2-18-135166/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-135166

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-135166

Tsiviilasi

Elisa Teleteenused AS hagi Marko Järva vastu

võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

263,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Elisa Teleteenused AS (rk 10069659;

aadress Akadeemia tee 28, Tallinn), lepinguline

esindaja: Marilin Palts (e-post jurist@julianus.ee)

kostja: Marko Järva (ik XXX; aadress XXX; e-post

XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Marko Järvalt Elisa Teleteenused AS kasuks:

2.1. põhivõlg 115,99 eurot ja viivis 78,61 eurot, kokku 194,60 eurot;

2.2. viivis põhivõlalt 24.04.–17.06.2019 eest 3,19 eurot;

2.3. viivis tasumata põhivõlalt 0,05% päevas alates 18.06.2019 kuni põhivõla

tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata põhivõla 27 eurot, viivise 16,03 eurot ning 27 euro suuruselt

põhivõlalt TsMS § 367 alusel nõutava viivise osas.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta menetluskuludest 82% Marko Järva kanda ja

18% Elisa Teleteenused AS kanda.

7. Välja mõista Marko Järvalt menetluskulu 143,50 eurot Elisa Teleteenused AS kasuks.

8. Marko

Järval

tasuda

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

Elisa

Teleteenused AS-le käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

2/4

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on Elisa Teleteenused AS (hageja) hagi Marko Järva

(kostja) vastu põhivõla 142,99 eurot, viivise 94,64 eurot ja alates 24.04.2019 lisanduva

viivise 0,05% päevas põhivõlalt väljamõistmiseks.

Hageja esitas 21.12.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt

võla väljamõistmiseks. Kohtunikuabi lõpetas 28.03.2019 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse

ja

andis

nõude

üle

Tartu Maakohtule

menetluse

jätkamiseks

hagimenetluses. 23.04.2019 hagiavalduse ja 26.04.2019 täienduse kohaselt sõlmisid

pooled XX.XX.XXXX lepingu nr XXX, mille alusel osutas hageja kostjale teenust Starman

ZUUM: L-ZUUMtv + S-ZUUMnet ning andis rendile teenuse kasutamiseks vajaminevad

seadmed. Hageja on endale võetud kohustused täitnud. Kostja ei ole selle eest hagejale

nõuetekohaselt tasunud. 30.06.–30.11.2015 maksetähtajaga arvetest tulenev põhivõlg

koosneb järgmisest: kostjale osutatud teenused (sh hinnakirja alusel teenuse piiramise

tasu 12 eurot ja võlahaldustasu 3*5 eurot); seadmete rendihind; tagastamata seadmete

hind. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt alates arvete maksetähtajale järgnevast

kalendripäevast kuni 23.04.2019 üldtingimuste p 10.1 järgi 0,05% päevas.

2. Kostja sai hagiavalduse, menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude

kätte posti teel allkirja vastu 27.05.2019. Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks

aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Seega oli viimane päev vastamiseks

10.06.2019. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kostja ei ole tähtaegselt vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

3/4

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi

tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

4. Hagi ei ole õiguslikult põhjendatud põhivõlas sisalduva teenuse piiramise tasu

12 eurot ja võlahaldustasu kokku 15 eurot (3*5 eurot) ning neilt nõutava viivise osas.

5. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh

tüüptingimuste tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-106-13, p 24).

Pooltevaheline leping on sõlmitutud tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1

tähenduses. Samuti on lepingu lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste ja hinnakirja

näol tegemist tüüptingimustega.

VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku

kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest

põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid

õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja

seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool

peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud

hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagiavalduse täienduse kohaselt piiras hageja kostjale võla tõttu teenuse osutamist,

mille eest tuli tasuda hinnakirja alusel 12 eurot, ning rakendas võla tasumisega

viivitamise tõttu kolmel korral kaabelteenuste teenustasude hinnakirjast tulenevat

võlahaldustasu 5 eurot.

Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimused näevad tarbijast lepingupoolele ette kohustuse

tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi ning tarbijalt on

võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Leppetrahvi peamine eesmärk on

lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist.

Leppetrahvi teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt

täitma.

Leppetrahvi

eesmärgiks

ei

ole

teenida

võlausaldajale

tulu

võlgniku

makseraskustelt. Võla tõttu teenuse piiramise tasu ja võlahaldustasu puhul on sisuliselt

tegemist ebamõistlikult suure leppetrahviga. Kohtule esitatust ei nähtu, et need oleksid

seotud hageja tegelike kuludega, samuti on hagejal õigus nõuda üldtingimuste p 10.1

järgi viivist 0,05% tasumata summalt päevas. Kohus on seisukohal, et hinnakirjad

teenuse piiramise tasu ja võlahaldustasu osas on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühised.

Seega tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhivõlg 27 euro ulatuses (võla

tõttu teenuse piiramise eest 12 eurot ja võlahaldustasu kokku 3*5 eurot). Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista põhivõlg 115,99 eurot (142,99-27).

6. Eelmisest punktist tulenevalt on ka hageja viivisenõue osaliselt põhjendamatu. Kuna

kohus peab teenuse piiramise tasu 12 eurot (arvel nr XXX) ja võlahaldustasu 3*5 eurot

(arvetel nr XXX, XXX ja XXX) põhjendamatuks, on põhjendamatu nõuda sellelt ka viivist.

4/4

Hageja 23.04.2019 seisuga esitatud viivisenõue tuleb jätta rahuldamata 16,03 euro

ulatuses (3,48 eurot (0,05% päevas 5 eurolt 1393 päeva eest) + 3,41 eurot (0,05%

päevas 5 eurolt 1362 päeva eest) + arvelt nr XXX arvestatud viivis 9,14 eurot) ja

rahuldada 78,61 euro ulatuses (94,64 – 16,03).

TsMS § 367 alusel esitatud viivisenõue tuleb jätta rahuldamata osas, milles hageja nõuab

viivist 27 eurolt. TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis

perioodi 24.04.–17.06.2019 eest 3,19 eurot (115,99 eurolt 0,05% päevas 55 päeva eest)

ning tasumata põhivõlalt 0,05% päevas alates 18.06.2019 kuni põhivõla tasumiseni.

7. TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust (hagihind 263,73 eurot, hagihind

nõude

rahuldamise

ulatusest

lähtudes

215,77

eurot)

arvestades

tuleb

jätta

menetluskuludest 82% kostja kanda ja 18% hageja kanda.

8. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka

menetluskulude

rahalise

suuruse.

Menetluskulude

nimekirja

järgi

on

hageja

menetluskuluks riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja tasu 240 eurot (2 t, 120 eurot / t,

käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 175 euro

ulatuses – riigilõiv 75 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu

100 eurot. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

sellest 143,50 eurot (82% 75 eurost ja 100 eurost). TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse

alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud

ulatuses. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik