2-18-5836/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok-

Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-5836

Tsiviilasi

XX hagi IUSTUS & Co OÜ vastu võlgnevuse 1350

euro, viivise 16,57 euro ja täiendava viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. mai 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

advokaat

Katrin Paulus

Kostja IUSTUS & Co OÜ (registrikood 14315150),

seaduslik esindaja Marko Woronowicz

Menetlustoiming

Menetlustähtaja ennistamise avalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta

XX

avaldus

apellatsioonkaebuse

esitamise

tähtaja

ennistamiseks

rahuldamata.

2. Keelduda Harju Maakohtu 6. mai 2019 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest.

3. Apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta XX kanda.

Menetluskulude puudumise tõttu jätta nende suurus kindlaks määramata.

4. Arvata tähtaja ennistamise avalduselt tasutud kautsjon riigituludesse.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

ASJAOLUD

1. XX (hageja) esitas 7. juunil 2019 apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 6. mai 2019 otsuse

peale, vaidlustades maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Samuti

vaidlustas hageja maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Hageja

apellatsioonkaebuse ulatust arvestades on tsiviilasja hind 486 eurot (põhinõue 450 eurot ja ühe

aasta eest arvestatud viivis 36 eurot).

2. Hageja sai maakohtu 6. mai 2019 otsuse kätte 7. mail 2019. Apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaeg oli 6. juunil 2019. 7. juunil 2019 saatis hageja esindaja ringkonnakohtule e-kirja, milles

selgitas, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtajaks tuleb lugeda 6. juuni 2019, sest ekslikult oli

e-toimikusse apellatsioonkaebusena üles laetud vale fail. Ringkonnakohus andis hagejale

võimaluse eeltoodud asjaolusid täpsustada.

3. 12. juunil 2019 esitas hageja avalduse, milles palus lugeda apellatsioonkaebuse tähtaegselt

esitatuks või alternatiivselt apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega ennistada. Hageja tasus

tähtaja ennistamise avalduselt kautsjoni 75 eurot.

4. Hageja väitel esitas ta apellatsioonkaebuse 6. juunil 2019 kell 23.18. Seda kinnitavad:

˗ e-toimiku infosüsteemi vahendusel 6. juunil 2019 kell 23.18 esitatud apellatsioonkaebus

(koos vale failiga);

˗ hageja poolt 6. juunil 2019 tasutud riigilõiv (maksekorralduse kuupäev riigilõivu tasumise

kohta);

˗ asjaolu, et õige apellatsioonkaebuse fail on hageja lepingulise esindaja poolt allkirjastatud

6. juunil 2019 kell 23.16 ehk vahetult enne e-toimikus apellatsioonkaebuse esitamist.

Hageja leidis, et apellatsioonkaebus oli esitatud puudustega, mis kõrvaldati õige faili

esitamisega 7. juunil 2019.

5. Kui ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaega rikkudes 7. juunil 2019,

taotleb hageja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist samadel põhjendustel. Hageja

väitel tegi ta kõik endast oleneva, et apellatsioonkaebus tähtaegselt esitada. Hageja leiab, et ei

võinud ette näha asjaolu, et süsteemi laeti üles vale fail. Hageja teadis, et üleslaetud fail on õige

ja eeldas seetõttu, et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaegselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldus tuleb

jätta

rahuldamata.

Tähtaja

ennistamata

jätmise

tõttu

tuleb

apellatsioonkaebus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata, sest

kaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

7. TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on hagejale

vaidlustatav otsus kätte toimetatud e-toimiku kaudu 7. mail 2019. Seega hakkas

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema 8. mail 2019 ja lõppes 6. juunil 2019 kell 24.00.

8. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaegselt.

Hageja leiab, et esitas 6. juunil 2019 nõuetele mittevastava apellatsioonkaebuse ning puudus

sai kõrvaldatud 7. juunil 2019.

Hageja enda väitel on e-toimiku süsteemi kaudu apellatsioonkaebuse asemel esitatud ebaõige

fail (190605_Mitek_ET_avaldus hagi tagamise tühistamiseks_2-18-8295(2).asice), mis ei

olnud käesoleva tsiviilasjaga seotud. Kolleegium leiab, et ebaõige menetlusdokument ei saa

vastata vormi ega sisu poolest apellatsioonkaebuse nõuetele (TsMS § 633). Menetlusdokument,

mis ei ole sisu ega vormi poolest apellatsioonkaebus, ei saa sisaldada ka TsMS § 340¹ lg 1

mõttes kõrvaldatavaid puuduseid. Riigilõivu tasumine ja apellatsioonkaebuse digitaalne

allkirjastamine ei ole võrdsustatav apellatsioonkaebuse esitamisega. Samuti ei piisa üksnes

3 (4)

apellatsioonkaebuse esitamise tahte väljendamisest. Justiitsministri 28. detsembri 2005

määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ § 20³ lg-st 5 tulenevalt on

apellatsioonkaebus esitatud 7. juunil 2019 (TsMS § 336 lg 2). Seega ei ole hageja

apellatsioonkaebus esitatud TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

9. Ringkonnakohtul tuleb otsustada, kas hageja tähtaja ennistamise taotlus on põhjendatud.

TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja,

ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega

järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha

või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Mõjuv põhjus tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda,

et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus,

mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada (vt nt Riigikohtu 23. mai 2007

määrus asjas nr 3-2-1-58-07, p 10; 24. jaanuari 2007 määrus asjas nr 3-2-1-148-06, p 12).

Mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 tähenduses tuleb lugeda ka seda, kui menetlusosaline on

teinud kõik endast oleneva menetlustoimingu tegemiseks, kuid menetlustoimingut ei võimalda

lugeda tähtajal tehtuks kohtusüsteemist johtuv (tehniline) asjaolu (vt nt Riigikohtu 23. mai 2018

määrus asjas nr 2-13-53779, p 14). Tähtaja ennistamise aluseks võib olla isegi menetlusosalise

enda arvutisüsteemist tulenev tõrge, kui selle tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada

ei saa, st see on ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või

ületamatu (Riigikohtu 18. veebruari 2016 määrus asjas nr 3-2-1-148-15, p 10; 16. mai 2011

määrus asjas nr 3-2-1-40-11, p 18).

10. Apellatsioonitähtaja järgimine on oluline, sest kui apellatsioonkaebust seaduses sätestatud

tähtaja jooksul ei esitata, siis maakohtu otsus jõustub ning poolel on õigus pöörata otsus

täitmisele. Tsiviilkohtumenetluses on mõlemad pooled seaduse ja kohtu ees võrdsed (TsMS §

7). Kohtul ei ole õigust kohelda ühte poolt seaduses sätestatust soodsamalt, seda eriti

vastaspoole õiguste ja huvide arvelt. Seetõttu saab apellatsioonitähtaja ennistamine tulla kõne

alla üksnes juhul, kui selleks esinevad erandlikud asjaolud, mille esinemise korral oli

apellatsioonkaebuse esitamine võimatu.

Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja esitatud asjaolud sellised, mis annaksid aluse

apellatsioonitähtaja ennistamiseks. Praegusel juhul tingis apellatsioonkaebuse hilisema

esitamise asjaolu, et menetlusosalise esindaja esitas e-toimiku süsteemi kaudu kohtute

infosüsteemi salvestamiseks vale faili. Vale faili esitamise põhjusena on esindaja märkinud, et

„põhjus ei ole teada“. Kolleegiumi hinnangul vastutab e-toimiku süsteemi kaudu

menetlusdokumentide esitamise eest menetlusosaline. Seega on tegemist sündmusega, mille

tekkimist ja kulgemist saab isik ise vahetult mõjutada. Kui menetlusosaline või tema esindaja

esitab e-toimiku süsteemi kaudu kohtute infosüsteemi salvestamiseks vale menetlusdokumendi

tähtaja viimasel päeval, siis ei ole isik rakendanud asjaajamisel hoolsust, mida hoolsalt

menetlusosaliselt tavaliselt eeldatakse. Eelkõige käib see professionaalsete esindajate kohta.

Esindaja käitumine ja hooletus loetakse menetlusosalise omaks. Mida hilisemaks

menetlustoimingu tegemine jäetakse, seda suuremat hoolsust tuleb tähtaja järgimiseks üles

näidata, st arvestada tuleb rohkem ka võimalike takistustega.

11. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostjal ei ole selles

menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal hüvitada kostjale

apellatsioonimenetluse kulusid. Ringkonnakohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi.

Hageja on tasunud tähtaja ennistamise kautsjoni 75 eurot. Avalduse rahuldamata jätmise tõttu

tuleb kautsjon arvata riigituludesse (TsMS § 149 lg 5 teine lause).

12. Kohus ei toimeta apellatsioonkaebust kostjale kätte (TsMS § 638 lg 4). Kuna dokumendid

on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid hagejale füüsiliselt tagastada. Kohtumäärus

4 (4)

tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi hagejale kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

Kuna ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse TsMS § 638 lg 10 järgi, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

13. TsMS § 68 lg-st 4 ja 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Imbi Sidok-Toomsalu