktika. Kui kütus anti laos üle Inndex OÜ-le, siis kliendi soovil laeti see sõiduki peale ja kütuse väljastas laost operaator. Väljastamise kohta koostatakse saateleht. Saateleht on valmis kujul ja sinna kantakse andmed firma, saaja, kütuse liigi ja saaja kohta.

See on nende lao poolt väljatöötatud vorm. Ladu tagab kütuse kvaliteetsuse sellega, et seda millegagi kokku ei segataks. Kütuse kvaliteedi kontrollimiseks peab soovi esitama N OÜ ise või siis tema kliendid. N väljastasid nad ka laoteenuse kohta arveid, mis kõik on ära makstud. N andis kütust nii Inndex OÜ-le, kui ka A O ja S AS-ile. MTA käis samuti nende ladu kontrollimas ning huvitus laoarvestuse väljavõttest. N ladustatud kütust kontrollis MTA veebruaris 2017, aga mingeid pretensioone MTA ei esitanud, kuid kui mahuti oli N renditud, tehti naftabaasile ettekirjutus teatada kõikidest tehingutest ja liikumistest, mis puudutas N ja renditud mahutit.

Ta ei mäletas, kas nad MTA-le midagi selle kohta ka esitasid, kuna lõpetasid sel perioodi lepingu

N. Laoteenuseid jäädi veel osutama, aga rendimahutisse nad enam kütust ei toonud. Kütuse lattu võtmisel toimub kütuse mõõtmine, kui klient seda soovib. N esitas soovi laoteenuse kasutamiseks 23.01.2017. Ta ei mäleta, kes isiklikult N pöördus, aga kirjutasid meili teel. Ta on suhelnud nii D K kui ka naisterahvaga. Enne kauba üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist kontrollivad nad allkirjastatud isikute esindusõigust. Enda sõnul on ta suhelnud ka Ain Polmaga üldiste küsimuste raames. M OÜ on ka talle tuttav, kuid J naftabaasi kliendid nad ei olnud. Olukorras, kus pärast kütuse väljaandmist laost tekib saajal mingi pretensioon kütuse kvaliteedi osas, saab selle osas pretensiooni esitada laole. Sellisel juhul kutsub ladu sõltumatu labori, kes teeb analüüsid. N poolt toodud kütuse osas mingeid kvaliteedi probleeme ei olnud. Varasemalt on ta andnud selgitusi ka MTA-le seoses N ja A O ning kõik dokumendid seoses N anti MTA-le üle. Kütuse päritolu, mida klient renditud mahutis hoiustab, ei ole neile teada ning klient mingeid saatelehti mahutisse hoiustatud kütuse kohta ka ei esita. Kui firma aga pumpab nende mahutisse, siis tuleb esitada ka saateleht. Kui pumbatakse rendimahutist laomahutisse, siis teeb saatelehe N.

Kaebuse esitaja Ain Polma selgitas, et 2017 aastal veebruar, märts, aprill, mai, juuni, juuli ja august oli Inndex OÜ põhitegevusalaks autokütuse hulgi-ja jaemüük. Nõuded sellise tegevusalaga tegelemiseks nägid ette, et äriühingul oleks vedelkütuste registreering, VKM ja et äriühing oleks käibemaksukohustuslane. Inndex OÜ-l oli tegevusluba kütuse müügiks. Inndex OÜ oli esitanud ka tagatise MTA-le. Varasemalt oli ettevõttel tagatis null, selleks ei tohtinud äriühingul olla probleeme maksuameti silmis. Kütusega on ta tegelenud aastast 96 ja Inndexiga aastast 2003.

Ainuke vaidlus, mis Inndex OÜ-l maksuametiga olnud on, oli 2013. aastal, kui MTA väitis, et Inndex OÜ ei ole U käest kaupa ostnud, kuigi tegelikult see nii ei olnud. Tehingupartnerid märtsis 2017 olid neile N, J O , V T , A O , J G U. Hulgimüük toimus terminalides, mujal ei olegi seda võimlaik teha. Pisihulgimüüki saab teha tanklates, aga suuremate mahtude müümine käib ainult läbi terminalide. Selleks on ka terminalid loodud, et läbi nende saaks kütust hulgi võõrandada. Inndex OÜ-l oli ka jaemüük 2017. aastal ja on praegugi tankla K, XXX. 2017. aastal tema otseselt kütuse müüjaid ei leidnudki, see kes tahtis müüa, otsis endale ise kliendid ja saatis pakkumisi e-mailile.

Menetlusaluse isiku sõnul saatis N OÜ oma kontaktandmed, et nad on huvitatud kauba müümisest. Niimoodi suhtlus tekkiski. Kui nendega keegi e-maili teel ühendust võtab, siis pärast seda kontrollivad firmat, et kas see firma üldse eksisteerib, kas ta on käibemaksukohustuslane, kas tal on VKM olemas ja siis saavad hakata edasi suhtlema. Siiamaani on taoline müüjate pöördumine tavaline, üldjuhul nad eelistavadki meili teel suhtlemist, kuna see jätab märgi maha. N puhul enne tehingusse astumist kontrollisid seda, mida nad kontrollida said.

Vaatasid käibemaksukohustuslase numbrit, siis vedelkütuse registreeringu numbrit ja et see, kes pakkumise saatis omaks esindusõigust, volitust või oleks juhatuse liige. N puhul olid nõuded täidetud. Seda, kas N oli tasunud tagatise MTA- le seoses kütuse müügiga, menetlusalune isik ei teadnud, sest seda nad ei näe, kui palju keegi tagatist maksab. See info on ainult maksuametil näha. Need andmed ei ole avalikud. N juhatuse liikmega kohtus ta isiklikult. Kohtumise eesmärk oli tuvastada, et see, kes pakkumise saatis, oleks päriselt olemas ja samuti, et tuvastada ja kontrollida, kes on juhatuse liige.

Tõenäoliselt leping kohtumisel allkirjastati käsitsi. Lepingute allkirjastamise võimalusteks ongi kas nende käsitsi allkirjastamine või teha seda elektroonselt. See sõltub sellest, kuidas kokku lepitakse. N juhatuse liikmeid, kellega ta kohtus oli kaks, üks oli D K ja teine oli T S, mõlemaga on ta kohtunud, mõlemad on ta tuvastanud. Tal on D K ka foto sellest, kui nad kohtusid. Ta tegi esindusõiguslikest isikutest pilte, kuna kui tekkis vaidlus U suhtes maksuametiga, siis tuvastas ta isiku ainult niimoodi, et tegi tema dokumendist pildi, mis kinnitaks, see isik on esindusõiguslik aga inimesest endast pilti ei teinud ja siis maksuamet väitis, et ta ei ole seda pilti teinud, et see pilt on ei tea kus kohast saadud.

Pärast seda kui keegi tegi mingid pakkumised, hakkas ta inimestest pilti tegema, et maksuamet ei saaks hiljem väita, et ta ei ole isikuga kohtunud. Ta ei mäleta, kas D K kohtumisel arutasid nad tehinguga seonduvaid asjaolusid, aga tavaliselt esimesel kohtumisel küsib ta juhatuse liikmelt, et mis terminalist nad kaupa pakuvad, mis on kogused. D K kohtudes ei tekkinud tal mingi arvamust, et isik tegelikult ei esinda N OÜ-d. N sõlmis ta lepingu ja vist selle valmistas ette Inndex OÜ, mille nad teisele lepingupoolele ülevaatamiseks saatsid. Sama lepingu põhja on ta kasutanud ka teiste tehingupartneritega lepingute sõlmimiseks.

Ta ei näe põhjust, miks ta peaks iga kord sõnastama lepingu ümber kuidagi teistmoodi, kui see on standardleping, mida paljud firmad omavahel kasutavad. See põhimõtteliselt ongi nagu raamleping ja kui tekib hiljem mingisuguseid probleeme, siis on millele tugineda. Sama lepingu vormi kasutab Inndex OÜ nii ostjatega kui müüjatega. Leping põhiliselt reguleerib neid asju, milles kokku lepitakse ja kui tekivad mingid vaidlused, et siis lahendatakse need asjad kohtus. Ära on toodud juriidilised kontaktid, inimesed, kellel on õigus allkirjastada ja kütuse kvaliteedi tingimused, et kütus peab vastama teatud tingimustele ja mis hetkel ja kui ei vasta, siis mis aja jooksul tuleb pretensioon esitada, selline üldsõnaline raamleping.

Samuti on lepingus punkt sees ka kvaliteedi kohta, et mis nõuetele see peab vastama. Üldjuhul aga vaidluseid ei teki, kogused klapivad ja kütus on kvaliteetne. Võivad tekkida ainult maksmise probleemid, aga selleks ongi üldine leping. Hindasid aga kokku leppida ei saa, kuna ei tea mis on turusituatsioon homme, ülehomme ja nädala pärast. Kütuse hindasid ja koguseid kokku ei lepita, sest kütuseturg on pidevas muutuses, kui vaadata hulgimüügihindasid näiteks Orleni või Neste kodulehelt, siis iga hommik neid muudetakse ja nendes ei saa kokku leppida, kui nemad muudavad hinda, siis kõik vastavalt sellele peavad ka oma hindasid korrigeerima.

Kütuse hind, millega Inndex OÜ kütuse N ostis, selgus pakkumise teel. Tema vaatas päevahinda ja turusituatsiooni, kas turg liigub üles või allapoole. Ennustada on seda põhiliselt võimatu. Kui hind on hea, siis pakkuvad selle välja oma klientidele ja kui oli huvilisi, siis sõlmivad lepingud ja annab nõusoleku, et on nõus seda kaupa võtma. Üldjuhul nad kaupa lattu seisma ei jäta, sest sellega kaasnevad kulud. Kui hind sobis, siis N saatis akti, müüja allkirjastas selle, millega annab kauba teisele äriühingule üle. Saadab selle talle, mille ta allkirjastab ja saadab edasi terminali.

Terminal paneb allkirja alla ja nii saavad nad selle kauba uueks omanikuks. M terminaalis käib see natukene teistpidi kuna nendel on oma veebipõhine süsteem, et siis kauba omanik paneb M terminali süsteemis akti üles, M terminaal esimesena allkirjastab selle ja siis pärast seda saavad müüja ja ostja allkirjastada selle akti ja siis läheb kaup üle uuele omanikule. N tegi konkreetse pakkumise teatavaks meili teel, kui kaup oli olemas, saatis hinna ja koguse. Enne kütuse ostmist uurib ta klientidelt, kas on nad valmis seda teatud koguses ostma.

Tehingud N on toimunud mitme kuu vältel. Väärteoprotokoll ja otsus käsitleb perioodi veebruar-märts 2017, aga oli tehinguid siiski toimunud ka aprillis, mais 2017. T S kohtumisest mäletab, et nad rääkisid kaubast, mida nad pakuvad ja kus kohas, mis terminalides ja ühtlasi tuvastas ka isiku. Kahtlusi, et äkki S ei esindagi N huve, tal ei tekkinud. Samuti tegi ta kohtumisel foto ka T. Pärast kohtumisi suhtles ta T meili teel. Põhiline kauba pakkumine ja ost-müük käis meili teel, aga kui oli midagi kiireloomulist, siis helistasid ka telefoni teel.

Peale D K ja T S, kes väidaks, et esindab N OÜ huve, ta suhelnud ei ole. Mingeid kahtlusi, et isikud tegelikult tehingutes ei osale ega nendest midagi ei tea, tal alust arvata ei olnud. Kütuse, mida N OÜ Inndex OÜ-le müüs said nad kätte ja mingit probleemi sellega ei olnud. Kütus, mille kätte said, vastas kehtestatud nõuetele, kuna Inndex OÜ ostis kütuse terminalist, siis ei olnud tal mingit põhjust arvata, et kütus ei ole kvaliteetne, sest kommertsladudesse lubatakse ainult kütus, mis on kvaliteetne. Samuti ei tulnud klientidelt tagasisidet, et kellelgi oleks mingeid probleeme kütusega.

Kui kütus on siseturule ringlusesse lubatud, siis viimase 10 a jooksul pole kauba kvaliteedis probleemi olnud ning riski maandab äriühing sellega, et ostab kauba terminaalist. Terminal kontrollib kütust, siis kui nad seda ise vajalikuks peavad. Lao kütuse tarnimiseks valib üldjuhul ostja ehk hankija. Võib olla ka olukord, kus äriühing, kes Inndex OÜ-lt kütust ostab ütleb ise kuhu lattu soovib ta kütust saada. See on kokkulepete küsimus. N puhul otsustasid nemad, kuhu lattu nad kütuse paigutavad. N puhul toimus kütuse üleandmine N , K terminalist, J naftabaasist ja M terminalist.

Kütuse ostmisel laost vormistatakse ostu-müügi akt. N puhul kasutasid nad vana põhja saatelehte, kuigi ta on ka sisuliselt akt. Aktiga antakse kaup üle. Akti koostab müüja, kuna tema teab mis kogused tal laos sees on. Nii koostaski N puhul üleandmise-vastuvõtmise aktid laos kütuse ülemineku kohta N. Aktid allkirjastab juhatuse liige või keegi, kellel on esindusõigus. Aktid allkirjastavad ostja esindaja, müüja esindaja ja lao esindaja. Kauba kättesaamiseks peetakse hetke, kui terminal on oma allkirja alla pannud ja kaup on ostjale nimele üle läinud.

Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt on tema jaoks oluline, et kütus oleks terminalis, sest siis on kindlust, et kaup koguseliselt on seal olemas, kuna terminal kinnitab seda, firma on kauba sinna sisse toonud ja et kaup on olemas. Samuti seetõttu, et kaup vastab kvaliteedinõuetele ja ta saab selle kauba ostjana sealt kätte. Kui kõik kolm osapoolt on akti allkirjastanud, siis tema ostjana saab kindel olla, et kogus ja kindla kvaliteediga kaup on tal olemas. See välistab selle, et keegi müüb õhku. Aktides on viidatud vastavussertifikaatidele, aga tema ei saa nende õigsust kontrollida.

Ta saab tugineda ainuüksi nendele numbritele, mis on akti peal või saatelehele pandud. Sertifikaadiga tutvub ta nii palju, et vaatab kas ta on kehtiv ja kui on talv, siis talvise diisli puhul vaatab diisli parameetreid, hägu ja filtrit ja kuidas ta külma kannatab. N puhul samamoodi vaatas üle, et kui N pakkus näiteks talvist kaupa, et see sert ikkagi on talvisele välja antud ja et see sertifikaat oleks kehtiv. Sertifikaat kehtib pool aastat, pärast seda tuleb uus teha. Menetlusaluse isiku puhul pärast seda, kui Inndex OÜ sai kauba omanikuks, müüsid nad kütuse klientidele edasi.

Kohtuistungil küsiti menetlusaluse isiku käes 2017. aasta veebruari käibedeklaratsiooni kohta, millele oli märgitud, et tasumisele kuulub summas 743 eurot, mis on suhteliselt väike summa. Menetlusalune isik selgitas, et see summa sõltub turu situatsioonist, kui hind on languses siis vahest on nad kaupa müünud väikese miinusega, et mida kauem nad kütust terminalis hoiavad, seda suuremad on kulud ja teine asi on see, et osa kaupa, mis nad on veebruaris ostnud, müüvad nad ära märtsikuus, et jääks alati mingi väike laojääk, mida hiljem realiseerivad ja ka sellest tuleb käibemaks.

Perioodil veebruar kuni mai N OÜ-ga tehtud tehingute puhul ei pöördunud MTA Inndex OÜ poole ega teatanud, et tehingute puhul võib olla midagi kahtlast. Samuti kajastas Inndex OÜ N soetatud kütuse käibemaksuarvestuses. Käibedeklaratsioone koostab Inndex OÜ puhul raamatupidaja A P. Raamatupidamisteenust ostavad nad sisse. Ostu ja müügiarved paneb ta ise raamatupidamisprogrammi ja iga kuu korra või kaks käib raamatupidamisfirmas ja viib dokumendid ka paberkandjal sinna. Käibemaksu mahaarvamiseks peab olemas olema käibemaksukohustuslase number ja arve peab olema korrektselt täidetud.

Arve nõuetele vastavust kontrollib ta ise ja ka A teeb seda. Raamatuidaja ei ole teda teavitanud sellest, et nende arvete puhul võib tegemist olla mitte nõuetekohaste arvetega. Juunis ja juulis toimusid tehingud ka M OÜ-ga, keda esindas J S või kelle õige nimi vist oli J. Kontakt M OÜ-ga tekkis samamoodi, et nemad pakkusid ise kütust ja tegid selleks pakkumise, mille Inndex OÜ üle kontrollis. Rääkisid tingimustes kokku, said kokkuleppele ja läksid tehingusse. Pakkumine saadeti e-maili teel. Samamoodi kohtus ta M OÜ esindajaga. Kohtumisel rääkisid nad, mis terminalidest kaupa pakuvad, mis on kogused ja ka maksetingimused.

Samuti tuvastasid isiku. J S kohtumisel ei tekkinud tal kahtlusi, et J S tegelikult ei esinda M OÜ huve. Samuti ei tekkinud tal kohtumisel kahtlusi, et J S ei ole tegelikult teadlik kütuse tehingutest või kütuse valdkonnast. M OÜ-ga sõlmisid nad samuti raamlepingu ning kontrollisid ka nende käibemaksukohustuslase numbrit, VKM registreeringut ja juhatuse liiget. Ühesõnaga kõik seda, mida oli võimalik kontrollida. Majandustegevuse registrist on võimalik näha, et äriühingule on väljastatud vedelkütuse jaoks vastav luba kütuse müümiseks.

Vedelkütust ei või osta firmadelt, kellel ei ole VKM numbrit. Sealt registrist on näha rikkumisi, mis on toime pandud vedelkütuse seaduse alusel, kui näiteks on tehtud mingi ettekirjutus. Aga nende firmade kohta, kellega nad koostööd tegid ei olnud mingisuguseid märkeid. Ka M OÜ-lt said nad kauba terminalidest, üleandmine toimus aktidega. Valdavalt ladustas M kütust N laos. M ise otsustas, millisesse terminali kaupa tarnib. Ostu-müügi tehingu oluliseks tingimuseks oli Inndex OÜ jaoks see, et nad saaksid kauba terminalist kätte ja et ei peaks kauba eest ette maksma.

Omaniku vahetus toimus samuti aktide üle andmisega terminalis. M tegi akti, allkirjastas, saatis Inndex OÜ-le. Nemad omakorda allkirjastasid selle, saatsid lattu ja M tagasi oma allkirjadega. Siis pani ladu oma allkirja alla ja pärast seda läks kaup üle Inndexi nimele ja nii said nad seda realiseerida. M väljastas arve pärast seda kui akt ja kaup oli neile üle tulnud. Kütust laost väljastasid lao operaatorid. Laost kütuse väljastamise kohta antakse dokumendid lao poolt. Kui aga Inndex OÜ klient võttis kütuse laost peale, siis Inndex OÜ saatis volituse selleks lattu ja lao saatelehega läks kütus laost välja.

Kliendile saatis ta samuti akti, mille mõlemad osapooled allkirjastasid, ladu ka allkirjastas ja kaup läks siis otse kliendile. Arve tasumine N toimus panga ülekannetega. Vahepeal maksid nad otse N pangakontole, aga vahepeal maksid ka faktooringfirmadele. See sõltus hankijast. Arvete peale oli märgitud, mis tuleb maksta nende kontole ja miks läks faktooringfirmale. Juhised arvete maksmiseks olid kirjas arvete peal. See on juba ammu aega tagasi, kui faktooringfirmad tulid ja ettevõtted neid kasutama hakkasid. MTA ei ole sellisel viisil arvete maksmise osas ka mingeid etteheiteid teinud.

Menetlusaluse isiku sõnul on kütuse valdkonnas kolmandatele isikutele tasumine tavapärane, kuna kütus on suurte käivetega kaup, kus on palju raha vaja ja kui endal vaba raha ei ole, siis tuleb leida kreeditorid. Firmade tausta, kellele raha maksti, nad ei kontrollinud ja seda ei olnudki võimalik teha. Samuti tekib küsimus, et mida seal siis kontrollida. N ei ole esitanud Inndex OÜ-le mingeid pretensioone maksmata arvete või valele isikule makstud arvete osas. Kütuse eest on nad N kõik arved tasunud. M käis arvete maksmine ka täpselt samamoodi nagu nemad ise ette kirjutasid.

Mingeid probleeme ei olnud ka M OÜ- ga. N toimunud veebruari kuu tehingute kohta esitati käibedeklaratsioon 20. märtsil. Pärast deklaratsiooni esitamist ei pöördunud MTA Inndex OÜ poole ega teavitanud neid asjaolust, et tehingupartner ei ole deklareerinud oma tehinguid arvete alusel. Märtsikuu tehingute kohta esitasid nad samuti käibedeklaratsiooni enne 20. aprilli või siis 20. aprillil. Ka selles osas ei pöördunud MTA nende poole mingisuguse pretensiooni ega teabega. Veebruar kuni märts ei olnud ühtegi teavitust MTA poolt nagu N kui kütuse müüja oleks kahtlane äriühing.

Inndex OÜ-l endal ka ei tekkinud mingeid kahtlusi, sest load olid olemas. Samuti ei olnud neil ka M OÜ-ga mingeid probleeme ning MTA ei teavitanud ka M OÜ osas neid mingitest kahtlastest tegevustest, maksmata maksudest või muudest õigusrikkumistest. T S või D K osas ei tekkinud tal ka mingeid kahtlusi, kuna maksuamet oli neile loa kütuse müümiseks andnud ja seepärast ei tekkinud tal ka mingeid arvamusi nagu nad ei tohiks kütust müüa. Maksuamet annab registreeringu neile, kellel on piisav pädevus kütust müüa. Menetlusalune isik tunneb ka R O OÜ ja P OÜ juhatuse liikmeid ning teab neid seoses transporditeenusega.

Menetlusaluse isiku sõnul ei olnud ta teadlik, et kogu kaup, mis tarniti N või M OÜ-lt toimetati alguses XXX, kus toimus ühelt kütuseautolt teisele kütuseautole ümber pumpamine ja alles siis toimetati edasi terminaalidesse. Menetlusalune isik ei osanud kommenteerida, kas see on tavapärane, et kütus pumbatakse ühelt autolt teisele kütuseautole olukorras kus sihtkohani jääb marginaalne kilometraaž umbes kuni 11 km. Seda peaks küsima nendelt, kes neid tehinguid seal tegid. N ostetud kauba lubab menetlusaluse isiku sõnul käibesse toll.

Toll aktsiisilaos kontrollib kauba olemasolu vastavust kvaliteedile ja kehtestatud nõuetele ja kui aktsiis on makstud, siis lubatakse alles kaup turule. Seda, kas N on kauba pealt aktsiisi maksnud ja et see on just läbi tolli tulnud ta ei tea, samas kui ta on kommertslaos, siis peab olema ta sinna kuskilt tulnud, aga Eesti Vabariigis on vähemalt nii, et aktsiisilaost ei lasta enne kaupa välja, kui kõik maksud on makstud.

Maakohtu seisukoht

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse, väärteoasja kirjalike tõenditega, kuulanud ära isikuliste tõendiallikate selgitused ning kuulanud ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuvälise menetleja ametnik Aleskandr Škirin koostas Inndex OÜ-le ja Ain Polmale 04.12.2018.a väärteoprotokolli selle kohta, et Inndex OÜ esitas 2017.a veebruari, 2017.a märtsi ja 2017.a juulikuu käibedeklaratsioonides (edaspidi KMD) valeandmeid mahaarvamisele kuuluva käibemaksu kohta, väites, et nendel perioodidel tehingud OÜ-ga N ja OÜ-ga M olid näilised ning et kütus soetati tundmatute kolmandate isikute poolt, mistõttu ei saa eeldada, et need kolmandad isikud oli käibemaksukohustuslased. Seepärast on sisendkäibemaks maha arvatud ebaõigesti. Väärteoprotokolli kohaselt esitas Inndex OÜ

17.03.2017 veebruari 2017 KMD ja 17.04.2017 märtsi 2017 KMD, milles kajastas N OÜ-lt soetatud kütust koguväärtuses 4 391 793,50 eurot (2017. aasta veebruari KMD-l – 2 072 770 eurot ja 2017. aasta märtsi KMD-l – 2 319 023,50 eurot) sh käibemaksu 731 965,59 eurot (2017. aasta veebruari KMD-l – 345 461,67 eurot ja 2017. aasta märtsi KMD-l – 386 503,92 eurot). Kuna tegemist on näiliste (vedelkütuse müüjaks ei olnud N OÜ, vaid oli tundmatu kolmas isik) tehingutega siis vähendas Inndex OÜ alusetult käibemaksu 2017. aasta veebruari ja märtsi KMD-l kokku summas 731 965,59 eurot. Samuti esitas Inndex OÜ 21.08.2017 juuli 2017 KMD, milles kajastas M OÜ-lt soetatud kütust koguväärtusega 1 875 297,90 eurot sh moodustas käibemaks 312 549,66 eurot. Kuna on tegemist näiliste (vedelkütuse müüjaks ei olnud M OÜ, vaid oli tundmatu kolmas isik) tehingutega, siis vähendas Inndex OÜ alusetult käibemaksu 2017 juuli KMD-l kokku summas 312 549,66 eurot.

Käibemaksu mahaarvamise tingimused on sätestatud käibemaksuseaduses (edaspidi KMS). Käibemaksuseaduse § 29 lg 1 järgi on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides

5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Lühidalt öeldes liigitatakse käibemaksu objekt kaheks – müügikäive, mille sisu on kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ja ostukäive, mille sisu on kauba soetamine või teenuse saamine (KMS § 3 lg-d 4-6). KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on käibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Käibemaksukohustuslaste registreerimist ja registrist kustutamist reguleerivad KMS-i §-id 19-26. Käibemaksukohustuslasel on õigus oma käibemaksukohustusest maha arvata maksustatava käibe tarbeks ostetud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluv käibemaks (sisendkäibemaks). Teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS § 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Nõuded arvetele on sätestatud KMS §-is 37 lg-s 7.

Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et nii OÜ M kui ka N OÜ olid tehingute ajal registreeritud käibemaksukohustuslased KMS § 3 lg 1 mõttes. Kütuse müügi, impordi, ekspordi või hoiuteenuse osutamiseks on seaduse kohaselt vaja tegevusluba (vedelkütuse seadus (VKS) § 13), mille saamiseks esitatakse taotlus Maksuja Tolliametile (MTA), kes vastava taotluse lahendab. Vaidlust ei ole ka selles, et nii M OÜ kui ka N OÜ omasid kütuse müügiks nõutavat tegevusluba, mille väljastas nimetatud äriühingutele Maksuja Tolliamet.

Kohtuväline menetleja seisukoha kohaselt on Inndex OÜ ja Ain Polma rikkunud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse nõudeid, mille kohaselt maksustava käibena deklareeritav kaup peab olema soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt, kuna tegeliku müüja isik on teadmata ning seetõttu ei saa väita, et kaup on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt N OÜ ja M OÜ juhatuse liikmed ei tegelenud äriühingu juhtimisega ning tegemist oli variisikutega. Kohtuväline menetleja väidete kohaselt sai D K äriühingu juhatuse liikmeks ja osanikuks teadmata, millega äriühing tegeleb ja samuti ei teadnud ta isikuid, kes selle äriühingu tegevuse taga on. D K täitis käsku ja sai selle eest raha, samuti andis ta ära enda ID kaardi ning avas võõraste isikute palvel pangakontod. Samuti on kohtuväline menetleja enda otsuses märkinud, et N OÜ ja M ei tegelenud kütuse hulgimüügiga, kuna läbiotsimised ei andnud tulemusi ning hulgimüügiga seotud dokumente ei leitud. Otsuse järgi puudus üleüldse N OÜ-l ja M OÜ-l kütus, mida Inndex OÜ ostis. Lisaks on kohtuväline menetleja kahtluse alla seadnud ka äriühingute majandustegevuse, kuna rahalised liikumised ei olnud reaalset majandustegevust omavale äriühingule iseloomulikud ja nendes esinesid pettusele viitavad tunnused. Samuti on kohtuväline menetleja seisukohal, et nii N OÜ kui ka M OÜ sõlmitud lepingud Inndex OÜ-ga on fiktiivsed, kuna lepingud on üldsõnalised ning konkreetseid kokkuleppeid müüdavate kütusekoguste ja hindade kohta ei ole võimalik tuvastada.

Väärteoasja materjalidest nähtub, et Inndex OÜ sõlmis 26.01.2017 ostu-müügilepingu N-OÜ- ga. Lepingu objektiks oli naftasaadus. Lepingu allkirjastas N OÜ poolt digitaalselt juhatuse liige D K. Ain Polma sõnul tuvastas Inndex OÜ isikusamasuse isikut tõendava dokumendi alusel ning tegid dokumendist ka foto (tl 28). Ostu-müügilepingu lisa 1 sõlmiti 17.02.2018, mille allkirjastas digiallkirjaga N OÜ juhatuse liige T S, samuti tuvastati tema isikusamasus ID kaardi abil, millest samuti tehti foto (tl 1-4).

M OÜ-ga sõlmis ostu-müügilepingu Inndex OÜ 19.06.2017. M OÜ nimel kirjutas lepingule alla omakäeliselt juhatuse liige J S. Juhatuse liikme isikusamasus tehti kindlaks ID kaardi abil (tl 5).

Kohtulikul arutamisel sõnas D K, et 2017 jaanuaris või veebruaris tegi N OÜ talle tööpakkumise, kuid enda sõnul ta mitte millegagi N OÜ-s ei tegelenud. Enda sõnul kohtus ta T S ning nad rääkisid raha teemal, kuna ta pidi saama N OÜ-s töötamise eest raha. N OÜ juhatuse liikmeks ta ei tea, kuidas ta sai, andis selleks oma dokumendid. Mäletab, et käis notari juures, kuid teda N OÜ juhatuse liikmeks ja osanikus vormistati. Notari juures käis üksinda. Ta täpselt ei mäleta, kellele ta enda isikut tõendava dokumendi andis. Samuti ei mäleta ta, kas see oli naisterahvas või meesterahvas. Samuti on ta avanud N OÜ nimele krediidikonto. Enda sõnul on ta saanud N OÜ juhatuse liikmeks olemise eest ka tasu. Perioodil veebruar-aprill 2017 ta volitust N OÜ esindamiseks kellelegi andnud ei ole ning ei ole ka ise saanud mingeid volitusi tehingutes osalemiseks. Tema isiklikult ühtegi tehingut ei teinud, kuna tal ei olnud dokumente ning ta isegi ei tea, kuidas seda tehakse. Enda sõnul käis ta ühe naisterahvaga N tanklas. Sõitis sinna lihtsalt kohale ja uuris. Tankla asus kuskil Tartu kandis. Üks kord käis ta sõlmimas lepingut kütuse ostuks ja müügiks, aga ei mäleta, mis firmaga lepingu sõlmis. Lepingu sõlmimisel ta enda isikut tõendavat dokumenti ei esitanud, kuna tal ei olnud seda. Käis kohtumas ka mingis kütuseterminalis, aga ei mäleta millises täpsemalt. T S on kohtunud 1-2 korda, kui tema talle töökorraldusi ei andnud. Enda sõnul ei ole ta äriühingu osanikuks saamiseks kellelegi midagi maksnud ega ka müünud.

Tunnistaja D K ütluseid saab mingil määral lugeda riimuvaks Inndex OÜ juhatuse liikme Ain Polma ütlustega, mis puudutab lepingu sõlmimist. D K ei eita, et sõlmis N OÜ nimel lepinguid, kuid samas ei tea täpselt, mis firmaga lepingu sõlmis. Samas on Ain Polma sõnanud lepingu sõlmimise osas N OÜ-ga, et N oli ise see, kes saatis enda kontaktandmed ja oli huvitatud Inndex OÜ-le kütust müüma. Ain Polma sõnul saatis N pakkumise Inndex OÜ meilile, mis ühtlasi nähtub ka väärteoasja materjalidest. Meilidest on näha, et Inndex OÜ-le on kirja saatjaks olnud nii T S kui ka D K ise. Kohtuistungil sõnas Ain Polma, et meili teel suhtlemine on igati tavapärane ja tema enda äriühingus seda eelistabki, kuna sellega on võimalik märk maha jätta. Inndex OÜ juhatuse liige selgitas, et enne kui nad mõne äriühinguga lepingu sõlmivad, kontrollivad nad äriühingut vahenditega, mis neil selleks on. Ain Polma kirjeldas, et N puhul vaatasid nad käibemaksukohustuslase numbrit, siis vedelkütuse registreeringu numbrit ja et isik, kes pakkumise saatis, omaks esindusõigust, volitust või oleks juhatuse liige. N puhul olid kõik need nõuded täidetud. Seda, kas N on tasunud tagatise MTA-le seoses kütuse müügiga ei ole võimalik Ain Polma sõnul näha ning tegemist on andmetega, millele pääseb ligi vaid Maksuja Tolliamet. Ain Polma sõnul on neil tavaks enne lepingu sõlmimist kohtuda isiklikult ka teise poole äriühingu juhatuse liikmega. Nii kohtus ta ka N juhatuse liikmega isiklikult. Kohtumise eesmärk oli tuvastada, et see, kes pakkumise saatis, päriselt oleks olemas ja et tuvastada ja kontrollida, kes on juhatuse liige. N juhatuse liikmeid, kellega ta kohtus, oli kaks, üks oli D K ja teine oli T S. Tal on ka D K foto sellest, kui nad kohtusid. Nii D K kui ka T S kohtumisel ei tekkinud tal mingit kahtlust, et isikud tegelikult ei esinda N OÜ-d. Kohtul ei ole alust kahelda Ain Polma ütlustes. Lisaks on menetlusalune isik enda ütlusi tõendanud ka erinevate dokumentaalsete tõenditega, mis tema ütlusi kinnitavad.

Mis puudutab D K antud ütlusi kohtuistungil, siis oma tegevusest N juhatuse liikmena ei olnud ta tõepoolest väga kindlal ning teadval seisukohal. Samas vormistati tema juhatuse liikmeks saamine äriühingus notariaalselt, mis eeldab notari selgitusi toimuva osas ning kus ta isiklikult enda sõnul ka kohal käis. Samuti kinnitas D K, et on sõlminud kütuse ostu-müügilepingu, kuid ei osanud öelda, mis ettevõttega. Samuti kinnitasid K J, V S, A P ja T R, et laolepingu sõlmimiseks, mis oli vajalik, et N OÜ saaks terminalides enda kütust ladustada ja hoida, käis laos kohal N OÜ juhatuse liige D K, kes tuli kohale isiklikult ja sõlmis laolepingud.

