4-19-2415/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Rahatrahvi asendamine

üldkasuliku tööga

Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

18. juuni 2019 Väärteoasja number nr 4-19-2415 (2317,17,007658) Lahend väärteomenetluses

Politseija Piirivalveameti

prefektuu Põhja ri

25.09.2017 otsus M.V

karistamises liiklusseaduse (

201 lg 2 alusel 135 LS) § trahviühikuga s.o 540 euro suuruse rahatrahviga Kohtunik Kadi Aavik Taotlus väärteoasjas asenduskaristuse kohaldamine Taotluse esitaja Politseija Piirivalveameti prefektuur Põhja Süüdlane INDREK PAJUMÄGi

isikukood XXX aadress ; xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx Kohtutäitur Jane Rumjantseva

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- Ja Piirivalveameti prefektuuri avaldus rahatrahvi

Põhja asendamiseks.

2. Asendada

M.V-le kohtuvälise menetleja Politsei

- Ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri 25.09.2017.a. otsusega mõistetud tasumata rahatrahv 135 trahviühikut arestiga 13 päeva ning asendada arest üldkasuliku tööga 13 tundi, mis tuleb teostada 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

3. Üldkasuliku töö tegemine toimub Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Üldkasuliku töö korraldamiseks tuleb süüdlasel olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste (

ja/või probleemide korral pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril

7 500 saata e-kiri aadressil või tartukrho.info@just.ee ).

4. Selgitada

M.V-le et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale , üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

5.

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Määrus saata täitmise korraldamiseks Viljandi esindusele, süüdlasele ja teadmiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA

MENETLUSE KÄIK

Sissenõudja Politsei Põhja

- ja Piirivalveameti Prefektuur esitas 24.04.2019 kohtule juhindudes

KarS § st 72 ja TMS § süüdlasele M.V-le määratud rahatrahvi - -st 201 avalduse

asendamiseks arestiga. Politseija Piirivalveameti Prefektuur Põhja määras väärteoasjas nr 25.09.2017 2317,17,007658 M.V-le § LS 201 lg 2 alusel karistuseks 135

540 euro suuruse rahatrahvi. trahviühikut s.o

Kohtuvälise menetleja otsus jõustus . Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi ära 19.10.2017 vabatahtlikult, alustati tema suhtes 09.11.2017 Jane Rumjantseva on täitemenetlus. Kohtutäitur

teavitanud sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest, võlgnikult ei ole laekunud ühtegi makset.

Menetlusosalise seisukoht 18.06.2019 kohtuistungil

Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et rahatrahv on tasumata, kuna rahalisi vahendeid ei olnud, sest pooleli on mitmeid teda puudutavaid täitemenetlusi. Süüdlane avaldas kohtus soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd allkirjastades sellekohase nõusoleku ning märkides nõusolekule ära ka oma ,

kontaktandmed, s.t telefoninumbri ja euue e-posti posti aadressi. Süüdlane avaldas, et vaatab kohta laekub teavitus telefonile ning ta kasutab avaldatud telefoninumbrit igapäevaselt. Süüdlase hinnangul saaks

töö tehtud esimesel võimalusel, s.o 1 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või -

mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab -

rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, millest selgub, et süüdlane M.V ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud ja esinevad TMS § s 201 sätestatud asjaolud –

-

isikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. See nähtub täitemenetluse tulemustest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. Seega on täitemenetluses osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. KarS

§ 47 lg 1 teise lause kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasumata rahatrahv kokku 540 eurot s.o 135 trahviühikut (540:4),

211 lg-st 1 ja

- 72 asendada 4

mis tuleb juhindudes VTMS § KarS § st päevase arestiga

(135:10). Kuivõrd M.V on kohtuistungil avaldanud nõusolekut ja soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd, on kohtu hinnangul põhjendatud KarS § 69 lg 1 alusel asendada talle kohaldatav arest 13 kuu jooksul tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe alates kohtumääruse jõustumisest.

Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 2 kohaselt ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdlasele tasu ei maksta. KarS § 69 lg 6 järgi, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt VTMS § 2071 - lg le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele, s.o Viljandi, kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist.

Kadi Aavik

kohtunik