2-19-1770/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-1770

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-19-1770 Määruse tegemise aeg ja koht 18.06.2019, Tallinn Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Maarja-Liis Lall Kohtujurist Gerli Alavere Tsiviilasi Korteriühistu Pallasti 33 avaldus A Si vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Korteriühistu Pallasti 33 (registrikood 80172169), lepinguline esindaja Janika Drobot Puudutatud isik: A S (isikukood xxx) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine

RESOLUTSIOON 1. Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1 Puudutatud isik, A S (isikukood xxx) tasub avaldaja, KÜ Pallasti 33 (registrikood 80172169) arveldusarvele nr XXX (Swedbank AS) viitenumbriga 330521 õigusabikulud summas 350 eurot hiljemalt 20.06.2019.a. 1.2 Puudutatud isik tasub KÜ Pallasti 33 arveldusarvele nr XXX (Swedbank AS) viitenumbriga 330521 50% riigilõivust, s.o 25 eurot hiljemalt 20.06.2019.a. 1.3 Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktides 1.1 ja 1.2 märgitud summade tasumisega viivitamisel tasub puudutatud isik viiviseid 0,022% päevas, kuid mitte vähem seadusega ettenähtust, võlgnevatavalt summalt iga viivitatud päeva eest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. 2. Lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. 3. Tagastada avaldajale pool tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot KÜ Pallasti 33 arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS). 4. Tagastada avaldajale enamtasutud riigilõiv 75 eurot KÜ Pallasti 33 arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS).

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD, SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

Tsiviilasi nr 2-19-1770 1. Avaldaja esitas 01.02.2019 kohtule avalduse puudutatud isiku vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Avalduse kohaselt rikkus puudutatud isik korteriühistu põhikirja ja seadusest tulenevat kohustust, kuna puudutatud isik jättis tasumata kommunaalmaksed. Korduvatele meeldetuletustele puudutatud isik ei reageerinud. Avalduse esitamise seisuga moodustas põhivõlgnevus 520,26 eurot ning 31.01.2019 seisuga moodustas viivis 11,43 eurot.

2. Pooled esitasid 14.06.2019. a Harju Maakohtule kinnitamiseks allkirjastatud kompromissi ülaltoodud resolutsioonis märgitud tingimustel. Pooled palusid kompromissilepingu kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetluse. Avaldaja palus tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust.

KOHTU PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt tuleb käesolev tsiviilasi läbi vaadata hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

4. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

5. Kohus selgitab, et TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik ja täidetav, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele TsMS §-de 428 lg 1 p 4 ja 430 alusel. Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetab kohus käesoleva tsiviilasja menetluse.

6. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled määruskaebuse esitamise õigusest loobunud.

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et õigusabikulud summas 350 eurot ja pool tasumisele kuuluvast riigilõivust, s.o 25 eurot jäävad puudutatud isiku kanda.

8. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tuleb avaldajale tagastada pool tasutud riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega poolte poolt. Avalduse esitamisel kuulus tasumisele riigilõiv 50 eurot riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku 125 eurot. Seega on avaldaja tasunud riigilõivu 75 eurot ettenähtust rohkem.

Tsiviilasi nr 2-19-1770 TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Avaldaja on 13.03.2019 esitanud taotluse enamtasutud riigilõivu 75 euro tagastamiseks ja 14.06.2019 kompromissis palunud tagastada pool menetluses tasumisele kuulunud riigilõivust ehk 25 eurot.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja taotlused enamtasutud riigilõivu tagastamiseks ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb enamtasutud riigilõiv summas 75 eurot ning pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot tagastada avaldaja arvelduskontole nr XXX.

(allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall Kohtunik