Seega täitis D K äriühingu juhatuse liikmele omaseid ülesandeid ja pidi tema tegevust arvesse võttes sellest ka aru saama. T S, kes alates 08.02.2017 on N OÜ juhatuse liige ning alates 13.03.2017 osanik, ei ole käesoleva väärteoasja menetlemisel olnud MTA-le kättesaadav ning samuti ei ole teda tunnistajana üle kuulatud. Kuid Ain Polma on sõnanud, et ta kohtus ka T S isiklikult ning sama kinnitavad ka eelnimetatud terminalidega seotud inimesed. Nii ongi D K ainukeseks isikuks, kes N OÜ-s seonduva kohta ütlusi andnud on. Lisaks ei tekitanud D K ja T S ühegi terminali töötajal ega ka Ain Polmal kahtlust, et äkki D K ja T S ei esinda äriühingu huve ega tea selle äriühingu tegevusest midagi.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on D K ja T S puhul tegemist variisikutega, kuna tavapärase praktika kohaselt kasutatakse variisikuteks isikuid, kes on maksuhaldurile kätte saamatud ning nende leidmine on keeruline. Taoline väide põhineb kohtuvälise menetleja hinnangul, kuid tõendeid selle kinnitamiseks esitatud ei ole. Pigem kinnitavad menetlusaluse isiku ning ka kütuse terminalide juhatuse liikmete ning töötajate ütlused vastupidist. Kohtuväline menetleja ei ole esitanud ka asjaolusid, miks peaks kohus Ain Polma ning K J, V S, A P ja T R ütlused kahtluse alla seadma.

Kohtuvälise menetleja arvamus ei ole tõend, mille alusel saaks kohus enda veendumuse tõendamiseseme asjaolude kohta kujundada, seega ei ole võimalik ainuüksi kohtuvälise menetleja arvamuse pinnalt teha tõsikindlaid järeldusi, et tegemist oli variisikutega. Isegi juhul, kui eelmärgitud N OÜ juhatusel liikmena esinenud isikute puhul oli tegemist variisikutega, siis tuleb sellest teadmist tõendada. Kogu kaebemenetluse kestel ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et menetlusalused isikud või siis N OÜga laolepinguid sõlminud ja lepinguid täitnud isikud olid teadmises sellest, et N OÜ esindajatena esinenud isikud ei esinda tegelikkuses N OÜd.

Väärteoasja materjalidest nähtub, et M OÜ osanik perioodil 04.04.2017-26.10.2017 ja juhatuse liige perioodil 05.04.2017-27.10.017 oli J S, kuid ka temaga ei suudetud menetluse käigus kontakti saada. Sarnaselt N OÜ juhatuse liikmetele on ka M OÜ juhatuse liikme J S osas asunud kohtuväline menetleja seisukohale, et tegemist on variisikuga. Samas on Ain Polma kinnitanud, et J S käis Inndex OÜ kohapeal lepingut sõlmimas, mida kinnitab allkirjastatud leping ning foto J S ID kaardist. Samuti on N&P esindaja öelnud, et ka nendega käis lepingu sõlmimiseks J S kohapeal ning ka tema suhtles ei olnud isikutel mingeid kahtlusi M OÜ huvides tegutsemise osas. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses ei ole kogutud tõendeid, mis kinnitaksid, et T S, D K ning J S puhul on tegemist variisikutega või et nende isikutega lepinguid sõlminud äriühingud ja nende esindajad olid sellest teadlikud.

Kohus peab vajalikus juhtida tähelepanu ka menetlusaluse isiku kaitsja viidatud Euroopa Kohtu 13.02.2014 otsusele kohtuasjas C-18/13 Maks Pen EOOD, mille punkt 28 kohaselt võib maksukohustuslast mahaarvamisõigust kasutamast keelata üksnes tingimusel, et objektiivsete tõendite alusel on tuvastatud, et maksukohustuslane, kellele tarniti kaupu või osutati teenuseid, mille põhjal mahaarvamisõigust taotletakse, teadis või oleks pidanud teadma, et nende kaupade või teenuste soetamisega osaleb ta tehingus, mis on seotud käibemaksu tasumisest kõrvalehoidumisega, mille pani toime tarnija või teine tarnevõi teenusteahelas hiljem osalenud ettevõtja. Samuti ei välista maksu mahaarvamise õigust asjaolu, kui teenust ei osuta tegelikult teenust arvetele märgitud teenuseosutaja ega tema alltöövõtja, eeskätt seetõttu, et viimastel ei ole vajalikke töötajaid, materjale ega vara, et nende teenustega seotud kulud ei ole nende raamatupidamisarvestuses dokumenteeritud ja et teatavaid dokumente tarnijana allkirjastanud isikute isikusamasus on ebaselge.

Tulenevalt viidatud lahendist tuleks vastata küsimusele, kas Inndex OÜ ja Ain Polma pidid teadma või teadsid, et N OÜ ja M OÜ tehingutega hoiduti kõrvale maksude tasumisest.

Ain Polma selgitas kohtuistungil, et ettepaneku kütuse müügiks Inndex OÜ-le tegid N OÜ ja M OÜ meili teel. Menetlusaluse isiku öeldut kinnitavad ka menetlusaluse isiku kaitsja poolt esitatud tõendid äriühingute vahel toimunud kirjavahetusest, millest nähtub, et N OÜ ja M OÜ tegid ettepaneku müüa Inndex OÜ-le kütust. Ain Polma selgitas, et pärast kirjavahetust kontrollivad nad enda äriühingus, kas firma üldse eksisteerib, kas on käibemaksukohustuslane, kas tal on VKM ja siis hakkavad edasi suhtlema. Nii N OÜ-ga kui ka M OÜ-ga tehingusse astumiseks kontrollisid nad äriühingute käibemaksukohustuslase numbrit, vedelkütuse registreeringu numbrit ning teavet isiku kohta, kes äriühingu nimel suhtleb, kas tal on volitus, esindusõigus või on ta juhatuse liige. Ain Polma sõnul oli N OÜ-l ja M OÜ-l nõuded täidetud ning ka vedelkütuse müügi tegevusluba oli olemas. Andmeid selle kohta, kas äriühingud olid tasunud tagatise MTA-le seoses kütuse müügiga menetlusaluse isiku sõnul näha ei ole, kuna need andmed ei ole avalikud ning seda teab ainult maksuamet. Ain Polma sõnul kohtus ta N juhatuse liikme D K ja T S. Samuti on tal tehtud fotod kohtumisest mõlema äriühingu juhatuse liikmetega. Kohtumistel arutas ta äriühingute juhatuse liikmetega, mis terminalist nad kaupa pakuvad, mis on kogused, tingimused ja maksetingimused. Ain Polma sõnul ei viidanud mitte miski D K, T S ega ka J S puhul sellele, et isikud tegelikult ei esindanud äriühinguid, mille juhatuse liikmed nad olid. Kohtul ei ole alust menetlusaluse isiku ütlustes kahelda. Kuivõrd ka esitatud dokumentidest nähtub, et N OÜ ja M OÜ olid käibemaksukohustuslased ning mõlemal äriühingul oli nõutav tegevusluba kütuse müügiks, mille väljastajaks on Maksuja Tolliamet, on usutav, et Ain Polman ei teadnud, et N OÜ ja M OÜ võivad kuidagi käibemaksu tasumisest kõrvale hoiduda.

Tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast (C‑285/11 Maks Pen EOOD, p 43) on maksude mahaarvamise õiguse lubamisest keeldumine ainult erand, siis on ainuüksi maksuhaldur see, kes peab esitama õiguslikult piisavad tõendid, mis lubavad järeldada, et maksukohustuslane teadis või oleks pidanud teadma, et tehing, mille alusel mahaarvamisõigust taotletakse, on seotud pettusega, mille pani toime tarnija või teine tarneahelas hiljem osalenud ettevõtja.

Käesoleval juhul ei ole maksuhalduri ega kohtuvälisest menetlejast MTA poolt esitatud tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et Ain Polma teadis või oleks pidanud teadma, et N OÜ ja M OÜ poolt tehtavate ja mahaarvamisõiguse aluseks olnud tehingutega hoidusid äriühingud maksude tasumisest kõrvale või jätsid maksud üldse tasumata.

Lisaks on Riigikohus lahendis 3-4-1-1-02 asunud seisukohale, et käibemaksupettusega saab olla tegemist siis, kui müüja väljastab ostjale arve, kuid müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile tasumata. Selles olukorras tekib riigil nõudeõigus müüja vastu. Ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu ning üldjuhul pole see tal ka võimalik. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Seega, kui isegi lugeda N OÜ ja M OÜ juhatuse liikmed variisikuteks, siis ei ole õigust piirata Inndex OÜ-lt sisendkäibemaksu maha arvata, kuna Inndex OÜ-l ei ole kohustust kontrollida käibemaksu tasumist riigile äriühingute poolt, kellega ta on lepingud sõlminud. See ülesanne on Maksuja Tolliametil.

Kohtuväline menetleja on otsuses asunud seisukohale, et pärast 20.02.2017 kui toimus OÜ N müük ning uueks omanikuks ja juhatuse liikmeks sai D K, ei tegelenud N OÜ enam kütuse hulgimüügiga.

Kohtulikul arutamisel andis ütlusi N OÜ tanklas töötanud A F. Ta oli tanklas müüja alates 2001 aastast ning kelle sõnul sulges tankla lõplikult uksed 26.04.2017. Tema sõnul tekkisid probleemid peale äriühingu müümist D K. Peamised probleemid olid kaupade tanklasse tellimisega ning uue omaniku tekkimisel müüdi üksnes tanklasse jäänud kütust ja kaupa. A F sõnul nägi ta D ühel korral, kuid T S mitte kordagi. Vähene suhtlus oli tal T e-kirja vahendusel või sõnumitega, kuid lõpuks ei vastanud T ei kirjadele ega ka sõnumitele. Tunnistaja ütlused tõendavad seda, pärast D juhatuse liikmeks lubas ta tanklasse tuua kütust, kuid tanklasse seda juurde ei toodud. Samas ei tähenda see automaatselt, et ka kütuse hulgimüüki ei toimunud. Nii N OÜ kui ka M OÜ kütuse aruannaetest ja esitatud käibedeklaratsioonides sisalduvatest andmetest nähtub, et kütuse hulgimüük on toimunud. Hulgimüügi toimumist kinnitavad ka kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud terminalide töötajad ning laoarvestus.

04.04.2017 esitas N OÜ 2017.a veebruari käibemaksudeklaratsiooni (KMD) ning deklareeris käivet 8352 eurot, millelt 1670,40 eurot käibemaksu ja 1594 eurot sisendkäibemaksu (II kd tl 632-634). 03.05.2017 esitas N OÜ 2017. a märtsi KMD ning deklareeris käivet 9176 eurot, millelt 1835,20 eurot käibemaksu ja 1623,41 eurot sisendkäibemaksu (II kd tl 638-640). Tulenevalt A F ütlustest, siis eelnimetatud kuupäevadel tankla veel töötas ning samuti nähtub see ka käibemaksudeklaratsioonidelt.

25.05.2017 läbiotsimisprotokolli kohaselt (I kd tl 117-121) teostati N OÜ tanklas läbiotsimine. Läbiotsimise käigus vaadati üle tanklas asuv arvuti. Arvutis ei olnud dokumente, mis oleks puutunud käesolevasse väärteoasjasse. Vaadati üle dokumendid, mis asusid tankla tagaruumides. Dokumendid puudutasid tankla jaemüüki ega olnud käesolevas väärteoasjas vajalikud. Tanklas kütuse hulgimüügiga seotud dokumente ei leitud.

25.05.2017 läbiotsimisprotokolli (I kd tl 127-131) kohaselt teostati läbiotsimist Ain Polma kodus aadressil XXX. Korteris vasakut kätt jäävas kontori toas oli Ain Polma sülearvuti ja üks lauarvuti. Arvutitest otsitavaid dokumente ei leitud. Laua pealt leiti mälupulk, mälupulgast tehti koopia. Pärast kontorit otsiti läbi magamistuba. Magamistoas midagi ei leitud. Seejärel vaadati läbi lapse tuba, kust midagi ei leitud. Seejärel otsiti läbi suur tuba koos köögiga, kust midagi ei leitud. Viimasena vaadati üle panipaik, kust midagi ei leitud. Seejärel otsiti läbi Cadillac reg.märgiga XXX, millest midagi ei leitud. Esimesel korrusel asuvast keldrist ka midagi ei leitud.

29.05.2017 tegi N OÜ käibemaksudeklaratsioonis parandused ning deklareeris veebruari käivet summas 1 735 808,33 eurot, millelt käibemaksu summas 347 161,67 eurot ning sisendkäibemaksu summas 347 036,51 eurot (II kd tl 635-637). Samal kuupäeval tegi N OÜ käibemaksudeklaratsioonis parandused ning deklareeris ka märtsi käivet summas 2 184 611,25 eurot, millelt käibemaksu summas 436 922,25 eurot ning sisendkäibemaksu summas

436 584,74 eurot (II kd tl 635-637).

Sarnaselt KMD parandustele tehti parandusi ka kütuse käitlemise aruannetes (II kd tl 648-663), mille kohaselt erinesid teatud määral nii bensiini kui diisli soetatud ja müüdud kogus.

2017. aasta juulikuu kohta M OÜ esitatud KMD-st nähtub, et äriühing deklareeris käivet summas 11 854,52 eurot, millelt 2 370,90 eurot käibemaksu ja 2087,17 eurot sisendkäibemaksu (II kd 664-665). M OÜ maksekonto väljavõttest (II kd tl 597-601) nähtub, et kontol toimusid liikumised alates 14.07.2017 ning 2017.a. juulis laekus kontole 7600 eurot ning kontolt liikus 7099,75 eurot. Perioodil 14.07.2017 kuni 06.09.2017 laekus M OÜ kontole kokku 26 100 eurot ja samal perioodil liikus kontolt kokku 25 694,48 eurot. Võrreldes andmeid Maksuja Tolliametile esitatud käibemaksudeklaratsioonidega, ei ole neis näha vastuolusid.

21.09.2017 teostati M OÜ-s tegevuskohas XXX läbiotsimist (II kd 604-614). Ruumid, milles läbiotsimist teostati, avati Lukuabi teenust kasutades. Esimene ruum koosnes panipaigast ning dokumente ega muud tõendamisteavet ruumist ei leitud. Teisest ruumist samuti dokumente ega muud tõendamisteavet ruumist ei leitud.

03.11.2017 esitati M OÜ nimel 2017. a juulikuu KMD parandus (II kd 667-669) ja deklareeriti käive summas 2 350 789,91 eurot, millelt käibemaksu summas 470 157,98 eurot ning sisendkäibemaksu summas 469 416,10 eurot. Müügitehingute partneriteks märgiti nimetatud deklaratsioonil Inndex OÜ, A O OÜ ning ostutehingute partneriteks R O OÜ, O E OÜ, N E AS ja O AS.

Sarnaselt KMD parandustele esitatid 03.11.2017 kütuse käitlemise aruannete parandused (II kd tl 673-680), mille kohaselt erinesid teatud määral nii bensiini kui diisli soetatud ja müüdud kogused.

Eeltoodud andmetele toetudes tegi kohtuväline menetleja järelduse, et tegelikkuses kütust hulgi äriühingutest N OÜ ja M OÜ ei müüdud, kuna nende kohta ei leitud läbiotsimisel dokumente ning kõigest hiljem esitasid N OÜ kui ka M OÜ parandusdeklaratsioonid. Seega leiab kohtuväline menetleja, et nii N OÜ kui ka M OÜ nimel esitatud parandusdeklaratsioonid ja aruanded on valeandmetega, kuna äriühingutel puudus kütus, mida edasi müüa ning parandused olid vajalikud selleks, et varjata maksupettuse toimumist.

Tulenevalt tunnistaja A F ütlustest N OÜ kohta ning muudest andmetest M OÜ kohta võis tõepoolest tekkida olukord, kus tanklast enam kütust ei müüdud, kuid see ei välista kütuse müümist muul viisil, sh hulgi müümist. Äriühingutele väljastatud tegevusluba kütuse hulgimüüki, sh müügi suuremates kogustes ja ladude kaudu ei välistanud ega piiranud. Samuti selgitas Ain Polma, et nii juunis kui ka juulis toimusid Inndex OÜ ja M OÜ vahel tehingud, mis tähendab, et kütuse müük toimus. Ka M S , kes on R O OÜ-s autojuht sõnas istungil, et veebruar-märts 2017 vedas ta kütust, mis kuulus N-OÜ-le ja M OÜ-le. Samuti on ka J naftabaasi, K terminali, N &P laos töötavad isikud kinnitanud, et kütust toimetati nende ladudesse M OÜ ja N OÜ äriühingute poolt veebruaris, märtsis ja juulis. Ainuüksi deklaratsiooni andmete muutmine ei viita käibemaksupettusele, kuna andmete hilisem muutmine on lubatud ning e-maksuametis on see võimalus antud kui vormil on jäänud mõni arve deklareerimata või kui mõni rida on täidetud puudulikult või valesti. Samas on oluline nentida, et käibemaksudeklaratsiooni puhul on tegemist andmetega, mis esitatakse Maksu-ja Tolliametile ning need on andmed, mida Inndex OÜ ja Ain Polma ei saanud kuidagimoodi kontrollida, sest need ei ole avalikult kättesaadavad. Juhul, kui arveid ka pahatahtlikult hiljem muudeti, ei saanud sellest Inndex OÜ ja Ain Polma kuidagi teadlikud olla ega seda omal initsiatiivil ka kontrollida.

Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud, et N OÜ ja M OÜ ei tegelenud kütuse hulgimüügiga ning seega on kohtuväline menetleja asunud meelevaldselt seisukohale, et tanklasse kütuse tarnimise ärajäämine seiskas automaatselt N OÜ kogu majandustegevuse.

Kohtuistungil andsid tunnistajatena ütlusi V S, K J, D S, A P, kui ka T R. Nimetatud isikud on töötanud või töötavad ka tänaseni terminalides, kus osutatakse teenusena diiselkütuse või kütteõli vastuvõttu, hoiustamist ja väljastamist. Kõik nimetatud tunnistajad on öelnud, et N OÜ või siis M OÜ poolt on K T AS, N &P AS ja AS M T lattu või siis J N OÜ lattu ladustatud kütet. Kütte ladustamiseks sõlmisid N OÜ ja M OÜ terminalidega lepingud. Tegemist on tavalise naftasaaduste laolepinguga ning ilma lepinguta teenuseid terminalid ei osuta ning kütust lattu ei võta. Lepingud allkirjastati üldjuhul nimetatud äriühingutes käsitsi eesmärgiga enne koostöö algust tutvuda ja näha isikud, kes vastava äriühingu taga on. Kütuse ladustamiseks on kõigil nimetatud terminalidel Maksuja Tolliameti poolt väljastatud tegevusload. Kui kaup tuli lattu, siis pidid kaubal kaasas olema sertifikaat ja saateleht. Dokumentide põhjal vaatavad terminalid, mis auto on saabunud, kes on autojuht, kas kogus vastab saatelehele, kas ka sertifikaat vastab ja kui tegemist on uue äriühinguga, siis kontrollivad, kas neil on olemas laoleping. Kui leping on olemas ja kehtiv, siis sõidab auto terminaali ja kütus võetakse mahutisse vastu. Kütuse ostmisel laost vormistatakse ostu-müügi akt. Aktiga antakse kaup üle. Akti kütuse ülemineku kohta koostab müüja, kuna tema teab mis kogused tal laos sees on. Aktid allkirjastatakse juhatuse liikme või kellegi poolt, kellel on esindusõigus. Aktidele lõppkokkuvõttes märgivad kõik enda allkirjad - ostja esindaja, müüja esindaja ja lao esindaja. Kauba kättesaamiseks peetakse hetke, kui terminal on oma allkirja alla pannud ja kaup on ostjale nimele üle läinud.

Lisaks eelnimetatud tunnistajate ütlustele tõendavad kütuse omaniku vahetust K T AS laos, N &P AS laos ja AS M T laos üleandmise ja vastuvõtmise aktid (III kd tl 1-13, plomm 0677525; IV kd tl 64-77, plomm 0677543).

AS K T laoarvestuse väljatrükist nähtub N OÜ kütuse lattu hoiule võtmine kuupäevade ja koguste lõikes perioodil 01.03.2017 kuni 31.08.2017. Samast väljatrükist nähtub, et laost on kütus väljastatud Inndex OÜ-le. N &P AS laoarvestuse väljatrükist nähtub N OÜ kütuse lattu hoiule võtmine kuupäevade ja koguste lõikes perioodil 01.07.2017 kuni 31.07.2017. AS M T laoarvestuse väljatrükk tõendab N OÜ kütuse liikumist M T AS laos ja selle lattu vastuvõtmist. Samuti nähtub M T OÜ juhatuse liikme T R 23.05.2017 e-kirjast, et N OÜ bensiin ladustati mahutis nr 17.

K T AS ladu, N &P AS ladu ja AS M T ladu olid hoiuteenuse osutajad VKS § 2 lg 1 p-de 3 ja

6 mõistes, mida ühtlasi tõendavad ka majandustegevuse registri väljatrükid. VKS § 61 lg 1 kohaselt on kütuse hoiuteenuse osutaja kohustatud pidama laoarvestust ning selle Maksuja Tolliameti nõudmisel viivitamata esitama. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt peavad laoarvestuses olema kajastatud kõik kütuse omaniku vahetused. Hoiule antud kütuse võõrandaja peab hoiuteenuse osutajat omaniku vahetusest teavitama hiljemalt tehingule järgneva tööpäeva jooksul.

Eeltoodud tõendikogum tõendab, et N OÜ hoiustas enne müüki enda kütuse K T AS laos, N &P AS laos ja AS M T laos ning ladudes toimus omaniku vahetus kütuse müügitehingu tõttu ning kütus anti laost välja Inndex OÜ-le kui uuele omanikul või viimase poolt edasimüüdud isikule vastavalt Inndex OÜ korraldustele. Seega oli kütuse väljastajaks ladu, mitte N OÜ ning seega ei ole võimalik väita, et kütust tegelikult ei olnudki, kuivõrd eelnimetatud tõendid tõendavad hoopis vastupidist. Samuti lähtus Inndex OÜ infost, mille andis talle konkreetne ladu. Kui Inndex OÜ sai laolt kinnituse, et laos on N OÜ kütus, siis vormistas ladu kütuse omaniku vahetuse. See, mis toimus kütusega enne lattu toimetamist ei oma asjas mingit tähendust, kuna Inndex OÜ-l ja Ain Polmal puudus ülevaade nendest asjaoludest ning samuti ei pidanud nad olema ning ei saanudki olla teadlikud, mis toimus kütusega enne kui see jõudis lattu. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et nimetatud laod oleks rikkunud laoarvestuse nõudeid või et laoarvestuses on esitatud valeandmeid, mille alusel saaks väita, et laos oli kütuse omaniuks keegi teine, s.h tundmatu kolmas isik. Kohtuistungil andsid ütlusi ladudes töötavad isikud, kes kõik väitsid, et enne N OÜ ja lao vahel lepingu sõlmimist suhtles N OÜ laoga ning samuti tasus laoteenuse eest. Kohtule ei ole selles osas vastupidised tõendeid esitatud ning seega jääb kohus eeltoodud seisukohale.

M OÜ kütuse omaniku vahetus N &P AS laos on tõendatud aktidega (III kd tl 1-18, plomm 0677527), millelt nähtub, et omandiõigus läks aktide alusel üle Inndex OÜ-le. Aktidele on alla kirjutanud, kas D. S või K. J . Mõlemad isikud andsid kohtuistungil tunnistajatena ütlusi ning sõnasid, et kauba omaniku vahetuseks koostati üleandmise-vastuvõtmise akt. Seega on tõendamist leidnud, et laos oli M OÜ kütus, mille omaniku vahetus toimus laos. Lisaks on toimikus (IV kd) hulganisti saatelehti, millelt nähtub, et N &P AS ladu väljastas kütuse Inndex OÜ-le ning mis ühtlasi võimaldab kütust ja selle kogust identifitseerida. Tegemist on saatedokumentidega, mille vormistamisel tuleb lähtuda VKS §-st 6 lg-st 1 ja 2. Dokumendid vastavad VKS § 6 lg 2 nimetatud nõuetele ning ühtlasi tõendavad ka kütuse liikumist. Kõikide tehingute puhul on kütuse üleandmist Inndex OÜ-le kinnitanud ladu ning kuna Inndex OÜ sai kütuse laost, siis ei ole kuidagi võimalik väita, et müüja ei ole teada või hoopiski, et M OÜ-l ja N OÜ-l kütust üldse ei olnudki. Samuti ei nähtu materjalidest, et kütuse hoiuteenuse osutaja tegevuses oleks tuvastatud nõuete rikkumisi teenuse osutamisel ja omanike vahetuste vormistamisel.

N OÜ 2017. aasta veebruari ja märtsi parandusdeklaratsioonides on märgitud kütuse soetust O E OÜ-lt, N E AS-ilt, A O AS-ilt ja O AS-ilt. Maksuhaldur esitas päringud nimetatud äriühingutele ning kõik äriühingud kinnitasid, et nad ei ole N OÜ-le ning M OÜ-le kütust müünud ning et tegemist on nende jaoks tundmatute äriühingutega (II kd tl 486-521). Samuti nähtub AS M jaanuar 2017 tollilao väljamineku aruandest, et sertifikaadil AN-S 91665 kvaliteedinõuetele vastav kütus, s.o 4 900 036 kg deklareeriti tolliprotseduurile import vabaks ringluseks ning kauba saaja oli O E OÜ. 2 993 474 kg kütust deklareeriti vabaks ringluseks, kuid paigutati aktsiisilattu. SADHES andmetel ei ole sertifikaadiga AN-S 91665 kütust aktsiisilaost tarbimisse lubatud (II kd 736, 736-739). Seega on N OÜ kütuse saatedokumenditel omavoliliselt kajastanud kütuse sertifikaadi AN-S 91665 andmed. SADHES andmebaasi andmetel ei ole ka sertifikaadiga 120731 suvist diislikütust tarbimisse lubatud (II kd tl 736; 754-755). Seega on N OÜ saatelehtedel kajastanud valed kütuse sertifikaadi numbrid. Juulis 2017 paigutas M OÜ N &P AS kommertslattu kauba diislikütus suvine ning kütuse saatedokumentidel kajastas A OÜ sertifikaadiga AN-S 28974. AS M juuni 2017 tollilao väljamineku aruandest nähtub, et sertifikaadiga AN-S 28974 kütust aktsiisilaost tarbimisse lubatud ei ole (II kd tl 736; 756-759). Seega on N OÜ kütuse saatedokumenditel omavoliliselt kajastanud kütuse sertifikaadi AN-S 28974 andmed. Lisaks ei ole ka sertifikaadiga 123326 bensiin 95 tarbimisse lubatud (II kd tl 736; 754-755).

Tunnistajad V S, K J, D S ja T R on andnud riimuvaid ütlusi, mis puudutab sertifikaate ning nad on sõnanud, et terminalidel ei ole võimalik sertifikaadi ja kütuse omavahelist seost kuidagi kontrollida ning neil tuleb usaldada andmeid, mis on saatelehtedele märgitud. Seadus kohustab sertifikaadi numbrit saatelehele kandma, kuid sertifikaati kaasa panema ei pea. Ain Polma on selgitanud sertifikaatidega seonduvalt, et kütusega, mille ta on N OÜ-lt või siis ka M OÜ-lt saanud, ei ole kunagi mingeid probleeme olnud. Samuti on ta tunnistanud, et tal ei ole olnud põhjust arvata, et kütus ei ole kvaliteetne, kuna Inndex OÜ soetas kütuse terminalist ning kuna kommertsladudesse lubatakse ainult kütus, mis on kvaliteetne, ei tekkinud tal selles osas ka mingeid kahtlusi. Samuti ei ole tema poole pöördunud ka tema kliendid mingisuguste pretensioonidega. Ühtlasi on see ka põhjuseks, miks ta kauba terminalidest ostab, kuna seal ei peaks kütuse kvaliteedi osas mingeid probleeme olema ning tema on enda riskid sellega maandanud. Ain Polma sõnul on aktides viidatud vastavussertifikaatidele, aga tema ei saa nende õigsust kontrollida. Ta saab tugineda ainuüksi nendele numbritele, mis on akti peal või saatelehele pandud. Sertifikaadiga tutvub ta nii palju, et vaatab kas ta on kehtiv ja kui on talv, siis talvise diisli puhul vaatab diisli parameetreid, hägu ja filtrit ja kuidas ta külma kannatab. N puhul samamoodi vaatas üle, et kui N pakkus näiteks talvist kaupa, et see sertifikaat on ikkagi talvisele kütusele välja antud ja et see sertifikaat oleks kehtiv. Sertifikaat kehtib pool aastat, pärast seda tuleb uus teha.

Siinkohal on paslik viidata Riigikohtu 3-3-1-49-14 lahendile, mille kohaselt üksnes asjaolu, et arvel märgitud äriühingul puudub reaalne majandustegevus ning puudusid kauba päritolu tõendavad dokumendid, ei ole hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamiseks piisav. Need asjaolud iseloomustava teise poole (müüja) käitumist. Seega ei luba kauba päritolu kohta andmete puudumine piirata käibemaksu mahaarvamist. Kuivõrd Inndex OÜ ei oma mingit puutumust millise sertifikaadiga N OÜ ja M OÜ kütuse lattu paigutasid ning sertifikaatide õigsuse kontrollimiseks pole sisuliselt mitte ühtegi võimalust, siis ei saa Inndex OÜ ja Ain Polma vastutada ka N OÜ ja M OÜ (õigusvastase) tegevuse eest ning n.n musta kütuse turule laskmise eest. Inndex OÜ-l oli õigustatud ootus, et laost saadud kütus on nõuetele vastav, s.h ka sertifikaatide osas. Ei ole õige panna ostjat vastutama müüja õigusvastase tegevuse, s.o Eesti turule ja ringlusesse ebaseaduslikult jõudnud kütuse eest ning seega ei saa maksude mahaarvamise seisukohast olla määravaks asjaolu, kas N OÜ ja M OÜ poolt pakutava kauba päritolu oli õiguspärane või mitte.

Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et kuna menetluse käigus selgus, et N OÜ ja M OÜ olid varifirmad, siis ei saanud nad olla ka transportteenuse tellijaks ning P OÜ ja R O OÜ jätsid lihtsalt mulje teenuse ostmisest ja osutamisest saatelehtedele märgitud viisil, kuid tegelikult ei olnud nimetatud äriühingud sõltumatud transpordifirmad, kes oleks turul vabas konkurentsis tegutsenud.

Kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi V L , kes on R O OÜ juhatuse liige ning kes pakkus veoteenust. R O OÜ-l oli olemas ka tegevusluba ning veokorraldaja, kelleks oli A S (II kd tl 734-735). Enda sõnul korraldas R O OÜ kütusevedu M OÜ-le ja N OÜ-le. M OÜ ja N OÜ esindajatega kohtus ta isiklikult ning üldjuhul pidas ta äriühingutega suhtlust interneti vahendusel. Korralduse kütuseveoks andis autojuhile tema ise. Tema sõnul toimus laadimisi ka autost autosse, kuid täpsemaid selgitusi ta anda ei osanud või ei soovinud. Kõik dokumendid vastasid tema äriühingus seaduse nõuetele.

Tunnistaja M S selgitas istungil, et töötab R O OÜ-s autojuhina ning veebruar-märts 2017 vedas ta kütust, mis kuulus N OÜ-le ja M OÜ-le. Ta selgitas, et autolt autole kütuse pumpamisi toimus ning et see on igati tavapärane. Peamiselt leidsid ümberlaadimised aset XXX. Tööülesanded sai ta firma juhi käest, kas suuliselt või tuli ise firmajuht isiklikult kohale. Istungil sõnas tunnistaja, et ju siis oli kütuse pumpamine ühest autost teise ehkki sihtkohani oli jäänud 10-15 km. Kui ta kütust veab, siis alati on tal ka saateleht kaasas, vastavalt saatelehele võtab koguse peale. Tunnistaja M S ütlustega on riimuvaid ütlusi andnud ka A S , kes samuti töötas R O OÜ-s autojuhina ning kes kinnitas, et autost autosse pumpamised tõepoolest leidsid aset. Samas ei osanud ta selgitada, mis mõte on vedada L M kütust, kui vahemaa on 10-15 km ja enne seda tuleb veel kütus ümber pumbata. Tunnistajale teadaolevalt ei vormistatud saatelehel seda, millise kauba tema sai ja millise tema andis. Ei olnud teada, kust kohast kütus tuli. Samuti ei näinud ta teise auto saatelehti.

Kohtuistungil selgitas tunnistaja D Š, et tal oli transpordifirma P OÜ ning osutas läbi ettevõtte transporditeenust M OÜ-le ja N OÜ-le. P OÜ-l oli olemas ka tegevusluba ning veokorraldaja, kelleks oli A S (II kd tl 727-738). Äriühingutega käis suhtlus peamiselt meili teel, mida tõendavad ka kirjavahetused mõlema äriühingu juhatuse liikmetega (II kd tl 681-701).

P OÜ autojuhina töötava S B sõnul toimusid kütuse võtmised ühe auto pealt teise auto peale. Saatelehed sai ta ülemuse käest, kuid dokumente L terminalist kütuse autost auto peale pumpamise järel talle ei antud. Tunnistaja sõnul ei ole kütuse ümber pumpamine autost autole keelatud ja see on tema sõnul tavapärane. L terminaali ja K terminaali vahe on umbes 10 km ning L terminali ja N &P vahe 15 km. Ta ei oska öelda, mis põhjusel ei olnud kaup toimetatud otse K terminali, vaid laaditi ümber teisele autole L terminali kõrval. Kuna käsk anti, siis nii ta tegi. Kütuse vedamisega oli alati kaasas saateleht.

Eeltoodust nähtub, et nii P OÜ-s ning R O OÜ-s töötavad autojuhid said terminali viimiseks mõeldud kütte teiselt autolt, mis ühe auto pealt teise auto peale pumbati. Taoline tegevus võib viidata ebaseaduslikule kütusele, kuid arusaamatuks on jäänud, kuidas see seostub Inndex OÜ- ga. Väärteootsuses on kohtuväline menetleja teinud etteheiteid P OÜ ning R O OÜ tegevusele, kuid seos Inndex OÜ või Ain Polmaga kohtuvälise menetleja otsuses puudub. Samuti on Ain Polma istungil öelnud, et ta ei olnud teadlik, et kogu kaup, mis tarniti N või M OÜ-lt, toimetati alguses XXX, kus toimus ühelt kütuseautolt teisele kütuseautole ümber pumpamine ja alles siis toimetati edasi terminaalidesse.

Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et tema hinnangul ei ole Inndex OÜ poolt kolmandate isikute arvelduskontodele raha tasumine tavapärane ning nendes esineb pettusele viitavaid tunnuseid.

Ain Polma sõnas kohtuistungil, et nii M OÜ-le kui ka N OÜ-le tasus Inndex OÜ arvete eest panga ülekannetega ning et vahepeal maksid nad nimetatud äriühingute pangakontodele või siis faktooring firmadele. Ain Polma sõnul sõltus arvete tasumine ühel või teisel moel M OÜ-st ning N OÜ-st, sõltuvalt sellest, kas arvel oli viide maksta nende kontole või siis faktooring firmale. Juhised arvete maksmiseks olid kirjas arvete peal. Ettevõtted kasutatavad faktooring firmasid menetlusaluse isiku puhul juba pikka aega ning midagi uut selles ei ole. Samuti ei ole MTA sellisel viisil arvete maksmise osas ka mingeid etteheiteid teinud, kuigi neil on see info olemas. Menetlusaluse isiku sõnul on kütuse valdkonnas kolmandatele isikutele tasumine tavapärane, kuna kütus on suurte käivetega kaup, kus on palju raha vaja ja kui endal vaba raha ei ole, siis ongi hea võimalus kasutada selleks faktooring firmasid. Firmade tausta, kellele raha maksti, Ain Polma sõnul nad ei kontrollinud ja seda ei olnudki võimalik teha. Samuti tekitas see menetlusalusele isikule küsimuse, et mida seal siis kontrollida. Ei N OÜ ega ka M OÜ ole esitanud Inndex OÜ-le mingeid pretensioone maksmata arvete või valele isikule makstud arvete osas.

Kohtu hinnangul ei ole käibemaksuarvestusel tähtsust asjaolul, kuidas Inndex OÜ tasus äriühingutele arvete ning teenuste eest, sest tasumine toimus teise poole esitatud tingimustel, mis nähtub ka arvetelt. Teisele äriühingule teenuse või kauba eest maksmine ei muuda tasumist olematuks. Võlaõigusseadus sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Ain Polma selgitustest ning arvetel nähtuvast soovisid M OÜ ja N OÜ, et Inndex OÜ tasuks arvete alusel summad kolmanda isiku arvelduskontole või siis äriühingute enda arvelduskontodele, millega ühtlasi täitis Inndex OÜ oma kohustuse. Kohtuväline menetleja ei ole esitanud asjas ühtegi tõendit, mille alusel saaks väita, et Inndex OÜ ja Ain Polma teadsid ning omasid andmeid selle kohta, mis võis olla N OÜ või M OÜ eesmärk rahade kandmisel kolmandatele isikutele. Taolisel kujul arvete tasumine ei ole keelatud. Kohtuväline menetleja on andnud hinnangu, et taoline arvete maksmine viitab pettusele, kuid selle kontrollimiseks ei ole kohtuväline menetleja esitanud mitte ühtegi muud tõendid peale enda arvamuse. Hinnang ning arvamus üksi ei oma kohtu jaoks tõendi kvaliteeti.

Kohtuväline menetleja on Inndex OÜ-le ja Ain Polmale teinud etteheiteid ka N OÜ ja M OÜ ning Inndex OÜ vahel sõlmitud lepingute osas ning märkinud, et lepingud on liiga üldsõnalised ning konkreetseid kokkuleppeid müüdavate kütuse koguste ja hindade kohta ei ole võimalik tuvastada.

Ain Polma selgitas, et nii N OÜ-ga kui ka M OÜ-ga sõlmis ta lepingu, mis põhimõtteliselt on kui raamleping, milles on ära toodud juriidilise isiku kontaktid, inimesed, kellel on õigus allkirjastada ja kütuse kvaliteedi tingimused, et kütus peab vastama teatud tingimustele, ja kui ei vasta, siis mis aja jooksul tuleb pretensioon esitada. Menetlusaluse isiku sõnul vaidluseid tekkinud ei ole ning kogused klapivad ja kütus on kvaliteetne. Võivad tekkida ainult maksmise probleemid, aga selleks ongi üldine leping. Hindasid aga kokku leppida ei saa, kuna ei tea mis on turusituatsioon homme, ülehomme ja nädala pärast. Kütuseturu pideva muutumise tõttu ei ole võimalik ennustada, mis saama hakkab. Hulgimüügihinnad sõltuvad ka teistest pakkujatest ning nii tuleb hinda kõigil pidevalt korrigeerida. Kütuse hind, millega Inndex OÜ kütuse N või M OÜ-lt ostis, selgus pakkumise teel. Lisaks on Ain Polma enda sõnul sama lepingu põhja kasutanud ka teiste tehingupartneritega lepingute sõlmimiseks.

Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja arvamusega lepingu üldsõnalisuse ning fiktiivsuse osas. Ain Polma on selgitanud, et ostu-müügilepingud vastavad kütuse valdkonnas rakendatavale praktikale ning lepingutes hinna fikseerimine ning kokkulepped müüdavate koguste osas ei leia lepingus kajastamist, kuna need on pidevas muutumises. Kohus peab sellist selgitust igati põhjendatuks. Lepingutest nähtub, et pooled lepivad kokku ostu-müügitehingu tegemise ja tehingute üldised tingimused. Samuti on lepingus olemas kauba tarnetingimused ning kauba spetsifikatsioon. Kuivõrd Ain Polma on kütuse valdkonnas tegutsenud juba üle 10 aasta, siis on usutav, et isik on teadlik tavadest ja praktikast selles valdkonnas. Kohtuväline menetleja on ka ise nõustunud sellega, et kütuse valdkonnas on raamlepingud levinud. Samuti ei välistaks hinna ning koguse fikseerimine tekkida võivaid probleeme, samuti ei ole nende puudumine ilmtingimata märk fiktiivsest lepingust. Lisaks on kütusega seotud tehingute puhul tavapärane, et tehingu toimumist ja tingimusi tõendab saatedokument, arve ning kauba eest tasumine. Samuti ka kauba üleandmise-vastuvõtmise akt, kui kaup antakse üle laos laopidaja osavõtul. Seadus näeb ette, et kütuse ostu-müügitehinguid võib teha ainult majandustegevuse registrisse kantud kütuse müüjaga, mis peaks ostjale tekitama kindlustunde müüja osas, kuivõrd kütuse müügiks annab loa MTA, kelle poolt peaks äriühing olema eelnevalt kontrollitud ning usaldusväärne.

Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et Inndex OÜ, M OÜ ja N OÜ olid tehingute ajal registreeritud käibemaksukohustuslased. Inndex OÜ soetas kauba (kütuse), mille ta ka sai. Soetatud kaup M OÜ-lt ja N OÜ-lt oli seotud Inndex OÜ maksustatava käibe tekkimisega, sest nimetatult äriühingutelt soetatud kütuse müüs Inndex OÜ edasi. Seega on täidetud seadusest tulenev sisendkäibemaksu mahaarvamise üks tingimus, et kaup on soetatud teiselt registreeritud käibemaksukohustuslaselt. VKS § 191 lg 1 kohaselt kütuse soetamine müüjalt, kellel puudub tegevusluba kütuse müügiks, on keelatud. Kohtule ei ole esitatud andmeid, mille kohaselt saaks väita, et N OÜ-l ja M OÜ-l puudus tegevusluba kütuse müügiks ning et Inndex OÜ soetas kütuse registreeringuta isikutelt. Seega ei ole Inndex OÜ kütuse soetamisel VKS § 191 lg 1 nõudeid rikkunud, kuna Inndex OÜ andmetel oli müüjaks M OÜ ja N OÜ. Käibemaksu mahaarvamise üheks tingimuseks on ka korrektsed arved. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt tuleb arvele märkida lisaks teistele andmetele maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number. N OÜ arvetelt nähtub, et arvetele on märgitud makskohustuslase nimi, aadress ning maksukohustuslasena registreerimise number (III kd tl 25-43, plomm 0677559; III kd tl 4-17, plomm 0677560). Samuti on M OÜ arvetele märgitud makskohustuslase nimi, aadress ning maksukohustuslasena registreerimise number (III kd tl 68-69; 72-73; 76; 78; 81; 83; 86-87; 90-91; 94-95; 100-103, plomm 0677560). Kõikidele arvetele on märgitud maksukohustuslase number, mille on M OÜ-le ja N OÜ-le väljastanud Maksuja Tolliamet. Seega vastavad M OÜ ja N OÜ arved KMS § 37 sätestatud nõuetele.

Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus ka selles, et kütuse üleandmiseja vastuvõtmine toimus N&P AS, K T, M T kommertslaos ja J N (IV kd). VKS § 61 lg 1 kohaselt on kütuse hoiuteenuse osutaja kohustatud pidama laoarvestust hoiule võetud kütuse kohta. Laoarvestuses peavad olema kajastatud kõik kütuse omaniku vahetused. Väärteoasjad materjalidest ei ilmnenud ka asjaolusid, mille tuginedes saaks öelda, et kütuse hoiuteenuse osutaja tegevuses oleks tuvastatud nõuete rikkumisi teenuse osutamisel ja omanike vahetuste vormistamisel. Laopidaja poolt laoarvestuse pidamisel tehtud vigu ei saa aga kauba ostjale omistada.

Eeltoodust tulenevalt on Inndex OÜ tehingutes N OÜ-ga ning M OÜ-ga täitnud käibemaksu mahaarvamiseks seadusest tulenevad nõutavad tingimused ja sisulised nõuded.

Kohtuvälise menetleja otsuses on rõhutatud asjaolu, et Inndex OÜ oli lepingulistes suhetes n.n probleemsete äriühingutega ning lepingute vormid olid identsed. Seejuures on esitatud ka kohtuvälise menetleja analüüs, millest saaks järeldada, et teatud äriühingud, kellega Inndex OÜ oli lepingulistes suhetes, on teatud tegutsemise perioodi järgselt likvideeritud või on äriühingud lõppenud, mis viitab sellele, et Inndex OÜ pidanuks aru saama, et lepingupartner ei ole kütuse tegelik müüja ega ole usaldusväärne. Kohus leiab, et Inndex OÜl ei saanud ega ka saa olla selliseid andmeid, mida on kohtuväline menetleja oma analüüsis kasutanud, kuivõrd tavalisel äriühingul ei ole nendele andmetele ega Maksuja Tolliameti andmebaasidele, samuti teiste äriühingute käibedeklaratsioonidele ligipääsu. Seejuures ei saa lepingupartnerite probleemsust omistada Inndex OÜle.

Lisaks sellele on kohtuvälise menetleja otsuses viidatud asjaolule, et kütuse veol kasutati samu vedajaid, s.t nii N OÜ, M OÜ kui ka Inndex OÜ kasutasid R O OÜ ja P OÜ teenuseid, kusjuures nimetatud vedajafirmadel oli sama veokorraldaja, kes tegelikkuses veokorraldaja (veokorraldusjuht) tööd ei teinud. Kohus leiab, et veokorraldaja/veokorraldusjuhi nõue tuleneb seadusest, s.o Autoveoseaduse §st 7, milles on sätestatud nõuded tegevusloa taotlejale ja vedajale, kuid vedajatele omistatavad nõuete fiktiivne täitmine või nõuete täitmata jätmine ei ole omistatav menetlusalustele isikutele käesolevas väärteoasjas, vaid R O OÜle ja P OÜle, kelle tegevuse kontrollimiseks menetlusalustel isikutel pädevus puudub.

Isegi kui asuda seisukohale, et N OÜ või M OÜ poolt toimus kütusevedu väärteoasjas tuvastatud viisil, kus saatelehtede ja vedajate ütluste kohaselt ühelt veokilt pumbatakse kütus teisele veokile, et see kütus siis toimetada lähedalasuvasse terminali, kus terminali sõitva veokiga veetava kütuse kohta kaasasoleva uue saatelehe järgi on kauba omanikuks N OÜ või M OÜ, siis võib viidata taoline ümber pumpamine sellele, et võimaliku tundmatu päritoluga kütusele vormistatakse uus ja n.n legaalne saatedokument, millega on võimalik kütus terminali toimetada ja vastavalt laolepingule hoiustada, et seda siis hiljem uuele ostjale maha müüa. Selline käitumine oleks aga omistatav kas N OÜle või M OÜle, kuid mitte Inndex OÜle, kuivõrd käesolevas väärteoasjas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et Inndex OÜ oleks mõne kütusekoguse omanikuks saanud sellise autolt autole ümberpumpamise või sellise kauba saatelehtede vormistamise abil. Seega kahtlused kütuse tundmatule päritolule oleks omistatavad N OÜle või M OÜle, kuid mitte Inndex OÜle.

Kohtuväline menetleja on oma otsuses lähtunud sellest, et Inndex OÜ oli pikaajalise kogemusega äriühing ja ta pidanuks pidama võimalikuks, et OÜ N ja OÜ M ei ole tegelikud kütuse müüjad ning maksuhaldur on korduvalt juhtinud menetlusaluse isiku tähelepanu sellele, et menetlusalune isik Inndex OÜ on teinud tehinguid probleemsete tehingupartneritega. Seejuures pidanuks menetlusalune isik tähelepanu pöörama ka sellele, et ette lepingu sõlmimist on vahetunud tehingupartneri juhatuse liige ja osanik. Kuivõrd aga avalikus internetis puudub nende kohta igasugune info, pidanuks menetlusalune isik muutuma ettevaatlikuks.

Kohus leiab, et taolised etteheited saavad olla etteheideteks võimaliku hoolsuskohustuse täitmata jätmise kohta, kuid ei saa olla asjaoluks, mis võiks tingida isiku vastutusele võtmist. Asjaolu, et paljude inimeste kohta ei ole avalikus internetis mingeid andmeid, ei muuda neid isikuid ebausaldusväärseteks. Puutuvalt probleemsetesse partneritesse on kohus oma seisukoha öelnud juba eespool, kuid menetlusalune isik ei saa vastutada tehingupartnerite usaldusväärsuse eest. Väga usin tehingupartnerite tausta uurimine võib menetlusalusele isikule lõppeda uute probleemide tekkimisega.

Kohtuvälise menetleja otsus on rajatud kaudsetele tõenditele, mis kõik puudutavad kas tehinguid, vedajaid või vedajate ebaloogilist või siis ebamajanduslikku käitumist, tehingupartnereid ja nende tausta või tehingupartnerite kohta informatsiooni puudumist ja tehingupartnerite faktilise tegevuskoha puudumist, samuti kütuse kvaliteeti puudutavate dokumentide sisu ja mittevastavust käideldud kütusele. Kohtuistungil üle kuulatud vedajafirmade esindajad olid vahetult seotud n.n tundmatu päritoluga kütuse veoga terminalidesse, kuid nende isikute ütlustest ei tulenenud mingeid andmeid menetlusaluste isikute kohta.

Terminali töötajate ütlused kinnitasid kütuse ladustamist, väljastamist ja tehinguid, kuid samamoodi ei sisustanud need ütlused menetlusalustele isikutele süüks arvatud süüteokoosseisu. Ka kütuse kohta välja antud dokumendid, mis puudutasid hoopis teisi kütuse käitlejaid ja kütust, mida ei olnud käibesse lastud, kuid mida kasutati vaidlusaluse kütuse ladustamisel ja tehingute sõlmimisel, ei sisusta menetlusalustele isikutele omistatavat käitumist. Puutuvalt kontrollitud tõenditesse saab asuda seisukohale, et kogutud tõenditest ei tulenenud asjaolusid, mis võiks viidata sellele, et menetlusalused isikud möönsid võimalust, et tegemist võib olla tehingupartneritega, kes tegelikkuses tehinguid ei sõlmi.

Veel vähem saab asuda seisukohale, et menetlusalused isikud oleks tegutsenud asjaoludest ülekaalukas teadmises. Kohtu arvates ei saa menetlusalustele isikutele ette heita ka piisava hoolsuskohustuse täitmata jätmist, kuivõrd menetlusalustel isikutel puudub ligipääs maksuhaldurile teada olevatele andmetele ning kõik andmed saavad pärineda vaid avalikest registritest. Registrites olevad andmed kantakse aga registritesse maksuhalduri antud lubade alusel ja need andmed kannab registrisse maksuhaldur, kes ka vastutab nende õigsuse eest ning menetlusalustel isikutel puudub alus kahelda nende registriandmete õigsuses.

Vastasel juhul kaotaks registri pidamine oma mõtte. Väärteoasjas on kontrollitud erinevaid tõendeid, kuid mingeid otseseid tõendeid menetlusaluste isikute süü kohta kogutud ei ole.

Tõendite osas on kohtupraktika asunud seisukohale (3-1-1-8-10 p-des 9-10), et otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid üksnes selles osas, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. Kui otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, siis kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, vaid võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust (3-1-1-15-12, p-d 13-14; 3-1-1-114-13). Käesoleval juhul otsesed tõendid menetlusaluse isiku süü kohta puuduvad, küll on kogutud hulgaliselt kaudseid tõendeid. Samas saab nende kaudsete tõendite põhjal asuda seisukohale, et menetlusaluste isikute käitumise kohta on tekkinud kahtlused, kuid see tõendikogum ei võimalda teha tõsikindlaid järeldusi menetlusalustele isikutele inkrimineeritava süüteo kohta. Seega on tekkinud kahtlused, mida ei ole kaebemenetluses kõrvaldatud ning kõik kõrvaldamata kahtlused menetlusaluste isikute süüdiolekus tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada menetlusaluste isikute kasuks. Seega ei ole kaebemenetluse tulemusena menetlusaluste isikute käitumises süüteokooseisu tunnuste esinemine leidnud kinnitust ning menetlusaluste isikute tegudes puuduvad neile kohtuvälise menetleja otsusega süüks arvatud väärtegude tunnused VTMS § 29 lg 1 p 1 mõttes.

Menetluskulud

Väärteomenetluse kaebemenetluses on menetlusalused isikud valinud endale kaitsjaks Meelis Krautmanni. Menetlusaluste isikute kaitsja esitas kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks ning lisas taotlusele nii menetluskulude nimekirja, tööde aruanded kui ka arved.

Käesoleva otsusega rahuldab kohus menetlusaluste isikute kaitsja kaebuse, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ning lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Vastavalt VTMS § 23 sätetele hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1, 2, 3, 5, 6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest.

Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt kohalduvad väärteomenetluses kaitsjatasu mõistlikkuse hindamisel VTMS § 38 lg-st 1 tulenevalt ka kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud põhimõtted, mistõttu tuleb arvestada nii osutatud teenuse vajalikkust, kaebuses esitatud seisukohtade põhjendatust, väärteoasja mahtu kui ka keerukust (3-1-1-32-15, p 9, 3-1-1-9-14, p 20). (4-16-913, p 27) Suure kaitsjatasu puhul tuleb kohtul selle mõistlikkuse hindamisse suhtuda erilise põhjalikkusega ja kohus ei saa piirduda vaid konstateeringuga tasu mõistlikkuse kohta. Kaitsekulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (3-2-1- 182-15, p 14). Tunnitasu suuruse osas on ka Riigikohus varem viidanud väljakujunenud praktikale, mis aktsepteerib valitud advokaadi keskmise mõistliku tunnitasuna 120 eurot, millele võib lisanduda käibemaks (vt nt RKKKo 3-1-1-84-15, p 15.1; RKKKm 3-1-1-37-14, p

26.3 ja 3-2-1-115-14, p 14), (3-1-1-77-16, p 15). Käesoleval juhul on tegemist ajamahuka ja suhteliselt keeruka väärteoasjaga, mille kohtulikuks arutamiseks ettevalmistumine nõudis suhteliselt suurt ajakulu. Lisaks sellele toimus mitu kohtuistungit, millistel kuulati üle 15 tunnistajat, esitati täiendavaid kirjalikke tõendeid ning tuli läbi töötada väärteoasjas kogutud mahukas materjal. Arvestades menetluse eripära ja mahukust, oli tegemist väärteoasjaga, milles õigusabi osutamine oli vajalik. Kuigi varasema Riigikohtu praktika kohaselt loetakse mõistlikuks kuluks keskmise tunnitasuna 120 eurot, millele võib lisanduda käibemaks ja käesoleval juhul on kaitsja tunnitasuks 150 eurot.

Inndex OÜle esitatud arvetel käibemaksu Inndex OÜl majandustegevuse puudumise ja maksustatava käibe puudumise tõttu ei ole lisatud, küll on see lisatud Ain Polmale esitatud arvetel. Arvestades väärteoasja keerukust ja menetluse pikkust ja väärteoasja mahtu, samuti kehtivaid õigusteenuste hindu, leiab kohus, et valitud kaitsjale makstud ja taotluse esitamise seisuga veel maksmata summasid tuleb lugeda mõistliku suurusega tasuks. Puutuvalt asjaolusse, et taotluse esitamise ajaks oli osa arvetest tasutud ja osa veel tasumata, tuleb juhinduda kohtupraktikast, mille kohaselt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kindlakstegemisel ei saa piirduda vaid kaitsealuse poolt juba makstud tasuga ning kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui kaitsealusel on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus (3-1-1-4-14, p 10).

Kohtule esitatud arvetest nähtuvalt on viimased arved osaliselt tasumata. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hüvitamisele kuulub nii juba kaitsjale makstud tasu kui ka esitatud arvetest tuleneva maksmise kohustuse osa. Väärteoasjas on kaks menetlusalust isikut ning Ain Polma on juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seaduslik esindaja. Seejuures nähtub maksekorraldustest, et Ain Polma on temale esitatud arved tasunud enda arvelduskontolt ja osa Inndex OÜle esitatud arvetest on Ain Polma samuti tasunud enda arvelduskontolt ning vaid üks arve on tasutud Inndex OÜ arvelduskontolt.

Lahendamaks küsimust kuidas ja kelle kontole hüvitada kaitsjale juba makstud ja veel maksmata õigusabi teenuse osutamise eest makstav tasu, tuleb taaskord pöörduda kohtupraktika poole. Senine kohtupraktika on seisukohal, et valitud kaitsjale makstud tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu saab tekkida üksnes kaitsealusel ja tuleb hüvitada kaitsealusele, mitte advokaadibüroo pidajale (3-1-1-112-16, p 56). Seetõttu, arvestades asjaolu, et Inndex OÜl puudub majandustegevus ja maksustatav käive, mille arvelt veel tasumata kulu maksta, tuleb mõlema menetlusaluse isiku poolt valitud kaitsjale makstud tasu hüvitada Ain Polma arvelduskontole.

Kohtule esitatud aruandest ja arvetest nähtub tasu arvestuse erinevus 90 sendi ulatuses, kusjuures aruandes sente ei kajastu, kuigi aruande kohaselt ei täidetud kaitse ülesandeid tunni täpsusega, vaid ka minutites. Küll kajastuvad minutid ja sellest tulenevad täiseurost erinevad summad esitatud arvetest. Seetõttu võtab kohus aluseks menetlusalustele isikutele esitatud arved ja maksekorraldused, millistest nähtuvalt on kulu tasutud vastavalt arvetele. Eeltoodust tulenevalt kuulub Inndex OÜle hüvitamisele valitud kaitsjale makstud tasu 4544 eurot ja 40 senti ning Ain Polmale kuulub hüvitamisele 4491 eurot ja 50 senti, millised summad tuleb hüvitada Ain Polma arvelduskontole.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli vaidlustatud otsuse koostanud kohtuvälise menetleja ametnikuks Maksuja Tolliameti maksuauditi osakonna väärteomenetleja Kristjan Lill. Seega on kohtuväliseks menetlejaks riigieelarvest rahastatav asutus, mistõttu tuleb menetlusalustele isikutele hüvitatav kulu kokku summas 9035 eurot ja 90 senti hüvitada riigieelarve vahenditest, kandes selle summa menetluskulu kandnud ja menetluskulu kandmise kohustuse võtnud Ain Polma arveldusarvele.

Väärteootsusele esitatud kaebuse läbivaatamisel kuulas kohus üle rea tunnistajaid ning tunnistaja A F kandis sõidukulu 21 euro ja 80 sendi ulatuses, mille kohus hüvitas. Kuivõrd tegemist on menetluskuluga KrMS § 178 lg 1 p 3 mõttes, mida ei saa kaebemenetluses määrata menetluse poole kanda, tuleb see menetluskulu jätta riigi kanda.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/