2-18-129329/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-129329

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-129329

Tsiviilasi

Kermo Snetkovi hagi Aimar Rangi vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

961,78 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Kermo Snetkov (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Hageja lepinguline esindaja Armand Mark (Turu

Õigusbüroo OÜ, e-post: turuoigus@gmail.com)

Kostja Aimar Rang (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Kostja lepinguline esindaja Laureana Telk (Eesti

Õigusbüroo OÜ, e-post: laureana@juristaitab.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

26. aprill 2019. a sekretär Kädi Leola juuresolekul,

edasine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Aimar Rangilt Kermo Snetkovi kasuks:

2.1. põhivõlgnevus 890,54 eurot,

2.2. viivis põhinõudelt alates 14.11.2018 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud Aimar Rangi kanda.

4. Määrata Kermo Snetkovi menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista Aimar

Rangilt Kermo Snetkovi kasuks välja 895 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskulu kanda Kermo Snetkovi pangakontole nr XXX.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg

21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks.

Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel

menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Kermo Snetkov esitas 14.11.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Aimar Rangilt 890,54 euro ja viivise saamiseks. Seoses nõudele vastuväite esitamisega

kohtunikuabi lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kermo Snetkov esitas 23.01.2019 Tartu Maakohtule

hagiavalduse, milles palub Aimar Rangilt tema kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 890,54

eurot ja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates põhinõude

sissenõutavaks muutumisest kuni selle täieliku tasumiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt ostis Kermo Snetkov (hageja) XX.XX.XXXX Aimar Rangilt (kostja)

kasutatud sõiduauto BMW E39 numbrimärgiga XXX. Kostja sõnul oli auto väga heas korras

ning kostja oli seda väga palju parandanud. Proovisõidu ajal sõidukil puudusi ei ilmnenud.

Pärast müügilepingu sõlmimist teavitas kostja hagejat, et sõidukil on kütuse paagisisese

pumba rike. Kui hageja üritas 30.09.2018 ja 1.10.2018 tagurpidi käiku (R), siis käigust antud

käsklusele ei reageerinud. Selleks et autoga tagurpidi liikuda, oli hageja sunnitud seda käsitsi

tõukama. Hageja teavitas kostjat 1.10.2018 telefoni teel sõidukil ilmnenud puudusest. Hageja

pöördus HDI Motors OÜ poole, kus tuvastati, et käigukastil on mehaaniline rike. Sõiduautol

toimis ainult edaspidine vedu mistahes käiguasendis ning seegi mittekorrektselt. HDI Motors

OÜ koostas hagejale 3.10.2018 pakkumise, mille kohaselt oli käigukastil vaja vahetada

hüdromuhv, õlipump, friktsioonkettad, tihendid, filter ja käigukasti õli. Hageja teavitas kostjat

pakkumisest ning palus kostjal käigukasti parandamisele kuluva summa hüvitada. Kostja

keeldus. 7.10.2018 saatis hageja kostjale e-posti vahendusel teavituse ja täitmisnõude sõiduki

lepingutingimustega vastavusse viimiseks, andes kostjale kohustuse täitmiseks täiendava

tähtaja. Kostja nõudele ei reageerinud. Peale kostjale antud täiendava tähtaja möödumist lasi

hageja HDI Motors OÜ-l käigukasti parandada. Hageja sai sõiduki kätte 6.11.2018 ja tasus

arve. Hageja maksis käigukasti parandamise eest 890,54 eurot.

3. Hageja nõuab kostjalt müügieseme lepingutingimustele mittevastavusest tingitud kulutuste

hüvitamist. Hageja leiab, et auto ei vastanud lepingutingimustele, kuna seda ei olnud võimalik

eesmärgipäraselt kasutada. Hageja leiab, et kostja vastutab käigukastis ilmnenud rikete eest.

Rikete põhjuseks oli hageja arvates sõiduki mittenõuetekohane hooldus ehk vananenud õli

kasutamine. Rikked olid sõiduki üleandmisel hagejale varjatud kujul käigukastis juba olemas,

sest sellises ulatuses rikked ei teki kolme päevaga. Hageja arvates kostja teadis rikke

olemasolust. Hageja leidis 29.09.2018 sotsiaalmeedia kanali Facebook grupis kostja

kuulutuse, milles kostja 3.09.2018 otsis hagejale müüdud sõiduki andmetele vastavat

käigukasti koos turbiiniga.

4. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud puuduste

olemasolu müügilepingu sõlmimise hetkel. Hageja poolt kohtule esitatud sõiduki käigukasti

parandamise arve ja defekteerimise arve ei tõenda puuduste olemasolu, ega ka seda, et

puudused esinesid sõidukil üleandmise ajal hagejale. Kostja on seisukohal, et HDI Motors OÜ

arve ja pakkumine sisaldavad vaid selgitust, et autol on teatud puudused, kuid nendest ei

nähtu millal ja kuidas on puudus tekkinud. Asjas ei ole teostatud käigukasti tehnilist

ekspertiisi, mis tuvastaks puuduste tekkepõhjuse. Kostja väidab, et ta ei olnud teadlik

käigukasti puudustest. Facebook´i kuulutuse panemine ei tõenda seda, et kostja otsis

käigukasti müügilepingu esemele ega ka seda, et kostja oli teadlik käigukasti puudustest, kuid

varjas seda ostja eest. Kostja sõnul pani ta kuulutuse sõbra palvel.

5. 26.04.2019 toimunud kohtuistungil kuulas kohus vande all üle pooled ja XXX na hageja

XXX K.T.

KOHTU SEISUKOHT

6. Pooled ei vaidle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõistes.

Lepingu esemeks on kasutatud sõiduauto BMW numbrimärgiga XXX (edaspidi auto).Üldise

põhimõtte järgi „ caveat emptor- ostja pane tähele (kanna hoolt)“, pidanuks ostja veenduma,

kas siis oluliselt pikema proovisõidu või asjatundja abiga auto korrasolekus. Väidetavalt

tehti lühike proovisõit ja siis sõideti kostja juurde rattaid vahetama. Pooled vaidlevad

selle üle, kas lepingu alusel üleantud auto vastas lepingutingimustele ning kas kostja peab

hagejale hüvitama tingimustele mittevastava auto üleandmisest tekkinud kahju.

7. Hageja leiab, et auto ei vastanud müügilepingu tingimustele, kuna automaatkäigukasti rikke

tõttu ei olnud võimalik autoga tagurpidi sõita. VÕS § 76 lg 4 ja TsMS § 230 lg 1 kohaselt

eeldatakse, et kui ostja on müügilepingu eseme vastu võtnud, oli täitmine nõuetekohane. Kui

ostja soovib tugineda ostetud asjal puuduste esinemisele, peab ta puuduste esinemist

tõendama. HDI Motors OÜ tuvastas, et käigukastil oli mehaaniline rike, mille tõttu toimus

autol vedu ainult edaspidi (v.a P asend) mistahes käiguasendis. Käigukasti rikke ilmnemist

paar päeva pärast auto ostu tõendavad ka hageja vande all antud seletused ja XXX K.T.

vande all antud ütlused. Kohus leiab, et eeltooduga on hageja tõendanud puuduse esinemise.

8. Järgnevalt analüüsib kohus, kas autol esinenud puudus kujutas endast lepingutingimustele

mittevastavust. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama

lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.

Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Müügilepingus

ega müügikuulutuses ei olnud viidet käigukasti rikkele. VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt ei vasta

asi muu hulgas lepingutingimustele siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks seda liiki asju

tavaliselt kasutatakse. Kuna autosid kasutatakse tavapäraselt sõitmiseks, peaks vastava

erikokkuleppe puudumisel olema võimalik autoga sõita nii edas- kui ka tagurpidi. Kuna

vaidlusaluse autoga ei olnud käigukasti rikke tõttu võimalik sõita tagurpidi, ei vasta see

lepingutingimustele.

9. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest kui

mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale,

isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 214 lg 2 kohaselt läheb riisiko üle asja

üleandmisega ostjale. Seega müüja vastu õiguskaitsevahendite kasutamiseks peavad

müügilepingu esemel esinevad puudused kujutama endast lepingutingimustele mittevastavust

ja mittevastavus peab olema eksisteerinud juba asja ostjale üleandmise ajal. HDI Motors OÜ

arvetest ja pakkumisest nähtub, et autol esinenud puuduse (auto ei sõida tagurpidi) põhjuseks

on käigukasti rike. Pooled vaidlevad selle üle, kas rike oli olemas juba auto üleandmise ajal

või tekkis rike pärast riisiko üleminekut.

10. Kohus on nõus kostja väitega, et hageja poolt kohtule esitatud HDI Motors OÜ pakkumise ja

arvete põhjal ei saa järeldada, et rike oli olemas juba auto üleandmise ajal. Arve nr: XXX ja

nr: XXX ning pakkumine nr: XXX sisaldavad selgitust, et autol on käigukasti rike, aga ei

tuvasta millal ja kuidas on rike tekkinud. Hageja on esitanud ka Maaülikooli doktorandi

Veljo Raide hinnangu, mille osas kohus nõustub kostjaga, et see ei käsitle konkreetse auto

puudusi, vaid tegemist on üldistava hinnanguga.

11. Hageja on esitanud kohtule Facebook`i kuulutuse, milles kostja 3.09.2018 otsis hagejale

müüdud sõiduki andmetele vastavat käigukasti koos turbiiniga. Kohus leiab, et kostja poolt

Facebook´is avaldatud kuulutus tõendab rikke olemasolu auto üleandmise ajal. Oma vastuses

hagiavaldusele väitis kostja, et pani kuulutuse sõbra palvel, aga kohtuistungil väitis, et otsis

oma uuele väljavaadatud autole uut käigukasti. Kohtu hinnangul on need seisukohad

vastuolulised. Seega on kohtul põhjust arvata, et käigukasti rike oli olemas auto üleandmise

ajal, kuna kostja püüdis leida uut käigukasti üks kuu enne lepingu sõlmimist. Seega saab

väita, et lepingutingimustele mittevastavus oli juba olemas auto üleandmise hetkel ja müüja

vastutab selle eest VÕS § 218 lg 1 ja § 214 lg 2 alusel.

12. VÕS § 220 lg 1 järgi peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai

või pidi teada saama. VÕS § 222 lg 1 järgi, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja

nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata

müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või

põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele

mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste

ebamugavusteta mujalt. VÕS § 222 lg 5 sätestab, et kui ostja nõuab õigustatult asja

parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta

seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

13. Hageja teavitas 1.10.2018 kostjat lepingutingimustele mittevastavusest. Seejärel on hageja

7.10.2018 nõudnud kostjalt VÕS § 222 lg 5 järgi auto parandamist ning andis tähtaja

kohustuse täitmiseks, kuid kostja autot ei parandanud. Seejärel lasi hageja auto ise parandada.

Seega on hageja kulutuste hüvitamise nõue õigustatud.

14. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja kostjalt kulutuste hüvitamist summas 890,54 eurot,

millest käigukasti diagnostika/veaotsing/defekteerimine 25 eurot ja vea kõrvaldamine 865,54

eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt väljatoodud kahju suurusele ega

vaidlustanud kulutuste vajalikkust. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks põhinõudena

väljamõistmisele 890,54 eurot.

15. Hageja on taotlenud ka kostjalt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras alates põhinõude

sissenõutavaks muutumisest. Kostja ei ole viivisenõudele vastuväiteid esitanud. VÕS § 113 lg

1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg

ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise

või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist

alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks

hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb kostjalt

viivis välja mõista alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajast 14.11.2018.

Viivise määraks on VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

17. Menetluskulude nimekirja kohaselt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 175 eurot ning

lepingulise esindaja tasu 720 eurot (sh käibemaks). Turu Õigusbüroo jurist Armand Mark on

osutanud hagejale asjas õigusabiteenust 6 tundi tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub

käibemaks. Hageja kinnitab, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Hagejale osutatud

õigusabi koosseisu moodustab: asjas hagiavalduse ja selle lisadega ning kostja vastusega

tutvumine, s.o õiguslik analüüs, konsultatsioon kliendiga, täiendavate tõendite taotlemine ning

hageja 23.04.2019 täiendavate seisukohtade koostamine, sh lisad, ja kohtule esitamine 2

tundi; 26.04.2019 istungiks ettevalmistamine 18 minutit, istungil esindamine 1 tund ja 42

minutit, konsultatsioon peale istungit ja enne vaidlusteeside koostamist ning vaidlusteeside

koostamine ja kohtule esitamine 2 tundi, kokku 4 tundi. Kostja ei oma vastuväiteid hageja

menetluskulude osas.

Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avaluse esitamisel tasunud riigilõivu 45 eurot ja hagi

esitamisel täiendavalt 130 eurot, kokku 175 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja

ajakulu 6 tundi ning lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on

asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalik (TsMS § 175 lg 1). Hageja on

kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Seega kuuluvad menetluskulud

hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Eeltoodud põhjendustel määrab kohus

hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 895

eurot (175 + 6 x 100 + KM 20%). Hageja taotlusel tuleb väljamõistetav menetluskulu kanda

Kermo Snetkovi pangakontole nr XXX.

18. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik