2-19-4100/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-4100

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2019, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasi

O.K.K. hagi T.K. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2 430 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja O.K.K, ik XXX, elukoht XXX; seaduslik

esindaja L.K, elukoht XXX, e-post XXX; lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Tambet

Laasik,

e-post

info@abkl.ee

kostja T.K, ik XXX, elukoht XXX, lepinguline esindaja

vandeadvokaat

Karina

Lõhmus-Ein,

e-post

karina@advokaadid.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

Protokollija

21. mai 2019

Istungisekretär Tiia Lepp

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista T.K.(K.) O.K.K. kasuks elatis alates 18. märtsist 2019 igakuiselt 240

eurot ning edaspidi mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavast

kuupalga alammäärast, millest on omakorda lahutatud pool lapse ülalpidamisele

suunatud riiklikust lapsetoetusest.

Välja mõista T.K. O.K.K. kasuks elatis perioodi eest 1. aprill 2018 kuni 17. märts

2019 summas 1 529.11 eurot.

Jätta rahuldamata O.K.K. hagi T.K. vastu elatise väljamõistmiseks pooles lapse

ülalpidamisele suunatud riikliku lapsetoetuse ulatuses ja tagasiulatuvalt elatise

välja mõistmiseks lapse kontole kantud raha ulatuses alates aprillist 2018 kuni 21.

veebruarini 2019.

Määrata kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks

528 eurot.

Välja mõista T.K. O.K.K. kasuks 528 eurot menetluskulude katteks, millelt tuleb

kostjal maksta viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni õigusabi kulu summa

tasumiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja poolte seisukohad

Alaealise lapse O.K.K. seaduslik esindaja L.K. esitas 18.03.2019 kohtusse hagi T.K.

lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud alammääras alates 1. aprillist 2018.

Hagiavalduse kohaselt lõpetas kostja lapse ülalpidamiseks elatise maksmise alates

aprillist 2018, mille tõendamiseks esitab hageja esindaja oma pangakonto väljavõtte.

Hagiavalduse kohaselt on lapse vajalikud kulud 270 eurot kuus.

Kostja oma kirjalikus vastuses vaidleb hagile vastu. Hagiavalduse kohaselt on hageja

vajalikud kulutused 270 eurot kuus, mistõttu kostjalt alammääras elatise väljamõistmisel

vabaneks lapsega koos elav vanem lapse ülalpidamiskulude kandmisest. Kohtul tuleb

lähtuda siin mitte seadusest, vaid avaldaja poolt hagiavalduses kinnitatust. Hageja viibib

sageli kostja juures ning sel ajal kannab hageja ülalpidamisega seotud kulutusi kostja,

tasudes lapse eluaseme-, toidu-, hügieeni-, vaba aja sisustamise, transpordi- jm kulud.

Kostja on ostnud lapsele riideid jm vajalikku. Kostjalt välja mõistetavat elatist tuleks

vähendada poole lapsetoetuse määra võrra, so käesolevalt 27.50 eurot. Kostja on nõus

maksma elatist 135 eurot kuus, kattes sellega hageja ülalpidamise kohustust suuremas

ulatuses kui hageja ema.

Hageja lepinguline esindaja vandeadv T. Laasik esitas vastuseks kostja esindaja

seisukohale hageja esindaja seisukoha. Kostja on valesti tõlgendanud hagiavalduse

blanketile märgitud summat 270 eurot. See ei ole lapse ühe kuu kulutuste summa, vaid

kostjalt nõutava elatise summa. Lapse vajadused ja kulutused on tavapärased, mistõttu

tuleb lähtuda seaduses sätestatud elatise alammäärast. Laps viibib kostja juures igal teisel

nädalavahetusel, mis moodustab 14% ajast. Kostja ei ole tõendanud, et ta on teinud

lapsele kulutusi kostja pool viibitud ajal. Riigikohtu viimase aja kohtupraktika kohaselt ei

arvata peretoetust väljamõistetavast elatisest maha. Hageja ei ole nõus peretoetuse

mahaarvamisega. Tagasiulatuvalt ühe aasta eest elatise nõudmine on seadusele vastav.

Hageja ei pidanud elatist järjepidevalt küsima, piisab asjaolust, et kostja ei täitnud lapse

ülalpidamise kohustust. Tagasiulatuvat elatist ei saa jätta välja mõistmata, seda saab

ainult mõjuva põhjuse esinemise korral vähendada mõistliku suuruseni.

Kostja esindaja vandeadv K. Lõhmus-Eina 24.05.2019 kirjalikust seisukohast nähtuvalt

on kostja võtnud osa hageja ülalpidamisest vahetult, so ajal, mil hageja viibis vastavalt

suhtlemiskorrale kostja juures, ning keskmiselt ühes kuus 120 euro maksmisega kostja

poolt hageja nimel avatud pangakontole alates aprillist 2018. Hageja ema oli sellise

olukorraga nõus ning ei ole enne hagi esitamist nõudnud tagasiulatuvalt elatise maksmist.

Laps on enamuse rahast kasutanud toidu ostmiseks toidukauplustest või kooliteele jäävast

tanklakauplusest.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus on seisukohal, et hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt. Kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja jooksva elatise alates hagi esitamisest kohtusse alammääras, millest

on omakorda lahutatud pool lapse vajaduste osaliseks katmiseks maksvast lapsetoetusest.

Tagasiulatuvalt alammääras elatise väljamõistmise nõude rahuldab kohus samuti osaliselt.

PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1

kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab

lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega

koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-174-16 punktis 11 märkinud: „Kolleegium jääb

varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et kohus saab asjaolu, et osa lapse

vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui

menetlusosaline sellele tugineb (vt Riigikohtu 25. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-

11, p 16).“. Sama lahendi p 13 kohaselt „PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus

mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, sama lõike

neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PSK § 101 lg-s 1

sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Varem on

Riigikohus selgitanud, et tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga

üksikjuhtumi asjaolusid arvestades

hinnata, kas

asjas

esineb

mõjuv põhjus

miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt Riigikohtu 13. aprilli

2016. a otsus asjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

124-15, p 15; 16. jaanuari 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Kolleegium leiab, et

PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist

alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on

lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt ka Riigikohtu

19. oktoobri 2015. a määrus asjas nr 3-2-1-119-15, p 11). Samuti ei ole iseenesest

välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud

nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele

väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel

ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad.“

Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluse on põhjendatud elatise väljamõistmisel alla

alammäära arvesse võtta lapse ülalpidamiseks makstavat lapsetoetust (perehüvitiste

seadus (PHS) § 15), mis on 2019. aastal pere esimese lapse kohta 60 eurot kuus (PHS §

17 lg 3) ja millest pool on 30 eurot. Hageja lepingulise esindaja kirjalikust seisukohast

nähtuvalt on laps isa juures ca 14 % ajast ning ümber ei ole lükatud kostja vastuväidet, et

tema juures viibitud ajal kannab tema lapsega seotud kulutused, sh suhtlemiskorra

täitmisega seotud transpordikulu. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus suhelda lahus

elava vanemaga. Seega on kulud seoses suhtlemiskorra täitmisega lapse heaks tehtavad

kulutused. Lisaks on kostja soetanud lapsele telefoni ja tasub igakuise telefoniarve, mida

samuti ei ole vaidlustatud. Olgugi, et väike, aga siiski mingi kulu on kostjal lapse tema

juures viibimise aja eest: toit, kommunaalteenused, hügieenivahendid, koos vaba aja

veetmine jms. 30 euro suurune osa peretoetusest moodustab lapse ülalpidamiseks

seadusega ettenähtud alammääras elatisest (540 eurot) 5,56 %, mis on oluliselt väiksem

proportsioon lapse isa juures viibimise ajast hageja esindaja poolt arvestatuna. Kohus

lähtub kostja juures viibitava aja määramisel praegu kehtivast suhtlemiskorrast üle ühe

nädalavahetuse.

Kohus ei vähenda kostjalt välja mõistetavat elatist 135 euroni kuus. Hagiavalduse

blanketil on hageja seaduslik esindaja märkinud lapse kulutusteks 270 eurot kuus, kuid

elatise väljamõistmise nõue on selgelt tähistatud miinimumsummana. Kohus ei või

alaealise lapse ülalpidamiseks välja mõista elatist alla seaduses sätestatud alammäära, kui

selleks ei ole mõjuvat põhjust. Kostja ei ole tõendanud, et lapsel on muid sissetulekuid,

kostja ei suuda majanduslike võimaluste või tervislike põhjuste tõttu alammääras elatist

maksta või et lapse ülalpidamise tegelikud kulud on oluliselt alla seaduses sätestatud

miinimumi.

Põhjendatud ei ole elatise maksmine lapse kontole, kui vanemad ei ole selliselt kokku

leppinud. Kostja peab väljamõistetava elatise maksma lapsega koos elava vanema

pangakontole, sest ainult sellisel viisil on tagatud last kasvatava vanema võimalus

kasutada lapse ülalpidamiseks makstavat raha lapse huvides ja laps ei kasutaks raha ainult

endale meelepärase toidu, maiustuste, mänguasjade jms ostmiseks praktilisel igapäevaselt

(PKS § 100 lg 2). Hageja on esitanud Eesti Õigusbüroo juristi poolt 21.02.2019 koostatud

ja kostjale saadetud kirja lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõudega (vt ettepaneku p

1), milles on selgelt märgitud, et alammääras elatis hageja ülalpidamiseks tuleb maksta

L.K. kontole. Kostjale on kiri saadetud tema e-posti aadressil. Kohus on seisukohal, et

alates 22.02.2019 on kostja rikkunud lapse ülalpidamise kohustust, jättes lapsega koos

elavale vanemale maksmata raha lapse ülalpidamise kulude katteks. Kui kostja soovis

jätkuvalt kanda raha lapse kontole, siis on alates 22.02.2019 tegemist lapse taskurahaga,

mis ei ole käsitletav elatisena. Samuti ei ole lapse igapäevaste kulude katmiseks elatisena

arvestatav pikaajalise hoiuse konto avamine kostja poolt, sest sellele kantavat raha saab

hageja kasutada alles täisealiseks saamisel.

Kohus mõistab kostjalt hageja ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kohtusse, so

18.03.2019 välja elatise, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavast

kuupalga alammäärast, millest omakorda on maha arvestatud pool lapse kulutuste

katmiseks maksatavast riiklikust lapsetoetust. Käesoleval aastal on väljamõistetava elatise

suurus seega 240 eurot kuus.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe

aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi 3-2-1-35-16 p 20 kohaselt: „Kuivõrd tagasiulatuvalt

elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes

lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13; 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13,

p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et

kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on

võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega,

et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud

isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise

vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14).“

Kohus nõustub kostja esindaja vastuväitega 31.05.2019 menetlusdokumendis, et hageja

seadusliku esindaja 8. mai 2018 kõneväljavõttest ei ole võimalik aru saada selliselt, et

L.K. nõuab kostjalt lapsele alammääras elatise maksmist ning ei nõustu elatise

maksmisega 100 euro ulatuses lapse kontole. L.K. mainis kostjaga peetud telefonikõnes,

et kui ta oleks rahasid tahtnud, siis kostja ei maksaks O. 100 eurot, vaid 250 eurot. Kohus

on seisukohal, et kuni 21. veebruarini 2019 aktsepteeris hagejaga koos elav vanem elatise

maksmisena raha kandmist lapse arvelduskontole.

Samas ei ole laps kaotanud õigust saada isalt ülalpidamist alammääras elatise ulatuses,

millest on maha arvatud kuni 21.02.2019 lapse pangakontole tasutud summad, kui ta

hagejana seadusel põhineva nõudega kohtusse pöördub.

Kohtule on esitatud O.K.K. nimel avatud pangakonto väljavõte alates 21.05.2018 ja

kostja pangakonto väljavõte alates 1.04.2018. Mõlemat kontoväljavõtet võrreldes on

võimalik tuvastada, et 21. veebruariks 2019 oli kostja maksnud hageja kontole hageja

seadusliku esindaja nõusolekul, mis nähtub hageja esitatud 8.05.2018 telefonikõne failist,

kokku 1 239 eurot, millest tuleb maha arvata sünnipäevakingitus lapsele 75 eurot ja kostja

enda poolt kulutatu: 2 infopäringut kinnistusraamatust kokku 2 eurot, lotopiletid kokku 29

eurot, maksed If kindlustusele kokku 48 eurot. Eeltoodut arvesse võttes on kostja

maksnud lapsele elatist perioodil 1.04.2018 kuni 22.02.2019 summas 1 085 eurot. 15.07.

ja 24.07.2018 tehtud maksed lapse kontolt on kostja tagastanud 24.07.2018.

Elatise alammäär 2018. aastal oli 250 eurot kuus, pool lapsetoetusest – 27.50 eurot.

Kostja pidi maksma alaealise lapse ülalpidamiseks alates 1.04.2018 kuni 21.02.2019

kokku [(250-27.50) x 9) + 240 + 240:28x21)] 2 422.50 eurot, millest on lapse kontole

kandmisega tasutud 1 085 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja tagasiulatuvalt elatise

1 337.50 eurot kuni 21.02.2019.

Alates 22.02.2019 pidi kostja maksma elatise hageja seadusliku esindaja pangakontole.

Kostja seda ei teinud. Seetõttu loeb kohus kostja elatise maksmise kohustust rikkunuks

ning mõistab välja kohtu poolt vähendatud määras elatise – 240 eurot kuus kuni

17.03.2019. Tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise summa veebruari ja märtsi eest on

(240:28x7 + 240:31x17) 191.61 eurot.

Kokku võlgneb kostja hagejale tagasiulatuvalt arvestatud elatist (1 337.50+191.61)

1 529.11 eurot.

Kohustatud isiku toonane ülalpidamisvõime oli kostja väitel piiratud, mille tõendamiseks

on esitatud T.K. XXX perioodil 24.04.2018 kuni 27.07.2017, so kolme kuu kestel. Kuid

kostja pangakonto väljavõtte kohaselt sai ta XXX ajal XXX ja XXX ühekordsete

lepingute alusel sissetulekut (nt XX.XX.XXXX ostu-müügileping summas 900 eurot,

lähetusraha XX.XX.XXXX jne). Kostja ei ole väitnud ja ka tema pangakonto väljavõttest

ei nähtu pikaajaliste maksekohustuste olemasolu.

Kostjale kuulub korteriomand, muid kinnisasju tema nimele registreeritud ei ole. Kostja

nimele on registreeritud 5 sõidukit sh Mazda 6 (2006), Volvo FL611 (1996), Mercedes-

Benz E 220 CDI T (2001), VW L80 (1995) ja Yamaha XJ 600N (2000).

Kohus on seisukohal, et kostja majanduslik olukord võimaldab temal tasuda ka

tagasiulatuv elatis kohtu poolt välja mõistetud summas ning selle kohustuse täitmine ei

aseta teda äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise

rahuldamise korral jätta menetluskulud osaliselt või täielikult poolte enda kanda.

Nii hageja kui ka kostja on taotlenud enda õigusabi kulu vastaspoole kanda jätmist.

Muude menetluskulude nõuet pooltel ei ole. Elatise hagi on riigilõivuvaba.

Kohus on seisukohal, et elatise väljamõistmise tõttu, kuigi see toimub väiksemas ulatuses

kui hagis on nõutud, jäävad kostja õigusabi kulud tema enda kanda. Väljamõistetava

elatise suuruse vähendamine toimub ainult vastaspoole taotlusel, mistõttu see asjaolu ei

saanud elatise hagi kohtusse esitamisel hageja seaduslikule esindajale ettenähtav olla.

Seetõttu ei ole kohtul alust jätta kostja menetluskulusid osaliselt või täielikult hageja

kanda.

Hageja õigusabi kulud on kohtu hinnangul üle paisutatud. Pärast kostja kirjaliku vastuse

laekumist kohtusse määras kohus kohtuistungi aja ning ei kohustanud hagejat esitama

kirjalikku vastuväidet kostja vastusele, eeldades, et vaidlus lahendatakse kohtuistungil.

Hagejale õigusabi osutamise arve spetsifikatsiooni kohaselt kulutas hageja esindaja

14.05.2019 kirjaliku vastuse koostamisele 1 tunni ja 10 minutit, kusjuures olulist

vaidlusküsimust: hageja nõue maksta elatist ühe aasta eest tagasiulatuvalt, ei ole hageja

lepingulise esindaja poolt kirjalikus seisukohas üldse käsitletud (siinkohal tuleb märkida,

et hageja seda nõuet ei käsitletud ka kostja lepingulise esindaja 30.04.2019 kirjalikus

vastuses, kuid kostja õigusabi kulud on jäetud kostja enda kanda).

Hageja lepinguline esindaja kulutas spetsifikatsiooni kohaselt 24.05.2019 tõendite asja

juurde võtmise taotluse koostamiseks 1 tunni ja 35 min. Menetlusdokument on sisuliselt

kahel leheküljel, analüüsitud on lapse pangakonto väljatrükki ja lisatud on täiesti

ebavajalikud tõendid: Eesti Loto ja Auto24 kasutustingimused. Kohus on seisukohal, et

internetist avalikult kätte saadavad dokumendid peavad olema tekstis viidatud, mitte

lisadena menetlusdokumendi juurde pandud. Samuti on ajaliselt üle paisutatud hageja

lepingulise esindaja poolt kostja 24.05.2019 seisukohale vastuse koostamiseks kulutatud

aeg 2 tundi.

Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja ajakulu seoses hagejale õigusabi

osutamisega on mõistlik ja põhjendatud kohtuistungiks ettevalmistamise aja, so 30 min

ulatuses, kohtuistungil osalemise aja 1 tunni ulatuses ja kirjalike seisukohtade

koostamiseks kokku 2,5 tunni ulatuses, kõik kokku kestusega 4 tundi. Tegemist on lihtsa

elatise nõudega, õiguslikku keerukust käesolevas tsiviilasjas ei ole.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 110 eurot pluss käibemaks vastab

kohtupraktikale. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja õigusabi

kulude katteks (4x110x1,2) 528 eurot. Nimetatud summalt tuleb kostjal hageja taotlusel

TsMS § 177 lg 4 alusel maksta viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni õigusabi kulu

summa tasumiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik