5-19-32/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 5-19-32 Otsuse kuupäev

18. juuni 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Roosma, liikmed Ivo Pilving ja Malle Seppik Kohtuasi Sulev Švilponise kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 3. juuni 2019. a otsuse nr 109 peale Menetlusosalised Sulev Švilponis ja Vabariigi Valimiskomisjon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sulev Švilponis teatas 22. mail 2019 riigi valimisteenistusele, et soovib olla vaatleja Euroopa Parlamendi 2019. a valimistel elektrooniliselt antud häälte lugemisel. Riigi valimisteenistus andis samal päeval S. Švilponisele teada, et elektrooniliste häälte lugemine toimub 26. mail 2019 kell 19.00. Talle selgitati ka seda, et häälte lugemise ruumis on keelatud kasutada sidevahendeid ning enne hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ei saa ruumist lahkuda.

2. S. Švilponis seadis 26. mail 2019 elektrooniliste häälte lugemise ruumis üles kaks kaamerat ja helisalvesti ning asus häälte lugemise toimingut salvestama. Umbes 40 minutit hiljem pöördus tema poole riigi valimisteenistuse töötaja, kes palus toimingu salvestamine lõpetada. S. Švilponis väljus häälte lugemise ruumist koos valimisteenistuse töötajaga. Ligikaudu 15 minutit hiljem lubas riigi valimisteenistuse juht S. Švilponisel naasta häälte lugemise ruumi ja soovi korral jätkata toimingu vaatlemist ning salvestamist. S. Švilponis seda ei teinud.

3. S. Švilponis esitas 28. mail 2019 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles leidis, et riigi valimisteenistuse toiming (häälte lugemise ruumis kaamerate kasutamise keeld) oli õigusvastane ja rikkus tema õigusi. Ta märkis, et püüdis juba vaidlustatud toimingu ajal esitada selle kohta suulist avaldust riigi valimisteenistuse ametnikele, kuid see jäeti tähelepanuta.

4. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 3. juuni 2019. a otsusega nr 109 S. Švilponise kaebuse rahuldamata. Komisjoni hinnangul kontrollis riigi valimisteenistus kaebaja kaamerates sidevahendite puudumist ning see ei rikkunud tema õigusi. Toimingu eesmärgiks oli tagada Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 591 lõikes 7 ja § 57 lõikes 13 sätestatud nõuete täitmine. Komisjon tegi riigi valimisteenistusele ettekirjutuse selgitada tulevikus toimuvatel valimistoimingutel vaatlejatele nende õigusi ja kohustusi selgemalt ja ühemõttelisemalt.

5-19-32

2(3)

5. S. Švilponis esitas 6. juunil 2019 Riigikohtule kaebuse, milles palub Vabariigi Valimiskomisjoni

3. juuni 2019. a otsuse nr 109 tühistada.

6. Vabariigi Valimiskomisjon edastas 7. juunil 2019 S. Švilponise kaebuse Riigikohtule. Kaebuse kaaskirjas vaidleb Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jääb oma otsuses esitatud seisukohtade juurde ning palub kohtul jätta kaebus rahuldamata.

KAEBAJA SEISUKOHAD

7. Kaebaja selgitab, et riigi valimisteenistuse ametnikud ei kontrollinud tema kaamerates sidevahendite puudumist, vaid keelasid tal kaamerate kasutamise ning pakkusid võimalust kaamerad hoiustada. Ka riigi valimisteenistuse juht ei kontrollinud kaameraid, toimus üksnes vestlus, mille käigus kaebaja selgitas elektrooniliste häälte lugemise toimingu salvestamise eesmärke. Kaameraid kontrollida oleks vajaduse korral saanud ka ilma salvestamist katkestamata. Sidevahendite keeld ei ole otstarbekas, kuna toimingu tegemisel ei näidata hääletamise tulemusi vaatlejatele, samuti oleks teavet hääletamistulemuste kohta võimalik häälte lugemise ruumist ka muul moel edastada. Vaatleja õigused peavad olema selgelt reguleeritud ja tal peab olema võimalik reeglitega tutvuda enne vaatlema minekut. Riigi valimisteenistus ei võtnud 26. mail 2019 vastu kaebaja EPVS § 66 kohaselt esitatud suulist avaldust kaamera kasutamise keelamise kohta.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kohtuasjas on esimeseks küsimuseks, kas Vabariigi Valimiskomisjon leidis vaidlustatud otsuses õigesti, et riigi valimisteenistuse toiming ei rikkunud kaebaja õigusi. Kaebaja esitas Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse seetõttu, et tal keelati elektrooniliste häälte lugemist salvestada.

9. Elektrooniliselt antud häälte lugemine on riigi valimisteenistuse toiming, mis tehakse valimispäeva õhtul avalikult (EPVS § 591 lõiked 1 ja 7). Nagu teisigi valimiste korraldajate avalikke toiminguid, võib igaüks ka seda toimingut vaadelda (EPVS § 161 lõige 1). Vaatleja peab seejuures järgima seadusest tulenevaid piiranguid (enne vaatlemise alustamist tuleb ennast esitleda (EPVS § 161 lõige 2), keelatud on segada toimingu tegemist (EPVS § 161 lõige 4)), lisaks sellele tuleb täita riigi valimisteenistuse juhi määratud isikute suulisi korraldusi (EPVS § 591 lõike 7 teine lause). Vaatleja õigusena (lisaks toimingute ja tegevuse juures viibimisele ning nende audiovisuaalsele jälgimisele) nimetab seadus otsesõnu vaid võimalust kirjutada üles valimisvahendite pitseerimisel kasutatud turvavahendite numbrid (EPVS § 161 lõige 3). Seadus ei anna vaatlejale õigust elektrooniliste häälte lugemise toimingut salvestada, kuid samas ka ei keela seda. Kolleegiumi hinnangul on seadus jätnud riigi valimisteenistusele kaalutlusruumi otsustamaks, kas lubada või keelata selle toimingu salvestamine. Sarnaselt on vaatleja õigused ja kohustused reguleeritud ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses (§ 234 ja § 542 lõike 7 teine lause) ning Riigikogu valimise seaduses (§ 194 ja § 601 lõike 7 teine lause).

10. Euroopa Parlamendi valimiste puhul näeb seadus ette, et häälte lugemise juures viibivad isikud (sh vaatlejad) ei tohi enne hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides lahkuda häälte lugemise ruumist ega kasutada sidevahendeid. Seda nii paberhäälte lugemisel jaoskonnakomisjonis (EPVS § 57 lõike 13 kolmas lause) kui ka elektrooniliste häälte lugemisel riigi valimisteenistuses (EPVS § 591 lõige 7 esimene lause viitab eelnimetatud sättele). Nende piirangute eesmärgiks on tagada, et mõnes liikmesriigis ei saaks hääletamistulemused avalikuks enne seda, kui kõigis liikmesriikides on hääletamine lõppenud (EPVS § 56 teine lause).

5-19-32

3(3)

11. Kaebaja leiab, et tal keelati toimingu salvestamine, riigi valimisteenistus ja Vabariigi Valimiskomisjon on aga seisukohal, et salvestamine peatati kaamerate kontrollimiseks. Tutvunud asjaoludega, nõustub kolleegium kaebajaga selles, et riigi valimisteenistus keelas tal häälte lugemise ruumis toimingu salvestamise. Kaebuses viidatud videosalvestiselt on kuulda, et riigi valimisteenistuse töötaja (ja valveteenistuse töötaja) palusid kaebajal salvestamise lõpetada väitega, et see ei ole lubatud. Kolleegiumil ei ole põhjust kahelda ka kaebaja väidetes, et talle pakuti seejärel võimalust kaamerad hoiule anda.

12. Keeld kasutada häälte lugemise ruumis salvestusvahendeid oli kolleegiumi arvates EPVS § 591 lõike 7 teise lause kohaselt antud suuline korraldus, mis on käsitatav haldusaktina. Lisaks nimetatud sättele tulenes õiguslik alus sellise haldusakti andmiseks kolleegiumi hinnangul EPVS § 10 lõike 1 punktist 1 (riigi valimisteenistuse pädevus tagada valimiste seadusekohane korraldamine, korraldada elektrooniline hääletamine ja teha kindlaks elektroonilise hääletamise tulemus) koostoimes EPVS § 57 lõike 13 kolmanda lausega (keeld kasutada häälte lugemise ruumis sidevahendeid) ja § 56 lõikega 2. Riigi valimisteenistusel oli põhjendatud kahtlus, et kaamerad võivad sisaldada sidevahendeid ning seega rikutakse valimistoimingu tegemise korda ja ohtu võib sattuda hääletamistulemuste salastatus. Kuna vaatlejal ei ole seadusest tulenevat õigust toimingut salvestada, ei olnud salvestamise keelamine eesmärki silmas pidades ka ilmselgelt meelevaldne.

13. Kaebaja heidab riigi valimisteenistusele ette ka seda, et tema avaldus keelu koheseks vaidlustamiseks jäeti valimispäeval tähelepanuta, kuid Vabariigi Valimiskomisjon oma otsuses sellele rikkumisele hinnangut ei andnud. Kolleegium sellega ei nõustu.

14. EPVS § 66 kohaselt saab isik, kes leiab, et valimiste korraldaja on rikkunud seadust, esitada riigi valimisteenistusele suulise või kirjaliku avalduse puuduse kohta (lõiked 1, 3 ja 5). Asjaoludest nähtub, et kaebaja esitas riigi valimisteenistuse suulise korralduse peale, millega keelati toimingu salvestamine, kohe suulise avalduse. Kuigi avaldust ei protokollitud, lahendas riigi valimisteenistuse juht selle viivitamatult ja andis uue suulise korralduse, millega lubas kaebajal toimingu salvestamist jätkata.

15. Eeltoodust lähtudes on kolleegium seisukohal, et riigi valimisteenistuse tegevus ei olnud seadusega vastuolus ning Vabariigi Valimiskomisjon jättis põhjendatult kaebuse rahuldamata. Tuginedes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lõike 1 punktile 2, jätab kolleegium S. Švilponise kaebuse rahuldamata.

16. Kolleegium märgib lisaks, et nõustub nii kaebaja kui ka Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et riigi valimisteenistusel tuleks edaspidi vaatlejatele nende õigusi ja kohustusi paremini selgitada. Seda, kas toimingut tohib salvestada ning millistel tingimustel, tuleks vaatlejatele selgitada enne toimingu algust (nt esitada sellekohane info kodulehel või hiljemalt enne häälte lugemise ruumi sisenemist).

Peeter Roosma, Ivo Pilving, Malle Seppik