1-19-4999/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-4999 (19259000388) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Prokurör Elle Karm Kriminaalasi G.I süüdistuses KarS § 424 lg järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu Süüdistatav G.I , isikukood XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, Xxxx xxxx, kriminaalkorras töökoht OÜ karistatud: 1) 15.04.2011 Viru Maakohtu poolt KarS §

424 järgi 10 k vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 18 k katseajaga ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 k, 2) 12.04.2012 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi KarS § 65 lg 2 alusel 1 a 10 k vangistusega, mis KarS § 69 alusel asendati 1330 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 a ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 k, 20.07.2012 Viru Maakohtu määrusega pöörati kandmata karistus 1 a 7 k 22 p vangistust täitmisele, karistuse kandmise algus 21.08.2012, vabanes karistuse kandmiselt 12.04.2014, 3) 04.12.2017 Viru Maakohtu poolt KarS § vangistusega lg 1,3 alusel järgi 1 a KarS § 74 tingimisi 2 a katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õigus äravõtmisega 11 k, e 29.03.2019 Viru Maakohtu määrusega pikendati katseaega 2 k võrra, s.o kuni 04.02.2020, kahtlustatavana väärteokorras karistamata, kinni peetud 17.06.2019 Kaitsja v.-adv. abi Andres Veski

määratud korras RESOLUTSIOON:

Juhindudes KrMS § 239 - 249, 2561 - 2565, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada G.I KarS § 424

lg 2 järgi ning karistuseks mõista ü

1 ( ks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud ristust Viru Maakohtu 04.12.2017 otsusega ka mõistetud ärakandmata karistuse 1 (üks) aasta vangistust võrra ning mõista G.I liitkaristuseks 2 aks) aastat 3 (kolm) kuud vangistust. (k

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus alates 17.06.2019 karistusaja hulka ning lugeda G.I karistuse kandmise algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 17.06.2019.

Kohaldada G.I ne alates kohtuotsuse kuulutamisest. suhtes tõkendit vahistami

Tõkend vahistamine G.I suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KarS § 50 lg 1 p 1 ja lg 3 ning KarS § 424 lg 4 p 2 alusel võtta G.I-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks aastaks. ) Liiklusseaduse § 127 alusel on G.I kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2, 2565 lg 2 aluse sta

l välja mõi G.I-lt menetluskuluna sundraha 405 (nelisada v ) eurot riigituludesse. iis

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista G.I-lt menetluskuluna kaitsjatasu 180,72 ( sada kaheksa eurot ja 72 senti) eurot riigituludesse v.-adv. abi Andres üks kümmend Veski

poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulud kokku summas 585,72 eurot tuleb G.I-l tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700032797 ning selgitus: „G.I , 1-19-4999, menetluskulud.“ ei ole tähtajaks Kui menetluskulud tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringk

onnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUS

G.I süüdistatakse selles, et tema, omades kehtivaid kriminaalkaristusi KarS § 424 järgi mootorsõiduki joobes juhtimise eest, juhtis 17.06.2019 kella 16.21 paiku alkoholijoobes olles Lääne Virumaal Väike Maarja vallas Võivere külas Ebavere - - -Simuna mnt 6. kilomeetril sõiduautot registreerimismär . G.I joove tuvastati tõendusliku xxxx giga xxxx alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr ARLK 0022, mille mõõtetulemus oli 1,20 - mg/l. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ei tohi juht olla joobeseisundis ning vastavalt § 69 lg

2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem.

Seega G.I , olles varem karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning juhtides mitmendat korda mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT

Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on G.I-le mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg järgi vangistust. KarS § 65

1 aasta 3 kuud lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 04.12.2017 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta vangistust võrra ja mõista liitkaristuseks

2 aastat 3 kuud vangistust. Karistus pöörata täitmisele kohe ja lugeda KarS § 68 lg 1 alusel karistuse alguseks 17.06.2019. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta G.I-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks.

Süüdistatav G.I on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav G.I on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetlust ja kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid.

G.I uleb süüdi tunnistada KarS § t

424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

KrMS § 2565 lg 2 sätestab, et süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha riteos süüdimõistmise korral (milleks on teise astme ku

810 eurot) suurust

, kuid mitte rohkem kui poole võrra.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetlusku süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluvateks ludeks ½ sundrahast, s.o 405 eurot p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses ja KrMS § 175 lg 1 summas 180,72 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik