5-19-35/3 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 5-19-35 Otsuse kuupäev

18. juuni 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Eerik Kergandberg ja Malle Seppik Kohtuasi Raivo Paala kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 3. juuni 2019. a otsuse nr 108 peale Menetlusosalised Raivo Paala ja Vabariigi Valimiskomisjon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Raivo Paala (kaebaja) esitas 29. mail 2019 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus tuvastada Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimiste ebaseaduslikkuse.

2. Kaebuse kohaselt on Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 4 lõike 3 punktis 2 sätestatud vangide absoluutne hääletamiskeeld ja EPVS § 4 lõike 6 punktis 2 sätestatud vangide absoluutne kandideerimiskeeld vastuolus põhiseaduse §-ga 58, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni esimese lisaprotokolli artikliga 3, Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELPH) artikliga 40, ÜRO kodanikuja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 25, Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjoni valimiste hea tava koodeksi punktiga I.1.1.d.v ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga.

3. Kaebaja palus Vabariigi Valimiskomisjonil tuvastada, et vanglakaristust kandvale Romeo Kaldale rakenduv kandideerimispiirang Euroopa Parlamendi valimistel rikkus tema õigust vabalt valida, kuna ta soovis hääletada R. Kalda poolt.

4. Kaebaja taotles Vabariigi Valimiskomisjonilt Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimiste tulemuste ebaseaduslikuks tunnistamist ja valimistulemuste välja kuulutamata jätmist. Samuti taotles kaebaja Euroopa Parlamendi teavitamist Eestis toime pandud valimispettusest ning suuniste küsimist Euroopa Parlamendilt ja Euroopa Komisjonilt.

5. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 3. juuni 2019. a otsusega nr 108 R. Paala kaebuse läbi vaatamata, kuna see ei vastanud EPVS §-s 68 ettenähtud nõuetele. EPVS §-st 68 tulenevalt saab isik kaebuse esitada ainult enda rikutud õiguste kaitseks.

5-19-35

2(3)

6. Kaebajal on subjektiivne õigus teha hääletamisel valik nende isikute seast, kes Euroopa Parlamendi valimistel kandideerivad, mitte muude isikute seast. Seega ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud.

7. Seaduste põhiseaduspärasuse kontroll ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses.

8. Kaebaja esitas 6. juunil 2019 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni 3. juuni 2019. a otsuse nr 108 peale.

9. Vabariigi Valimiskomisjon saatis R. Paala kaebuse 7. juunil 2019 Riigikohtule edasi. Kaebuse kaaskirjas vaidleb Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jääb oma otsuses esitatud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata.

KAEBAJA SEISUKOHAD

10. Riigikohtule esitatud kaebuses leiab kaebaja, et Vabariigi Valimiskomisjoni 3. juuni 2019. a otsus nr 108 tuleb tühistada.

11. Kaebaja leiab, et tal on õigus valida iga Euroopa Liidu kodaniku poolt, kes on kandideerimissoovi avaldanud (ELPH artikkel 39). R. Kalda suhtes kohaldatud kandideerimisja hääletamiskeeld on blanketse iseloomuga ning selges vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Isiku õigust kandideerida või hääletada Euroopa Parlamendi valimistel saab piirata vaid kohtuotsusega. R. Kaldat on karistatud ebaseadusliku lisakaristusega, mis ei ole kohtuotsuses kirjas ega karistusseadustikus nähtav ning rikub korduvkaristamise keeldu (ne bis in idem).

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on korduvalt selgitanud, et isik saab valimisasjades kaebuse esitamisega kaitsta üksnes enda subjektiivseid õigusi (vt nt 5. märtsi 2019. a otsus asjas nr 5-19-7/2, punkt 18), mitte vaidlustada kellelegi teisele kohalduvaid piiranguid. Subjektiivne õigus vabalt valida ei tähenda õigust valida mittekandideeriv isik. Huvi, et valimistel saaksid hääletada ja kandideerida kõik vanglakaristust kandvad isikud, ei tähenda subjektiivset õigust (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 27. märtsi 2019. a otsus asjas nr 5-19-16/3, punktid 13 ja 15 ning 6. mai 2019. a otsus asjas nr 5-19-9/2, punkt 13).

13. Esindajate otsest ja üldist Euroopa Parlamenti valimist käsitleva akti, mis on lisatud nõukogu

20. septembri 1976. aasta otsusele 76/787/ESTÜ, EMÜ, Euratom, artikli 8 kohaselt reguleeritakse, kui selle akti muudest sätetest ei tulene teisiti, igas liikmesriigis valimismenetlust riigisiseste õigusnormidega ning liikmesriikidel on valimisnormide kujundamisel suur otsustusõigus (nii ka viidatud otsus asjas nr 5-19-9/2, punkt 23). Õigus reguleerida kaebeõigust niisugustel juhtumitel nagu praegune kuulub liikmesriikide otsustusruumi. Kaebaja osutatud liidupõhiõigus puudutab Euroopa Liidu kodaniku õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel, mitte õigust esitada populaarkaebust. Seega saab isik ka Euroopa Parlamendi valimise asjades kaebuse esitamisega kaitsta üksnes enda subjektiivseid õigusi, mitte esitada kaebust kandideerida sooviva liidukodaniku või avalike huvide kaitseks.

14. Lisaks on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidnud, et R. Kaldale rakenduv kandideerimispiirang on ELPH artikli 52 lõike 1 järgi lubatav (3. mai 2019. a otsus asjas nr 5-19-30/3, punkt 21).

5-19-35

3(3)

15. Seega ei rikkunud Vabariigi Valimiskomisjon R. Paala kaebuse rahuldamata jätmisega tema õigusi.

16. Tuginedes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lõike 1 punktile 2, jätab kolleegium R. Paala kaebuse rahuldamata.

Ivo Pilving, Eerik Kergandberg, Malle Seppik