1-18-4543/44 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-18-4543

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-4543 (16244000220) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Aleksandr Tsvetkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Aleksandr Tsvetkov isikukood 38104272216; kannab karistust Viru Vanglas

Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu Aleksandr Tsvetkov (videokonverentsi teel)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § st 76 ja KrMS § dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: - -

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest Aleksandr Tsvetkov elektroonilise valve alla vabastamata.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada ru Maakohtu Vi Narva kohtumajale 15

päeva jooksul alates päevast, isik sai kohtumäärusest teada või pidi mil teada saama. Asjaolud

ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 15.08.2018 otsusega tunnistati Aleksandr Tsvetkov 200

süüdi KarS § lg 2 p 7-

ning teda karistati 3 aasta pikkuse vangistusega. 68 § 25 lg 2 järgi Kohaldades KarS § lg 1, § 65 lg 1 sätteid mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust.

2. 13.06.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Tsvetkovi tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. Tsvetkovi A. karistusaeg algas 02.05.2017 02.08.2021 , see lõppeb ja KarS § 76 lg 2 p 1 kohane tähtaeg saabus 17.06.2019. Tsvetkovi isikuandmetele tuginedes ei toeta vangla tema A. ennetähtaegset vabanemist ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele.

1-18-4543

2 3. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta Tsvetkovi enn elektroonilise valve A. etähtaegset vabanemist alla.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 4. Kohtuistungil avaldas Tsvetkov, et vangistusest

A. taotleb tingimisi enne tähtaega vabastamist, nõustudes alluma elektroonilisele valvele, teades valve korra ja tingimuse üldpõhimõtteid Lähedased puuduvad, ka sõbrad/tuttavad puuduvad. Ülalpeetavad puuduvad. .

T on ga, sealt pakutavana. öökoht tagatud vabanemise korral Töötukassas arvele võtmise Vabanemise korral soovib luua pere ja hüvitada nõuded äituda ning annab lubaduse k seaduskuulekalt.

Oli alkoholisõltlane, kuid vangistuses on läbitud alkoholivastane programm. Varasemalt on kohaldatud tingimisi ennetähtaegset vabanemist. On teadlik, et vabanemise korral määratakse talle tugiisik, samuti on teada vabanemise lisakohustused ning elektroonilise valve tingimused.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud

ära süüdlase seisukohad, leiab, et Tsvetkov

usest A. tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangist elektroonilise valve alla vabastamata.

6.

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusaja d mitte vähem kui neli kuud ja nõustunud KarS § st, kui

75 lg 2 pktroonilise valve kohaldamisega. s 9 sätestatud ele Kohus möönab, et on ära kandnud poole mõistetud vangistusest nõustunud A. Tsvetkov on ja alluma elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on Tsvetkovi A. avaldatud elukohale võimalik kohaldada ühiselamusse asuja on elektroonilise valve seadet, avaldanud soovi elada ühisealmus ning ühiselamu pidaja andnud nõustumuse

on A. Tsvetkovi sinna elama asumiseks, siis on elukoht A. Tsvetkov ning see il vabanemise järgselt olemas vastab elektroonilise valveseadme rakendamise tingimustele. Seega tuleb nentida A. Tsvetkovi sisuliselt Tsvetkovi A. puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist.

7. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt KarS § 76 lg kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat -le 4 elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

8. Tsvetkov vangistuses .

Saab nõustuda, et i käitumis on nii mõndagi postiivset A. es A. Tsvetkov on vangistus . Tervislik e viibides olnud hõivatud tööga seisund töö tegemisel takistuseks ei ole osutunud. On läbinud erinevaid sotsiaalprogramme täies mahus, kus programmi kestel asus aktiivselt kaasa . Distsiplinaarkaristused puuduvad. Osaleb töötama asjakohastes läbiviidavates vestlustes. Tsvetkov omab vabu rahalisi vahendeid A. vabanemiskontol, millega esialgselt vabanemise järgselt toime tulla. Lisaks on A. Tsvetkovile vabanemisel tagatud eluruum ühiselamus. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse Tsvetkov astamiseks. A. i ennetähtaegseks vab

9. KarS § 76 lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja isiku varasemat elukäiku. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et Tsvetkov A. i karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise.

10. Tsvetkov varavastase kuriteo toimepanemises, mis oli toime

A. mõisteti süüdi raske pandud vägivallaga Mööda pole võimalik vaadata sellestki, et Viru Maakohtu . 15.08.2018 kohtuotsuse süüdimõis i üheks ja ainukeseks tmise aluseks olev tegu pole A. Tsvetkov

1-18-4543

3 realiseerunud kuriteoks. Tutvudes Tsvetkov A. i kriminaalasja materjalidega, järeldub sellest, et Tsvetkov pani , olles teadlik tema suhtes A. talle süüks arvatud kuriteo toime 26.07.2016 16.03.2016 , kui talle oli esitatud kuriteosündmuse osas alustatud kriminaalmenetlusest kuriteokahtlustus. on Tsvetkov seega ltel Kohtuotsusest nähtuvalt A. lühikese ajaperioodi vä käitunud viisil, kus talle oli põhjus esitada korduva kuriteosüüdistused d . Seega Tsvetkov korduvalt viisil mis oli alus kriminaalmenetluse alustamiseks ja käitus A. seda sündmuste osas mis oli toime pandud nii avalikus ruumis kui ka kodus, nii alkoholi tarvitanuna kui ka ilma alkoholi tarvitanuna Tsvetkov . Eeltoodust järeldub, et on käitunud A. viisil, kus kuritegu on toime pandud mh ka tema enda kodus, aga ka tänaval ja seda nii alkoholi tarvitanuna kui ka mitte. Puutuvalt kuriteo toimepanemisega kodustes tingimustes kohus märgib, et elektroonilise valve seadme abil on küll võimalik kontrollida, kas seda kandev isik viibib teatud kellaajal kohas, kuhu paigaldati elektroonilise valve teostamist võimaldav seade, kuid võib pidada üldteada asjaoluks, et elektrooniline valve ei ahelda sellele allutatud isikut koduaresti ega võimalda kontrollida elektroonilisele valvele allutatud isikuga suhtlevate isikute ringi nagu ka seda, milliste tegevustega isik tegeleb. Eelöeldust tuleneb, et elektrooniline valve tagab isikule piisava liikumisja tegutsemisvabaduse, ent ei võimalda jälgida elektroonilisele valve allutatud isiku tegevusi ja suhtlusringi. Seega järeldub, et peale esimese kuriteosündmuse osas kriminaalmenetluse alustamist on A. Tsvetkov taas asunud oma ebaseadusliku elustiili juurde, mil ohustatud oli kaaskodanike elu ja tervis. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib A. Tsvetkov naasta seegi kord ebaseadusliku ja teiste isikute elu ja tervist ohtu seadva tegevuse juurde. Arvestades, et A. Tsvetkov on erinevate korduvalt süüdi mõistetud süüte , siis järeldub sellest, et gude toimepanemises teades enda suhtes toimetatavast kriminaalmenetlusest see talle mingit mõju ei avaldanud, ning taas on ta asunud käituma teiste isi . kute õiguse rikkuval moel Hinnates viidatud asjaolude pinnalt A. Tsvetkov Tsvetkov i i usaldusväärsust ja seda, kas A. positiivselt iseloomustavad ja tema vabastamist toetavad asjaolud kaaluvad üles tema varasema käitumise eksimused, siis leiab kohus, et A. Tsvetkovi eksimus uute kuritegude toimepanemise ajal mil tema suhtes juba toimetati kriminaalmenetlust, on sedavõrd kaalukaks ja oluliseks eksimuseks, mis ei võimalda teda tingimisi ennetähtaegse vabastamise regulatsiooni korras vabastada. A. Tsvetkov

teiste isikute vara ja ei ole osanud väärtustada õigust kehalisele puutumatusele.

11. Põhjust on rõhutada, et praeguse karistuse kandmise aluseks olnud teo pani A. Tsvetkov toime tingimustes, kus tal olid olemas kindel elukoht, siis ka nimetatud mõjur ei suutnud A. Tsvetkovi hoida õiguskuulekal teel, vaid kriisi ilmnemisel asus taas tegutsema teiste isikute vara kahjustava tegevusega ühes vägivallaga, sh panes kuriteo toime grupis. Praegusel juhul pole kohtu Tsvetkovi vabastamiseks kasuks l võimalik positiivsetele ja A. rääkivaile asjaoludele anda tähendust, mis viiks tema suhtes positiivse ennetähtaegse vabastamisotsuse tegemiseni. Kõrvale ei saa jätta ka fakti, et elukoht, kuhu paigaldatakse elektroonilise valve seade on ühiselamu. Ka viimatise süüdimõistva ko seks oleva sündmuse ajal oli htuotsuse alu A. Tsvetkovi elukohaks sama varasemale menetluslikule kogemusele ühiselamu. Kohtu tuginedes on kohus seisukohal, et võrreldes korteriühistus asuvate elamispindadega on ühiselamu oma olemuselt selline elukoht, kus isikute ring, kes seal elavad, vaheldub küllaldaselt sageli ning ühiselamus elavad . Tegemist on sotsiaalmajaga mh ka kriminaalkorras karistatud isikud. Seoses kriminaalkorras karistatud isikutega on põhjust peatuda tõigal, et kuigi Tsvetkov A. il käesoleval ajal tema enda sõnade kohaselt sõbrad/tuttavad puuduvad, siis asudes elama ühiselamusse, kus on ka teisi kriminaalkorras karistatud isikuid ning olukorras kui Tsvetkov A. on kuriteo toime pannud grupis, on olemas kõrgenenud risk uusti sattuda kuritegelikule teele. Kuna

, siis A. Tsvetkov on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemist grupis üldiselt teadaolevaks saab lugeda teadmise, et grupis toimepandud tegude puhul on konkreetne rollijaotus isikute vahel ära jaotatud. Kui siia juurde arvestada ka see, et

1-18-4543

4 A. Tsvetkov on senises elus olnud teiste poolt kergesti mõjutatav, siis eeltoodud asjaolud annavad piisavalt suure ohukriteeriumi, mis välistavad i tingimisi enentähtaegse A. Tsvetkov vabastamise elektroonilise valve alla.

12. Tuleb hinnata positiivseks, et Tsvetkov on vangistuses viibimise perioodil

A. tegelenud oma alkoholisõltuvusega, kuid läbi praktilise elu puudub tal kogemus kas vabaduse tingimustes ta ka suudab hoiduda alkoholi tarbimisest. Kui alkoholi tarbimine on üheks riskifaktoriks kuritegude toimepanemisel ning Tsvetkov on ka ise tunnistatnud et alkoholi A. tarbinuna ei suuda öelda “Ei”, siis on olemas selline risk, mis erinevate asjaolude kokkulangemisel võib realiseeruda viisil, et taas on ohustatud ühiskonna turvatunna. Isegi kui A. Tsvetkov suudab hoiduda alkoholi tarbimisest, siis mööda pole võimalik vaadata sellest, et viimatise kuriteo pani Tsvetkov toime kainena, kuid samas grupis. Seega isegi kui A. A. Tsvetkov alkoholi ei tarbi kuid teda ümbritsevad isikud, kes ei ole seduskuulekad, on olemas oht uute kuritegude toimepanemisele. Nimetatud riski saab maandada tugeva lähikondsete võrgustiku olemasolu, kuid il puuduvad lähedased, kes saavad olla A. Tsvetkov talle abiks ja toeks raskuse tekkimisel. Ka ei ole Tsvetkov

A. i enda sõnul tal isikuid, kellele tähelepanu pöörata ja kes vajavad hooldust il puduvad ülalpeetavad. Seega - A. Tsvetkov vabanemise korral puudub A. Tsvetkovil toetav lähivõrgustik, kes toetab teda tema suundumisel seaduskulekale teele. Kui siia juurde arvestada ka Tsvetkov idust A. i vähest har ja riigikeele mise soovi , mitteõppi , selle liigse raskuse põhjusel, aga samuti lapsepõlvekodu kust kaasa ei saadud v Tsvetkov äärtusi, kuidas vastutust võtta ning eelkõige rõhutab A. alkoholi mõju kuritegude toimepanemisele, siis järeldub eeltoodust, e Tsvetkov t A. i vabanemisjärgne seaduskuuleka elu perspektiiv on madal.

13. Seisukoha kujundamisel t , et A. Tsvetkov ei ole viimasel ajal

uleb arvestada ka tõsiasja alkoholi tarvitanud, kuid alkoholivaba elu on olnud vaid vangistuses viibimise perioodil. Varasemalt on kinnipeetav olnud alkosõltlane. Üldiselt teadaolevaks saab lugeda asjaolu, et alko tuvusest vabanemine on pikk protsess ning vajab isikult enesemotivatsiooni sõl kõrget leidmist. Kuid kui A. Tsvetkov on alkovaba elu elanud vaid vangistuses viibimise perioodil, siis puudub veendumus, et vabadusse siirdudes suudab hoiduda ühiskonnas olevatest ahvatlustest ning öelda kindlalt ei Seda enam, kui isik on kergesti mõjutatav, alkotarbimisele. nagu nähtub kohtule esitatud iseloomustusest. K dud selliseid tõendeid, mis ohtu ette ei ole too kinnitaksid A. Tsvetkovi suutlikkust elada sõltuvusvabalt ka vanglast vabanemise järgselt. Teadaolev ju on, et alkoholi tarvitamine vangistuse tingimustes on välistatud tugevdatud turvameetmete tõttu.

14. a sellestki, et Tsvetkovi on kriminaalkorras karistatud

Mööda pole võimalik vaadat A. kolmel korral. Tsvetkov vangistusega. A. i on ka varasemalt süüdi mõistetud ja karistatud Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib A. Tsvetkov naasta seegi kord ebaseadusliku tegevuse juurde. Hinnates viidatud asjaolude pinnalt A. A. Tsvetkov Tsvetkovi positiivselt iseloomustavad ja tema i usaldusväärsust ja seda, kas vabastamist toetavad asjaolud kaaluvad üles tema varasema käitumise eksimused, siis leiab kohus, et Tsvetkovi eksimus uue kuriteo ajal, mil tema suhtes viidi A. toimepanemise näol läbi kriminaalmenetlust, on sedavõrd kaalukaks ja oluliseks eksimuseks, mis ei võimalda teda

elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabastamise regulatsiooni korras vabastada.

15. Tsvetkov 4 100

Kohus võtab ka arvesse seda, et il on võlakohustusi summas A. ca eurot. Kui siia juurde arvestada ka tõsiasi, et il puudub kindel töökoha garantii A. Tsvetkov ning varasemalt on ta suutnud elada viisil, kus esmaseid eluvajadusi on aidanud lahendada sõbrad, kuid nimetatu on viinud seoses ühise alkoholitarbimisega vägivallakuritegude toimepanemisele, siis eeltoodu viitab sellele, et raskuste tekkimisel on Tsvetkov valmis A. asuma murekoorma vähendamiseks ebaseaduslikule teele. Kuigi Tsvetkov on avaldanud A. valmisolekut võtta end arvele Töötukassas, siis tähendab see, et tema töökoha garantiidesse ja

seeläbi ka töö kaudu saadavasse legaalse sissetuleku saamisesse tuleb suhtuda reservatsiooniga, millele ei saa ülemäärast positiivset kaalu anda. Kui siiski arvestada, et isiku

1-18-4543

5 enda sõnu vabanemise järgselt võimalus asuda tööle l on tal omandatud eriala, on tal Töötukassa vahendusel, siis tuleb möönda, et isiku materiaalne toimetulek võib osutuda kasinaks, arvestades küllaldaselt kaalukas ulatuses võlakohustuste olemasolu. Seega tuleb nentida, et ka legaalse sissetuleku saamisel on Tsvetkovi materiaalne toimetulek A. raskendatud. Materiaalne ebakindlus on asjaolu, mis või tekitada ahvatlust ja/või ahvateld b a teda käituma ebaseaduslikult ja seda ka olukorras, kus Tsvetkov on ka ise tunnistanud A. raskusi toimetuleku kui sissetulekuks on vaid riigipoolsed toetused.

l, Ehk teisisõnu – A. Tsvetkovi materiaalne toimetulek, ühes karistamise aluseks olnud kuriteo asjaoludega ( se kuriteo toimepanemine) annab negatiivse prognoosi tema vägivallaga varavasta vabastamisele.

16. Tsvetkov distsiplinaarkaristusi, kuid

Kohtule esitatud taotlusest nähtuvalt ei oma A. kohus rõhutab, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel kaalub kohus kõiki Kohtul pole võimalik tähelepanuta jätta sedagi, et kui andmeid kogumis. gi Tsvetkov A. i iseloomustuses on üldjoontes nii mõndagi postiivselt, ei nähtu, et tema suhtes oleks vangistuses viibitud aja jooksul kohaldatud soodustusi. Objektiivselt pole vangla rakendanud A. Tsvetkovi suhes meetmeid, mis võimaldaksid küllaldase tõenäosusega väita/järeldada, et püsiva kontrolli alt väljumisel oleks suuteline järgima talle kohalduvaid nõudeid A. Tsvetkov ja mis peamine oleks motiveeritud ja suuteline korraldama oma – elu õiguskuulekalt. Küll evib kaalu fakt, et Tsvetkovi on korduvalt eriliigiliste A. süüdi mõistetud ja karistatud kuritegude toimepanemise eest, sh on teda karistatud reaalse vangistusega. Uute kuritegude toimepanemine viitab sellele, et talle varasemalt kohaldatud karistus pole vangistuse näol suunanud teda õiguskuulekale teele ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtu veendumusel annavad taolised isikuandmed aluse seisukohaks, et Tsvetkovi nn A. vabastamiseprotsess peab olema n- - ja selle realiseerumine peaks algama ö järg järguline vangla siseselt ehk näiteks läbi avavangla ja/või erinevate soodustuste kohaldamise ja/või läbi

lühiajaliste väljasõitude. Selliselt saab isik läbi reaalsete käitumisaktide näidata, et vangistuses viibides on temaga läb ja tõekspidamisi i viidud programmid tema arusaamu sisuliselt muutnud ja tema edaspidine käitumine ja valikud on kantud õiguspärastest veendumustest ja käitumisaktidest.

17. Tsvetkovi vabanemist

Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele A. toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis Tsvetkovi A. ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja A. Tsvetkovi valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.

18. Seoses Tsvetkovi suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida

A. tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid A. Tsvetkovi varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - Tsvetkovi just vähemalt osaliselt iseloomustatakse A. varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole KarSRS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele neile – andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga.

/allkirjastatud digitaalselt/