1-15-1460/29 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

17. juuni 2019 (kirjalik menetlus) Kohtuasja number 1-15-1460 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi Denis Volkov (isikukood 38208290335) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 6. mai 2019. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Denis Volkov, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali

RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus Viru Maakohtu 6. mai 2019. a määruse peale läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 03.03.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1460 tunnistati Denis Volkov süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 8 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning kohus luges D. Volkovi karistuse kandmise alguseks 10.12.2014. Sama kohtuotsusega tunnistati D. Volkov süüdi KarS § 349 järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus 100 päevamäära summas 320 eurot, mis tuli tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 19.03.2015.

2. Viru Vangla ja prokurör D. Volkovi tingimisi enne tähtaegset vabastamist elektroonilise valvega ei toeta.

3. Viru Maakohtu 6. mai 2019. a määrusega ei vabastatud D. Volkovit. Kohus tuvastas, et esinevad

D. Volkovi vabastamise formaalsed eeldused. D. Volkovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda materiaalsed alused.

4. D. Volkovi vabanemisjärgseid elutingimusi võib hinnata heaks. D. Volkov on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral ning tal on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis vastab elektroonilise valve seadmete paigaldamise

2(3) tingimustele. Olemas on ka toetav lähisuhtevõrgustik. Kohus võttis arvesse, et kinnipeetaval oleks vabaduses olemas töökoht, kui tööandja otsustab pärast katseaja lõppu, et D. Volkov sobib nende ettevõttesse tööle. Majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes on oluline ka, et kinnipeetaval puuduvad rahalised nõuded ning tal on vabanemisfondis 1620 eurot. Kinnipeetav on karistuse kandmise ajal olnud hõivatud erinevate tegevustega. D. Volkov töötas, õppis riigikeelt, omandas abikoka eriala, osales OÜ Corrigo sõltuvusprobleemidega isikute tugirühmas ning läbis sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja kõnealuse sotsiaalprogrammi jätkutegevuse.

Kohus võttis positiivse asjaoluna arvesse sedagi, et D. Volkovit ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Vangla materjalide põhjal asus kohus seisukohale, et kinnipidamisasutuses viibimine on D. Volkovit muutnud, sest ta tunnistab minevikus tehtud vigu, ta on seadnud endale kindlad tulevikueesmärgid ning ta ei soovi vana eluviisi juurde tagasi pöörduda. Vaatamata eeltoodule, leidis kohus, et D. Volkovi vabastamine elektroonilise alla oleks käesoleval ajal veel ennatlik ning seda isegi olukorras, mil isiku seaduskuulekust vabaduses soodustavad ka tema vabanemisjärgsed elutingimused.

Vangla materjalidest selgub, et D. Volkovil esines käitumisprobleeme juba lapsepõlves ning politsei huviorbiiti sattus isik esimest korda juba 15-aastaselt. Kinnipidamisasutuses ei viibi isik esimest korda, mistõttu ei olnud kohus täiesti veendunud, et just käesolev vanglakaristus on avaldanud isikule piisavalt soovitud mõju. Käesoleva kuriteo pani kinnipeetav toime suure varalise kasu saamise eesmärgil, mis viitab isiku puudulikule toimetuleku ja probleemide lahendamise oskusele. Ühtlasi viitab toimepandud kuritegu, et isikule on omane käituda impulsiivselt ning tagajärgedega mittearvestavalt.

Kohus võttis arvesse, et D. Volkov läbis vangistuse jooksul sõltuvuskäitumist muutvaid tegevusi. Samas on D. Volkovil olnud varasemalt probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja tal on ka pikaajaline narkootikumide tarvitamise kogemus. Kohus hindas sõltuvusainete tarvitamist samuti üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetav vanglas töötas, kuid ametlik töökogemus või töötamise harjumus vabaduses on väga väike, mis omakorda suurendab isiku ohtlikkust ühiskonnas. Maakohus märkis, et D. Volkovi vanglast vabastamise võimalust võiks kaaluda üksnes siis, kui tema uue kuriteo toimepanemise risk oleks minimaalne, kuid kohus sellist järeldust maakohus D.

Volkovi puhul teha ei saanud. Sarnasele seisukohale kohtuga on asunud ka prokuratuur ja vangla. Lisaks eeltoodule hindas maakohus kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis ning võttis arvesse, et D. Volkovil on kandmata temale mõistetud karistusest rohkem kui 4 aastat, mistõttu ei pidanud maakohus võimalikuks süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastada.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Määruskaebuses taotleb D. Volkov maakohtu määruse tühistamist ning tema vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Kaebaja leiab, et kohtumäärus on tehtud vaid vangla iseloomustuse põhjal, kus on välja toodud vaid negatiivsed asjaolud. Kohus jättis tähelepanuta, et 2014-dast aastast alates ei ole ta seadust rikkunud. D. Volkov kinnitab, et ta on asunud paranemise teele, mistõttu võiks teda vanglas vabastada. Seadust rikkuda ta enam ei kavatse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

3(3)

7. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).

8. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus D. Volkovi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Maakohus on kaalunud kõikinii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kogumis teinud põhjendatud järelduse, et D. Volkovi ennetähtaega vabastamine elektroonilise valve alla enam kui 4 aastat enne karistuse tähtaja lõppu ei ole põhjendatud, sest uute kuritegude riskifaktorid on liialt suured. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus D. Volkovi vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka kohtukolleegium ei ole veendunud, et D. Volkov suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau