1-19-4947/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2019, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-4947 (19284000236) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi H.

distuses KarS lg 2 Q süü § 424 järgi kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Prokurör abiprokurör Lily Sandel Süüdistatav H.

Q (isikukood: XXX; elukoht: xxxx xx xxxxxx xxxx ; karistatus: 1) Tartu Maakohtu 17.10.2017.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8789 karistatud KarS §

121 lg 1 järgi 1 aasta pikkuse tingimisi vangistusega, katseaeg 3 aastat KarS

, 2) Tartu Maakohtu § 73 järgi 06.06.2018.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4031 karistatud KarS § 424 lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega, liitkaristusena KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 1 aasta ja 6 kuud, mis asendati 537 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks; tõkend: ei ole kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada H. (KarS)

424 lg 2 Q

süüdi § järgi ja mõista talle karistusseadustiku karistuseks 1 vangistust.

0 (kümme) kuud

KarS 65 lg 2 ja K suurendada H. le Q- § arS § 67 lg 7 alusel mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 06.06.2018.a. otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 10 (kümme) kuud 20 (kakskümmend) päeva võrra vangistuse (arvestades, et H.

Q on sooritan tundi ning tegemata on veel 320 tundi ud 537 üldkasuliku töö tunnist 217 üldkasulikku tööd) ning mõista H. le liitkaristuseks 1 (üks) aasta Q-

8 (kaheksa) kuud ja 20 (kakskümmend) äeva vangistust. p

KarS § mõistetud

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg karistusaja hulka ning H. le Q-

15. juuni 2019.a, karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks lugeda s.o tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg.

KrMS § 130 lg 41 alusel käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada H.Q suhtes tõkendina vahistamist. Tõkend vahistamine tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisel.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta karistusena ära mootorsõiduki H. lt lisa Q- juhtimis

6 (kuueks) kuuks. e õigus

2.

Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 aluse välja mõista l H. lt kriminaalmenetluse kuludena Q- sundraha 405 (nelisada viis) eurot

ja riigi õigusabi tasu 60 (kuuskümmend) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud nelisada kuuskümmend viis

465 ( ) eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2019.a. juulikuust igakuise menetluskulu osa 38 (kolmkümmend kaheksa tasumine, kuni menetluskulude täieliku ) eurot 75 senti tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu kuupäev; 3) 25. tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud - alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS § ehtestatud tähtaja -s 127 k jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1). Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2).

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid sisalduvad kohtuotsuse lisa - s olevas eraldi dokumendis (makseinfos), mis edastatakse süüdimõistetu posti või e kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja -posti aadressile. Makseinfo tehakse kantseleist või e toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e - -toimik.ee/).

ASJAOLUD

E KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on mootorsõiduki korduva H. toime pannud kuriteona Q joobeseisundis juhtimise lg 2 selles, et tema isikuna, keda on Tartu KarS § 424 järgi, mis seisnes Maakohtu 06.06.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-

4031 karistatud KarS § 424 lg 1 järgi, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis taas 15.06.2019. a kella 21.54 ajal Viljandi linnas Kalevi tn 23 juures mootorsõidukit Volkswagen Touran, registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,95 mg/l kohta.

Kirjeldatud tegevusega rikkus . kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § H Q

69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks § järgi õista karistuseks KarS § 65 lg KarS 424 lg 2 ning m

10 kuud vangistust.

2 ja KarS § 69 lg 7 alusel suurendada . le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu H Q- Viljandi kohtumaja 06.06.2018. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuu ja 20 päeva vangistuse võrra (arvestades, et

537 üldkasuliku töö tunnist 217

H. on sooritanud

Q tundi ning tegemata on veel 320 tundi üldkasulikku tööd) ning mõista . le H Q- liitkaristuseks 1 aasta 8

istuses kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvang viibitud aeg karistusaja hulka ning arvestada H. karistuse kandmise aja algust alates Q tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 15.06.2019.a. KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada . suhtes tõkendina vahistamist süüdimõistva kohtuotsuse täitmise H Q tagamiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. § 50 lg 1 p 1 alusel võtta . lt ära H Q- KarS mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks.

Põhjendused süüdimõistmises Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561, milles on s isik ätestatud, et kui on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses. Taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides kokkuleppe menetluse sätteid n sätestatud KrMS § ohus võib . Kokkuleppemenetluse alus o -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja - menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikat siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega. KarS § 424 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulu

de hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks s KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 810 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt s

179 lg-s 1 üüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on määrata süüdimõistetul sundraha suuruseks 405 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava H. kaitsja esinemise eest Q kohtuee lsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 - hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riig Kohus võib määrata, et i kanda. kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole - võrra (KrMS § 2565 lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha poole võrra. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista

H. -lt

Q kriminaalmenetluse kuludena sundraha 375

405 eurot ja muu eurot, riigi õigusabi tasu kriminaalmenetluse kulu 60 eurot riigi kasuks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu m ja eelvangistusaja arvestus uud põhjendused

KrMS § 130 lg 41 alusel tuleb s vahistada kohtu üüdistatav otsuse täitmise tagamiseks. KarS § 68 juures ühele eel lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus vangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. H. on kahtlustatavana kinni peetud 15.06.2019, Q seega tuleb KarS § 68 lg 1 alusel karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 15.06.2019. KrMS § 130 lg 41 kohaselt kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik