2-19-6578/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedT., E. T. ja V. T. hagi J. T. ja D. T. vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised K. (IK xxxxxxxxxxx; xxx xx, xxx küla, xxx vald, Ida-Virumaa; e-post: xxx)
Legislator headnote
AI generated2-19-6578/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. A., E. ja V. T.id on J. ja D. T.i lapsed (tl 17-19). Viru Maakohtu 19.11.2018.a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-7484 piiras kohus osaliselt J. T. ja D. T.i hooldusõigust tütarde suhtes, jättes nad ilma õigusest otsustada laste eluja viibimiskoha määramise ning hariduse ja tervisega seotud küsimustes ning jättis nad täielikult ilma varahooldusõigusest. Laste eestkostjaks kuni nende täisealiseks saamiseni määrati S. K. (tl 9-14).
Full text
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number 2-19-6578 Otsuse tegemise aeg ja koht
17. juuni 2019, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi
A. T., E. T. ja V. T. hagi J. T. ja D. T. vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised
Hagejad:
Hagejate seaduslik esindaja (eestkostja):
Kostjad:
A. T. (IK xxxxxxxxxxx)
E. T. (IK xxxxxxxxxxx)
V. T. (IK xxxxxxxxxxx)
S. K. (IK xxxxxxxxxxx; xxx xx, xxx küla, xxx vald, Ida-Virumaa; e-post: xxx)
J. T. (IK xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xxxx, Kohtla-Järve)
D. T. (IK xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xxxx, Kohtla-Järve)
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista kostjalt J. T.lt elatis hagejate A. T., E. T. ja V. T. kasuks alates 01.05.2019.a. igakuise elatusrahana kokku 350 (kolmsada viiskümmend) eurot, millest
- A. T. kasuks 150 (ükssada viiskümmend) eurot kuus;
- E. T. kasuks 100 (ükssada) eurot kuus;
- V. T. kasuks 100 (ükssada) eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi muutumiseni.
3. Välja mõista kostjalt D. T.ilt elatis hagejate A. T., E. T. ja V. T. kasuks alates 01.05.2019.a. igakuise elatusrahana kokku 350 (kolmsada viiskümmend) eurot, millest
- A. T. kasuks 150 (ükssada viiskümmend) eurot kuus;
- E. T. kasuks 100 (ükssada) eurot kuus;
- V. T. kasuks 100 (ükssada) eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi muutumiseni.
4. Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda S. K. arvelduskontole nr EExxxxxxxxxx iga kuu 10. kuupäevaks.
5. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate J. T. ja D. T.i kanda. Välja mõista J. T.lt ja D. T.ilt solidaarselt S. K. kasuks hagejate menetluskulude katteks 130 (ükssada kolmkümmend eurot).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJATE NÕUE
1.
J. T. ja D. T.i abielust sündisid tütred A., E. ja V. T. (hagejad). Viru Maakohtu 19.11.2018.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-18-7484 piirati J. T. ja D. T.i hooldusõigust alaealiste laste (hagejate) suhtes nende eluja viibimiskoha määramise osas ning tervise ja haridusega seotud küsimustes. Vanematelt võeti täielikult ära varahooldusõigus. A., E. ja V. eestkostjaks määrati S. K. kuni laste täisealiseks saamiseni. Laste elukohaks määrati eestkostja elukoht.
J. T. ja D. T. ei osale laste ülalpidamises ajast, mil lapsed perest eraldati, so alates 15.05.2018.a. Hagejad paluvad elatise välja mõista alates 01.05.2019.a. -
J. T.lt A.le 150 eurot kuus, E.le ja V.le igaühele 100 eurot kuus; kokku 350 eurot. -
D. T.ilt A.le 150 eurot kuus, E.le ja V.le igaühele 100 eurot kuus; kokku 350 eurot. Hagejad arvestavad, et vanemad ei ole eelduslikult suutelised tasuma elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras.
KOSTJATE VASTUVÄITED
2. Kostjad märgivad kirjalikus vastuses, et nende majanduslik olukord ei võimalda tasuda elatist nõutud määras. J. T. igakuine sissetulek on 511 eurot kuus, millest peetakse täitemenetluste katteks ca 80 eurot iga kuu. D. T.i töötasu on ca 800 eurot, millest peetakse kinni täitemenetluste katteks igakuiselt 360-370 eurot. Seega jääb kummalgi vanemal järgi 430 eurot kuus. Kostjad märgivad, et on endale järeldused teinud ning soovivad hooldusõiguse laste suhtes taastada. Käesolevaks ajaks on mõlemal püsiv sissetulek. Vanemad suhtlevad lastega eestkostja nõusolekul. Vanemad otsivad elukohta, kus oleks võimalik lastega koos elada ning valmistavad ette dokumente hooldusõiguse taastamiseks. Kostjad leiavad, et elatise menetlus tuleks peatada kuni hooldusõiguse taastamise küsimuse lahendamiseni.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud.
4. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. A., E. ja V. T.id on J. ja D. T.i lapsed (tl 17-19). Viru Maakohtu 19.11.2018.a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-7484 piiras kohus osaliselt J. T. ja D. T.i hooldusõigust tütarde suhtes, jättes nad ilma õigusest otsustada laste eluja viibimiskoha määramise ning hariduse ja tervisega seotud küsimustes ning jättis nad täielikult ilma varahooldusõigusest. Laste eestkostjaks kuni nende täisealiseks saamiseni määrati S. K. (tl 9-14).
5. PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses (PKS § 96 2. lause)
PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12).
6. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes PKS § 102 lg 2 toodud asjaoludel võib kohus välja mõista miinimumist väiksema elatise.
7. Hagejad paluvad elatise välja mõista alates 01.05.2019.a. -
J. T.lt A.kle 150 eurot kuus, E.le ja V.le igaühele 100 eurot kuus; kokku 350 eurot. -
D. T.ilt A.le 150 eurot kuus, E.le ja V.le igaühele 100 eurot kuus; kokku 350 eurot. Hagejad arvestavad, et vanemad ei ole eelduslikult suutelised tasuma elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras.
Kostjad leiavad, et nende majanduslik olukord ei võimalda tasuda elatist nõutud määras. Pärast täitemenetluses kinnipeetavate maksete maha arvamist jääb mõlemal kostjal järgi 430 eurot kuus.
8. J. T. töötab alates 19.02.2019.a. xxx xx AS-s ja tema töötasu oli märtsis 2019 554, 90 eurot
(neto) + puhkusetasu 85, 76 (neto) ; aprillis 2019 töötasu 510, 83 eurot (neto) (tl 29-33)
D. T. töötab alates 02.01.2019.a. xxx xxx xxx OÜ-s ja tema töötasu (bruto) oli jaanuaris 540 eurot, veebruaris 1 167, 01 eurot, märtsis 1 167, 01 eurot ja aprillis 907, 68 eurot (tl 34).
J. T. esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvad kinnipidamised täiteasjades 095/2008/5430 (Viru Maakohtu lahend kriminaalasjas 1-05-1940) 33, 35 eurot ja 066/2009/1039 (Viru Maakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-08-85053) 79, 17 eurot ja 85, 76 eurot (tl 40).
Kohus märgib, et kinnipidamised täitemenetlustes ei ole PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks. Kohus rõhutab, et hagejad on nõuet esitades arvestanud kostjate majanduslikku olukorda ja ülalpidamisvõimet. Kostjate vastutustundetut eluviisi (vargused, narkootikumid) ja sellest tulenevaid kohustusi ei saa kohtu hinnangul pidada põhjuseks, mida hagejad peaksid arvestama elatisenõude esitamisel. Tegelikkusele mittevastavad on kostjate väited nagu oleks nende eluviis pärast hooldusõiguse piiramist ja varahooldusõiguse äravõtmist muutunud või vanemad sellest mingisugused järeldused endale teinud. Kohtute Infosüsteemi (KIS) andmetel on J. T. 01.08.018.a. süüdi tunnistatud väärteoasjas nr 4-18- 3080 NPALS § 15 1 lg 1 järgi ja 29.05.2018.a. kriminaalasjas nr 1-18-4537 KarS 199 lg 2 p 9 järgi; D. T. süüdi tunnistatud 01.08.2018.a. otsusega väärteoasjas nr 4-18-3082 NPALS § 15 1 lg 1 järgi ja 19.02.2019.a kriminaalasjas nr 1-19-822 KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises.
Käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole kohtule esitatud ka avaldust vanemate hooldusõiguse taastamiseks, mille esitamise kavatsusest märkisid kostjad oma kirjalikus vastuses hagile ja mille tõttu pidasid vajalikuks menetluse peatada käesolevas tsiviilasjas. Kohus leidis 22.05.2019.a. kirjas, et TsMS § 356 lg 1 toodud alust menetluse peatamiseks käesoleval juhul ei ole (tl 42).
9. Kostjate kuusissetulek kahe peale kokku on ca 1600-1700 eurot. Arvestades, et hagejad on kostjate ühised lapsed, kelle ülalpidamiseks on kohustatud panustama mõlemad kostjad olenemata hooldusõiguse kuuluvusest, siis 700 eurot kostjatelt kokku kolme lapse ülalpidamiseks on mõistlik arvestades nii laste vajadusi kui kostjate ülalpidamisvõimet. Kohus rõhutab ka seda, et ülalpidamiskohustuse täitmine laste ees on prioriteetne kostjate muude kohustuste ees. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.
Menetluskulude jaotus
10. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetlus kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud jäävad solidaarselt kostjate kanda. Hagejate menetluskulu on õigusabikulu 130 eurot nõustamise ja hagiavalduse koostamise eest (kokku 2 tundi 10 minutit arvestades tunnihinda 60 eurot; tl 7-8) Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja hagejate menetluskulude katteks 130 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik