4-19-2027/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedjuuni 2019, Narva kohtumaja Toimiku number 4-19-2027 (233017000146) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk - Väärteoasi Rahuldada Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorralises ettekandes sisalduv taotlus J.V-le mõistetud asenduskaristuse täitmisele pööramiseks.
Legislator headnote
AI generated4-19-2027/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Viru Maakohtu 16.04.2019 kohtumäärusega väärteoasjas nr 4-19-2027 J.V-le mõistetud karistus õjuva põhjuseta erakorralise ettekande ja juhul, kui J.V ei ilmu m läbivaatamisele kohtusse, teeb kriminaalhooldusametnik vastavalt KrMS § 429 lg 1 ettepaneku, võtta J.V vahi alla.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
4-19-2027
1(3)
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2019, Narva kohtumaja Toimiku number 4-19-2027 (233017000146) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk - Väärteoasi
Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnik Anna-Liisa Russki erakorraline ettekanne J.V suhtes Süüdlane J.V
isikukood XXX; elukoht Venemaa XXX; Föderatsiooni kodakondsus
RESOLUTSIOON
Juhindud -st 212 lg 1, maakohus otsustas: es väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §
Rahuldada Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorralises ettekandes sisalduv taotlus J.V-le mõistetud asenduskaristuse täitmisele pööramiseks.
KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele
J.V-le Viru Maakohtu 16.04.2019 kohtumäärusega nr 4- -2027 asenduskaristus 1 ( ) aresti. mõistetud üks päev
VTMS § 205 lg 2 alusel teatab maakohus J.V-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase arestimajja saabumise aeg. VTMS § 205 J.V
lg 4 alusel, kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandm J.V isele arestimajja, teatab arestimaja sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale (1. Mai tn 2, Narva) ja kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja.
Määrus edastada J.V-le , Viru Vanglale ja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuurile.
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama.
4-19-2027
2(3) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viru Maakohtu 16.04.2019 kohtu nr 4-19-2027 rahuldati Politseija
määrusega
Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus ning J.V-le asendati määratud rahatrahv
ühe päeva arestiga, KarS § 69 lg 1 alusel asendati määratud arest
J.V-le viie tunni
üldkasuliku tööga. tuli üldkasulik töö sooritada ühe J.V kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. määrus jõustus Viru Maakohtu 16.04.2019 kohtu
03.05.2019.
2. 10.06.2019 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule J.V kohta erakorralise et sooritamata. Kriminaalhooldusametniku tekande põhjusel, et üldkasulik töö on ettekande kohaselt ei ole sooritatud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Kirjalikku seletust J.V-lt võtta ei saanud, kuna ta kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ei ilmunud.
Esmakohtumine J.V-le 13.05
oli määratud .2019, kuid määratud ajal
kriminaalhooldusalune ei ilmunud vastuvõtule. Kriminaalhooldusamenik edastas J.V-le
20.05.2019 , kuid J.V uue kutse vastuvõtule ilmumiseks ja seejärel 30.05.2019
vastuvõtule ei ilmunud ega teavitanud ka mitte ilmumise põhjusest. Kriminaalhooldaja hindab katseaja kulgu mitterahuldavaks, sest J.V hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Arvestades, et J.V si ning tuginedes VTMS ei täida talle kohtu poolt määratud kohustu § 2101
69 lg 6 alusel teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku p lg 1 ja KarS § öörata täitmisele
Viru Maakohtu 16.04.2019 kohtumäärusega väärteoasjas nr 4-19-2027 J.V-le mõistetud karistus õjuva põhjuseta erakorralise ettekande ja juhul, kui J.V ei ilmu m läbivaatamisele kohtusse, teeb kriminaalhooldusametnik vastavalt KrMS § 429 lg 1 ettepaneku, võtta J.V vahi alla.
3. J.V-le
Kuigi seadus seda ei nõua, otsustas kohus anda võimaluse anda
üldkasuliku töö tegemata jätmise kohta selgitusi. Kohus määras asja arutamisele ja saatis J.V-le kutse ilmumaks Viru Maakohtu Narva kohtumajja 18.06.2019 toimuvale kohtuistungile. Kutse kättetoimetamine J.V elukohajärgsel aadressil õnnestus. J.V
11.06.2019 ja mida kinnitab tema allkiri on kutse kätte saanud isiklikult allkirja vastu väljastusteatel.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.
Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse, toimiku materjalid leiab, et kriminaalhooldusosakonna endatud ning kuulub rahuldamisele. taotlus on põhj
5. KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.
Kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, siis tulenevalt VTMS § 2101
lg 1 ja § 2103
-st 1 esitab selle rikkumise tuvastanud tuvastanud lg kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. Ning sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui süüdlane ei saa talle mõistetud või määratud üldkasulikku tööd teha haiguse või perekondliku olukorra tõttu või seetõttu, et ta täidab ajateenistuskohustust või osaleb õppekogunemisel, esitab kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks. Taotlus peab sisaldama andmeid peatamise aluste ning ettepanekut peatamise aja kohta. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö tähtaja üldist piirangut.
4-19-2027
3(3)
6. Kohus tuvastas, et J.V
ei täitnud talle kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunde ettenähtud aja jooksul. antud piisavalt pikk tähtaeg, s.o Seejuures oli J.V-le kuud 5 tunni teostamiseks ning J.V avaldas 16.04.2019 toimunud kohtuistungil ise soovi j Vaatamata korduvalt J.V a valmisolekut teha ühiskondliku tööd.
elukohajärgsele aadressile edastatud kutsetele J.V kriminaalhooldaja vastuvõtule ei ilmunud ning e valmisolekut isegi . J.V ei üldkasuliku töö sooritamis üles ei näidanud
ole mingilgi viisil
näidanud üles valmisolekut võtta kriminaalhooldusametnikuga ühendust valmisolekuga kohtumääruse täitmiseks alustada üldkasuliku töö sooritamist. Kusjuures kriminaalhooldusametniku kutsed olid edastatud J.V kodusele aadressile, mille ta ise oli kohtuistungil enda elukoha aadressina üles näidanud. Ka ei võtnud J.V kriminaalhooldusametnikuga ühendust telefoni teel, andmaks teada, millal ta on valmis ilmuma kriminaalhooldaja vastuvõtule. Ka mitteilmumise põhjust J.V
kriminaalhooldusametnikutel teatavaks teinud ei ole. Kriminaalhoolduse käigus J.V-le töökohta ning üldkasuliku töö tegemise kohta, aega ja laadi tutvustada ei saanud, kuna J.V
J.V on kohtule kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ei ilmunud.
kinnitanud, et tema elukoht, kust ta on kättesaadav, on XXX. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et J.V rikkus üldkasuliku töö sooritamise distsipliini, kuna ei taha üldkasulikku tööd teha ja hoiab selle tegemisest kõrvale teadlikult.
7. Vaatamata J.V-le
antud võimalusele sooritada üldkasulik töö talle sobivatel tingimustel, ta misel isegi ei asunud. Arvestades kriminaalhooldaja üldkasulikku tööd soorita hinnangut, on kohus veendunud, et J.V rikkus üldkasuliku töö sooritamise distsipliini, ta ei soovi üldkasulikku tööd teha, ta hoidus tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning tal puudus selleks mõjuv põhjus. Tal ei esinenud mingit objektiivset takistust, mis ei võimaldanud üldkasulikku tööd sooritada. Kohus on seisukohal, et tegemist on J.V iseloomustava käitumismustriga, kuna üldkasulik töö määratigi talle põhjusel, et ta oli esmalt jätnud pika aja jooksul talle määratud rahatrahvi tasumata. Eelnevast lähtuvalt esinevad a ntud juhul alused asenduskaristusena mõistetud aresti täitmisele pööramiseks.
8. Politseija Piirivalveameti otsustega oli J.V-le määratud karistuseks rahatrahv
-st 6 trahviühikut, mis on KarS § 72 lg 2 kohaselt võrdne päeva arestiga. KarS § 69 lg
tulenevalt peab aresti täitmisele pööramisel arvestama kandmisele kuuluvast karistusest maha tehtud üldkasulik töö. J.V ei ole sooritanud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Seega kuulub ärakandmisele päev aresti.
9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 69 lg 6, VTMS § 2101 - lg st 1 ja 2, § 2103 -st lg
1 rahuldab kohus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorraline ettekande ja pöörab Viru Maakohtu kohtumäärusega nr 16.04.2019 4-19-2027 asenduskaristusena
mõistetud aresti täitmisele. J.V aresti. kuulub ärakandmisele päev Kriminaalhooldusametniku taotlus, võtta vahi alla jääb rahuldamata, kuna VTMS J.V ei näe ette võimalust vahistamise kohaldamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/