1-18-4819/32 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 17. juuni 2019 Kohtuasja number 1-18-4819 Kohtukoosseis Juhan Sarv, Mati Kartau ja Maarika Kuusk Kohtuasi T.O (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 24. mai 2019. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu T.O, määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta T.O määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.O kannab alates 8. oktoobrist 2018 Tartu Vanglas Tartu Maakohtu 21. märtsi 2017. a otsusega KarS § 65 lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristust, milleks on 11 kuud

28 päeva vangistust. See karistus moodustub KarS § 424 järgi mõistetud üksikkaristustest. Süüdimõistetu karistusaeg lõpeb 6. oktoobril 2019.

2. 3. aprillil 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid T.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetasid T.O ennetähtaegset vabastamist.

3. Tartu Maakohtu 24. mai 2019. a määrusega jäeti T.O vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus leidis, et KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on täitmata. T.O puhul ei saa jõuda järeldusele, et uute kuritegude toimepanemise tõenäosus oleks madal. Suurim murekoht süüdimõistetu jaoks on alkohol. Vangla iseloomustusest nähtuvalt lagunes T.O perekond tema alkoholitarvitamise ja joobes käitumise pärast. Alkoholi tarbimise harjumusest

rääkides on kinnipeetav napisõnaline, kaldub seda pisendama ja probleeme eitama. Enda

alkoholitarvitamisega seotud probleemide analüüs tal ei õnnestu, kuid teiste puhul näeb probleeme. Motivatsioon muutusteks on madal. Kuigi süüdlane märkis istungil, et alkohol on kurja juur ning tulevikus peab vähem tarbima ja rohkem tööd tegema, ei paistnud siiski isiku ütlustest tervikuna, et tal oleks sisemine motivatsioon oma elus muudatusi teha. Isiku ütlustest ei ilmne, et tal oleks selge plaan edasiseks seadusekuulekaks eluks ning valmidus muuta seniseid

2(3)

eluviise. Kui aga isik oma eluviise ei muuda, on suur tõenäosus, et ta jätkab alkoholi kuritarvitamise tagajärjel kuritegude toimepanemist. Samuti ei nähtu materjalidest, et T.O oleks tugev lähivõrgustik, kes saaks teda suunata ja toetada seadusekuulekal teel. Kinnipeetaval on üks õde ja kolm venda. Suhted on probleemsed. Ka suhe elukaaslase ja laste emaga purunes. Olgugi, et läbisaamine on teatud määral paranenud, ei nähtu materjalidest ega T.O ütlustest, et tegemist oleks lähedaste ja toetavate suhetega. Lastega T.O küll aeg-ajalt suhtleb, kuid alaealised lapsed ei saa teda toetada ning tegelikkuses peaks just isa olema see, kes pakub neile

tuge. Materjalidest nähtuvalt on kinnipeetava osalus laste elus kõikuv. Samuti olid lapsed

kinnipeetaval ka enne vangistust, kuid see ei pakkunud isikule piisavat motivatsiooni enda käitumist seadusekuulekal teel hoida. Seega ei ilmne ka lähisuhetesse puutuvalt ühtegi uut motivaatorit, mis võiks isiku seniseid eluviise muutustele suunata. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt püsib T.O puhul ka majandusliku toimetuleku oskusega seonduv risk. Isik on olnud „tankisti“ rollis, lastes raha eest enda nimele kirjutada äriühingu. Tal on ligi 9000 euro suurune

elatisvõlg laste ees. See viitab puudulikule vastutustundele. Iseloomustusest nähtuvalt toetab T.O sõnades oma lapsi, kuid tegelikult on toetamine väga harv ja juhuslikku laadi. Viimast kinnitab ka suur elatisvõlg. Kuigi T.O-le on garanteeritud töökoht A. OÜ-s, ei pruugi see maandada piisavalt isiku puhul uue kuriteo toimepanemise riski. Isik on ka varem olnud tööga

hõivatud, teenides teatud sissetulekut. See ei ole hoidnud teda alkoholi tarvitamast ja selle

tulemusel kuritegusid toime panemast. Maakohus ei leidnud asja materjalidest motivatsiooniallikat, millel põhineks süüdlase edasine õiguskuulekas eluviis. T.O elutingimused vabaduses oleksid suuresti samad vangistuse-eelse ajaga, mil isik pani kuriteod toime. Vangistuse lühikese aja tõttu ei ole läbi viidud ka rehabiliteerivaid tegevusi, mistõttu ei saa loota ka neile kui

võimalikele suunamuutjaile. Kokkuvõtvalt ei nõustunud kohus vangla ja prokuratuuri

seisukohtadega, sest tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on väike. Materjalidest nähtuvalt kuulutati T.O enne praeguse vangistuse reaalset kandmist tagaotsitavaks, kuivõrd ta hoidis kõrvale kohtuotsuse täitmisest. T.O rikkus

süstemaatiliselt kriminaalhoolduse tingimusi. Talle anti võimalus kriminaalhooldusele alludes kanda karistust vabaduses. T.O seda võimalust aga ei kasutanud ning praegu ei nähtu materjalides ühtegi asjaolu, mis võimaldaks loota, et isiku elus on toimunud tõsimeelsed muutused ning seekord ta soostub alluma kriminaalhooldusele. Kohus ei olnud kindel selles, et kinnipeetava

vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks

piisav uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks. Isiku varasem elukäik, vabanemisjärgsed elutingimused ning puudulik motivatsioon ja probleemilahendusoskus viitavad suure tõenäosusega kriminaalhoolduse taaskordsele ebaõnnestumisele. MÄÄRUSKAEBUS

4. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse T.O , kes väljendab mittenõustumist maakohtu otsustusega teda vangistusest ennetähtaegselt mitte vabastada ja palub kohtumääruse üle vaadata. Määruskaebuse esitaja ei soostu maakohtu hinnanguga, et tema elutingimused vabaduses oleksid sarnased vangistuse-eelse ajaga. T.O kinnitusel ootavad teda vabaduses kindel eluja töökoht ning hea toetaja, kes on teda ka varem aidanud. Süüdimõistetul oleks enda arvates võimalik praegu

vabanedes jalad alla saada ja eluga edasi minna, tulevikus võib selline võimalus kaduda. Programme pole ta vangistuses läbinud, kuna neid talle vangistuse lühiduse tõttu ei määratud. T.O kinnitusel pole ta teistele inimestele ohtlik ja ta soovib minna alkoholiravile, kui see talle määratakse.

3(3) RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et T.O määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

6. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama

seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi.

Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada

kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3

sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda muu hulgas sellise apellatsiooni, millel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt

KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

7. Kolleegiumi hinnangul on T.O määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud

seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse

vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on

õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega

vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus on T.O vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates T.O uue kuriteo tõenäosuse ülemäära kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt (vt käesoleva määruse punkt 3). Seejuures ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Ringkonnakohtul ei oleks maakohtu argumentatsioonile midagi sisulist lisada. Määruskaebuses ei ole ühti tõsiseltvõetavat argumenti, mis võiks viidata maakohtu sellisele

kaalutlusveale, mis lubaks ringkonnakohtul maakohtu määruse tühistada ja T.O ennetähtaegselt vangistusest vabastada.

8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus

T.O määruskaebuse Tartu Maakohtu 24. mai 2019. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Juhan Sarv Mati Kartau Maarika Kuusk