2-19-8087/4 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 19. juuni 2019 Tsiviilasja number 2-19-8087 Tsiviilasi Ü.S. määruskaebus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 9. mai 2019 kandemäärusele nr 500142019 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 9. mai 2019 kandemäärus nr 500142019 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ü.S. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja Ü.S. (isikukood: XXX); esindaja vandeadvokaat Tõnu Mets

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Ü.S. määruskaebus. 2. Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 9. mai 2019 kandemäärus nr 500142019 ning saata kinnistamisavaldus uueks kande tegemise otsustamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Menetluskulude jaotus Jätta Ü.S. menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

2

ASJAOLUD 1. Tartu Maakohtu 28. detsembri 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-8587 kinnitatud kompromissi kohaselt leppisid Ü.S ja R.S. kokku ühisvara jagamises. Tartu Maakohus edastas Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistusraamatus kannete tegemiseks Tartu Maakohtu 18. detsembri 2018 ja 28. detsembri 2018 määrused tsiviilasjas nr 2-17-8578. Tartu Maakohtu kinnistusosakond kohustas 12. märtsi 2019 kandemäärusega Ü.S. t ja R.S. t esitama hiljemalt 10. aprilliks 2019 kinnistusosakonnale asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 kohane asjaõigusleping kinnisasja omandi üleandmise kohta, Tartu Maakohtu jõustumismärkega 18. detsembri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8578, notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud Ü.S. e avaldus keelumärke kustutamiseks registriosast nr 85335 või Ü.S. e nõusolek omanikukande muutmiseks registriosas nr 85335, andmed tehinguväärtuste kohta ning andmed vastavalt tehinguväärtusele riigilõivu tasumise kohta. MAAKOHTU SEISUKOHT 2. Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis 9. mai 2019 kandemäärusega nr 500142019 kinnistamisavalduse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei olnud kandemääruse tegemise seisuga kinnistamiseks olevaid takistusi asjaõiguslepingu ning riigilõivu osas kõrvaldatud. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 46 lg-st 5 tulenevalt, kui puudust määratud tähtaja jooksul ei ole kõrvaldatud, teeb kinnistamiseks pädev isik määruse avalduse rahuldamata jätmise kohta. Kuivõrd määratud tähtajaks kõiki puudusi ei kõrvaldatud, jättis kohtunikuabi kinnistamisavalduse rahuldamata. AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kinnistusosakonnale esitatud 28. detsembri 2018 Ü.S. e ja R.S. e vaheline kompromiss sisaldab küll kinnistamisavaldust, kuid ei sisalda asjaõiguslikku käsutust, millega oleks omand üle läinud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis, kuid sellisel juhul peavad kompromissis olema asjaõiguslikud elemendid, st kompromiss peab sisaldama ka asjaõiguslikku üleandmist. Tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) §-st 3 on kannete tegemine kinnistusraamatusse on lõivustatud toiming. Vastavalt RLS § 74 määratakse kinnistusraamatu toimingute tegemise eest tasutava riigilõivu suurus lähtudes tehinguväärtusest seaduse lisa järgi. Omanike vahetuste tehinguväärtust esitatud dokumendid ei sisalda. Seega ei olnud võimalik määrata tasutava riigilõivu suurust. RLS § 25 lg 1 p 6 räägib kande tegemisest abikaasade ühisvara puhul. Kuna kompromissiga jagatakse ühisvara, siis ei ole enam tegemist ühisvaraga, seetõttu ei ole kande tegemine riigilõivust vabastatud ning tulenevalt RLS tuleb omanikukannete eest tasuda riigilõivu. MÄÄRUSKAEBUS 3. Ü.S. esitas kandemääruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada kinnistusosakonna kandemäärus osas, millega jäeti rahuldamata kinnistamisavaldus kinnistute nr XX, asukohaga Tartu maakond, Peipsiääre vald, XX nr XX, asukohaga Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, XXX, asukohaga Tartu maakond, Peipsiääre vald, Metsanurga küla, XXX, asukohaga Tartu maakond, Peipsiääre vald, XXX kohta. Ü.S. palub teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada kinnistamisavaldus eespool mainitud kinnistute osas. Alternatiivselt palub Ü.S. saata

3

asi tagasi Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale määruse ja kannete tegemiseks kinnistusraamatusse. Määruskaebuse kohaselt rahuldas kinnistusosakond kinnistamisavalduse osaliselt, kuna kinnistusraamatust nähtuvalt on 9. mail 2019 kustutatud keelumärge kinnistult nr XX, asukohaga Tartu maakond, Peipsiääre vald XXX. Kinnistusosakond on ebaõigesti tõlgendanud Tartu Maakohtu 28. detsembri 2018 määrust ning alusetult asunud seisukohale, et kinnistusraamatu kannete muutmiseks tuleb Ü.S. el ja R.S. el lisaks kohtumäärusega kinnitatud kompromissis esitatud tahteavaldustele esitada asjaõigusleping kinnisasjade omandi üleandmise kohta. Tartu Maakohtu 28. detsembri 2018 määrus sisaldab kinnistute osas kõiki seaduses nõutud kokkuleppeid ja tahteavaldusi. Ü.S. ja R.S. on ühiselt ja selgesõnaliselt taotlenud kinnistusraamatu kannete tegemist. Ühise taotluse puhul on selge, et taotletud kandeks on olemas mõlema puudutatud isiku nõusolek. Kompromissi kinnitanud kohus selgitas, et kõigi kinnisasjade puhul on omandi üleandmine kompromissis kajastatud ühetaoliselt. Tegemist on detailse ja selge asjaõiguslepinguga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. KRS § 35 lg 1 p 3 järgi on kinnistamise aluseks kohtulahend. KRS § 341 lg 8 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt asendab jõustunud kohtulahend puudutatud isiku nõusolekut. Tartu Maakohtu 28. detsembri 2018 määruses märgitud kinnistusraamatu kannete tegemine on riigilõivust vabastatud. RLS § 25 lg 1 p 2 kohaselt on kohtuotsuse või -määruse alusel kande tegemine riigilõivust vabastatud, välja arvatud omaniku kohta kande tegemine. RLS § 25 lg 1 p 6 kohaselt on abikaasade ühisvara puhul kinnistusraamatusse kantud omaniku abikaasa kohta kande tegemine riigilõivust vabastatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja kandemäärus tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saadab kandeavalduse uueks kande tegemise otsustamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. 5. Kinnistusosakond keeldus kande tegemisest põhjusel, et puudub asjaõigusleping omandi üleandmise kohta ning tasumata on riigilõiv. AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Seega võib asjaõiguslik kokkulepe omandi üleandmise kohta sisalduda kohtulikus kompromissis. Ringkonnakohus leiab, et kinnistusosakond on liiga kitsalt tõlgendanud kohtuliku kompromissi sisu. Seadus asjaõiguslepingu sõnastusele konkreetseid nõudeid ei sätesta. Asjaõigusleping peab edasi andma käsutuse olulise sisu: puudutatud kinnisasi või kinnisasjaõigus peavad olema piisavalt identifitseeritud, kirjeldada tuleb õiguse olulist sisu, samuti seda, kas soovitakse õigust luua, üle anda või koormata (P. Varul jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura. 2014. lk 217–218, § 641, p 3.3.7.1.). Asjaõiguslepingut tõlgendatakse üldiste tehingu tõlgendamise reeglite (TsÜS § 75; VÕS § 29) järgi subjektiivselt, st esmajoones on määrav poolte tegelik tahe. Kandemenetluses peab kinnistusosakond osaliste tegeliku tahte välja selgitama. Omandi üleminekule suunatud käsutustehingu ehk asjaõiguskokkuleppe peamiseks sisuks on väljendada nii võõrandaja kui ka omandaja kokkulangevat tahet õigusmuudatuse saabumise,

4

s.o omandi ülemineku suhtes. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul on poolte tahe „teha uus kanne, millega kanda omanikuna sisse“ kinnisasja omandi ülekandmise suhtes selgelt ja üheselt arusaadav. 6. Määruskaebuse kohaselt on kannete tegemine antud juhul riigilõivuvabad RLS § 25 lg 1 p-de 2 ja 6 alusel. RLS § 25 lg 1 p 6 kohaselt on abikaasade ühisvara puhul kinnistusraamatusse kantud omaniku abikaasa kohta kande tegemine riigilõivust vabastatud. Viidatud sätte kohaselt on riigilõivuvaba omaniku kande tegemine selle abikaasa kohta, kes ei ole ühisvara omanikuna sisse kantud. Seega oleks Ü.S. riigilõivu tasumisest vabastatud olukorras, kui ta sooviks teha enda kui omaniku kohta kande kinnistusraamatusse nende ühisvaras olevate kinnistute kohta, kus ainuomanikuna on märgitud R.S. . Kompromissimääruse kohaselt jäävad kõik vaidlusalused kinnistud aga Ü.S. e ainuomandisse, mistõttu tuleb R.S. e kohta tehtud omanikukandeid muuta. Tegemist ei ole RLS § 5 lg 1 p 6 kohaldamisalasse kuuluva olukorraga. RLS § 25 lg 1 p 2 kohaselt on kohtuotsuse või -määruse alusel kande tegemine riigilõivust vabastatud, välja arvatud omaniku kohta kande tegemine. Praegusel juhul puudutab kohtumääruse alusel kannete tegemine omaniku kannete tegemist, seega leidis kinnistusosakond põhjendatult, et kande tegemisel tuleb tasuda riigilõivu RLS § 74 järgi. RLS § 76 lg 2 kohaselt kui kinnistu omandajaks on kinnistusraamatusse kantud omaniku abikaasa, tasutakse kinnistu uue omaniku kohta kande tegemise eest riigilõivu 50 protsenti täismäärast. Kanne tehakse pärast seda, kui on tasutud RLS § 25 lg 1 p-s 2 sätestatud riigilõiv kande tegemise eest. 7. Menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 172 lg 2). TsMS § 172 lg 2 teise lause kohaselt määruskaebuse rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv määruskaebuselt vastavalt TsMS §-s 150 sätestatule. 8. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule tagasi uueks lahendamiseks, siis ei ole ringkonnakohus teinud menetlust lõpetavat lahendit. Seega ei anna TsMS § 696 lg 3 määruskaebuse esitamise õigust. Kaebeõigus ei tulene ka TsMS §-st 599. Eeltoodust tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke