2-17-19074/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

25. juuni 2019 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-

toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-17-19074

Kohtuasi

A Mi hagi L S vastu võlgnevuse 2281,06 euro

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2281,06 eurot

Kohtuistungi aeg

13. mai 2019

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A M (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx)

Kostja: L S (isikukood xxxx) seaduslik esindaja eestkostja L

S, lepinguline esindaja Marina Smirnova

Resolutsioon

1. A Mi hagi L S vastu võlgnevuse 2281,06 euro

väljamõistmiseks rahuldada osaliselt

2. Välja mõista L Slt A Mi kasuks 1110,92 eurot (üks tuhat

ükssada kümme eurot ja 92 senti)

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud poolte endi kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hageja nõue

1. A M (edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis välja mõista L S (edaspidi kostja)

võlgnevus 2281,06 eurot.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt ostis hageja 20.04.2017 kohtutäitur Urmas Tärno

büroo oksjonilt korteri xxxx, mis registreeriti 09.06.17. Korteri sai hageja kätte 20.07.2017

kuna kostja elas korteris ega vabastanud seda varem. Alates ajast kui korter registreeriti

hageja nimele kinnistusregistris kuni korteri vastuvõtmiseni 20.07.2017 tekitas kostja

kommunaalkulude võla 2281,06 eurot. Kostja lubas, et maksab tema tarbitud

kommunaalkulud hagejale ära, kuid kõik lubadused ja tähtajad on täitmata. Nüüd keeldub

kostja esindaja üldse maksmast ega vasta hageja pöördumistele.

3. Korteri xxxx oksjonil omandamisel 20.04.2017 oli üks tingimustest, et võlg Korteriühistu

xxxx ees on kohtutäituri 20.04.17 kirja järgi 2618,37 eurot. Teise osa korteriühistu võlast

maksis kohtutäitur.

4. Esimene kommunaalarve korteriühistult tuli hagejale 16.06.2017, kus võlasumma oli

8856,47 eurot. Arve on esitatud 2017.a maikuu eest ja adresseeritud kostjale. Teine arve

korteriühistult tuli 17.07.2017 summas 4855,83 ning koguvõlg on vähenenud kohtutäituri

makstud summa osas. Hageja maksis korteriühistule võla täies ulatuses, kuid leiab, et tema

osa sellest on 2618,37 eurot, sest võlasumma sai hageja teada alles peale korteri saamist.

5. Kolmas arve korteriühistult tuli hagejale summas 68,04 eurot 2017 juulikuus, kusjuures

kostja oli korteris 01.- 20.07.2017 st 20 kalendripäeva. Hageja maksis ka selle arve täies

ulatuses. Kostja kommunaalkulud juulikuu eest perioodil 1-20.07.2017 olid 43,90 eurot.

6. Hageja hinnangul on kostja võlg hageja ees kokku 2281,06 eurot, mille ta palub kohtul

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kostja vastuväited

7. Kostja ei vaidle vastu, et hageja omandas korteriomandi aadressil xxxx enampakkumise teel

kohtutäitur Urmas Tärno poolt läbi viidud oksjonil 20.04.2017, et kohtutäitur Urmas Tärno

tõstis kostja 20.07.2017 korterist välja ja andis korteri hageja valdusesse ning, et perioodil

20.04.2017 kuni 20.07.2017 kasutas kostja hagejale kuuluvat korterit. Kostja tunnistab hagi

osaliselt summas 76,73 eurot: arve nr 201705077 alusel mai kuu eest summas 25,37 eurot;

arve 201706077 alusel juuni kuu eest summas 37,82 eurot; arve nr 201706077 alusel juuli

kuu eest summas 13,54 eurot.

8. Hageja palub nõue ülejäänud osas kokku summas 2204,27 eurot jätta rahuldamata.

Vastuväidete kohaselt ei olnud kostja teo- ja otsusevõimeline isik, talle on Harju Maakohtu

määrusega tsiviilasjas nr 2-17-12883 määratud eestkostja ja märgitud, et kostja ei ole

võimeline sõlmima iseseisvalt tehinguid.

9. Nõude esemeks on enampakkumise järgselt, perioodil mai 2017 kuni 20.07.2017 kostja poolt

tarbitud teenuste ning muude majandamiskulude eest maksmata arved kokku 2 281 eurot.

Kostja on KOS § 13 lg-tele 4 ja 5 tuginedes seisukohal, et oksjoni hetkeks kostja poolt

tekitatud kommunaalmaksete võla kohustub tasuma korteri uus omanik, so hageja aga

perioodil 20.04.2017 kuni 20.07.2017 maksed kommunaalteenuste eest peab hüvitama

hagejale kostja. Poolte vahel puudus kokkulepe üüri tasumiseks, kuid kostja eestkostja lubas

hagejale hüvitada kostja poolt antud ajavahemikul tarbitud kommunaalteenuste eest. Kostja

on seisukohal, et ta ei pea tasuma arvetel märgitud korteriomandi omaniku kohustuste eest.

10. Vastuväidete kohaselt on omaniku kohustuseks tasuda KÜ Kurepõllu arvest nr 201705077

mai kuu eest, kokku 78,10 eurot - halduskulud 7,76 eurot, hoolduskulud 7,23 eurot,

remondifond 30,97 eurot, autoparkla videovalvesüsteemi eest 5 eurot (nimetatud summa on

KÜ Kurepõllu poolt maha arvestatud arves nr 20170677), raamatupidamise ja kantselei

kulud 1,729 eurot. Seega, põhjendatud hageja nõue arve nr 201705077 järgi on mai kuu eest

kokku 25,37 eurot (elektri energia 2,46 eurot + prügivedu 2,15 eurot + küte 13,15 eurot +

käterätikukuivataja 5,88 eurot + lift 1,729 eurot).

11. KÜ xxxx arvest nr 201706077 juuni kuu eest, kokku 1068,56 eurot, on omaniku kohustuseks

tasuda - halduskulud 7,76 eurot, hoolduskulud 7,23 eurot, remondifond 30,97 eurot,

raamatupidamise ja kantselei kulud 1,729 eurot, vee ja kanalisatsiooni ning vee soojendamise

eest. Kostja arvab, et põhjendatud hageja nõue arve nr 201706077 juuni kuu eest on kokku

11,64 eurot (elektri energia 1,99 eurot + prügivedu 2,04 eurot + käterätikukuivataja 5,88

eurot + lift 1,729 eurot). 2017.a juunikuu eest esitatud arvest nähtuvalt on anomaalselt suure

arve põhjustajaks erakordselt suur sooja ja külma vee tarbimine, kuid faktiline tarbimine

toimus varasemal perioodil (aastatel), kuivõrd juunis 2017.a selgus, et kostja on jätnud

esitamata korteriühistule igakuiselt vee näidud. Kostja kinnitab, et alates 2012. aastast ei

esitanud ta KÜ-le veemõõtjate näite, mistõttu perioodil alates 2012 kuni 17.07.2018 on

tekkinud võlg tarbitud vee eest. Kuna 6,5 aasta jooksul KÜ xxxx poolt kostjale arvet tarbitud

vee eest ei esitatud, siis arves nr 201706077 märgitud veemõõtjate näidud ei tähenda, et 2017

juunikuus kostja tarbis 273.88 m³ külma vett ja 104.07 m³ sooja vett. Arves nr 20170677 on

märgitud kostja tarbitud vee kogus ajavahemiku eest alates 2012 kuni 17.07.2017.

12. Kuna korteriomandi soetas hageja oksjonilt, siis oksjoni hetkeks kostja tekitatud

kommunaalmaksete võla peab tasuma korteri uus omanik, so hageja. Hagejal on kohustus

tõendada, et arves nr 201706077 märgitud vee koguse tarbis kostja 2017.a juunikuu jooksul.

Juulikuu arves on märgitud, et kostja tarbis 2,12 m³ külma vett ja 0,93 m³ sooja vett, mis on

mõistlik kogus, mistõttu kostja on nõus hüvitama hagejale juunikuus tarbitud külma ja sooja

vee eest 13,09 eurot, mis on keskmine kuutasu vee eest (võlg tarbitud vee eest 1034,19 eurot

: 79 kuud = 13.09 eurot). Samuti kostja on nõus hüvitama 13.09 eurot 2017 maikuus tarbitud

vee eest. Eeltoodu alusel kostja tunnistab hageja nõuet arve nr 201706077 osas summas

37,82 eurot.

13. Kostja on nõus hageja nõudega arvest nr 201707077 osaliselt olles seisukohal, et

korteriomandi omaniku kohustuseks on tasuda halduskulude eest 7,76 eurot, hoolduskulude

eest 7,23 eurot, remondifondi eest 30,97 eurot, raamatupidamise ja kantselei kulude eest

1,729 eurot. Seega arvab kostja, et põhjendatud on hageja nõue arvest nr 201706077 20

päeva eest juunikuus 2/3 summast 20,31 eurot so 13,54 eurot (elektrienergia 2,20 eurot +

prügivedu 1,94 eurot + vesi ja kanalisatsioon 4,41 eurot + vee soojendamine 4,15 eurot +

käterätikukuivataja 5,88 eurot + lift 1,729 eurot).

Kohtuotsuse põhjendused

14. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja omandas korteriomandi aadressil xxxx 20.04.2017

enampakkumise teel kohtutäitur Urmas Tärno poolt läbi viidud oksjonil, et korteriomandi

omandamisel tehti hagejale teatavaks korteriomaniku võlg 2618,37 eurot, et kohtutäitur

Urmas Tärno tõstis kostja 20.07.2017 korterist välja ja andis korteri hageja valdusesse, et

poolte vahel ei ole sõlmitud üürilepingut ning, et perioodil 20.04.2017 kuni 20.07.2017

kasutas kostja hagejale kuuluvat korterit, et hageja on korteriühistule tasunud vaidlusalused

arved täies ulatuses ning selle üle, et kostja võlgneb hagejale kokku 76,73 eurot arve nr

201705077 alusel mai kuu eest 25,37 eurot; arve 201706077 alusel juuni kuu eest 37,82 eurot

ja arve nr 201706077 alusel juuli kuu eest 13,54 eurot.

15. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja võlgnevus hageja ees on 2281,06 eurot ja kas ta on

kohustatud selle täies ulatuses hagejale tasuma.

16. Hageja poolt korteriomandi omandamise ajal kehtinud KOS 13 lg 1 sätestas, et

korteriomanik

tasub

kaasomandil

lasuvad

maksud,

kannab

avalik-õiguslikud

reaalkoormatised

ja

kaasomandi

majandamise

kulutused

ning

saab

kaasomandi

majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud

võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KÜS § 15¹ lg 1 kohaselt on

majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele

vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt

elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja

energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui

korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS §15¹ lg 2 sisalduva täpsustuse järgi loetakse

eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutamiskõlblikus seisukorras ja

tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide,

tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist.

Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.

17. KOS 13 lg 4 sätestas, et korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja

sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest

käendajana. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Sama paragrahvi lg 5

sätestas, et kui korteriomand müüakse täitemenetluses ja käesoleva paragrahvi lõikes 4

nimetatud nõue on ostjale teatavaks tehtud, puudub korteriomandi omandajal tagasinõue

eelmise omaniku vastu.

18. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab

üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 152 lg 1

esimese lause kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses

üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu.

19. KOS § 13 lg-st 4 ja 5 tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal oli kohustus tasuda kostja

võlg talle täitemenetluses läbi viidud oksjonil teatavaks tehtud summas ehk 2618,37 eurot.

Kuna hageja on tasunud KÜ-le xxxx ka ülejäänud kostja võlgnevuse käendajana, siis on tal

VÕS § 145 lg-st 1 ja § 152 lg 1 esimesest lausest tulenevalt tagasinõue põhivõlgniku vastu.

20. Kohus võttes arvesse, et kostja ei olnud ajavahemikul 20.04.2017 kuni 20.07.2017 enam

korteri omanikuks, mistõttu tal puudusid korteriühistu ees korteriomaniku kohustused, et

poolte vahel puudus üürileping või muu kokkulepe korteriühistu poolt esitatud arvete järgi

kõigi kulutuste ja teenuste eest tasumiseks, et hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel oli

suuline kokkulepe hüvitada kostja poolt korteris elatud perioodil tarbitud kommunaalteenuste

eest, siis kuulub korteriühistu poolt esitatud arvete alusel esitatud hageja nõue kostja vastu

rahuldamisele osaliselt tarbitud teenuste eest.

21. Kohtule esitatud KÜ xxxx arvega nr 201705077 on tõendatud, et maikuu maksete summa oli

kokku 78,10 eurot, millest on korteriomaniku kohustuseks tasuda halduskulud 7,76 eurot,

hoolduskulud 7,23 eurot, remondifond 30,97 eurot, autoparkla videovalvesüsteemi eest 5

eurot (arvestatud arves nr 20170677), raamatupidamise ja kantselei kulud 1,729 eurot, mida

kokkuleppe puudumise tõttu ei saa kostjalt hageja kasuks välja mõista. Seega on hageja nõue

põhjendatud arve nr 201705077 alusel maikuu eest kokku 25,37 eurot, millest moodustab

elektri energia 2,46 eurot, prügivedu 2,15 eurot, küte 13,15 eurot, käterätikukuivataja 5,88

eurot, lift 1,729 eurot.

22. KÜ xxxx arvega nr 201706077 on tõendatud, et juunikuu maksete summa oli kokku 1068,56

eurot, millest külma vee ja kanalisatsiooni kulu oli 568,57 eurot ja vee soojendamise kulu

465,62 eurot. Vaidlus puudub, et pikaajaline võlgnevus tekkis kostja poolt näitude teatamata

jätmise tõttu ajavahemikul 2012-2017.a. Kohus on seisukohal, et antud teenuste eest on

kohustatud tasuma kostja, kuna hagejat ei olnud sellest võlast täitemenetluses korteri

võõrandamisel teavitatud.

23. Kostja on taotlenud nõudele aegumise kohaldamist. TsÜS § 154 lg-st 1 tuleneb, et korduvate

kohustuste täitmise nõude tähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning

aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub

sissenõutavaks.

24. Kohus jätab kostja taotluse kohaldada hageja nõudele külma vee ja kanalisatsiooni kulu

568,57 eurot ja vee soojendamise kulu 465,62 eurot osas aegumist rahuldamata, kuivõrd

juunikuu arvel märgitud teenuste kasutamise täpne aeg, mõõdetav kogus ega rahaline suurus

ei ole teada. Järelikult ei ole võimalik ka kindlaks teha, kas mingi osa nõudest on aegunud

või mitte. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale lisaks omaksvõetud kõrvalkulude nõudele

37,82 eurot veel 1034,19 eurot, seega kokku 1072,01 eurot.

25. Kohus nõustub kostjaga selles, et KÜ xxxx arvest nr 201706077 juunikuu eest, kokku

1068,56 eurot, on omaniku kohustuseks tasuda - halduskulud 7,76 eurot, hoolduskulud 7,23

eurot, remondifond 30,97 eurot, raamatupidamise ja kantselei kulud 1,729 eurot, mistõttu

tuleb selles osas jätta nõue rahuldamata.

26. Juulikuu arves märgitud külma ja sooja vee tarbimise võttis kostja omaks, samuti oli kostja

nõus hüvitama 13.09 eurot 2017.a maikuus tarbitud vee eest. Eeltoodu alusel kostja tunnistas

hageja nõuet arve nr 201706077 osas summas 37,82 eurot, mis tuleb talt hageja kasuks välja

mõista.

27. Arvest nr 201707077 on kostja omaks võtnud kulutused, millest elektrienergia kulu on 2,20

eurot, prügivedu 1,94 eurot, vesi ja kanalisatsioon 4,41 eurot, vee soojendamine 4,15 eurot,

käterätikukuivataja 5,88 eurot ja lift 1,729 eurot, 20 päeva eest kokku 13,54 eurot. Kohus on

seisukohal, et hageja nõue arve nr 201707077 alusel tuleb rahuldamata jätta kulude osas, mis

kuuluvad korteriomandi omaniku kohustuste hulka s.o halduskulud 7,76 eurot, hoolduskulud

7,23 eurot, remondifond 30,97 eurot, raamatupidamise ja kantselei kulud 1,729 eurot ning

osutatud teenuste osas 10 päeva eest, millal kostja korterit enam ei kasutanud.

28. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks

määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine ja VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja

õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.

29. Seega on hagi põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt kokku

summas 1110,92 eurot.

Menetluskulude jaotus

30. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas

hagi ligikaudu pooles ulatuses, siis tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna RK 31.01.2020 kohtulahendiga.