2-16-11590/95 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-16-11590

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

18.juuni 2019, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

XX hagi YY ja CC vastu kaasomandi lõpetamiseks ja

kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

YY vastu esitatud rahalise nõude hind 382,60 eurot;

CC vastu esitatud rahalise nõude hind 402,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx,);

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaadi

abi

Marko

Tammann (e-post: marko.tammann@palmiste.ee)

Kostjad:

1. YY (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht ; e-post: xxx)

2. CC (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx); esindaja riigi

õigusabi korras: vandeadvokaat Urmas Arumäe (e-post:

urmas.arumae@sadekov.ee)

Menetlusviis

Kirjalik menetlus kohtu määramisel (TsMS § 404 lg 1)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata XX hagi YYlt kulude/kahju hüvitise 402,54 euro väljamõistmiseks ja

CClt kulude/kahju hüvitise 382,60 euro väljamõistmiseks.

2. Menetluskulud, sh hageja 19.06.2017 määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtus

menetlemisega seotud kulud, jätta täies ulatuses XX kanda. Hüvitatavate menetluskulude

puudumise tõttu jätta kulude suurus kindlaks määramata.

3. Välja mõista XXlt riigituludesse CCle antud riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks

384 eurot.

4. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb XXl tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates 15 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole, kasutades kohtuotsusele

lisatud makseinfolehel näidatud rekvisiite (sh kohustuslik viitenumber).

5. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskuludelt on XX kohustatud tasuma riigile viivist

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud ulatuses.

2

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Kaasomandi lõpetamise nõude läbivaatamata jätmise määruse jõustumise järel on maakohtu

menetluses XX hagi CC ja YY vastu kahju hüvitise väljamõistmise nõuete osas.

Hagiavalduse kohaselt anti Pärnu Linnavalitsuse 15. veebruari 2010. a korralduse nr 103

"Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine" ja Pärnu Linnavalitsuse 19. aprilli 2010. a

korralduse nr 231 "Pärnu Linnavalitsuse 15.02.2010 korralduse nr 103 "Õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamine“ muutmine" alusel andis Pärnu Linnavalistus 22. septembril 2010.

Xxxxx x õigusvastaselt võõrandatud vara üle õigustatud subjektidele, sh YYle ja CCle. Samal

kuupäeval koostati õigustatud subjektide, sh YY ja CC kohta vara üleandmise akt. Lähtudes

Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määruse nr 36 "Õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise kord" p-st 48 läks omandiõigus tagastatud varale õigustatud subjektile üle vara

üleandmise akti koostamise päevast ehk 22. septembrist 2010. Seega on ka YY ja CC alates 22.

septembrist 2010. a neile omandireformi käigus tagastatud vara omanikud.

Hagiavalduse 01.08.2016 esitamise ajaks olid Xxxxx x kaasomanike kaasomandi osad kantud

kinnistusraamatusse. Kaasomandi reaal- ja mõtteliste osade suurused olid kinnisturaamatu

kannete kohaselt järgmised:

1) XX – xxxx/xxxx;

2) YY – xx/xxxx;

3) CC – xx/xxxx.

Eeltoodust järeldub, et XXle kuulub Xxxxx x kaasomandist 90,8%, YYle 4,6% ja CCle 4,6%.

Xxxxx x kinnistul asuva Xxxxx tänava poolse elamu ehitusalane pind on 38 m2 ja hoovipoolse

elamu ehitusalane pind 85 m2. Elamute suurust arvestades tähendab eelmärgitu ruumide pindala

mõttes seda, et YYle ja CCle kuulub Xxxxx x kinnistul asuvast väiksemast elamust reaalosana

mõlemale 1,74 m2, suuremast elamust aga 3,9 m2.

Kaasomandi lõpetamise nõude kontekstis hageja pidas oluliseks kohtu jaoks esile tuua, et YY ja

CC ei ole päevagi Xxxxx x kinnistul elanud (see oleks nendele kuuluvate reaalosade suuruse –

täpsemalt väiksuse –tõttu ka võimatu). XX elab sellel kinnistul aga alates 1994. aastast.

Kahju hüvitamise nõude kontekstis peab hageja oluliseks kohtu jaoks esile tuua sedagi, et YY ja

CC ei ole Xxxxx x kinnistu hooldamiseks panustanud sentigi.

Hagiavalduses toodud Xxxxx x kinnistul tehtud suuremate tööde ja kulude ülevaate kohaselt

hindab hageja enda poolt Xxxxx x aastatel 1994-2010 teostatud suuremahulisemate tööde

(Xxxxx x tänavapoolse elamu kapitaalremont aastatel 1995-1996, Xxxxx x tänavapoolse elamu

siseviimistluse uuendus 2005, aastal poole krundi korrastamine 2001, regulaarne niitmine;

aastatel 2002-2003 teise poole aiast korrastamine, 2000 või 2001 hoovimaja taguse kuuri

põlengutagajärgede likvideerimine; Xxxxx x hoovipoolse elamu kapitaalremont 2004; Xxxxx x

hoovipoolse elamu teise korruse väljaehitus 2010) väärtuseks 501 000 krooni, ehk 32 019 eurot

ja 74 senti.

3

Hageja on nende aastate vältel teinud ka toiminguid, mille rahaline panus pole ehk kuigi suur,

kuid ilma milleta oleksid mõlemad elamud ja ka kuurid muutunud kasutuskõlbmatuteks aasta-

kahe jooksul. Eelesitatud faktoloogia foonil peab hageja tarvilikuks kohtule selgitada, et tal on

raske, et mitte öelda võimatu kirjalike tõenditega aastate taha ulatuvaid kõiki asjaolusid

tõendada. Samas ei pea hageja seda käesolevas hagis esitatud asjaolude kontekstis ka oluliseks,

sest ilmselgelt ei ole kostjatel võimalik väita, et nad on Xxxxx x kinnistul elanud ja selle väärtuse

tõstmiseks kasvõi minimaalselgi määral midagi rahaliselt (või ka mitterahaliselt) hinnatavalt

panustanud.

AÕS § 72 lg 1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või

kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas.

AÕS § 72 lg 3 järgi on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste

kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on vastavalt AÕS § 72 lõikele 4 õigus teha asja

säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt

kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega

(vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. novembri 2006. a otsus nr 3-2-1-114-06, p 18).

AÕS § 72 lg 5 sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis

oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele.

Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma

teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. AÕS § 75 lg 1 näeb ette, et kaasomanik kannab

vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja

alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

YY ja CC on alates 22. septembrist 2010.a neile omandireformi käigus tagastatud vara

omanikud. Omandiõigusega käivad lisaks õigustele kaasas ka kohustused ja vastutus. Seda

silmas pidades pöördus XX 10. novembril 2010.a Xxxxx x kaasomanike, sh YY ja CC poole,

paludes pöördumiste adressaatide, sh kostjate, põhimõttelist seisukohta nende kaasomandi

suurusele vastava mõttelise osa edaspidise valdamise ja kasutamise, sh selle korrashoiu ja

hooldamise suhtes. Samuti palus XX nendes pöördumistes pöördumiste adressaatide, sh kostjate,

põhimõttelist seisukohta XX poolt Xxxxx x korteri 3 säilitamiseks tehtud muuhulgas katuse

remondiga (mille tõttu suurenes ka kostjate, kui kaasomanike mõtteliste osade väärtus vastavalt

nende mõtteliste osade suurusele) seotud kulutuste hüvitamise suhtes vastavalt nende mõttelise

osa suurusele. XX ootas seisukohti kirjalikult hiljemalt 15. detsembriks 2010.a.

Kaasomaniku kohustused ei tulene mitte ainult asjaõigusseadusest, vaid ka kohaliku

omavalitsuse õigusaktidest. Pärnu

Linnavolikogu 18. mai 2006.a määruse nr 23

"Heakorraeeskirja ja koormise kehtestamine" § 6 näeb ette koormise, mis määratakse krundi

omanikele puhastusalal heakorra tagamiseks. Selle määruse § 7 lg 2 p 1 deklareerib, et

puhastusala ulatus üldkasutataval territooriumil on krundi piirist sõidutee servani, välja arvatud

puhastusalal olevad sadeveekraavid, truubid ja maa-aluste tehnovõrkude luugid ja restid. Ka

määruse § 8 p 1 kinnitab üle, et (sellise) koormise täitjaks on krundi omanik. Seda arvestades

XX saatis 22. veebruaril 2011.a Xxxxx x kaasomanikele, sh YYle ja CCle järjekordse kirja.

Hageja saatis nimetatud kirjad hageja kõigile tollastele kaasomanikele, sh kostjatele, tähitult.

Kõik kaasomanikud, v.a YY, võtsid need kirjad vastu, mistõttu on nad need kätte saanud.

Hoolimata sellest, et YY on hoidunud seda kirja vastu võtmast, ei ole eluliselt usutav, et ka YY

ei oleks nimetatud kirja sisust teadlik, sest CC hoidis ka YY muuhulgas kaasomandiga seotud

teemaga eelkõige telefoni teel kursis. Teiseks on Pärnu Linnavalitsus seoses Xxxxx x suhtes

läbiviidud omandireformiga saatnud ka YYle arvukalt tähitud kirju. Need kirjad, erinevalt hageja

saadetud kirjadest, on YY aga vastu võtnud ning seega kätte saanud.

Kuna mainitud asjaolud ei ole eeldatavasti vaidlusalused, siis hageja nende tõendamiseks kohtule

vastavaid dokumente ei lisa ning seeläbi kohtutoimikut ei koorma. Nende asjaolude vaidluse all

olemise korral paisub aga menetluse ja ühtlasi ka hageja menetluskulude – täpsemalt hageja

õigusabikulude – maht oluliselt, sest lisaks täiendavate dokumentaalsete tõendite esitamisele on

hageja sunnitud kohtult taotlema kohtus isikuliste tõendiallikate ülekuulamist. Asja

läbivaatamine kirjalikus menetluses ei ole aga sellisel juhul enam võimalik.

4

Kostjad eelmärgitud kirjadele ei vastanud.

Selles olukorras ei saanud hageja uskuda ega pidada mõistlikult võimalikuks, et kostjad Xxxxx x

kinnistu muuhulgas korrashoidu ja hooldamisse ka edaspidi panustaksid. Eesmärgiga kaasomand

kokkuleppel (s.t ilma kohtuvõimu sekkumise ja koormamiseta) lõpetada ja seeläbi kostjaid

Xxxxx x kinnistu igakuistest hoolduskulude hüvitamisest säästa, pöördus hageja esindaja 1.

aprillil 2015.a Xxxxx x kaasomanike, sh YY ja CC poole.

Needki kirjad saatis hageja esindaja kõigile tollastele kaasomanikele, sh kostjatele, tähitult. Kõik

kaasomanikud, v.a YY, võtsid need kirjad vastu, hageja arvates ka YY on nimetatud kirja sisust

teadlik.

Kostjad jätsid needki kirjad tähelepanuta.

Hageja esindaja saatis YYle kõnesoleva kirja ka e-kirjaga, paludes e-kirja lõpus toodud

kontaktidel endaga ühendust võtta. YY seda aga ei teinud. Seejärel helistas hageja esindaja

korduvalt YY mobiiltelefoni numbrile. Nendele kõnedele YY ei vastanud. Kõik eelmainitud

kontaktandmed olid samad, mida hagejale teadaolevalt oli YY mõned päevad enne hageja 1.

aprillil 2015 kirja seoses ühe notariaalse kinnisvaratehinguga notarile avaldanud. Samale

postiaadressile on Pärnu Linnavalitsus seoses Xxxxx x suhtes läbiviidud omandireformiga

saatnud YYle arvukalt tähitult kirju, mille YY on vastu võtnud.

Eelkirjeldatu ilmestab kujukalt kostjate hoolimatut ja vastutustundetut suhtumist ja hoiakut mitte

ainult neile kuuluva omandi suhtes, vaid ka teise kaasomaniku, s.o hageja suhtes. Olukorras, kus

kostjad on hageja ja tema esindaja kõiki kirjalikke pöördumisi ja nendes sisalduvaid

konstruktiivseid ettepanekuid ja palveid järjepidevalt ignoreerinud ning seega endi huvi ja tahte

puudumist kaasomandisse kuuluva vara eest hoolitsemiseks ja selle varaga kaasnevate

kohustuste täitmiseks veenvalt demonstreerinud, ei näe hageja kostjatelt Xxxxx x kinnistu

muuhulgas hooldamise ja korrashoiuga seotud kulude hüvitamisele alternatiivi.

Seetõttu, toetudes hageja esindaja poolt YYle 1. aprillil 2015. a saadetud kirjas esitatud

kalkulatsioonile, palus hageja mõista YYlt enda kasuks välja 155 eurot ja 42 senti.

Kuna CC võttis peale 1. aprilli 2015. a kirja kättesaamist siiski nõuks OÜ Pärnu

Maamõõduteenuse poolt maa mõõdistamise arve summas 19 eurot ja 13 senti vabatahtlikult

tasuda, siis on tema vastu suunatud nõue selle summa võrra väiksem, ehk 136 eurot ja 29 senti.

Hageja märgib, et sellise käitumise näitel peaks põhjuse ja tagajärje seaduspärasuse avaldumine

ja selle toime olema ka piiratuma maailmavaate ja -tunnetusega inimese jaoks lihtsasti

arusaadav.

Kuigi TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist

arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel, peab hageja eeskätt kohtu jaoks parema selguse

saavutamise huvides sellel käsitletava nõude kontekstis siiski peatuda.

TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude

sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja leiab, et kaasomanike

vahelisi suhteid kaasaomandi hooldamisest tulenevalt tuleb käsitada seadusest tuleneva nõudelise

suhtena. Seega saab asuda seisukohale, et käsitletava nõude aegumistähtaeg on kümme aastat.

Samas tunnustab hageja pigem seda seisukohta, et kinnistu hoolduskulud, mida hageja esindaja

kirjeldas 1. aprillil 2015.a kostjatele saadetud kirjade esimese lehekülje viimases ja teise

lehekülje esimeses ning teise lehekülje teises ja kolmandas lõigus, kujutavad endast korduvaid

ehk perioodilisi kohustusi. Kuivõrd selliste kulude eest tasumise kohustus on perioodiline

kohustus, tuleb selle nõude aegumise osas kohaldada TsÜS § 154, mis reguleerib korduvate

kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumist. Selline seisukoht ühildub ka riigi kõrgeima

kohtu praktikas juurdunud arusaamaga (vt mutatis mutandis Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.

veebruari 2012. a määrus nr 3-2-1-174-11, p 11). TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste

või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude

õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta

lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt

muutub nõue sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isik võib nõuda nõudele vastava

5

kohustuse täitmist.

Hageja selgitab, et hagiavalduse eelmises alapunktis märgitud Xxxxx x kinnistu hoolduskuludest

tulenevad nõuded olid suunatud 3 aasta tagusesse aega (vt 1. aprilli 2015. a kirjade esimese

lehekülje kuuendat lõiku). TsÜS §-st 154 tulenevalt tähendab see seda, et kõnealustest kuludest –

ja ühtlasi kostjatel lasuvatest korduvatest kohustustest – tulenevad nõuded hõlmasid hageja kahju

ajavahemiku eest 1. jaanuar 2012 kuni 31. detsember 2014.

Edasi nõuab hageja kostjatelt kõnealuseid kulusid ajavahemiku eest 1. jaanuar 2015 kuni 31.

juuli 2016, s.o 1 aasta ja 7 kuu eest, kusjuures siin lähtub hageja ISS Eesti AS Lääneregiooni

23. veebruari 2015.a hinnapakkumisest ja sellele lisatud hoolduskoristustööde kirjeldusest (vt

hagiavalduse lisasid 2 ja 3). Sellest hinnapakkumisest tulenevalt moodustavad iga kostja

kaasomandi osa suurusele vastavad Xxxxx x kinnistu igakuised hoolduskulud 6 eurot ja 93 senti.

Ajavahemiku eest 1. jaanuar 2015 kuni 31. juuli 2016 on need kulud kummagi kostja kohta 131

eurot ja 67 senti (19 x 6,93).

Hageja pöördus esindaja 1. aprillil 2015.a Xxxxx x kaasomanike, sealhulgas YY ja CC poole

eesmärgiga kaasomand kokkuleppel (s.t ilma kohtuvõimu sekkumise ja koormamiseta) lõpetada

ja seeläbi kostjaid Xxxxx x kinnistu igakuistest hoolduskulude hüvitamisest säästa. Sellise

pöördumise koostamiseks ja ühtlasi kohtueelsete läbirääkimiste pidamiseks pidas hageja

vajalikuks kasutada professionaalse juristi abi. Selliseks abiks kulus hagejal koos käibemaksuga

kokku 240 eurot (vt hagiavalduse lisade 2 ja 3 lisa 4).

Riigikohtu praktikas on leitud, et advokaadi kaasamine võib kohtueelsetele läbirääkimistele

aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha

kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Sellest

on kõrge kohus järeldanud, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega

vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel

ka hüvitatavad. (Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. veebruari 2011. a otsus nr 3-2-1-138-10, p

29.)

Kuigi praegusel juhul ei esindanud hagejat kohtueelsetel läbirääkimistel advokaat, saab eeskätt

põhiseaduse §-s 12 sätestatud üldise võrdsuspõhiõiguse valguses lugeda, et kõnealuse kahju

hüvitamise nõude saab maksma panna ka siis, kui isikut esindas kohtueelsetel läbirääkimistel

muu professionaalne jurist, s.t isik, kes ei ole advokaat, kuid kes on omandanud õiguse

õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti

Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.

Kuna praegusel juhul see nii oligi, siis ei näe hageja kostjate poolt kõnealuse kulu (kahju)

mittehüvitamiseks alust.

Samuti on hageja seisukohal, et kõnealune professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse

staadiumis oli praegusel juhul mõistlik. Kuivõrd kostjad jätsid hagiavalduse p-s 32 nimetatud

pöördumised täiesti tähelepanuta, siis ainuüksi seetõttu ei saanud nendesse pöördumistesse

kätketud eesmärgid täituda.

Arvestades asjaolu, et hagiavalduse p-s 44 viidatud arve aluseks koostati pöördumine (nõudekiri)

kolmele Xxxxx x kaasomanikule, kostjateks on aga kaks kaasomanikku, siis ei pea hageja õigeks

ega õiglaseks, et kostjad peaksid selle kulu hüvitama kahekesi. Hageja peab õigeks ja õiglaseks,

et kõnealune kulu kuulub iga kostja poolt hüvitamisele 1/3 osas, ehk kumbagi kostja poolt 80

euro (mitte 170 euro) suuruses osas (vt ka kostjatele saadetud 1. aprilli 2015. a kirja kuuenda

lehekülje teist lõiku).

Seega palub hageja seoses kohtueelsete läbirääkimistega mõista YYlt ja CClt enda kasuks

kummaltki välja 80 eurot. Eeltoodu alusel taotles hageja mõista YYlt XX kasuks välja

kahjuhüvitis 367eurot ja 90 senti (287,90 +80) ning CClt mõista XX kasuks välja kahjuhüvitis

347eurot ja 96senti (267,96 +80).

12.02.2018 kirjaliku avaldusega hageja suurendas kostjate vastu esitatud rahalist nõuet. Hageja

märgib, et 1. augusti 2016.a hagiavalduses esitatud kahjuhüvitusnõuded koosnesid ka Xxxxx x

kinnistu igakuistest hoolduskuludest. Hagiavaldusele lisatud ISS Eesti AS Lääneregiooni

6

hinnapakkumisest tulenevalt on Xxxxx x kinnistu aastaringne hooldamiskulu kuus 150 eurot.

Hinnapakkumises on märgitud, et hinnale lisandub käibemaks. Hageja seda käibemaksu

kõnealustele kuludele toona esitatud hagis ei lisanud, ehk sellesisulised nõuded käibemaksu

(veel) ei sisaldanud. Seda muuhulgas seetõttu, et hageja lootis, et asi laheneb kompromissiga.

Kuna kostjad ei teinud hageja poolt pakutud kompromissist juttugi –vastupidi ja veelgi enam

otsustasid nad kaasomandi lõpetamise objektiks olevad kaasomandi osad pärast nende poolt

nende vastu esitatud kaasomandi lõpetamise nõudest teada saamist ühele ja samale isikule

„kiirkorras“ võõrandada – suurendab hageja kõnealuseid nõudeid käibemaksu võrra.

Hagiavalduse punktis 40.4 märgitu kohaselt on ajavahemiku eest 1. jaanuar 2015 kuni 31. juuli

2016 need kulud (s.o Xxxxx x kinnistu hoolduskulud) kummagi kostja kohta 131 eurot ja 67

senti (19x6,93). Lisades nimetatud summadele käibemaksu 26 eurot ja 33 senti, on see summa

kummagi kostja osas 158 eurot (131,67+26,33).

Arvestades, et hageja poolt 1. augustil 2016. a hagi kohtusse esitamisega peatus ka kõnealuse

nõude aegumine, suurendab hageja kõnealuseid nõudeid 1 kuu (mitte 1 kuu ja 19 päeva) võrra,

ehk koos käibemaksuga 8 euro ja 31 sendi võrra (6,93+1,38). Seda ka seetõttu, et CC ja EE vahel

12. septembril 2016.a ning YY ja EE vahel 12.septembril 2016. a sõlmitud kinkelepingute tõttu

CC ja YYa alates 12.septembrist 2016.a enam hagiavalduses esitatud kaasomandi lõpetamise

nõude sisuks olevate kaasomandite osade omanikud ei ole.

Lähtudes eeltoodust suurendab hageja kostjate CC ja YY vastu esitatud Xxxxx x kinnistu

igakuiste hoolduskuludega seonduvat kahjuhüvitise nõudeid kummagi osas kokku 34 euro ja 64

sendi võrra (26,33+8,31).

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AÕS § 75 lg-st 1, hageja palub:

1. Mõista YYlt XX kasuks välja kahjuhüvitis 402 eurot ja 54 senti (367,90+34,64).

2. Mõista CClt XX kasuks välja kahjuhüvitis 382 eurot ja 60 senti (347,96+34,64).

Kõik menetluskulud taotleb hageja jätta YY ja CC kanda.

KOSTJA YY VASTUS

YY vaidleb hagile vastu. Kostja selgitab, et Pärnu Linn tagastas kolmele pärijale Xxxxx tn x

tänava poolsest vanast majast pool osa. Varem elas seal R.H., kes praeguseks on surnud. Sellest

saadik ei ole seal korteris remonti tehtud. See vana maja ja korter seisavad endisel kujul nagu

varemgi. X väidab oma avalduses, nagu oleks ta kostjate osa ka remontinud. Ta remontis sellest

vanast majast pool, mis talle kuulub ja ehitas vanast saunast omale uue kahe korrusega maja ja

seda juba enne, kui kostjad ei olnud veel omanikud. Nii et see probleem kostjaid ei puuduta.

Kostjad ei pea hageja tekitatud prügi ega prahti koristama ja kinni maksma. Krundi korrashoiust

ei ole X kostjatega varem kunagi läbirääkimisi pidanud. Ei ühtegi selle kohast kirja kunagi

saatnud, ega helistanud. YY ei tea sellest midagi. Nüüd tulevad suurte summadega hagid. Kui

YY käis seal Xxxxx tn vaatamas, siis XX kunagi hooldamisest ei maininud talle. Korteri võti oli

hageja käes, seda ta kostjatele kui omanikkudele ei andnud, kostjad ei pääsenud korterisse sisse,

et seal midagi korraldada või remontida, vaatasid ainult aknast. X ütles, et kostjatel ei ole siin

midagi asja ja kostjatele kuulub ainult "peldik". Kostjad pakkusid hagejale oma osa ära osta, kuid

seda hageja keeldus tegemast ja lootis kostjate vahe osa tasuta saada. Ise hageja seal tegutseb ja

kasutab ka kostjate väikest osa nii krundist kui majast. Kohtule hagis esitatu on vale ja

väljapressimine.

KOSTJA CC VASTUS

Kostja CC vaidleb hagile vastu. Pärast hagi menetlusse võtmist on muutunud õiguslik olukord.

Kostjad kinkisid oma kaasomandis oleva kinnistu registriosa nr xxxxxxx asukohaga Xxxxx x,

Pärnu linn (mõlema kostja osa kaasomandist xx/xxxx) EEle, kaasomandi lõpetamise nõue tuleb

suunata EE vastu.

Hagiavalduse teine nõue on suunatud kulude hüvitamisele: hageja nõuab CClt kokku hageja

kasuks kahjuhüvitist summas 347 eurot ja 96 senti. Kingitud kinnisasjaga läksid kaasa ka kõik

kinnisasjaga seotud kohustused. Isegi kui oletada, et hagejal on CC vastu kulude hüvitamise

7

nõue, on nõue aegunud ja CC palub kohtul TsÜS § 143 ja 146 lg 1 koosmõjus rakendada

aegumist.

CC on kaasomanikuks saanud koos teiste kaasomanikega tehingu alusel (hageja ise kinnitab

hagiavalduses, et: 22. septembril 2010. a toimus Pärnu Linnavalitsuse poolt Xxxxx x

õigusvastaselt võõrandatud vara üleandmine õigustatud subjektidele).

Hageja väide, et seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat, on iseenesest õige, kuid

hageja ei too kohtu ette, millisest seadusest tulenevast nõudest antud kaasuses juttu on. Nõude

seadusest tulenemine on tõendamata. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, mille tõendatuse korral

saaks pidada kostjat oma kohustusi tahtlikult rikkunuks ja aegumistähtaeg võiks seetõttu olla

kümme aastat TsÜS § 146 lg 4 mõttes. Hageja püüab 10-aastast aegumistähtaega rakendada

kapitaalremondile

(1995-1996),

siseviimistluse

uuendusele

(2005),

kapitaalremondile

hoovipoolses osas (2004), II korruse väljaehitamisele (2010), millised investeeringud on

ilmselgelt aegunud.

Hageja ise viitab ka TsÜS §-le 154, mis reguleerib korduvate kohustuste täitmisele suunatud

nõude aegumist. Ka siin on aegumistähtajaks kolm aastat, mistõttu hageja viide sellele sättele

jääb siinkohal arusaamatuks olukorras, kus ta soovib nõude aegumise puhul kümneaastase

aegumistähtaja rakendamist.

Kostja lähtub põhimõttest, et iga konkreetne nõue muutus sissenõutavaks järgmisel päeval nõude

aluseks oleva kulutuse tegemisest (kui pooled ei ole kokku leppinud muud tähtpäeva/tähtaega).

Kostjal selliseid andmeid ei ole – hageja peab kohtu ette tooma iga konkreetse kulutuse tegemise

väite ja seda tõendava tõendi. N-ö erineval ajal tehtud erinevad kulud jääb siinkohal liiga

abstraktseks. Hageja ei ole tõendanud ühegi kulu tegemist (nt hinnapakkumised seda ei tõenda).

Kui hageja soovib kulude korvamist, peab ta tõendama kulude olemasolu (st seda, et hageja on

need kulud kandnud).

Kostja hinnangul hakkas kulgema hageja kahju hüvitamise nõude aegumine iga konkreetse

nõude sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast. Aegumistähtaeg lõppes igal juhul kolme

aasta möödumisel iga konkreetse nõude sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast arvates.

Hageja tehtud erinevad kulud, kui need leiavad kohtus üleüldse tuvastamist, aegusid igaüks

eraldi kolme aasta möödumisega nende kulude tegemisest.

Kostja palub kohtul jätta hagiavaldus kahjunõudes selle aegunud osas rahuldamata, rakendades

kolmeaastast aegumistähtaega. Muu osas peab hageja esmalt esitama konkreetse taotluse, kuna

praeguses seisus on nõue CC suhtes ebaselge; võtta seisukoht, kas kaasomandi üleminekuga

läksid EEle kaasa ka kohustused hageja kahjunõude osas; kui eelmise taotluse käsitlemise

tulemusena selgub, et kahjunõue on läinud kaasa EEle, lõpetada praeguste kostjate suhtes kogu

menetlus.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. XX esitas Pärnu Maakohtule hagi YY ja CC vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kahju hüvitise

väljamõistmiseks.

Kuna vahetult pärast hagiavalduse menetlusse võtmist ja kostjatele edastamist kostjad

12.09.2016 notariaalsete tehingutega kinkisid oma kaasomandiosad EEle ning hageja ei

soovinud EE kostjana menetlusse kaasata, siis kohus 02.06.2017 määrusega jättis hagi

kaasomandi lõpetamise nõude osas läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus 08.11.2017

määrusega jättis rahuldamata XX määruskaebuse maakohtu 12.09.2016 määruse peale.

Maakohtu 02.06.2017 määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2017 määrus jõustusid

Riigikohtu 22.01.2018 määrusega XX määruskaebuse menetlusse mitte võtmise kohta.

Kohtu menetluses tsiviilasjas 2-16-11590 seega on hageja rahaline nõue kostjate vastu (kahju

hüvitamine hageja poolt kinnistu hooldamise kulude näol).

2. Kohus, tutvunud menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega ning uurinud igakülgselt ja

objektiivselt asjas esitatud tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb

jätta rahuldamata.

3. Asjas ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle:

8

- hageja elas 1994.aastast sundüürnikuna Pärnus, Xxxxx x korteris nr 2;

- Vastavalt Pärnu Linnavalitsuse 15.02.2010 korraldusele nr 103 „Õigusvastaselt võõrandatud

vara tagastamine“ ja Pärnu Linnavalitsuse 19.04.2010 korraldusele nr 231 „Pärnu Linnavalitsuse

15.02.2010 korralduse nr 103 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine“ muutmine“ andis

Pärnu linnavalitsus 22.09.2010 vara üleandmise aktiga Xxxxx tn x õigusvastaselt võõrandatud

vara üle kostjatele kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise õigustatud subjektidele;

- Xxxxx tn x Pärnus asuva kinnistu kohta avati kinnistusraamatus registriosa 02.09.2014,

kaasomanikena kanti kinnistusraamatusse XX xxx/xxxx mõttelise osa omanikuna, YY xx/xxxx

mõttelise osa omanikuna, T.K. xx/xxxx mõttelise osa omanikuna ja A.S. xxx/xxxx mõttelise osa

omanikuna.

- kuni 19.09.2016 olid Pärnus, aadressil Xxxxx tn x asuva kinnistu (registriosa nr xxxxxxx)

kaasomanikud hageja XX xxxx/xxxx mõttelises osas, YY xx/xxxx mõttelises osas ja CC xx/xxxx

mõttelises osas kaasomandist;

- 12.09.2016 asjaõiguslepingute alusel kanti 19.09.2016 CC ja YY asemel kaasomanikuna

kinnistusraamatusse EE xxx/xxxx mõttelise osa omanikuna.

4. Hageja nõuab CClt ja YYlt ajal, mil kostjad olid kaasomanikud, Xxxxx tn x hooldamisega

seotud kulude hüvitamist.

Hageja on sõnastanud kostjatelt raha väljamõistmise nõude kahju hüvitamise nõudena, kuid

vastuseks kohtu nõudele täpsustada hagi aluseks olevaid asjaolusid ja selgitada nõude suuruse

kujunemist hageja märkis, et käsitab ise nõuet kulutuste hüvitamisena asjaõigusseaduse (AÕS) §

72 lg 4 ja AÕS § 75 lg 1 mõttes, mis on hageja kahjuks selle sõna laiemas tähenduses.

Kostjad vaidlevad hageja rahalisele nõudele vastu täies ulatuses – kostjad vaidlustavad hagejal

nõudeõiguse olemasolu, nõude suuruset ja tõendatust, samuti on CC esitanud nõudele aegumise

vastuväite.

5. AÕS § 72 lg 1 esimese lause kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja

kokkuleppel. AÕS § 72 lg 4 sätestab, et kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke

toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja

säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.

Seega AÕS § 72 lg 4 alusel hageja nõude rahuldamiseks tuleb kohtul hinnata, kas hageja poolt

nõutavad kulutused olid 1) seotud asja säilitamiseks vajalike toimingutega ning 2) kas asja

säilitamise vajadus nõudis toimingute tegemist viivitamata ning ei oleks olnud võimalik oodata

senikaua, kui mõistlikult oleks kulunud kaasomanikega arutamiseks kokkuleppimiseks.

6. Nii kohus kui ka kostja CC esindaja on korduvalt juhtinud hageja tähelepanu sellele, et

hagiavaldusest ei ole arusaadav, millistest kulutustest kummaltki kostjalt nõutavad summad

koosnevad. Hageja pidas põhjendamatuks kohtu nõuet esitada täpsustatud asjaoludega

hagiavalduse terviktekst, hageja on seisukohal, et kohus peab tutvuma ka hagiavalduses viidatud

ning hagi täisväärtuslikuks ja terviklikuks osaks olevate lisadega.

Kohus asjas kirjaliku menetluse korraldamisel selgitas hagejale veel kord kõigi nõude aluseks

olevate asjaolude hagiavalduses väljatoomise kohustust ja vajadust. Kohus jääb hagejale

selgitatud seisukoha juurde, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2 teise lause).

TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt tuleb hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) märkida

hagiavalduses, kohus ei saa hagile lisatud tõendite põhjal ise hageja nõuet faktiliste asjaoludega

sisustada.

Ka Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-141-13 (punktis 17) märkinud: „Seega ei ole hageja toonud

hagis välja asjaolusid, mis annaksid aluse nende õigsuse korral hagi rahuldada. Seda ei muuda

asjaolu, et hageja on esitanud ka dokumentaalsed tõendid, millest saab erinevaid asjaolusid

järeldada. Pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud

üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei

või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise

9

esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta

tugineb,…“

Kohtu nõudmise täitmata jätmisega riskib hageja sellega, et kohus ega kostjad ei saa nõudest

samamoodi aru, nagu hageja hagiavaldust esitades silmas pidas.

7. Hagiavalduses (kulutuste/kahju hüvitamist käsitleb hageja hagiavalduse II ja III alajaotuses),

12.02.2018 põhinõude suurendamise ja 22.04.2019 menetlusdokumendis on hageja välja toonud

järgmised faktilised asjaolud:

- hageja ja kostjad on Xxxxx x kaasomanikud;

- hageja on elanud Xxxxx x alates 1994.aastast;

- kostjad said kaasomanikeks 22.09.2010 õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisega;

- 10.11.2010 kirjas hageja küsis kostjatelt põhimõttelist seisukohta kostjate kaasomandi osade

suurusele vastava mõttelise osa edaspidise valdamise ja kasutamise, sh selle korrashoiu ja

hooldamise suhtes, samuti hageja poolt Xxxxx tn x korteri nr 3 säilitamiseks tehtud katuse

remondiga seotud kulutuste hüvitamise suhtes;

- kostjad said tähitud postiga saadetud kirjad kätte, v.a YY, kuid kes pidi kirjast teada vähemalt

CClt; kostjad kirjale ei reageerinud:

- 22.02.2011 kirjaga hageja teatas kostjatele, et Pärnu Linnavolikogu 18.05.2006 määruse nr 23

„Heakorraeeskirja ja koormise kehtestamine“ alusel nähakse krundi omanikule ette puhastusalal

heakorra tagamiseks koormise määramine; määruse § 7 lg 2 p 1 järgi on puhastusala ulatus

üldkasutataval territooriumil krundi piirist sõidutee servani, välja arvatud puhastusalal olevad

sadeveekraavid, truubid ja maa-aluste tehnovõrkude luugid ja restid.

- Ka selle kirja on kostjad kätte saanud, kuid ei ole vastanud;

- 01.04.2015 hageja esitas kostjatele nõudekirjad, milles esitatud kalkulatsioonile toetudes hageja

palub kostjalt YYlt välja mõista 155,42 eurot.

- CC tasus pärast hageja 01.04.2015 kirja saamist OÜ Pärnu Maamõõduteenus arve maa

mõõdistamise eest summas 19,13 eurot, mistõttu on temalt nõutav summa 136,29 eurot.

Nimetatud kulud hõlmavad Xxxxx x hoolduskulusid 01.01.2012 – 31.12.2014.

- edasi nõuab hageja kõnealuseid kulusid ajavahemiku eest 01.01.2015 – 31.07.2016, s.o 1 aasta

ja 7 kuu eest, lähtudes ISS Eesti AS Lääneregiooni 23.02.2015 hinnapakkumisest ja sellele

lisatud hoolduskoristustööde kirjeldusest. Sellest hinnapakkumisest tulenevalt moodustavad iga

kostja kaasomandiosa suurusele vastavad Xxxxx x igakuised hoolduskulud 6,93 eurot ning

kokku ajavahemikul 01.01.2015 – 31.07.2016 on need kulud kummagi kostja kohta 131,67

eurot.

- hageja on kohtumenetluse ärahoidmiseks ja vaidluse kohtuväliselt lahendamiseks mõistlikult

kasutanud professionaalse juristi abi, hageja on kolmele kaasomanikule 01.04.2015 kirja

koostamise eest tasunud õigusabikulu 240 eurot; kuna kostjaid on kaks, taotleb hageja seoses

kohtueelsete läbirääkimistega kummaltki kostjalt hageja kasuks välja mõista 1/3 õigusabikuudest

ehk 80 eurot;

- hageja on kandnud kulu ka tähitud kirjade saatmisega kostjatele, kuid praegu seda kulu ei nõua;

tegemist on kohtuvälise kuluga TsMS § 144 p 2 mõttes, hageja ei välista nende kulude kostjatelt

sissenõudmist ning ühtlasi menetluskulude nimekirja lülitamist;

- 12.02.2018 avaldusega hageja suurendas põhinõuet, lisades Xxxxx x igakuistele

hoolduskuludele ISS Eesti AS hinnapakkumises näidatud käibemaksu ning suurendades

kummaltki kostjalt perioodi eest 01.01.2015 – 31.07.2016 nõutavat summat 26,33 euro võrra;

- samuti esitas hageja 12.08.2018 täiendava kulude hüvitamise nõude kinnisasja hoolduskulude

hüvitamiseks 2016.a augustikuu eest summas 8,31 eurot (koos käibemaksuga) kummaltki

kostjalt;

- 22.04.2019 esitatud menetlusdokumendis hageja selgitab, et YYlt nõutav summa sisaldab maa

mõõdistamise kulusid 19,13 eurot, need kulud ei hõlma kaasomanike vahelist õigussuhet ja

10

selles osas tuleks kohaldada väljaspool kaasomanike vahelist õigussuhet tehtud kulutuste

hüvitamist reguleerivad sätted (käsundita asjaajamine ja alusetu rikastumine);

- omanikuks olemisega kaasnevad lisaks õigustele ka kohustused; hagejad olid nõudega

hõlmatud ajal Xxxxx x kaasomanikud ning neil oli kohustus täita seadusest ja heakorraeeskirjast

tulenevaid kohustusi;

- hageja ei nõua kostjatelt Xxxxx x katuse remondi kulusid;

- hageja nõuab kostjatelt kahjude koosseisus muu hulgas 2014.a sügisel osaliselt sisse kukkunud

kuuri katuse tõttu lammutuskulusid, kulude kujunemine on välja toodud hagi lisades 1 ja 2.

- Xxxxx tn x hooldamisega on tegelenud hageja ainuisikuliselt; AS ISS Eesti Lääne regiooni

hinnapakkumine tõendab Xxxxx x igakuiste ja hageja poolt teostatud hoolduskulude maksumust

ning seega hagejale sisuliselt tekkinud kahju suurust;

Hageja leiab samuti, et sõnade „kulutused“ ja „kahju“ õiguslikule eristamisele ei peaks ülemäära

keskenduma ning hageja rahaline nõue ei ole kvalifitseeritav kahju hüvitamisena VÕS § 115 lg 1

mõttes, vaid kulutuste hüvitamisena AÕS § 72 lg 4 ja AÕS § 75 lg 1 mõttes. Hagejale tekkinud

kahju (kulutuste) koosseisu ja nende kujunemist on üksikasjalikult selgitatud hagiavalduse

lisades 2 ja 3.

8. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et kohus peab kvalifitseerima õigussuhte ja kohus

otsustab, millist õigusnormi tuleb kohaldada. Kohus saab aga seejuures lähtuda hageja poolt

hagiavalduses esile toodud asjaoludest.

Hagiavalduses ja hageja esitatud muudes menetlusdokumentides kirjeldatud asjaoludest saab

kokkuvõtvalt järeldada, et hageja nõue suuemas osas koosneb tema enda poolt Xxxxx tn x

kinnistu heakorrastamisel tehtud töö eest nõutavast tasust, lisaks nõuab hageja kohtuväliselt

kostjatega suhtlemisel ja neile nõudekirjade esitamisel kasutatud professionaalse juristi tasu

hüvitamist ning 2014.a sügisel osaliselt sisse kukkunud kuuri katuse tõttu lammutuskulusid.

Seejuures perioodil 01.01.2012 – 31.12.2014 nõuab hageja enda töö hüvitamist väidetavalt

keskmise kuupalga määra järgi tuletatud neto tunnihinna alusel ja perioodil 01.01.2015 –

31.08.2016 on tasu suuruse aluseks AS ISS Eesti hinnapakkumises näidatud hooldustööde ühe

kuu hind koos käibemaksuga.

Hageja ei nimeta konkreetset keskmise kuutasu summat, millest hageja enda netotunnitasu

arvestab, ega põhjenda miks tunnitasu määramisel tuleks lähtuda just nimetatud kriteeriumitest.

Hageja nõue hõlmab kolmeaastast perioodi, mille kestel ametlik keskmine kuutöötasu Eesti

Vabariigis muutus, kuid hageja arvutatud tunnihind on muutumatult 5 eurot.

Samuti hageja kinnitab, et ta ei ole AS-ilt ISS Eesti teenust tellinud, vaid tegi kõik hooldustööd

ise. Hageja jätab nimetamata, milliseid konkreetseid töid hageja krundil on teinud (vastupidiselt

hageja etteheidetele ei nõudnud kohus hagejalt tööde väljatoomist konkreetselt kuupäeva- või

kellaajaliselt).

Hageja viitab AÕS § 72 lg 4 ja § 75 lg 1 normidele, kuid ei too välja nende normide

eeldusasjaolusid. Hageja ei põhjenda, mille alusel kostjad peaksid rahaliselt hüvitama hageja

enda poolt tehtud heakorratöid, kui kogu krunt ja sellel asuvad ehitised on hageja ainuvalduses.

9. Kohus leiab, et hageja enda töö ei ole käsitatav AÕS § 72 lg 4 ega § 75 lg 1 alusel hüvitatava

kuluna. Hageja poolt nõude suurendamine AS ISS Eesti hinnapakkumisele lisatud käibemaksu

võrra olukorras, kus hinnapakkumise teinud ettevõttelt ei ole tegelikult teenust tellitud ega

käibemaksuga kulusid kantud, on põhjendamatu. Hageja viide sellele, et kohtupraktikas on

aktsepteeritud hinnapakkumiste esitamist ja ei nõuta nende andmete ümberkirjutamist

hagiavaldusse, ei tähenda, et hageja ei peaks hagiavalduses üldse nimetama, millistest kuludest

nõue koosneb, ega põhjendama, miks ta arvab, et tal on õigus nõude nende kulude hüvitamist

kostjatelt.

10. Samas „kohtuasja võimalikult terviklikuks ja adekvaatseks tajumiseks ja tunnetamiseks ning

seega selle asja võimalikult õigeks ja õiglaseks lahendamiseks“ kirjeldab hageja hagiavalduses

kolmel leheküljel üksikasjalikult, milliseid ehitus- ja remonditöid ta aastatel 1995 – 2010 Xxxxx

x on teinud ja milline oli iga töölõigu hinnanguline maksumus, kuigi ka hageja ise on seisukohal,

11

et need tööd ja asjaolud asja lahendamisel tähtsust ei oma. Hageja tõdeb, et tal ei ole küll

võimalik kirjalike tõenditega aastate taha ulatuvaid kõiki asjaolusid tõendada, kuid ei pea seda

hagis esitatud asjaolude kontekstis ka oluliseks, sest hageja arvates kostjatel ei ole võimalik

väita, et nad on Xxxxx x kinnistul elanud ja selle väärtuse tõstmiseks kasvõi minimaalselgi

määral midagi rahaliselt (või ka mitterahaliselt) hinnatavalt panustanud.

Kohus juhib tähelepanu, et tegemist on hageja poolt enne kostjate kaasomanikuks saamist tehtud

toimingute ja kulutustega, mis ei saanud omada tähtsust ei kaasomandi lõpetamise, veel vähem

alates 2012.aastast tehtud kulutuste hüvitamise nõude lahendamisel. Kirjeldatud asjaoludest

nähtub lisaks, et hageja nimetatud remonttööd olid seotud Xxxxx x krundil tänavapoolses elamus

asuva korteriga nr 2, mis hagiavalduse (hagiavalduse p 6.1.) kohaselt oli eluruumina ainult

hageja ja tema tütre kasutuses, ning Xxxxx x hoovipoolse elamuga, mille hageja 2003.a kevadel

ostis (hagiavalduse p 6.4.).

11. Kaasomanike vahel kehtib kaasomanikevaheline õigussuhe. Tegemist on lepinguga sarnase

õigussuhtega, mis tekib kaasomandi tekkimisega ja lõpeb kaasomandi lõppemisega.

Kaasomanike vahetumise korral hakkavad juurde tulnud kaasomaniku suhtes õigused ja

kohustused kehtima sellest hetkest alates, kui uus isik saab kaasomanikuks. Isiku puhul, kes talle

kuuluva kaasomandiosa võõrandab, lõpevad kaasomanikuks olemisest tulenevad õigused ja

kohustused sellest hetkest, kui ta enam kaasomanik ei ole. Kohustused, mis muutusid

sissenõutavaks isiku kaasomanikuks olemise ajal, kaasomandiosa võõrandamisega ei lõpe.

Näiteks kui üks kaasomanik teeb asja säilitamiseks vajalikke kulutusi, võib ta AÕS § 72 lg 4

alusel nõuda kulutuste hüvitamist just nendelt kaasomanikelt, kes olid omanikud ajal, mil

kulutuste hüvitamise nõue muutus sissenõutavaks, s.t ajal, mil kulutused tehti (vt K. Paal, „Asja

säilimiseks vajalike toimingute tegemine kaasomandis oleva asja suhtes“,- Juridica IV/2016, lk

252 – 262).

Eeltoodust tulenevalt ei ole õige kostja CC esindaja seisukoht, et kinnisasjade mõtteliste osade

kinkimisega läksid koos omandiõigusega uuele omanikele üle ka kostjate võimalikud

hüvitamiskohustused hageja eest. Samas ei ole ka hagejal õigust nõuda kostjatelt hüvitist

kulutuste eest, mis on tehtud enne 22.09.2010. Hageja on selliste kulude olemasolule oma

kirjades kostjatele pidevalt viidanud, kohtule esitatud hagis nõuab hageja kulutuste hüvitamist

siiski alates 01.01.2012.

12. Hageja poolt kirjalikes avaldustes esile toodud asjaolude kogum (ilma hageja viidatud

tõendeid uurimata ja sealt täiendavaid asjaolusid tuvastamata) ei võimalda kohtul kvalifitseerida

nõuet kulutuste hüvitamise nõudena hageja näidatud AÕS § 72 lg 4 alusel. Hageja ei ole

tuginenud sellele, et tema poolt nõutavate kulude näol oleks tegemist asja säilitamiseks vajalike

kuludega, mille tegemisega ei olnud võimalik oodata, kuni kostjatega kulude tegemises kokku

lepitakse. Hageja järeldus, et kostjate poolt hageja kirjadele vastamata jätmise tõttu ei saanud ta

eeldada, et hagejad tulevikus panustaksid kinnistu hooldamisse, ei võtnud hagejalt kohustust

kulutuste tegemine kostjatega kooskõlastada või neile kavandatavatest kulutustest, mida kostjad

on kohustatud hagejale hüvitada, vähemalt teatada.

Kohus leiab, et ükski hagiavalduses või 01.04.2015 kirjas loetletud kulutustest (õueala

koristamine ja lumetõrje, sh hooldustööd väljaspool kinnisasja piire avalik-õigusliku koormatise

täitmiseks, kuuri lammutamine ja prahi äravedu, prügi utiliseerimise kulu, ruumide kütmise

kulu) ei ole käsitatav asja säilitamiseks vajaliku kulutusena AÕS § 72 lg 4 mõistes.

Õiguskirjanduses leitakse, et AÕS § 72 lg-s 4 sätestatud asja säilimiseks vajalike toimingute ja

säilimiseks vajalike kulutuste sisustamisel tuleb olla kriitiline ja pigem kitsendav. Hindamisel

tuleks arvesse võtta seda, kas toimingud ja kulutused olid sellised, mille tegemisega ei saanud

oodata seni, kuni kaasomanikud läbivad tavapärase otsustusprotseduuri. Reeglina tuleb

kaasomandis oleva asja puhul kõik toimingud ja kulutused teha kas kaasomanike kokkuleppe või

otsuse alusel.

Juhul kui kaasomaniku tehtud kulutusi ei saa pidada säilimiseks vajalikeks või kui kulutused

ületasid säilimiseks vajalikke kulutusi ja kui kaasomanikul ei olnud toimingute ja kulutuste

tegemiseks kaasomanike otsust ega kokkulepet ning kui kaasomanikul ei õnnestu saada teiste

12

kaasomanike heakskiitu tehtud kulutustele, ei saa kaasomanik tehtud kulutuste hüvitamist nõuda

kaasomanikevahelise õigussuhte raames. See ei tähenda, et kaasomanik ei saa üleüldse teistelt

kaasomanikelt tehtud kulutuste hüvitamist nõuda. Kui toiminguid ja kulutusi on tehtud

väljaspool õigussuhet, tuleb kohaldada lepinguvälise võlasuhte norme ning kõne alla võib tulla

nõue ka käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel (vt Kaupo Paal „Asja

säilitamiseks vajalike toimingute tegemine kaasomandis oleva asja suhtes“ – Juridica 1V/2016,

lk 252 – 262). Sellised eeldusasjaolud tuleb aga hagejal endal välja tuua.

13. Hageja toob hagiavalduses välja, et 10.11.2010 saatis ta kostjatele esimese kirja, saamaks

neilt põhimõttelist seisukohta nende kaasomandi osade suurusele vastava mõttelise osa

edaspidise valdamise ja kasutamise, sh korrashoiu ja hooldamise suhtes. Selline pöördumine

võiks olla käsitatav hageja kui ühe kaasomaniku AÕS § 72 kohase ettepanekuna teistele

kaasomanikele leppida kokku kaasomandi eseme valdamises ja kasutamises ning kulude

kandmises, kuid hageja kiri ei sisalda ühtegi konkreetset ettepanekut. Hageja ei soovi kostjatelt

nõusolekut konkreetsete kulude kandmiseks või heakskiitu tehtud kuludele, vaid hageja

hinnangul saab alles pärast kostjate põhimõttelise seisukoha väljaselgitamist hakata

konstruktiivsemalt, detailsemalt ja eesmärgipärasemalt arutlema kaasomandi valdamise ja

kasutamise, sh selle korrashoiu ja hooldamise ning XX poolt Xxxxx x korteri 3 säilitamiseks

tehtud muu hulgas katuse remondiga seotud kulutuste hüvitamisega seonduvate küsimuste üle.

Hageja ei ole kirjas kostjatele ega hagiavalduses tuginenud sellele, et Xxxxx x korteri nr 3 katust

remonditi pärast 22.09.2010, et seda oli hoone säilimise tagamiseks kiiresti vaja teha ning et töö

kiireloomulisuse tõttu ei olnud võimalik kostjatega katuse remontimist kooskõlastada.

10.11.2010 kirjas hageja toob ka esile, et korter 3 kuulub reaalosana talle ning kostjad peavad

arvestama ka sellega, et linnavalitsuse korraldatava enampakkumise tulemusel hageja omandiosa

suureneb veelgi.

Samal ajal olid hageja poolt nimetatud remonttööd tehtud enne, kui kostjatele on otsustatud

õigusvastaselt võõrandatud vara tagastada ja neile 22.09.2010 vara tagastamisega omandiõigus

üle läks. Kuivõrd hageja nimel on 10.11.2010 kirja koostanud jurist, kes osutas õigusabiteenust

oma majandus- ja kutsetegevuse raames, ei saanud hageja olla eksimuses kulude hüvitamise

nõude olemasolu ja õigusliku põhjendatuse osas. Sellest saab järeldada, et hageja püüdis jätta

kostjatele muljet kulude hüvitamise kohustuse olemasolust suuremas ulatuses, kui kostjatel

Xxxxx x kaasomanikena tegelikult oli.

14. Järgmisena pöördus hageja kostjate poole 22.02.2011 kirjalike teadetega Xxxxx tn x

territooriumil heakorra tagamisest. XX selgitab kostjatele Pärnu Linnavolikogu 18.05.2006

määruse nr 23 „Heakorraeeskirja ja koormise kehtestamine“ § -ga 3 kehtestatud heakorra

nõudeid, mille tagamiseks tuleb muuhulgas muru ja heina niita selliselt, et muru või heina kõrgus

maapinnast ei ületaks 15 cm, puudelt ja põõsastelt langenud lehtede riisumine ning

kõrvaldamine, prahi koristamine, krundil paikneva hoone üldkasutataval territooriumiga vahetult

piirneva katuse ja/või räästa külge kogunenud varisemisohtliku lume ja/või jää eemaldamine,

talvisel ajal kõnnitee puhastamine lumest ja libeduse tõrje. Hageja viitab, et XX on viimaste

aastate jooksul taganud kogu Xxxxx x elamu territooriumil heakorra eeskirja täitmise, teinud

aastaringselt heakorratöid (niitnud muru ja koristanud lund). XX märgib, et oma

maailmavaatelistest arusaamadest ja tõekspidamistest johtuvalt peab ta vajalikuks sellist tegevust

jätkata, kuid leiab, et kostjate vastutustundetust ja hoolimatust süvendavaks see, kui hageja poolt

kostjate asemel kohustuste täitmisele ei järgne kostjatele käegakatsutavaid ning kostjaid laiemale

ja sügavamale mõistmisele suunavaid tagajärgi. Selliseks tagajärjeks võib hageja arvates olla

kostjatelt nende kaasomandi suurusele vastavalt mõttelisel osal teatud ajaperioodil heakorra

tagamiseks kuluva summa (kahju) väljanõudmine. Samuti hageja viitab õigusliku tagajärjena

kostjate vastu kaasomandi lõpetamise hagi esitamise võimalusele.

Siinkohal tuleb jälle juhtida tähelepanu sellele, et hagiavalduse kohaselt oli kostjatele

omandiõigus üle läinud 5 kuud enne hageja 22.02.2011 kirja, mistõttu viide, nagu hageja oleks

kostjate eest teinud hooldustöid aastate jooksul on ilmselge liialdus. Samas kirjas hageja, selle

asemel, et teha kostjatele mõistlik pakkumine kaasomandi lõpetamiseks, hoiatab kostjaid ka

13

nende suhtes avalik-õigusliku iseloomuga vastutuse tõstatamise eest, viidates, et Pärnu linna

heakorraeeskirja § 14 lg 1 kohaselt võib eeskirja rikkumisel või koormise täitmata jätmisel

majandusosakond rakendada asendustäitmise ja sunniraha seadust.

Hageja märgib ka hagiavalduses, et heakorraeeskirjast tulenevad krundi omanikele kohustused

hoida korras puhastusala krundi piirist üldkasutataval teeni, kuid hageja ei too välja, kui suurt

töömahtu ja milliste konkreetsete toimingute tegemist see Xxxxx x krundi kaasomanikelt, sh

kostjatelt, eeldas. Näiteks sõltub hooldustööde maht ja iseloom sellest, kas krundi piiri ja avaliku

tee vahel on kõnnitee või haljasala: esimesel juhul tuleb talvel kõnnitee lumest puhtaks lükata ja

teha libeduse tõrjet, teisel juhul nende tööde tegemiseks vajadust ei ole, sest sõidutee lumest

lahtilükkamise korraldab kohalik omavalitsus ning kinnistute omanikel ei ole kohustust teha

libeduse tõrjet sõiduteel. Sellist kohustust ei tule kinnistuomanikele ka hageja viidatud

ehitusseadustikust. See, kui hageja peab lumest vabastama kinnisasja sissepääsu, ei ole avalik-

õigusliku koormise täitmine.

Hageja ei tugine sellele, et tema poolt hooldustööde tegemise tõttu on kostjad pääsenud

sunnirahast või asendustäitmisest.

Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 kohaselt rakendatakse sunnivahendit haldusorgani

ettekirjutuse täitmata jätmise puhul. Kostjate suhtes avalik-õigusliku vastutuse tõstatamine

tähendanuks sunnivahendi kohaldamist ka hageja enda kui Xxxxx x kaasomaniku suhtes, sest

sunnivahendit oleks olnud võimalik kohaldada üksnes juhul, kui puhastusala korrashoidmise

kohustust on rikutud. Kohalik omavalitsus ei saa avalik-õiguslike meetmetega reguleerida

kaasomanike omavahelisi suhteid. Hageja poolt kaasomanike ähvardamist avalik-õiguslike

sanktsioonidega on raske pidada heas usus käitumiseks, milleks AÕS § 72 lg 5 kaasomanikke

vastastikku kohustab.

15. Hageja järgmine kiri kostjatele, millele hagiavalduses tuginetakse ja nõude sisustamiseks

viidatakse, on 01.04.2015 nõudekiri (lisad 2 ja 3) Xxxxx x kinnistu igakuiste hoolduskulude

hüvitamiseks koos alternatiivse ettepanekuga kaasomandi osast loobumiseks XX kasuks. Selles

kirjas XX nõuab kostjatelt 155,42 euro hüvitamist.

AÕS § 75 lg 1 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suuruselt ühisel asjal

lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja

kulutusi. Kohus leiab, et selliste kulutustena võiksid kõne alla tulla avalikul territooriumil

puhastusala hooldamiseks tellitud tööde eest makstud tasud ja mööndustega ka kinnistul asunud

kuuri lammutamise kulud. AÕS § 75 lg 1 ei anna hagejale õiguslikku alust nõuda kostjatelt enda

tööpanuse tagantjärele rahas hüvitamist.

16. Samas 01.04.2015 kirjas esitatud alternatiivse kaasomandi lõpetamise ettepaneku kohaselt

XX märgib, et arvestades kostjate ja T.K. kaasomandi osade suurust (igal 4,6% kinnistust) ning

kinnistu olukorda ettepaneku tegemise ajal, ei ole hageja nõus kaasomandist loobumise vastu

tasuma kostjatele rahalist hüvitist ning loeb oma tsiviilõiguslikud nõuded tasaarvestatuks.

Samal ajal on hageja hagiavalduses kaasomandi lõpetamist puudutavas alajaotuses arvestanud

kummagi kostja kaasomandi osa väärtuseks 800 eurot, lähtudes 2011.a A.S.-lt omandatud

kaasomandi osa väärtusest. See lubab järeldada, et XX on kostjatele teateid ja nõudeid edastanud

eelkõige eesmärgiga survestada kostjaid hageja kasuks kaasomandist tasuta loobuma ning

hagejal ei olnud soovi tegutseda Xxxxx x krundil muu hulgas kostjate huvides. See välistab

hageja enda tööde hüvitamise nõude ka käsundita asjaajamise sätete alusel.

17. Kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise nõude käsundita asjaajamise sätete alusel

rahuldamise eelduseks vastavalt VÕS § 1018 lg-le 1 on, et hageja on midagi teinud kostjate

soodustamiseks ilma, et kostjad oleksid teda selleks kohustanud või andnud õiguse tegu teha

ning lisaks 1) kostjad kiidavad hageja tegutsemise heaks; 2) hageja tegutsemine vastas kostjate

huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või 3) hageja tegutsemine oli muul põhjusel avalikes

huvides oluline. VÕS § 1018 lg 2 kohaselt käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul

puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks.

14

Lisaks tuleneb VÕS § 1020 lg –test 1 ja 2, et enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja

teatama soodustatud isikule teatama asjaajamisele asumise kavatsusest ning ootama ära

soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole

võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt

mõistlikult oodata. Asjaajamisele asumise korral sellest soodustatule eelnevalt teatamata peab

käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisest esimesel võimalusel teatama. Kui see on võimalik

ja käsundita asjaajajalt mõistlikult oodatav, peab käsundita asjaajaja ootama ära soodustatu

edasise otsuse asjaajamise kohta.

VÕS § 1023 sätetest tulenevalt on käsundita asjaajamise eest tasu nõudmise õigus pigem

erandlik, mõistlikku tasu võib eelkõige oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundita

asjaajaja. VÕS § 1023 lg 3 sätestab, et kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele

asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatud isikult kulutuste hüvitamist ja

tasu maksmist, siis ei ole tal käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevaid õigusi, s.h õigust

nõuda käsundita asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist ja kulutuste hüvitamist.

18. Hageja kirjeldatud asjaolude kohaselt hageja küsis kostjatelt 2010.a põhimõttelist seisukohta

nende kaasomandiosade edasise hooldamise kohta ning 2011.a teatas heakorra eeskirjaga krundi

omanikele pandud koormisest. Samas kostja tegi reaalselt toiminguid, mille eest kostjatelt

hüvitist nõuab, perioodil 01.01.2012 – 31.12.2014. Hageja ei ole hagiavalduses tuginenud

sellele, et ta oleks pärast 22.02.2011 teadet ja enne 01.04.2015 nõudekirja kostjatele teatanud, et

hakkab muu hulgas kostjate huvides krunti hooldama ja et sellega kaasnevad kostjatele kulud.

Samuti ei ole hageja esile toonud, et ta tegutses Xxxxx x krundil teadlikult kostjate kasuks, et

hageja tegutsemine vastas kostjate vähemalt eeldatavale tahtele või et hageja oleks kostjatelt

küsinud oma tegutsemise heakskiitmist. Kostjad leiavad, et hageja nõue on väljapressimine, kuna

hageja ise elas sellel kinnistul, kostjatel ehitistesse sissepääs puudus.

Kohus leiab, et kuigi osaliselt kuulus Xxxxx x ka kostjate kaasomandisse ja formaalselt on

hageja tegutsemist Xxxxx x krundil võimalik käsitada kostjate asja ajamisena, on hageja kinnistu

hooldamisel eelkõige ajanud enda asja ja lähtus üksnes enda huvidest.

19. Ka hageja viidatud tõendeid koos hagiavaldusega uurides jääb hageja nõude ja arvestuste

alus ebaselgeks.

Esialgses hagiavalduses hageja palub YYlt välja mõista 367,90 eurot (287,90 + 80) ja CClt

347,96 eurot (287,90 + 80).

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt YYlt nõutavast summast 155,42 eurot vastab 01.04.2015

nõudekirjas esitatud kalkulatsioonile ja hõlmab kulusid perioodil 01.01.2012 – 31.12.2014. CClt

sama perioodi eest nõutav summa on 136,29 eurot, kuna CC pärast 01.04.2015 kirja tasus OÜ

Pärnu Maamõõduteenuse maa mõõdistamise arve 19,13 eurot.

Edasi nõuab hageja YYlt ja CClt kummaltki „kõnealuseid kulusid“ ajavahemiku eest 1. jaanuar

2015 – 31.juuli 2016 summas 131,67 senti, s.o 1 aasta ja 7 kuu eest igakuiselt 6,93 eurot,

lähtudes ISS Eesti AS Lääneregiooni 23.02.2015 hinnapakkumisest ja sellele lisatud

hoolduskoristustööde kirjeldusest.

12.02.2018 hageja suurendas perioodi eest 01.01.2015 – 31.07.2016 nõutavat summat ISS Eest

AS hinnapakkumises sisalduva käibemaksu võrra, s.o kummaltki kostjalt nõutavale summale

lisandus 26,33 eurot.

Samuti hageja suurendas nõudeperioodi 1 kuu võrra, 31.augustini 2016, võttes arvesse, et kostjad

12.09.2016 sõlmitud kinkelepingutega kinkisid oma kaasomandi osad EEle. Seega kummaltki

kostjalt nõutavale summale lisandus 8,31 eurot (summa sisaldab käibemaksu).

Kirjalikult kohtule esitatud lõpliku nõude kohaselt hageja taotleb YYlt välja mõista 402,54

eurot (367,90 + 34,64) ja CClt 382,60 eurot (347,96 + 34,64).

Kohus siinkohal märgib, et YY vastu esitatud nõude arvutamisel on hageja hagiavalduses ja selle

hilisemalt täpsustamisel lähtunud 155,42+131,67 tehte tulemuseks ekslikult märgitud summast

287,90. Õige on 287,09 ehk ka hageja esitatud andmete järgi peaks YYlt nõutav kahju/kulude

hüvitamise summa olema 81 senti väiksem, 401,73 eurot.

15

20. Hageja 22.04.2019 menetlusdokumendis leiab, et hagiavalduse lisades 2 ja 3, milleks ongi

hageja 01.04.2015 identsed kirjad CCle ja YYle (toimikus I kd, lk 23 - 42), on põhjalikult ja

üksikasjalikult selgitatud hagejale tekkinud kahju (kulutuste) koosseisu ja nende kujunemist.

Lisaks sellele, et kohtu tõlgenduse kohaselt peavad kõik asjaolud, millele hageja oma nõude

rajab, sh nõutavate kulude koosseis ja suurus, olema välja toodud hagiavalduses, ei ole ka

viidatud hagi lisades esitatud nõude arvutuskäik ja kulude koosseis üheselt selge.

01.04.2015 kirjades palub XX kaasomanikel solidaarselt hüvitada viimase kolme aasta jooksul

tehtud kulutused kogusummas 1397 eurot ja 50 senti, millest YYl ja CCl kummalgi tuleb tasuda

vastavalt nende kaasomandiosale (s.o kogu kinnistust 4,6%) 64 eurot ja 29 senti,

maamõõdistamise kulud 19,13 eurot ja 1/3 hageja 240 euro suurustest kuludest õigusabile (s.o

kummalgi kostjal 80 eurot) seoses 01.04.2015 kirja koostamisega. Kokku oleks selle arvestuse

järgi kummaltki kostjalt nõutavaks summaks 163,42 eurot (64,29 + 19,13 + 80), hageja nõuab

aga 155,42 eurot. Hageja ei põhjenda, millise kulu arvelt ta nõuet vähendas.

21. 01.04.2015 kirjast selgub, et kinnistu (millest hagejale kuulub 90,8% ja kummalegi kostjale

4,6%) hooldamise kuludena nõuab hageja:

- enda tööpanuse rahalist hüvitamist (iga-aastane aia koristus kevaditi ja sügiseti kolme aasta eest

kogusummas 375 eurot; kevadest sügiseni muru niitmine kolme aasta vältel 219 eurot (sisaldab

ka niiduki hooldust töökojas (1 tund aastas, hinnaga 8 eurot tund, kolme aasta peale kokku 24

eurot; ja niiduki õli maksumust 15 eurot (1 liiter aastas, hind 5 eurot/liiter), talvised

lumehooldustööd ja liivatamine kolme aasta kohta 380,50 eurot);

- elektrikulu elamu köögiosa kütmiseks, et katmata veetoru ei külmuks (kolme aasta peale kokku

155 eurot);

- kaasomanikele kuuluv, tühjana seisnud korteri kütmise kulu, et hoida veetorud lahti; (kolme

talve peale 70 eurot (2 rummi küttepuu hind);

- 2014.a sügisel osaliselt sisse kukkunud katuse tõttu kuuri lammutamise ja kuuris olnud,

kunagise elaniku H.R. prügi peale- ja mahalaadimise eest töömehele makstud tasu (160 eurot, 20

tundi, 8 eurot/tund);

- kuuri lammutusjäätmete ja muu prügi utiliseerimise kulusid (28 eurot);

- pööninguluugi parandamise kulu (10 eurot);

- OÜ Maamõõduteenistuse mõõdistamise arve iga kaasomaniku poolt 19,13 euro hüvitamist.

Hageja 01.04.2015 kirjas loetletud kulude kogusummaks on kohtu arvutuste järgi 1416,63 eurot,

samal ajal hageja arvutas kostjatelt nõutava 64,29 eurot summast 1397,50 eurot. Hagiavaldusest

ega selle lisadest ei ole võimalik aru saada, milliseid 01.04.2015 kirjas loetletud kuludest ja mil

määral see summa sisaldab.

22. Tuleb nõustuda kostjatega, et hageja ei ole nõutavate kulutuste tegemist tõendanud.

Hagejal ei ole tekkinud reaalselt rahas hinnatavat kulu tema enda poolt töö tegemisega kinnistu

heakorrastamisel. Hageja tuletab enda töö tunnihinna 5 eurot netotasuna keskmise töötasu baasil.

Hageja ei märgi hagiavalduses ega selles viidatud 01.04.2015 kirjas, milline on keskmise töötasu

summa, millest ta lähtub. Samuti ei ole hagiavalduses ega selle lisades põhjendatud, miks hageja

enda poolt tehtud õue koristustööd (lehtede riisumine, muru niitmine, lume lükkamine), mis ei

nõua erilisi oskusi ega keerulisi töövõtteid, tuleks tasustada keskmise palgaga.

Krundi niitmise ajakuluks on hageja 01.04.2015 kirjas märgitud 1,5 tundi nädalas, tunni hind 5

eurot. Keskmiselt on ühes kuus neli nädalat, seega ühe kuu ajakulu kokku peaks olema 6 tundi

ning ühe kuu kulu seega 30 eurot. Hageja on aga niitmise ühe kuu kuluks märkinud 4x5= 20

eurot.

Kuuri lammutamise, prahi äraveo ja utiliseerimise kulude tekkimist ja hageja poolt kandmist

oleks olnud võimalik dokumentaalselt tõendada, eriti olukorras, kus vastavad kulud hageja

väidetel tekkisid/kanti 2014.a sügisel ning hageja juba 2010.aastast on kostjatele teatanud, et

kavatseb hakata neilt kulude hüvitamist nõudma.

23. Kohus leiab, et hageja kirjalikud avaldused ja esitatud tõendid näitavad, et hageja peamine

eesmärk nii kostjatele kirjade saatmisel, kui ka hagi esitamisel oli kaasomandi lõpetamine.

16

Hagiavaldusest ja sellele lisatud kostjatele adresseeritud kirjadest nähtub selgelt XX eesmärk

omandada kostjatelt nende omandiosad ilma tasuta või võimalikult väikese hüvitise eest, seda

eesmärki teenib ka kaasomanikelt (põhjendamatute) kulude nõudmine. Nii viitab hageja juba

10.11.2010 esimeses kirjas kostjatele selgesõnaliselt kaasomandi lõpetamisele, mille puhul tuleb

kostjatele hüvitise määramisel arvestada hageja tehtud kulutusi, mh korteri nr 3 katuse

parandamiseks. Seejuures olid kostjad selleks ajaks olnud kaasomanikud vähem kui kaks kuud

ning hageja nimetatud remonttööd olid tehtud enne kostjate kaasomanikuks saamist. 01.04.2015

kirjas teeb hageja kostjatele kulude hüvitamisele alternatiivse ettepaneku kaasomand lõpetada,

kuid märgib, et tasaarvestab võlaõigusliku nõude hüvitamiskohustusega ning ei ole nõus

kostjatele omandist loobumise eest midagi maksma.

24. Kohtu ette toodud asjaolude pinnalt ei saa hageja kulutuste hüvitamise nõuet kvalifitseerida

alusetu rikastumise alusel hüvitamise nõudena.

Kinnisasi on moodustatud 02.09.2014.a. Kulude hüvitamise nõue hõlmab perioodi alates

01.01.2012. Hagiavaldusest ei selgu, kui suur krunt enne kinnistamist Xxxxx tn x ehitiste

omanike valduses oli. Samuti ei ole hageja pidanud vajalikuks põhjendada, kui suurt ala

avalikust territooriumist väljaspool krunti tuli kaasomanikel Pärnu linnavolikogu 2006.a määruse

nr 23 „Heakorraeeskirja ja koormise kehtestamine“ alusel korrastada.

Hageja ei ole välja toonud, millal ja mil viisil või kas üldse on kostjad hageja tegutsemise arvel

alusetult rikastunud, sh säästnud kokkuhoitud kuludelt. Kohtu ette toodud asjaoludel ei olnud

kostjatel kuidagi võimalik hageja arvelt alusetult rikastuda hageja kantud kulude täies ulatuses.

25. Hageja rõhutab hagiavalduses korduvalt, et kostjad ei ole päevagi Xxxxx x kinnistul elanud

ning et nende omandiosa on nii väike, et sellele vastavat osa kinnistul asuvatest ehitistest ei

olekski reaalselt võimalik eesmärgipäraselt kasutada, ka siis mitte, kui kostjate omandiosad liita.

Reaalselt hageja kasutas ka kostjatele kuulunud mõttelist osa (hiljemalt alates 16.06.2016 on

kinnistu hageja ainukasutuses) ehk faktiliselt hageja hooldas, korrastas ja parendas enda elamist,

sh hooldas ja korrastas hooviala ja aeda. Hageja viitab võimalusele, et maa mõõdistamise kulud

võiksid kuuluda hüvitamisele lepinguvälise kohustusena. Hageja nõue maamõõdistamise eest

19,13 euro osas ei ole kontrollitav. Hageja ei ole asjaoluna välja toonud, millal kaasomanikele

arve on esitatud, mis summas ning et hageja on selle arve kostjate eest tasunud. CC on oma osa

nõutud arvest tasunud, kuid see ei tõenda YY vastu esitatud sama nõude põhjendatust. YY leiab,

et ei võlgne XXle midagi. Kostja CC on taotlenud kohaldada hageja nõuetele aegumist.

Sellest tulenevalt ei saaks hageja nõuet rahuldada ka VÕS § 1027 ja § 1041 alusel.

26. AÕS § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt tema omandiosa suurusele kinnisasja

kasutamisega seotud kulud, koormised ja kahju. Kuna aga kostjatel kinnistu valdust ei olnud,

nendele kuuluvat kaasomandiosa oleks reaalselt olnud võimatu otstarbekohaselt kasutada, on

nendelt kinnistu valdamise ja kasutamisega (sh õueala heakorrastamise) seotud kulude nõudmine

vastuolus ka AÕS § 72 lg-s 5 sätestatud hea usu põhimõttega.

Õiguskirjanduses on peetud hea usu põhimõttega vastuolus olevaks kaasomaniku tegevust juhul,

kui ta kasutab kaasomandis olevat asja oma mõttelisest osast suuremas ulatuses, aga kulude

kandmist nõuab vastavalt mõtteliste osade suurusele. AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja

kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Riigikohus on asunud lahendis nr 3-2-1-6-07 p-

s 18 seisukohale, et kuigi kaasomanike sisesuhtes kulutuste ja koormatiste jaotamist reguleeriv

AÕS § 75 lg 1 on erinorm AÕS § 72 suhtes, on ka kulutuste ja koormatiste kandmisega

seonduvad küsimused kaasomandi kasutamise küsimused AÕS § 72 lg 1 tähenduses. Kuna

viimati nimetatud sätte järgi vallatakse ja kasutatakse kaasomandit esmajoones kokkuleppe

alusel, puudub mõistlik põhjus tõlgendada AÕS § 75 lg-t 1 imperatiivsena, st sellisena, et kulude

jaotamisel ei saa kaasomanikud kõrvale kalduda mõtteliste osade suurusest (Riigikohtu lahend

asjas nr 3-2-1-42-04, p 13; lahend asjas nr 3-2-1-121-05, p 42). Kui seaduse järgi on võimalik

määrata kasutuskord selliselt, et mõne kaasomaniku kasutuses on nt ruume rohkem, kui tal oleks

proportsionaalselt õigus kaasomandi osa suuruse järgi, peab olema võimalik vastavalt muuta ka

kulutuste kandmise korda.

17

27. Kohus möönab, et kuuri lammutamise kulu võiks olla käsitatav AÕS § 75 lg 1 alusel

hüvitatava kuluga, millest kostjad peaksid hüvitama oma kaasomandiosa suurusele vastava osa –

kuur oli kõigi kaasomanike kaasomandis, sisselangenud katusega kuur ei ole kasutatav, on

esteetiliselt häiriv ning varemed võivad olla ohtlikud. Tegemist ei olnud aga kinnisasja

säilitamiseks hädavajaliku kuluga, hagejal oli võimalik kulude tegemine ja hüvitamine kostjatega

läbi rääkida. See, et kostjad hageja 10.11.2010 ja 22.02.2011 ultimatiivses vormis teadetele ei

reageerinud, et andnud hagejale õigust jätta kuuri lammutamise vajadusest kostjatele teatamata ja

kulude suurus nendega kooskõlastamata. Hageja ei ole ka tõendanud konkreetsete kulude

tegemist. Kulude hüvitamise nõudmiseks ei piisa paljasõnalisest väitest, et hageja on selliseid

kulusid kandnud. Kostjad vaidlevad hageja nõudele vastu ja hageja pidanuks oma nõuet

tõendama. Samuti võib selles osas kulude hüvitamise proportsioonist kõrvalekaldumiseks anda

alust asjaolu, et kogu kinnistu, sh sellel asunud kuur, oli hageja valduses, hageja ei ole võtnud

midagi ette, et tagada kuuri säilimine. Sellest saab järeldada, et hageja huvi võiski olla kuuri

lammutamine, kuid sellisel juhul ei ole hagejal hea usu põhimõttest lähtuvalt õigust nõuda

kostjatelt lammutuskulude hüvitamist.

Torustiku külmumise vältimiseks ruumide kütmine iseenesest on kohtu hinnangul käsitatav asja

alahoidmiseks tehtava kuluna AÕS § 75 lg 1 tähenduses. Hageja ei ole aga kulu tegelikku

vajadust ja kulutuse tegemist tõendanud. Hagiavaldusest ei selgu, kelle valduses oli elamu

köögiosa, mida tuli kütta elektriga, et katmata veetorud ei külmuks, ning kelle võimuses oli

torude soojustamine. Jääb arusaamatuks, miks hagejal, kellel oli juurdepääs ruumide kütmiseks,

ei olnud võimalik korraldada torude soojustamist, et ei pruukinuks tühjalt seisvaid ja kasutuseta

ruume kütta. Kulude tegelik vajadus ja reaalselt kulude kandmine on tõendamata. Hageja ei ole

vastu vaielnud kostjate väitele, et kostjatel võtit ei olnud ning nad ei pääsenud Xxxxx x

hoonetesse. Kuna hoonetes elas hageja oma tütrega, ei ole kostjatelt ruumide kütmise kulude

hüvitamise nõue käsitatav AÕS § 75 lg 1 kohase nõudena. Lisaks ei saa ruumide kütmist pidada

käsundita asjaajamiseks kostjate huvides, hagejal ei olnud takistust asjaajamisele asumisest

kostjatele vähemalt esimesel võimalusel teatada ja oodata ära kostjate seisukoht. Hageja on selle

asemel esitanud nõude tagantjärele kolme aasta eest.

Hagiavaldusest ega selle lisadest ei ole kontrollitav nõude arvestuse õigsus. Hageja märgib, et

elektrikulu arvestuse aluseks on võetud 12 kW ööpäevas maksumusega 1,30 eurot, millest saaks

mõistlikult järeldada, et ööpäeva elektrikulu ei muutu (12 kW, hinnaga 1,30 eurot (hageja ei ole

täpsustanud, kas see on kilovati või ööpäevase koguse hind), kuid samas on kuude ja aastate

lõikes välja toodud elektri maksumus oluliselt erinev: 2012 oli kogu aasta kulu 76 eurot, 2013.a

65 eurot ja 2014.a 14 eurot.

Samuti on paljasõnaline ja tõendamata hageja nõue seoses väidetavalt tühjana seisva korteri

kütmiseks tehtud kulutustega kolme aasta jooksul, 2 ruumi puid aastas, hinnaga 35 eurot/ruum.

Kolme aasta kulu seega 210 eurot.

28. Kohus leiab, et ükski hageja 01.04.2015 kirjas nimetatud kulutusest ei ole selline, mille

hüvitamist hageja saaks kostjatelt nõuda AÕS § 72 lg 4 alusel või AÕS § 75 lg 1 alusel. Isegi kui

hageja nõutavad kulutused oleksid tõendatud ja neid võiks kvalifitseerida AÕS § 75 lg 1 alusel,

oleks kulude hüvitamise nõudmine kostjatelt vastuolus hea usu põhimõttega, sest hageja on

kinnisasja kasutanud üksinda.

Samuti ei tuvastanud kohus esitatud asjaolude põhjal käsundita asjaajamist, hageja ei ole välja

toonud alusetu rikastumise (millal ja mil viisil kostjad hageja arvel alusetult rikastusid). Nõude

kvalifitseerimise VÕS § 115 lg 1 kohase kahju hüvitamise nõudena hageja välistas, hageja ei ole

kahju nõude rahuldamise eeldusasjaolusid (kostjate poolt kaasomanike suhtest tuleneva

kohustuse rikkumine (kaasomanike vaheline suhe on lepingusarnane suhe) ja kostjate vastutus

rikkumise eest, hagejal kahju tekkimine, põhjuslik seos kostjate rikkumise ja hagejal kahju

tekkimise vahel).

Ükski hageja nimetatud kulutus ei ole olnud kiireloomuline või asja säilitamiseks/

alalahoidmiseks hädavajalik, kõiki kulusid oleks olnud võimalik enne kaasomanikega läbi

rääkida ja kulutuste tegemises kokku leppida.

18

Eeltoodu alusel kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.

29. Hageja kulude hüvitamise nõuded on lisaks vähemalt osaliselt aegunud. TsÜS § 143 kohaselt

kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja CC on aegumise

vastuväite esitanud. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostja esindaja seisukoht, et kuna kostja

CC omandas kinnisasja omandiõiguse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise tehinguga,

tuleb kohaldada nõudele tehingust tuleneva nõude üldist 3-aastast tähtaega.

Hageja leiab, et kohaldada tuleb TsÜS § 149 alusel seadusest tuleneva nõude 10-aastast

aegumistähtaega. Õiguskirjanduses on selgitatud, et sättele alluvad kaasomanike ja

korteriomanike vahelised ühisusest tulenevad nõuded, samuti käsundita asjaajamisest tulenevad

nõuded (vt P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. 2010, lk

482).

Lisaks hageja leiab, et perioodil 01.01.2012 – 31.12.2014 krundi hooldamistööde eest nõutav

tasu on TsÜS § 154 lg 1 kohane korduv kohustus, mille iga osa aegub 3 aastaga alates vastava

osa sissenõutavaks muutumisega.

TsÜS § 147 lg-test 1 ja 2 tulenevalt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil

õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Alusetust rikastumisest

tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 151 lg 1 kohaselt kolm aastat ajast, mil õigustatud

isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Alusetust

rikastumisest tulenev nõue aegub lõikes 1 sätestatust sõltumata hiljemalt 10 aasta möödumisel

alusetu rikastumise toimumisest (TsÜS § 151 lg 2).

Kohus leiab, et asjaõigusseaduse § 72 lg-s 4 sätestatud kaasomaniku õigus nõuda asja

säilitamiseks tehtud kulude hüvitamist võib olla käsitatav seadusest tuleneva nõudena. AÕS § 72

lg 4 alusel alates 01.01.2012 kulude hüvitamise nõue ei olnud 01.08.2016 hagiavalduse esitamise

ajaks aegunud. Kohus tuvastas aga, et hageja ei ole esitanud AÕS § 72 lg 4 järgi

kvalifitseeritavat kulude hüvitamise nõuet.

Hageja ei ole samuti täpsustanud, millal iga nõude osa sissenõutavaks muutus. Hagi esitati

01.08.2016 ning hageja nõuab alates 01.01.2012 tehtud kulutuste hüvitamist. Seega 3-aastase

aegumistähtaja kohaldamisel eelduslikult olid hagiavalduse 01.08.2016 seisuga aegunud nõuded,

mis muutusid sissenõutavaks enne 01.08.2013.

30. Menetluskulude jaotus ja kulude suuruse kindlaksmääramine

31. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel.

31.1. 02.06.2017 määrusega kohus jättis XX hagi CC ja YY vastu kaasomandi lõpetamise nõude

osas läbi vaatamata. Kohus märkis määruses, et menetluskulud jaotatakse asja lõplikul

lahendamisel. Määrus jõustus Riigikohtu 22.01.2018 määrusega.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Praegusel

juhul TsMS § 168 lõigetest 3-5 teistsugust kulude jaotust ei tulene. Kuna XX kaasomandi

lõpetamise nõue jäeti läbi vaatamata, jäävad selle nõudega seotud kulud täise ulatuses XX kanda.

Kaasomandi lõpetamisega seotud menetluskuludeks on hageja poolt hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv, hageja lepingulise esindaja kulud ja kostjate võimalikud menetluskulud, sh

kostjale CCle antud riigi õigusabi kulud.

31.2. Tallinna Ringkonnakohus 08.11.2017 määrusega jättis Pärnu Maakohtu 02.06.2017

määruse muutmata, XX määruskaebuse rahuldamata ning märkis samuti, et menetluskulude

jaotus otsustatakse menetlust lõpetavas lahendis. Määrus jõustus Riigikohtu 22.01.2018

määrusega.

Tallinna Ringkonnakohtu määrusest tulenevalt määrab määruskaebuse esitamisega seotud

kulude jaotuse kindlaks maakohus käesolevas otsuses.

TsMS § TsMS § 171 lg 1 sätestab, et apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või

teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse või teistmisavalduse esitaja,

19

kui kaebus või teistmisavaldus jäävad rahuldamata. Kuna Tallinna Ringkonnakohus jättis

08.11.2017 määrusega XX määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud

kulud, sh nii hageja enda kulud (määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ja lepingulise

esindaja kulud), kui ka kostjate kulud, hageja kanda.

31.3. Pärnu Maakohtu 02.06.2017 ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2017 määrused jõustusid

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.01.2018 määrusega, millega Riigikohus keeldus XX

määruskaebust

menetlusse

võtmast,

arvas

tasutud

kautsjoni

riigituludesse

ja

jättis

kassatsiooniastme menetluskulud XX kanda.

32. Riigikohtu 22.01.2018 määruse järel jätkus maakohtus menetlus hageja rahaliste nõuete osas

kostjata CC ja YY vastu. Kohus jättis XX hagi selles osas täies ulatuses rahuldamata.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt jäävad rahaliste nõuetega seotud menetluskulud täies ulatuses XX kanda.

33. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja

toimiku materjalide alusel.

Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv,

kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 139). Kohtuväliste kulude hulka kuuluvad muu

hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

34. Kohus määras menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja

esitas oma menetluskulude nimekirja, milles märgib, et tema menetluskulude nimekiri kätkeb

endas tsiviilasjas nr 2-16-11590 hageja menetluskulusid seoses kaasomandi lõpetamise nõudega.

Hageja esindaja poolt tehtud toimingute osas, mis sisaldavad endas ka hageja kahjuhüvitise

nõuet, arvestab hageja käesoleva menetluskulud nimekirjas hinnanguliste prognoosidega.

Kuna hageja menetluskulud jäävad täies ulatuses tema enda kanda ja tal ei ole õigust nõuda

kulude hüvitamist kostjatelt, siis kohus hageja menetluskulude suurust põhjalikumalt ei analüüsi.

35. CCle anti 05.12.2016 määrusega asjas riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu

ja kulud osamaksetena ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist.

Kohus on CCle õigusabi osutajaks määratud adv Urmas Arumäele määranud selles asjas riigi

õigusabi tasu suuruseks 384 eurot (sisaldab käibemaksu 20% summas 64 eurot), millest 324

eurot on kohus määranud 03.12.2018 määrusega. 60 eurot täiendavat tasu taotleb adv Arumäe

12.03.2019 seisukoha koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulunud 2 pooltunni eest (tasumäär

25 eurot/pooltund). Kohus leiab, et ka see summa on põhjendatud ja tuleb välja mõista. Kohus

vormistab riigi õigusabi tasu 60 eurot (sisaldab käibemaksu) advokaadile väljamaksmise kohta

eraldi määruse.

36. Kostja CC on riigi õigusabi määruse kohaselt kohustatud riigi õigusabi tasu ja kulud riigile

hüvitama ühe aasta jooksul võrdsete osamaksetena.

TsMS § 190 lg 5 teine lause sätestab, et menetluskulud, mille tasumisest kostja oli vabastatud või

mida kostja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata

jätmise või menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata

jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuna

hagi on jäetud osaliselt läbi vaatamata, sellega seotud hageja määruskaebused kõikides

kohtuastmetes lahenesid hageja kahjuks, rahaliste nõuete osas kohus jätab hagi rahuldamata ja

kõik menetluskulud jäävad hageja kanda, siis tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista CCle

antud riigi õigusabi tasu ja kulud summas 384 eurot (sisaldab käibemaksu 20%).

37. TsMS § 179 lg 5 näeb ette, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks

kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 kohaselt

kohust märgib lahendis, et riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise

korral tuleb XXl maksta riigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

38. Kohus selgitab, et hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel õigus taotleda riigilõivu

osalist tagastamist, kuna kohus jättis kaasomandi lõpetamise nõude läbi vaatamata ja

20

määrus on jõustunud. Hageja tasus 2016.a kummagi kostja vastu esitatud kahe nõude eest

riigilõivu vastavalt nõuete liitmise tulemusel saadud hagihinnale 325 eurot (tsiviilasja hind kuni

4000 eurot). Ainult kaasomandi lõpetamise nõude esitamisel olnuks hagi hind 3500 eurot ja

nõutav riigilõiv 300 eurot kummagi kostja eest. Menetluses olevad rahalised nõuded üksi annaks

tsiviilasja hinnaks vastavalt 382,60 eurot ja 402,54 eurot, mõlema puhul tulnuks hagejal

riigilõivu tasuda 100 eurot (tsiviilasja hinnalt kuni 500 eurot).

Rahalise nõude kohus lahendab sisuliselt, selle eest peab riigilõiv kohtu hinnangul jääma täies

ulatuses tasutuks. Kohus leiab, et hagejal on õigus kummagi kostja vastu esitatud hagi

läbivaatamata jätmise eest tagasi saada 325-100 = 225 eurot riigilõivu (kokku kahe kostja eest

450 eurot).

TsMS § 150 lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel,

kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.

Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv

tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Seega lõpeb 2016.aastal

tasutud riigilõivu osaliselt tagastamise nõue käesoleva kohtuotsuse jõustumisega.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 24.03.2021 kohtuotsuse resolutiivosa:

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 18. juuni 2019. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Parandada Pärnu Maakohtu 18. juuni 2019. a otsuse päises märgitud tsiviilasja hind ja

lugeda tsiviilasja õigeks hinnaks YY osas 402.54 eurot ja CC osas 382.60 eurot.

3. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta XX kanda.

4. Välja mõista XXlt riigituludesse CCle antud riigi õigusabi tasu ja kulude

hüvitamiseks 145.80 eurot. YYl menetluskulud puuduvad.

5. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb XXl tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates 15 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole,

kasutades kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud rekvisiite (sh kohustuslik

viitenumber).

6. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskuludelt on XX kohustatud tasuma riigile viivist

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.