2-18-12206/36 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-12206

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

19. juuni 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-12206

Tsiviilasi

OÜ TEEARU GRUPP hagi Nordest Consulting OÜ vastu

9392,25 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

10 132,44 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja

OÜ TEEARU

GRUPP

(rk 10694251;

asukoht

Ilmatsalu 3b,

51014

Tartu),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Raul Ainla, e-post raul.ainla@eipre.ee;

kostja Nordest Consulting OÜ (rk 14441667; asukoht E. Vilde

tee 78-69, 12912 Tallinn; e-post nordestconsult@gmail.com),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Pallo, e-post

piret.pallo@lmp.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

30. mai 2019

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus OÜ TEEARU GRUPP hagis Nordest Consulting OÜ vastu 1332 euro

nõudes seoses hagist osalise loobumisega.

2. Rahuldada OÜ TEEARU GRUPP hagi Nordest Consulting OÜ vastu osaliselt.

3. Välja mõista Nordest Consulting OÜ-lt OÜ TEEARU GRUPP kasuks 505,85 eurot, millest

446 eurot on kahjuhüvitis ja 59,85 eurot viivis.

4. Välja mõista Nordest Consulting OÜ-lt OÜ TEEARU GRUPP kasuks viivis kahjuhüvitiselt

446 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.08.2018 kuni

kahjuhüvitise tasumiseni.

5. Jätta OÜ TEEARU GRUPP hagi Nordest Consulting OÜ vastu kahjuhüvitise 7474,32 euro

nõudes rahuldamata.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud 80,78% ulatuses OÜ TEEARU GRUPP kanda ja 19,22% ulatuses

Nordest Consulting OÜ kanda.

7. Määrata OÜ TEEARU GRUPP menetluskulude rahaliseks suuruseks 2800 eurot, millest

600 eurot on riigilõiv ja 2200 eurot lepingulise esindaja kulud.

8. Lugeda Nordest Consulting OÜ-lt OÜ TEEARU GRUPP kasuks väljamõistmisele kuuluvaks

menetluskuluks 804,73 eurot.

9. Määrata

Nordest

Consulting OÜ

menetluskulude

rahaliseks

suuruseks

1920 eurot

(lepingulise esindaja kulud).

10. Lugeda OÜ-lt TEEARU GRUPP Nordest Consulting OÜ kasuks väljamõistmisele kuuluvaks

2(9)

menetluskuluks 1550,98 eurot.

11. Teha menetluskulude osas tasaarvestus ja välja mõista OÜ-lt TEEARU GRUPP Nordest

Consulting OÜ kasuks menetluskulud 746,25 eurot.

12. Välja

mõista

OÜ-lt TEEARU

GRUPP

Nordest

Consulting OÜ

kasuks

viivis

menetluskuludelt

746,25 eurot

alates

käesoleva

kohtuotsuse

jõustumisest

kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse.

Hageja nõue

OÜ TEEARU GRUPP (hageja) esitas 15.08.2018 Tartu Maakohtusse hagi Nordest Consulting OÜ

(kostja) vastu 9392,25 euro (kahjuhüvitis 9252,32 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

139,93 eurot) ning lisanduva viivise nõudes. Pärast sülearvuti Dell Latitude 5480 tagastamist

vähendas hageja menetluses oma nõuet ja palus põhinõudena kostjalt välja mõista 7920,32 eurot.

Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid pooled XX.XX.XXXX teenuse osutamise lepingu, mille kohaselt

pidi kostja konsulteerima hagejat ehitusobjektidel ehitustööde läbiviimisel ja juhtima ehitusobjektil

teostatavaid töid ühe inimese täistööaja suuruses mahus kogu lepingu täitmise ajal. Hageja andis

kostjapoolsele lepingu täitjale Andres Laanesele üle rendiauto Toyota Avensis (reg nr XXX) ning

töövahenditest arvuti Dell Latitude 5480, pinnase elastsusmooduli testri INSPECTOR-3 ning

täispikkuses digitaalse kaldemõõdiku KM-3. Lepingulise suhte lõppedes XX.XX.XXXX nõudis

hageja kostjalt viimasele XX.XX.XXXX kuni 06.06.2018 saadetud elektronkirjades rendiauto ja

töövahendite tagastamist. Kuigi kostja poolt 06.06.2018 saadetud elektronkirjast nähtub, et kostja on

lepingu lõpetamise teate ning hageja nõuded rendiauto ja töövahendite tagastamise kohta kätte

saanud, ei tagastanud kostja hagejale autot, vaid lihtsalt hülgas selle. Arvuti tagastas kostja hagejale

kohtumenetluse ajal, kuid tester ja kaldemõõdik on tänaseni tagastamata. Hagejal on seetõttu alust

arvata, et seadmed ei ole enam kostja valduses. Hageja esitas 07.06.2018 asjade tagastamata jätmise

tõttu politseile süüteoteate ning 13.06.2018 alustati kriminaalasja nr 18278001053 menetlust.

Sõiduauto leidis rendileandja GPS seadme abil, kuid kuna tagastamata jäid nii auto tehniline pass

(registreerimistunnistus) kui süütevõti, siis põhjustas kostja sellega hagejale kahju 446 eurot, mis on

dublikaadi väljastamise ning varuvõtme valmistamise ja kodeerimise maksumus. Testri ja

kaldemõõdiku tagastamata jätmisega põhjustas kostja hagejale kahju vastavalt 6780 eurot ja

694,32 eurot (seadmete maksumus). Kokku on hageja kahju suuruseks 7920,32 eurot (446 + 6780 +

694,32), millelt tuleb alates 07.06.2018 arvestada viivist seadusjärgses määras kuni kohustuse

täitmiseni.

Hageja palub hagiavalduse rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastuse osas märgib hageja, et kostja on vastuses hagile omaks võtnud, et ta ei tagastanud

tööülesannete täitmiseks üle antud rendiautot ning et tema töötaja Andres Laanes kasutas töö

tegemiseks nii testrit kui kaldemõõdikut, kuid ei tagastanud neid. Olukorras, kus kostja on asunud

hageja poolt temale üle antud esemete valdust eitama, on teatised kriminaalasja menetluse alustamise

ja uurimisalluvuse kohta asjakohased tõendid, sest kohus saab hinnata poolte väiteid ka elulise

usutavuse seisukohast – antud juhul on eluliselt usutav, et ettevõtja pöördub kirjeldatud situatsioonis

politsei poole. Kostja väide, et rendiauto hagejale tagastamata jätmisest tekkiv kahju ei saanud olla

kostja jaoks ettenähtav, on asjakohatu, sest kostjale üle antud auto tehnilisest passist nähtus, et auto ei

kuulu hagejale. Kahju tekkimise vältimiseks oleks kostja pidanud hagejale sõiduki ja töövahendid

3(9)

pärast lepingu lõppemist tagastama, kuid kostja seda ei teinud. Hageja leiab, et testri ja kaldemõõdiku

väärtus kasutatuna ei ole oluline, sest hageja ei pea neid seadmeid hakkama soetama järelturult, vaid

igati õigustatud on nende hankimine uutena. Samuti leiab hageja, et käibemaksu tagasiarvestamise

küsimus ei puutu antud juhul asjasse.

Hageja lisas hagile koopia XX.XX.XXXX teenuse osutamise lepingust, väljavõtte poolte

kirjavahetusest

XX.XX.XXXX

kuni

06.06.2018,

koopia

politsei

14.06.2018

teatisest

kriminaalmenetluse alustamise kohta, 09.07.2018 politsei vastusest, Avis (OÜ Ideal) 13.06.2018

arvest ja kirjavahetusest hagejaga, BRS Networks Baltic AS 14.03.2018 arvest, Englo OÜ

23.10.2017 arvest, kaldemõõdiku tehnilistest andmetest ja 13.08.2018 kirjavahetusest (tl 7-26).

Kostja vastus

Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Vastuse kohaselt ei hüljanud kostja autot, vaid see asus kostja juriidilisel aadressil. Kostja ei

tagastanud sõidukit, kuna üritas sellel ajal välja selgitada, millisel alusel hageja väidab, et kostja on

lepingut rikkunud, lootes, et pooled lahendavad vaidluse heas usus läbirääkimiste teel. Kostja märgib,

et oleks sõiduki tagastanud ka vabatahtlikult, kui hageja oleks esmalt vaevunud kostjaga väidetavaid

probleeme arutama. Samas kostja ei teinud omaltpoolt ühtegi takistust sõiduki tagastamiseks,

mistõttu on kostjale arusaamatu varuvõtme valmistamise vajalikkus. Kostjale mingisugust mõistlikku

aega sõiduki tagastamiseks andmata lasi hageja enda initsiatiivil rendiauto teisaldada, olles

06.06.2018 elektronkirjas hoopis märkinud, et pöördub tagastamata jätmisel avaldusega politseisse.

Kostja leiab eeltoodust tulenevalt, et hagejal endal on osa temale väidetava kahju tekkimisel. Kostja

märgib veel, et ei olnud lepingu sõlmimisel ja auto üleandmisel teadlik, et tegemist on rendiautoga,

kuid lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või

pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal.

Tester ja kaldemõõdik ei ole kostja valduses ning nende kui töövahendite üleandmine kostja töötajale

Andres Laanesele ei ole tõendatud. Kostjale teadaolevalt asusid vaidlusalused seadmed hageja

objektidel. Kostja töötaja Andres Laanes kasutas neid seadmeid üksnes juhtudel, kui pidi tegema

hageja töötajate tööd töömeeste puuduse tõttu (kostja tööks oli hageja konsulteerimine ja objektidel

tööde juhtimine), kuid sellega ei kaasnenud kostjale kohustust tagada nende seadmete säilimine või

vastutus nende võimaliku kadumise eest. Alusetu ning meelevaldne on hageja väide, et kostja on

XXX nende esemete tema valduses olemist ja hagejale mittetagastamist. Kuivõrd seadmed asusid

hageja vastutusel oleval objektil, oleks hageja ise pidanud võtma tarvitusele meetmed seadmete

säilimise tagamiseks. Hinnapäring ja väljatrükk seadme müüja kodulehelt ei tõenda ka kaldemõõdiku

hagejale kuulumist. Kostja hinnangul on hageja viide kriminaalasja algatamisele täiesti asjakohatu.

Kostja töötajale ei ole viidatud kriminaalasjas esitatud ei kahtlustust ega süüdistust, mistõttu ei saa

eeltoodu põhjal järeldada töövahendite omastamist. Kuna kostjal puudub seos seadmete võimaliku

kadumisega, puudub põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel. Isegi kui kohus

peaks tuvastama põhjusliku seose, millega kostja ei nõustu, on hageja nõue testri ja kaldemõõdiku

osas liialt suur – hageja on nõuet esitades tuginenud uute ja kasutamata seadmete väärtusele ning

esitanud käibemaksukohustuslasena nõude koos käibemaksuga.

Samuti leiab kostja, et alusetu on ka hageja viivisenõue. Hageja arvestab viivist alates 07.06.2018,

jättes tähelepanuta, et sellel ajal ei olnud kostjal hageja ees rahalisi kohustusi. Äärmisel juhul oli

hagejal kostja vastu täitmise nõue. Kohustuse täitmise asemel esitatava kahju hüvitamise nõude võib

üldjuhul esitada alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist. Antud juhul kostjale

täiendavat tähtaega ei antud. Kostja sai hageja rahalisest nõudest esmakordselt teada tagaseljaotsuse

kättesaamisel 25.10.2018, seega saaks viivist arvestama hakata alates 26.10.2018.

Kostja lisas vastusele koopia arvetest nr 3/18, 4/18 ja 5/18, 22.06.2018 võlgnevuse teatest,

30.06.2018 meeldetuletusest, 25.07.2018 pankrotihoiatusest, AS Eesti Post (Omniva) kviitungist ja

teavitusest saadetise kättesaamise kohta (tl 109-117).

30.05.2019 kohtuistung

Hageja lepingulise esindaja selgituse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu kahju hüvitamise

nõude seoses kostjale töö tegemiseks üleantud asjade tagastamata jätmisega. XX.XX.XXXX nõuti

4(9)

kostjalt esemete tagastamist, kusjuures auto tuli tagastada Avisele. Asjad tulnuks tagastada hiljemalt

järgmisel või ülejärgmisel päeval. 06.06.2018 saadeti kostja elektronposti aadressile uus kiri asjade

tagastamise kohta. Auto üleandmisega seoses ei tagastatud hiljem võtit ja tehnilist passi. Siiani on

tagastamata tester ja kaldemõõdik, mille üleandmine on hageja poolt tõendatud. Kostja töötaja

Andres Laanes kasutas neid seadmeid teenuse osutamisel. Hagejal tuleb seadmete tagastamata

jätmise tõttu nende asemele osta uued. Käibemaks on raamatupidamislik küsimus ja selle maha

arvestamine on põhjendamatu. Hageja palub hagi rahuldada 7920,32 euro ulatuses ja mõista kostjalt

välja ka viivis kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja lepingulise esindaja selgituse kohaselt saadeti kostjale e-kiri asjade tagastamise nõudega

06.06.2018 ja selles märgitud tähtaeg kaks ja pool tundi ei ole mõistlik tähtaeg rendiauto

tagastamiseks, kusjuures kostja sai siis esimest korda teada, et tegemist on rendiautoga. Tavaliselt on

hinnatud mõistlikuks tähtajaks 10-14 päeva. Kirjas ei ole välja toodud, millised tööriistad peaks

kostja tagastama. Kostja sai töövahendina arvuti, mis on tänaseks tagastatud. Et hagejale kuulub

kaldemõõdik, on tõendamata, nagu on tõendamata ka testri ja kaldemõõdiku kostjale üleandmine

ning nende seadmete kostja valduses olemine. Kostja jääb oma vastuväidete juurde ka sõiduauto osas

ja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu põhjendused

1. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

2. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid XX.XX.XXXX teenuse osutamise lepingu (tl 7-10)

ehitusobjektidel ehitustööde läbiviimisel hageja konsulteerimiseks ja ehitusobjektil teostatavate tööde

juhtimiseks (lepingu p 1.1), kusjuures täitja (kostja) poolt tellijale (hageja) teenuse osutajaks oli

Andres Laanes (lepingu p 1.3). Lepingu p 5.2.2 järgi kohustus tellija tagama täitja esindajale/töötajale

teenuse osutamiseks tasuta vajalikud ruumid, sidelahenduse, auto, tugiteenused ning muud

töövahendid ja lähtematerjalid (sh projekti(d) ja sellega seonduvad dokumendid).

Kuigi auto ja töövahendite üleandmise kohta ei koostatud kirjalikku dokumenti, ei vaidlusta kostja

sõiduauto Toyota Avensis (reg nr XXX) ja sülearvuti Dell Latitude 5480 (tl 23) lepingu p 5.2.2 alusel

üleandmist täitja poolt tellijale teenuse osutajaks määratud Andres Laanesele.

3. Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt seoses lepingu lõppemisega sõiduauto tagasivõtmisega seotud

kulude hüvitamist ning tagastamata töövahendite – sülearvuti Dell Latitude 5480, pinnase

elastsusmooduli testri INSPECTOR-3 ning täispikkuses digitaalse kaldemõõdiku KM-3 – väärtuse

hüvitamist.

4. Kuivõrd sülearvuti Dell Latitude 5480 on 07.03.2019 kohtumenetluse kestel hagejale tagastatud

(tl 116, 117), vähendas hageja 25.03.2019 menetlusdokumendis (tl 125-131) oma haginõuet arvuti

maksumuse 1332 euro võrra.

Hageja on 11.06.2019 teavitanud kohut (tl 174-176), et nõude vähendamise näol on menetluslikult

tegemist hagist osalise loobumisega, mistõttu lõpetab kohus 1332 euro ulatuses menetluse seoses

hagist osalise loobumisega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 järgi. TsMS § 432

kohaselt ei saa hageja selle nõude osas uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses

samal alusel sama hagieseme üle.

5. Sõiduauto tagasivõtmisega seotud kulud koosnevad kulutustest registreerimistunnistuse dublikaadi

väljastamisele ning varuvõtme valmistamisele ja kodeerimisele summas 446 eurot (tl 20), mis on

otsene varaline kahju võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 mõttes.

Asja materjalidest nähtuvalt lõpetas hageja XX.XX.XXXX teenuse osutamise lepingu (tl 12-13),

saates vastava teate teenuse osutajaks määratud Andres Laanesele (tl 11). Muu hulgas on teates

märgitud, et auto tuleb üle anda Avisele. 05.06.2018 Andres Laanesele saadetud teates (tl 14) on

hageja korranud asjade (Inspector, arvuti jms) tagastamise nõuet, märkides, et tagastamata jätmist

käsitatakse vara omandamisena. Muu hulgas on hageja palunud teenuse osutajal kiiremas korras

helistada, ennast edaspidi mitte peita ning teha korda objektide dokumentatsioon ja see hagejale üle

anda, alles seejärel tasub hageja kostjale maikuu teenuse arve (tl 109).

5(9)

Kuigi lepingu p 6 kohaselt tulid kõik lepingupooli oluliselt puudutavad teated edastada ja lepingu

rikkumisest

teatada

kirjalikus

vormis

lepingus

toodud

e-posti

aadressil,

seega

nordestconsult@gmail.com aadressil (lepingu p 8), on kostja kohtu hinnangul teenuse osutajale

XX.XX.XXXX ja 05.06.2018 saadetud teadetest teadlik, kui on 06.06.2018 hommikul kell 5.05

hagejale teatanud, et soovib jätkata teenuse osutamist ja vaidluste lahendamist vastavalt lepingu p-

le 7.5 heas usus läbirääkimiste teel (tl 16). Kostja on vastuses hagile eeltoodut kinnitanud (p 3.1.3),

märkides, et ei tagastanud sõidukit, kuna üritas tekkinud olukorda lahendada ning oleks ise sõiduki

vabatahtlikult tagastanud, kui hageja oleks esmalt vaevunud väidetavaid probleeme arutama

(p 3.1.3.2). 06.06.2018 kell 12.33 hageja e-kirjas (tl 15) rendiauto Avisele tagastamise tähtaega (kaks

ja pool tundi) on kostja 11.03.2019 menetlusdokumendis pidanud ebamõistlikult lühikeseks (p 2.3.1)

ning heitnud hagejale ette, et tähtaja möödumisel on hageja palunud rendifirmal endal auto

varuvõtmega ära võtta (tl 22), mistõttu on 24 tundi hiljem sõiduauto rendifirmale 07.06.2018

tagastatud (tl 21). 30.05.2019 kohtuistungil XXX üle kuulatud Andres Laanese ütluste kohaselt

parkis ta vaidlusaluse auto XX.XX.XXXX kodumaja parklasse. XXX ei mäleta täpselt, kas märkas

auto kadumist järgmisel või ülejärgmisel päeval, ning kahtluse tekkimisel, et auto on varastatud, sai

ta teada, et Tarmo Aru (hageja seaduslik esindaja) oli käskinud auto ära viia.

Kohus leiab, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt VÕS § 115 lg 1 järgi kahju hüvitamist.

Vaatamata asjaolule, et hageja andis 06.06.2018 kostjale sõiduauto tagastamiseks ebamõistliku

tähtaja ja rendifirma viis 07.06.2018 kostja asukohast rendiauto ära, pidi kostja mõistliku isikuna aru

saama, et süütevõtme ja registreerimistunnistuse enda kätte jätmisel ei ole rendifirmal enne dublikaati

tegemata ja täiendavat varuvõtit (lisaks rendifirma käes olevale) valmistamata võimalik kostja

valduses ja kasutuses olnud autot uuesti välja rentida. Antud juhul nõutakse kostjalt kulusid, mille

tekkimist oli kostjal võimalik pärast auto äravõtmist ära hoida võtme ja registreerimistunnistuse

rendifirmale üleandmisega kas samal päeval auto äravõtmisega või sellele järgneval päeval, sest Avis

(OÜ Ideal) on hagejale arve nr XXX väljastanud alles 13.06.2018, seega ei tekkinud kulud vahetult

rendiauto äravõtmisel.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud. Ka kohtupraktikas on mõistlike kuludena käsitatavad kulud, mida

lepingupool teeb selleks, et saada teiselt lepingupoolelt asjad tagasi eeldusel, et tegutseb seejuures

seadusega lubatud piirides. Kohus on seisukohal, et kostja käitumise ja hagejale tekkinud kahju vahel

on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), mis seisneb selles, et rendifirmale süütevõtme ja

registreerimistunnistuse tagastamisel ei tulnuks hagejal kanda dublikaadi väljastamise ning

varuvõtme valmistamise ja kodeerimise kulutusi. Kohtu arvates on hageja kahju hõlmatud lepingu

nõuetekohase täitmise kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes. Selline kahju oli kohtu

hinnangul rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3).

Eeltoodud põhjendustel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kahju summas 446 eurot.

6. Hageja väitel anti kostjale lisaks autole ja arvutile lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks üle ka

pinnase elastsusmooduli tester INSPECTOR-3 (tl 24) ning täispikkuses digitaalne kaldemõõdik

KM-3, mis on pärast lepingu lõppemist vaatamata hagejapoolsele nõudmisele käesoleva ajani

tagastamata. Testri ja kaldemõõdiku tagastamata jätmisega põhjustas kostja hagejale kahju vastavalt

6780 eurot ja 694,32 eurot (seadmete maksumus) (tl 26).

Kohus märgib, et kehtiva kohtupraktika kohaselt saab vindikatsiooninõude (asjaõigusseaduse (AÕS)

§ 80) asemel nõuda kahju hüvitamist asjade väärtuse ulatuses üksnes VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3

sätestatud tingimustel. See tähendab, et ebaseaduslikus valduses olevate vallasasjade allesoleku

korral tuleb asjade omanikul kahju hüvitamise nõude eeldusena üldjuhul anda ebaseaduslikule

valdajale VÕS § 114 järgi täiendav tähtaeg asjade väljaandmiseks või tõendada, et tähtaja määramine

ei ole erandina vajalik VÕS § 115 lg 3 järgi – eelkõige juhul, kui omanik on kaotanud valdaja

viivituse tõttu huvi asjade tagastamise vastu ja seetõttu on mõistlik asjade väljaandmise asemel

hüvitada kahju. Hüvitamisele kuuluva kahju suuruseks oleks sellisel juhul kostja ebaseaduslikus

valduses olevate asjade taassoetamise maksumus (VÕS § 132 lg 1) või asja väärtus (VÕS § 132 lg 2).

6(9)

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud kaldemõõdiku temale kuulumist ega asjaolu, et

tester ja kaldemõõdik anti töövahenditena kostjale üle, kuna viidatud seadmed olid kostjale teenuse

osutamiseks vajalikud. Kostja väitel tema valduses nimetatud seadmeid ei ole.

AÕS § 90 lg 1 sätestab, et vallasasja valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole

tõendatud vastupidist. Eelduse ümberlükkamiseks peab seda teha sooviv isik vaidluse korral

tõendama, et valdaja ei ole tegelikult asja omanikuks. Mõlema kohtus üle kuulatud XXX Veiko

Peikeri ja Andres Laanese ütluste kohaselt olid hagejal vaidlusalused seadmed olemas, need on teede

ehituses vajalikud ning neid seadmeid kasutati samaaegselt erinevate hageja ehitusobjektidel

töötavate tööliste poolt seadmeid üksteise kasutusse andes. Seega loeb kohus hagejale kuuluvaks ka

teede ehituses kasutatava erinevate pindade kaldenurkade mõõtmiseks ettenähtud täispikkuses

digitaalse kaldemõõdiku KM-3.

XXX Veiko Peikeri ütlustest (tl 157-158) nähtub, et ta töötas hageja juures eestöölisena ajal, mil

objektijuhina oli tööl Andres Laanes. Objektijuhi ülesandeks on objektil tööde koordineerimine ja

töölistele ülesannete andmine. XXX d töötasid erinevatel objektidel ja seetõttu vahetut alluvussuhet

ei olnud. Omavahel kohtuti töökoosolekutel kui ka objektidel, sest mitme objekti peale oli kasutada

üks tester ja kaldemõõdik. Tester oligi peamiselt Andres Laanese juhitavatel objektidel ning sealt

käidi seda võtmas ja pärast viidi tagasi. Testrit võisid võtmas käia konkreetsed isikud, peale XXX

veel Ignar Tammsalu ja Martin Ressar. Viimati andis XXX testri Andres Laanesele üle 24.05.2018

Møller Auto objektil. Andres Laanes teostas mõõtmisi nii testri kui kaldemõõdikuga. Kaldemõõdiku

andis Andres Laanesele üle Kevin Kajak, kes oli samuti hageja objektijuht. XXX le teadaolevalt

seadmeid hagejale hiljem ei tagastatud ja räägiti, et Andres Laanes on need seadmed kaasa võtnud.

XXX kinnitas tööandjale, et tema andis testri viimati Andres Laanesele, sama kinnitas Martin Ressar

kaldemõõdiku osas.

XXX Andres Laanese ütlustest (tl 159-160) nähtub, et kostja pakkus hagejale läbi XXX kui

töötegija suulist nõustamist ja juhtimisteenust Møller Auto, Smarteni ja Omniva logistikakeskuste

objektidel. Kolmel objektil, kus XXX teenust osutas, oli projektijuhiks Andres Aru, kelle ülesanne

oli varustada objekte materjalide, töövahendite, töö tegemiseks vajalike inimeste ja tehnikaga. XXX

ülesanne oli objektidel betoonpõrandate sisetäitetöödel ja välisplatsi aluste ehitusel inimesi juhtida ja

nõustada. See töö ei eeldanud füüsilist tööd, toimus suuline juhtimine ja nõustamine. XXX ei

pidanud teenuse osutamise raames mõõtmisi tegema. Mõõtmisi teostasid Martin Ressar ja Ülevi,

kelle perenime XXX ei tea öelda. Kui neid inimesi ei olnud ja Andres Aru palus XXX l mõõtmisi

teha, siis ta seda ka tegi. XXX le anti üle üksnes arvuti ja sõiduauto, midagi muud, sh vaidlusaluseid

mõõteriistu, kellegi korraldusel XXX le üle ei antud. Tööriistade hoidmine või ladustamine ei olnud

XXX , vaid Andres Aru korraldada. Asjad olid töötajate käes ja hoida, kes nendega tööd tegid.

Vaidlusalused tööriistad ei ole XXX käes, vaid jäid objektile, kus nad olid.

Kuigi XXX Andres Laanes on kostjaga otseselt seotud, olles kostja seadusliku esindaja juhatuse

liikme Asta Küti XXX (Liis Küti XXX), ning eelduslikult huvitatud sellest, et asi lahendataks selle

poole kasuks, kelle poolel ta XXX annab, ei ole kohtu hinnangul XXX te poolt antud ütlused suures

osas vastuolulised. XXX Veiko Peiker kinnitas ühtemoodi Andres Laanesega, et viimase ülesandeks

oli hageja objektidel tööde koordineerimine ja töötajatele ülesannete andmine. Kostja poolt osutatud

teenuse sisu saab tuletada ka hageja 06.06.2018 elektronkirjast (tl 15): tööliste juhtimine,

dokumentatsiooni nõuetekohane täitmine ja tähtaegne esitamine, objektide vahetähtaegadest

kinnipidamine, tellitud masinate tööle panek ja rendiettevõtetesse tagastamine, suhtlemine

koostööpartnerite ja peatöövõtjatega, kokkulepitud tähtaegadel kohtumistel osalemine jms. Veiko

Peiker ega Andres Laanes kumbki ei nimetanud objektijuhi ülesandena mõõtmisi testri ja

kaldemõõdikuga. Ainuüksi asjaoluga, et Andres Laanes kasutas hageja objektidel vaidlusaluseid

tööriistu mõõtmiseks, ei ole kohtu arvates tõendatud, et nimetatud tööriistade kasutamine kuulus

kostja poolt osutatava teenuse spetsiifikasse. Andres Laanes selgitas kohtuistungil, et kasutas

vaidlusaluseid seadmeid mõõtmiseks üksnes Andres Aru palvel ja juhtudel, kui pidi tegema hageja

töötajate tööd töömeeste puuduse tõttu. XXX te ütlused kattuvad ka selles, et mitme objekti peale oli

kasutada üks tester ja kaldemõõdik, mida omavahel vastavalt vajadusele jagati. Isegi kui nimetatud

mõõteriistad olid valdava aja Andres Laanese juhitavatel objektidel ning neid käisid sealt võtmas

7(9)

konkreetsed isikud ja seadmed viidi pärast samale objektile tagasi, nagu kinnitab Veiko Peiker, ei ole

XXX ütlustega tõendatud testri ja kaldemõõdiku töövahenditena kostjale (Andres Laanesele)

üleandmine selliselt, et seadmed jäid kostja vastutavale hoiule ning kostjal oli kohustus tagada nende

säilimine ja seadmed lepingu lõppedes tagastada. Ka kriminaalmenetluse alustamise teatise (tl 17) ja

09.07.2018 politsei vastuse (tl 18-19) põhjal ei saa lugeda tõendatuks testri ja kaldemõõdiku kostjale

üleandmist. Kuuldused, et väidetavalt on Andres Laanes seadmed endaga kaasa võtnud, ei kinnita

hageja seadmete kostja valduses olemist.

Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata hageja hagi kostjalt kahju 7474,32 euro (6780 +

694,32) väljamõistmiseks.

7. Hageja nõuab kostjalt nii sissenõutavaks muutunud viivise kui alates 15.08.2018 lisanduva viivise

väljamõistmist.

Kohus märgib, et kahju hüvitamise nõude puhul kohaldub VÕS § 113 lg 2, mille kohaselt

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest

või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige

võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest.

Kohtule ei ole teada, et hageja oleks kostjalt nõudnud kahju hüvitamist kohtuväliselt enne

hagiavalduse esitamist 15.08.2018, seega on hageja oma kahjunõudelt õigustatud viivist nõudma

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.08.2018.

Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise

põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks

kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse

täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine

on sõltunud kostjast enesest.

Arvestades asjaolu, et sülearvuti Dell Latitude 5480 on hagejale kohtumenetluse ajal tagastatud, on

kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis

sülearvuti tagastamisega viivitamise eest ajavahemikul 15.08.2018 kuni 07.03.2019 summas

59,85 eurot (1332 eurot × 8% aastas × 205 päeva). Kohus leiab, et kostjal oli enne hagi esitamist

piisavalt aega talle olulisest ja vajalikust infost koopiate tegemiseks ning arvuti tagastamiseks.

Kuivõrd hageja ei ole taotlenud viivise väljamõistmist kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest, mõistab kohus kostjalt välja viivise kahjuhüvitiselt 446 eurot

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.08.2018 kuni kahjuhüvitise tasumiseni.

8. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja 505,85 eurot, millest 446 eurot on kahjuhüvitis ja 59,85 eurot viivis. Lisaks mõistab kohus

kostjalt välja viivise kahjuhüvitiselt 446 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

15.08.2018 kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Kohus jätab hagi rahuldamata kostjalt kahjuhüvitise

summas 7474,32 eurot väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja hagi rahuldatakse 19,22% ulatuses (hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja

kahjuhüvitise 9252,32 eurot, kohus mõistab hageja kasuks välja 446 eurot ning kohtumenetluse ajal

8(9)

tagastati arvuti, mistõttu hageja vähendas nõuet arvuti maksumuse võrra 1332 eurot). TsMS § 163

lg 1 alusel jaotab kohus käesolevas menetluses kantud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud

ulatusega. Seega tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 19,22% ulatuses ja hagejal tuleb

hüvitada kostja menetluskulud 80,78% ulatuses.

10. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

10.1. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 600 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 4180 eurot (38 tundi × 110 eurot), kuivõrd kohtuistung kestis kolm tundi

kahe tunni asemel ja hageja on palunud istungist osavõtu aega kohtul korrigeerida.

Kuna hageja poolt haginõudelt tasutud riigilõiv 600 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi, mis

vastab tsiviilasja hinnale, on riigilõivu tasutud seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus

tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu

summas 600 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ning need kulud peavad

olema põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 järgi.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabiteenus seisnenud eeskätt 15.08.2018 hagiavalduse

koostamises, kostja 26.11.2018 kaja ja hagivastusega tutvumises ning neile vastuse koostamises

vastavalt 12.12.2018 ja 08.02.2019, kostja 11.03.2019 seisukohaga tutvumises ja 25.03.2019 sellele

vastuse koostamises, ettevalmistuses 30.05.2019 kohtuistungiks ja sellel osalemises ajakuluga kokku

38 tundi ning tunnihinnaga 110 eurot ilma käibemaksuta (hageja on käibemaksukohustuslane).

Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust (kahju hüvitamise nõue koos

viivisenõudega), tsiviilasja keerukust ja mahtu (keskmise keerukuse ja mahukusega asi) ning

hagiavalduses ja hageja seisukohtades esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et põhjendatud ja

vajalikud õigusabikulud TsMS § 175 lg 1 mõttes on kokku 20 tunni eest 2200 eurot, sh tutvumine

kajaga ja sellele hageja seisukoha koostamine 3 tundi, mis rahaliselt on 330 eurot. Kohus on

seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust

eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule,

sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab ka, et üldjuhul on tõendite kogumine, asja materjalide

analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine ning nõupidamised/arutelud kliendiga hõlmatud

menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on

kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad

ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule.

Siinjuures lähtub kohus hageja menetluskulude rahalist suurust vähendades ka asjaolust, et hageja on

hilisemalt esitatud menetlusdokumentides esitanud osaliselt korduvaid seisukohti võrrelduna

varasemalt esitatud menetlusdokumentidega. Kohtu hinnangul tuleb hagejat esindanud lepingulise

esindaja tasu 110 eurot tunnis ilma käibemaksuta pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2800 eurot

(600 + 2200), millest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 804,73 eurot (19,22% 2470 eurolt,

millele lisandub 330 eurot kaja esitamise ja menetluse taastamisega seotud kulud, mis 02.01.2019

määruse järgi on TsMS § 169 lg 2 alusel jäetud kostja kanda sõltumata hagi rahuldamisest).

10.2. Kostja 30.05.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise

esindaja kulud 16 tunni 17 minuti eest 1954 eurot ning 03.06.2019 menetluskulude nimekirja

kohaselt 5 tunni 24 minuti eest 648 eurot, kokku seega 2602 eurot ilma käibemaksuta (tunnihind

120 eurot, mida saab kehtiva kohtupraktika kohaselt pidada mõistlikuks tasuks).

Õigusabiteenus on peamiselt seisnenud 26.11.2018 vastuse koostamises hagiavaldusele, 11.03.2019

seisukoha koostamises hageja 08.02.2019 menetlusdokumendile, 05.04.2019 seisukoha koostamises

9(9)

hageja 25.03.2019 menetlusdokumendile ning 30.05.2019 kohtuistungiks ettevalmistamises ja sellel

osalemises.

Kohus määrab punktis 10.1 märgitud põhjendustel kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks

1920 eurot (16 tundi × 120 eurot), pidades seda kostja esindamisel põhjendatud ja vajalikus kuluks

TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Hagejalt kuulub sellest kostja kasuks väljamõistmisele 80,78%,

so 1550,98 eurot.

10.3. Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, teeb kohus nõuete osas

tasaarvestuse ja mõistab lõppkokkuvõttes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 746,25 eurot

(1550,98 – 804,73).

11. Kostja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt välja viivise menetluskulult

746,25 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik