2-18-19513/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Imbi

Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-19513

Tsiviilasi

XX

kaebus

Tallinna

kohtutäituri

Arvi

Pinki

10. detsembri 2018

otsusele

täiteasjas

nr

024/2018/1293

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 3. aprilli 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli

Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Arvi Pink

Puudutatud

isik

(sissenõudja)

OPA

Credit

OÜ

(registrikood 1416116)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 3. aprilli 2019 määrus ning teha uus määrus, millega

rahuldada XX kaebus Tallinna kohtutäituri Arvi Pinki 10. detsembri 2018 otsusele

täiteasjas nr 024/2018/1293.

2. Tühistada Tallinna kohtutäituri Arvi Pinki 10. detsembri 2018 otsus täiteasjas

nr 024/2018/1293 ning kohustada kohtutäiturit Arvi Pinki XX 15. novembri 2018

kaebust uuesti läbi vaatama.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kohtutäituri Arvi Pinki kanda.

5. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud

maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

2 (4)

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna kohtutäitur Arvi Pink (puudutatud isik I, kohtutäitur) algatas 17. septembril 2018

XX (avaldaja) suhtes täitemenetluse. Täitedokumendiks on OPA Credit OÜ (puudutatud isik

II, sissenõudja), A&A Acta OÜ ning abikaasade XX ja YY vahel 28. mail 2018 notariaalselt

tõestatud hüpoteekide loovutamise leping ja asjaõigusleping (täiteasi nr 024/2018/1293).

Laenulepinguga seotud nõude tagamiseks on avaldaja kinnisasjale seatud sissenõudja kasuks

hüpoteek ja täitmisnõude sisuks on hüpoteegi realiseerimine. Kohtutäitur leiab, et toimetas

täitmisteate koos täitedokumendi ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega avaldajale kätte

24. septembril 2018.

2. 15. novembril 2018 esitas avaldaja kaebuse täitemenetluse algatamise ja vara arestimise

peale. Avaldaja palus põhjendamatult alustatud täitemenetluse lõpetada. Kohtutäitur jättis

avaldaja kaebuse 10. detsembri 2018 otsusega läbi vaatamata, tuues põhjenduseks, et kaebus ei

ole esitatud tähtaegselt.

3. 27. detsembril 2018 esitas avaldaja Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale,

milles palus kohustada kohtutäiturit uuesti läbi vaatama avaldaja 15. novembril 2018 esitatud

kaebust. Avaldaja leiab, et esitas kaebuse tähtaegselt. Avaldaja väitel sai ta täitmisteate kätte

alles 5. novembril 2018. Avaldaja leidis, et kohtutäitur ei ole järginud kättetoimetamisel

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 326 sätestatud nõudeid.

4. Kohtutäitur jäi oma esialgse seisukoha juurde ning leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Sissenõudja oma seisukohta ei esitanud.

5. Maakohus jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri otsusele peale rahuldamata ning

menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas

avaldaja sai TsMS-is sätestatud norme järgides täitedokumendid kätte enne 5. novembrit 2018.

Maakohus tuvastas, et täitedokumendid on avaldajale edastatud aadressile Tallinn, XXX,

3. korrus.

Kättetoimetamise

katsed

toimusid

19. septembril 2018

kell

10.30

ja

24. septembril 2018 kell 17.10. Maakohus leidis, et kättetoimetamise teatiselt nähtub, et

avaldaja aadressil on tehtud kaks kättetoimetamise katset ning teise katse ebaõnnestumisel on

saadetis jäetud adressaadi postkasti. Avaldaja ei ole menetluses väitnud, et nimetatud aadress

on ebaõige või et ta ei oleks sealt kättesaadav. Maakohus asus seisukohale, et kättetoimetamine

vastab TsMS § 326 nõuetele – saadetist on proovitud üle anda vähemalt kahel korral erinevatel

kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ning saadetis on jäetud avaldaja postkasti

aadressil, mida avaldaja ei ole vaidlustanud. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et koht, kus

dokumente prooviti üle anda, on avaldaja äriruum (OÜ T).

6. Avaldaja esitas 8. mail 2019 maakohtu 3. aprilli 2019 määruse (vaidlustatud määrus) peale

määruskaebuse, milles palub määruse täies ulatuses tühistada ning kohustada kohtutäiturit

avaldaja 15. novembril 2018 esitatud kaebust uuesti läbi vaatama ja tegema uue otsuse.

Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda.

Avaldaja leiab, et maakohus kohaldas valesti TsMS § 326 lg-t 1, jättes kontrollimata ühe

eeldustest, mis peab olema täidetud selleks, et lugeda täitmisteade postkasti jätmisega

kättetoimetatuks. Avaldaja leiab, et need kaks eeldust on § 326 lg-st 2 tulenevalt järgmised:

-

menetlusdokumenti on püütud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral ja

-

menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda äriruumis viibivale muule isikule TsMS

§ 323 kohaselt.

3 (4)

Avaldaja viitab, et täitetoimikust ei nähtu ning ka kohtumenetluses ei ole kohtutäitur tuginenud

sellele, et dokumente oleks proovitud üle anda muule avaldaja äriruumis viibivale isikule.

Muule äriruumis viibijale saab kättetoimetamine toimuda alles pärast seda, kui kahel korral on

püütud dokumente üle anda isikule endale. Avaldaja leiab, et kohtutäitur on rikkunud TsMS §

326 lg-s 2 toodud teist piirangut ning seega ei saa lugeda, et dokumendid on kaebajale

24. septembril 2018 kätte toimetatud. Avaldaja leiab, et kuna ta sai täitedokumendid kätte alles

5. novembril 2018, siis on kaebus kohtutäituri tegevuse peale tähtaegne. Avaldaja on

seisukohal, et kaebetähtaja kulgema hakkamiseks on vajalik, et kaebajat on nõuetekohaselt

teavitatud tema õigustest täitemenetluses. Kaebus esitatakse kohtutäituri tegevuse või toimingu

peale ning kaebajal ei ole võimalik seda vaidlustada, kui ta ei tea konkreetse toimingu sisu.

7. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ning leidis, et avaldaja kaebus tuleb jätta

rahuldamata.

8. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus

TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada TsMS-i väära kohaldamise tõttu. Kolleegium saab teha uue

määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäituri 10. detsembri 2018 otsuse peale,

tühistab selle ja kohustab kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama.

9.1. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et dokumendi kättetoimetatuks lugemisel on

oluline, et koht, kus prooviti dokument üle anda, on tegelikult saaja elu- või äriruum. Aadressi

peab saaja olema ise avaldanud, ei tohi olla seda vaidluse alla seadnud ega vaidlustanud ka

postkasti sellel aadressil (vt Riigikohtu 15. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-11, p

15). Avaldaja on palunud saata dokumendid oma äriruumi aadressil OÜ T, XXX, 3. korrus,

Tallinn 10145 (I kd, tl 36). Samuti on kohtutäitur oma otsuses viidanud, et avaldajaga on

telefoni teel dokumentide kättetoimetamise aadress kooskõlastatud (I kd, tl 48 pöördel).

Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et koht, kus dokumente prooviti üle anda, on äriruum

(avaldaja on OÜ T osanik ja juhatuse liige).

9.2. Avaldaja heidab kohtutäiturile ette, et täitedokumente ei ole äriruumis proovitud kätte

anda seal viibivale muule isikule. TsMS § 326 saab kohaldada juhtudel, kui kättetoimetaja ei

kohta elu- või äriruumis kedagi, kellele oleks võimalik dokumenti nõuetekohaselt üle anda.

Äriruumis peaks selline juhtum äriruumi lahtiolekuaegadel olema harv (Tsiviilkohtumenetluse

seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk 173). Kohtuasjas tõendina esitatud

väljastusteatistelt nähtub, et esimesel korral 19. septembril 2018 toimus kättetoimetamise katse

kell 10.30, teisel korral 24. septembril 2018 kell 17.10. Kolleegium märgib, et ei ole eluliselt

usutav, et nendel aegadel ei olnud võimalik dokumente kätte anda äriruumis viibivale muule

isikule TsMS § 323 kohaselt.

Kuna ühestki tõendist ei nähtu, et dokumente oleks proovitud üle anda ka muule isikule, tuleb

asuda seisukohale, et menetlusdokumente ei ole postkasti panekuga 24. septembril 2018

nõuetekohaselt kätte toimetatud. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et

kättetoimetamine vastas TsMS § 326 nõuetele.

9.3. TsMS § 307 lg-st 3 tuleneb, et kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele

dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis vastavalt seadusele kätte toimetada,

ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud

kättetoimetamise korda, loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates

dokumendi tegelikust saajani jõudmisest.

Kohtutäitur on oma otsuses viidanud, et ei ole usutav, et avaldaja sai dokumendid kätte alles

5. novembril 2018, kuna avaldaja käis 17. oktoobril 2018 kohtutäituri vastuvõtul ja väitis, et sai

dokumendid kätte. Maakohus pidas seda väidet usutavaks. Kolleegiumi hinnangul pole

4 (4)

sellekohast avaldaja kinnitust TsMS § 306 lg 2 alusel vastavalt dokumenteeritud. Kolleegiumi

arvates ei ole toimikus olevate ja menetlusosaliste poolt esitatud tõendite alusel võimalik

tõsikindlalt väita, et avaldaja oli vaidlusalused dokumendid kätte saanud enne

5. novembrit 2018. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et dokumentide kättetoimetamise

kuupäevaks

tuleb

lugeda

avaldaja

märgitu,

s.o

5. november 2018.

Avaldaja

on

kättetoimetamise asjaolusid selgitanud ning põhistanud kohtutäiturile esitatud kaebuses (I kd,

tl 35).

9.4. TsMS § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi

täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada

kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või

pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avaldaja

andmetel sai ta täitmisteate kätte 5. novembril 2018. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri

tegevuse peale 15. novembril 2018, seega tähtaegselt. Kuna täitmisteate kättesaamise

tähtaegsus mõjutab vara arestimist, siis tuleb kohtutäituril ka selles osas avaldaja kaebus uuesti

läbi vaadata.

10. Lisaks märgib ringkonnakohus, et täitmisteade on täitemenetluse alustamise dokument,

mille võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks (TMS § 24 lg 2). Seega on

täitemenetluse õiguspärasuse tagamiseks vajalik, et igasugune kahtlus selle dokumendi

kättetoimetamise osas oleks välistatud.

11. Määruskaebuse rahuldamine tingib ka menetluskulude jaotuse muutmise TsMS § 173 lg 3

alusel. Maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise

lause ja lg 10 alusel jätta kohtutäituri kanda. Kuna maakohus ei ole selles asjas menetluskulusid

kindlaks määranud, ei määra ka ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 174 lg 4 teises lauses

sätestatuga menetluskulusid kindlaks. Kulud määratakse kindlaks maakohtu määrusega pärast

tsiviilasja lahendamise kohta tehtud määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4, § 177 lg 2).

12. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Imbi Sidok-Toomsalu