3-19-1114/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-19-1114 Määruse kuupäev 18.06.2019 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Marju Silveti kaebus Tartu Linnavalitsuse ametnike ja kohtuniku tegevuse peale. Resolutsioon 1. Tagastada Marju Silveti kaebus haldusasjas 3-19-1114. 2. Saata käesoleva määruse teadmiseks kaebajale. 3.Avalikustada jõustunud kohtulahend muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Asjaolud

Marju Silvet on esitanud kaebuse Tartu Halduskohtule Tartu Linnavalitsuse ametnike Jüri Mölderi, Anu Öpiku, Ülle Piirisilla (Piirisild) ning Tartu Maakohtu kohtuniku Margit Jõgeva peale. Kaebaja on palunud teha kindlaks ametnike õigusvastane käitumine, mis seisneb valeandmete esitamises kaebaja kohta ja kaebaja laimamises. Kaebaja on taotlenud teha ettekirjutus toimingu tagajärgede kõrvaldamise kohta. Kaebaja seisukohalt on Jüri Mölder ja Anu Öpik esitanud kaebaja kohta tõele mittevastavaid ja laimavaid väiteid Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-18-582 ning Tartu Halduskohtu haldusasjas 3-18-1779. Ametnik Ülle Piirisild esitas kaebaja kohta tõele mittevastavaid ja laimavaid andmeid Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 05.12.2017 istungil ja kohtunik Margit Jõgeva esitas kaebaja kohta tõele mittevastavaid ja laimavaid väiteid kohtuotsuses tsiviilasjas 2-18-582.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada, sest käesoleva asja vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 121 lg 3 kohaselt

selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. HKMS § 4 lg 1 piirab halduskohtu pädevust, sätestades, et halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Halduskohtul on haldusasja lahendamise raames õigus iseseisvalt ja lõplikult tuvastada kõik selle lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud.

Asja materjalide kohaselt on Tartu Linnavalitsus andnud oma arvamuse nii tsiviilasjas 2-18- 582 kui ka haldusasjas 3-18-1779. Tsiviilasjas on hageja Marju Silvet esitanud hagi Tartu linna vastu hooldustasude nõudmise ja üürilepingu (Sõpruse pst 1-24 Tartus) korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamiseks. Haldusasjas on Marju Silvet nõudnud Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 05.12.2017 koosoleku protokolli nr 40 tühisuse kindlakstegemist seoses tema üürilepingu ülesütlemisega. Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 05.12.2017 koosoleku protokollis nr 40 on otsustatud öelda üles Marju Silvetile eluruum Sõpruse pst 1-24 kasutamise üürileping seonduvalt võlgnevustega. Eluruumi üürileping otsustati lõpetada 28.03.2018. Nimetatud koosoleku protokollist nähtub, et ametnik Ülle Piirisild on koostanud selle küsimuse lahendamiseks ettekande. Kaebaja on koosoleku protokollilist otsustust nr 40 vaidlustanud haldusasjas 3-18-1779 ning nimetatud asjas on kaebus tagastatud kuna nimetatud vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Tartu Ringkonnakohus on kohtulahendis 08.01.2019 3-18-1779 leidnud, et linnavalitsuse eluasemekomisjoni protokolliline otsustus üürilepingu ülesütlemiseks on antud eraõigusliku suhte raames ning see on käsitatav tsiviilõigusliku tahteavaldusena.

Kohus märgib, et eraldi ametnik Ülle Piirisild tegevust, kes esitas üürilepingu korralise ülesütlemise kohta ettekande, vaidlustada ei saa. Tegemist ei ole iseseisva toiminguga HKMS § 6 lg 2 mõttes, mis oleks halduskohtus kaevatav.

Marju Silvet on pöördunud hagiga Tartu Maakohtu poole nõudes üürilepingu korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamist (tsiviilasi 2-18-582). Tsiviilasjas on omapoolsed selgitused kohtule esitanud kostja ehk Tartu linn, asja materjalide kohaselt on vastuse koostanud linnavalitsuse ametnik Anu Öpik (ka esindaja kohtumenetluses) ning dokumendi on allkirjastanud linnasekretär Jüri Mölder.

Kohus märgib, et Tartu Linnavalitsuse poolt antud arvamus eelpoolnimetatud tsiviilkui ka haldusasjas ei ole käesolevas haldusasjas lahendatav. Nimetatud arvamus ei ole haldusakt HKMS § 6 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses ega ka HKMS § 6 lg 2 tähenduses haldusmenetluses tehtav toiming, kuna see ei ole Tartu linna poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, kaebaja õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu toiming. Seega ei ole Tartu linna vastust kohtule võimalik teises kohtumenetluses vaidlustada. Arvamuse vaidlustamine ei anna kaebajale mingisugust õiguslikku kasu. Samuti ei oma iseseisvalt tähendust Ülle Piirisild ettekanne, kuna see on hõlmatud koosoleku protokollis nr 40.

Samuti ei ole võimalik Tartu Halduskohtus vaidlustada kohtunik Margit Jõgeva toimingut, kuna tegemist on kohtunikuga, kes eelnimetatud tsiviilasja menetles ja tegi kohtulahendi. Kohus märgib, et kuna kohtunik ei ole HKMS § 17 alusel vastustaja, kelle peale saab halduskohtus

kaebust esitada, ei ole halduskohus pädev seda lahendama, samuti ei ole kohtunik menetlusosaline haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 mõistes.

Kohus märgib, et kaebajal on võimalik vaidlustada tsiviilasjas 2-18-582 tehtud kohtuotsust tervikuna seadusega sätestatud korras, võimalus on vaidlustada nii kohtuniku kui ka teiste menetlusosaliste seisukohti sama kohtuasja raames.

Eeltoodu alusel puudub kohtul pädevus menetleda Tartu linna ametnike Jüri Mölderi, Anu Öpiku, Ülle Piirisild ja kohtunik Margit Jõgeva toiminguid seonduvalt valeandmete esitamise ja laimamisega ning samuti puudub pädevus teha ettekirjutus toimingute muutmiseks (kõrvaldada tagajärjed).

HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 1 ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Eeltoodu alusel tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebajal on võimalik halduskohtule esitada kaebus seadusega sätestatud korras.

Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (HKMS § 175 lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik