Legislator Case Law & Legislation
4-19-2608/5 AI generated

4-19-2608/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 4-19-2608/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

J.D kaebus Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs 10.04.2019 otsusele nr xxxx J.D karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo t kuuks rahuldamata. oimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4

Legislator headnote

AI generated

4-19-2608/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-19-2608

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juunil 2019.a. Tallinna kohtumaja

Väärteoasja number

4-19-2608

Kohtunik

Margot Mikler

Väärteoasi

J.D kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs 10.04.2019 otsusele nr xxxx J.D karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuväli Põhja prefektuuri korrakaitse ne menetleja: -

büroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp juhtivmenetleja Enel Kuiv.

Menetlusalune isik: J.D ik: XXX; ; elukoht: xxxx; e-post: xxxx.

Menetlusaluse isiku esindaja: K N (ik xxxx; e-post: xxxx) RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras

1. J.D kaebus Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs 10.04.2019 otsusele nr xxxx J.D karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo t kuuks rahuldamata. oimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4

2.

Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs 10.04.2019 otsus nr xxxx J.D karistamises LS § ettenähtud väärteo toimepanemise eest

227 lg 2 mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega muutmata ja tühistamata

4 kuuks .

3. Kohaldatud karistuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuuline tähtaeg 4- algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb kuulise tähtaja möödumisel. 4-

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile.

5. Asitõend: 1 DVD plaat videosalvestusega, mis asub väärteotoimikus, jätta KrMS § 126 lg 1 alusel toimiku juurde. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs 10.04.2019.a. otsusega nr xxxx karistati J.D

LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanmise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks selles, et J.D juhtis 21.03.2019.a. kell 10:38 ajal xxxx maakonnas xxxx linnas xxxx teel (xxxx mnt ja xxxx tee vahel) mootorsõidukit xxxx reg.nr xxxx asulasisesel teel kiirusega 92 km/h +/- 3 km/h, millega ületas juhile lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 39 km/h, kuivõrd sellel teelõigul oli lubatud suurim sõidukiirus

50 km/h, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse alljärgneva

Menetlusalune isik viitab, et tal puuduvad varasemad täitmata karistused ning 35 aastase juhistaaži jooksul ei ole ta põhjustanud ega osalenud üheski avariis. Menetlusalune isik peab olukorda kahetsusväärseks. Menetlusalune isik tegutseb ettevõtjana ja tema töökoht asub xxxx vallas ning tema sissetulek sõltub otseselt tema igapäevaste tegutsemiste tulemustest. Hetkel on käivitamisel uue poe avamine , mis eeldab pidevat sõitmist, seega on hädavajalik auto xxxx

kasutamine sissetuleku teenimise tagamiseks pere ainukese toitjana. Menetlusaluse isiku leibkonda kuulub mittetöötav elukaaslane ja kaks alaealist last vanuses 6 ja 9 aastane. Menetlusalune isik transpordib 6 aastast last xxxx asuvasse lasteaeda (elukoht xxxx) ja 9 aastast last xxxx. Transpordi võimaluseta jäämine halvendaks ja raskendaks menetlusaluse isiku toimetuleku võimalust, kui ka leibkonna teiste liikmete toimetulekut. Lisaks on menetlusalusel isikul lähiajal läbi teinud südame operatsiooni ja astmehaigest ema, kes elab xxxx ning menetlusalune isik on pidanud aitama ema meditsiiniasutusse transportimisel. Samuti leiab menetlusalune isik, et otsuse tegemisel ei ole arvestatud kergendavat asjaolud – puhtsüdamlikku kahetsust. Menetlusalune isik märgib, et antud rikkumine fikseeriti teelõigul, kus on ajajooksul muudetud kiirusepiirangut. Väärteo toimepanemise ajal valgustatud piirkiiruse liiklusmärke ei olnud. Seega on liikluskorraldus olnud antud teelõigul muutlik ja osaliselt segadusse ajav. Menetlusaluse isiku hinnangul on kohtuväline menetleja karistuse määramisel liialt arvestanud üldpreventiivseid eesmärke, mitte eripreventiivset eesmärki.

Samuti leiab menetlusalune isik, et tema teos puudus vahetu oht. Nimelt menetlusalune isik liikus liiklusvooga kaasa ja tal puudus kokkupuute võimalus jalakäijatega ning reaalset ohtlikku olukorda või kahju ei tekkinud. Lähtudes eeltoodust, palub menetlusalune isik määrata talle karistuseks rahatrahv või alternatiivselt määratud karistuse kergendamist, s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuulise tähtaja lühendamist võimalikule lühimale tähtajale. Samuti menetlusalune isik soovib, et asja lahendatakse kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht

Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Samuti kohtuväline menetleja asub seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puuduvad. Nimelt menetlusalune isik ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 39 km/h võrra, kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik Ragnar Jänes on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada kiirusmõõteseadet LaserCam 4, seerianumbriga LE0273. Antud - kiirusmõõteseade LaserCam 4, seerianumbriga LE 0273 omab taatlustunnistust TTRS 19/00038 ja taatlus on teostatud 19.02.2019.a. kehtivusajaga 1 aasta. Seega 21.03.2019.a. kell

10:38 omas kiirusmõõteseade kehtivat taatlustunnistust. Tehnilise Järelevalve Amet on tunnistanud

seadme vastavaks Eesti õigusaktide nõuetega ja see tüübikinnitustunnistus kehtib kuni 11.12.2023.a. Väärteo eripära arvestades sõltub süü suurusele antav hinnang esmalt kiirusmõõteseadmega mõõdetud sõiduki liikumiskiirusest, ehk numbrilisest näidust ning sellest tulemusest tuleneb ka süüteole antav karistusõiguslik hinnang ehk LS § 227 lg 2 (suurima lubatud sõidukiiruse ületamine 21 – 40 km/h). Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur (39 km/h), et see pidi olema menetlusalusele isiku poolt tajutav ja ei saanud talle märkamatuks jääda. Seega menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. Liikluskorralduse muudatus xxxx tee xxxx tee ja xxxx mnt vahelisel teelõigul kehtib alates juunist 2018 ning kellaajaliselt on ajavahemikul 07:00 19:00 lubatud suurim liikumiskiirus –

antud teelõigul 50 km/h. Menetlusalune isik ületas lubatud suurimat liikumiskiirust määral, mida saab lugeda suureks isegi siis, kui lubatud suurim liikumiskiirus oleks olnud varasema liikluskorralduse kohaselt 70 km/h. LS § 15 lg 1 p 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 km/h. LS § 50 lg 1 kohustab juhti järgima § 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust. LS § 227 lg 2 sätete kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhti lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut (s.o kuni 400 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Karistusliigi valikul kohtuväline menetleja arvestas süü suuruse kui sellega, et menetlusalusel isikul on karistusregistri väljavõtte kohaselt 2 kehtivat väärteokaristust lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Rikkumised on toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul (LS §

227 lg 2 15.12.2018 ja LS § 227 lg 2 14.02.2019). See näitab, et rahatrahv, kui karistusliik on menetlusaluse isiku mõjutamiseks ennast ammendanud ja tuleb rakendada raskemaliigilist karistust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol.

Kaebuse esitaja viitas, et teos puudus vahetu oht. Kiirusemõõtmisel salvestatud helija videosalvestuselt nähtub, et menetlusalune isik liikus kiiremini kui teised samas suunas liikuvad mootorsõidukid. Sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati võimlaik, et see oht realiseerub. Hoolimatu suhtumine liiklusseaduse nõuete täitmisesse võib viia traagiliste tagajärgedeni. Eripreventiivselt aitab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et lubatud liikumiskiiruse ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja temale sobivaim karistus. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõikidele liiklejatele näidata, et liiklusreeglite eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtuvälise menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt palub menetleja kaebuse jätta rahuldamata.

Maakohtu seisukoh

t kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse antud kaebus kirjalikus menetluses.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ja selle lisadega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ja kohtule edastatud väärteotoimikuga, asub alljärgnevale seisukohale.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätes ) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja tatud alustel (p 8 kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või - anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjoni kuidas lahendada taotlus hüvitada le (p 9),

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Kiirusmõõteseadme seadme salvestusest ja videosalvestuselt nähtub, et menetlusaluse isiku J.D juhitud sõiduki reg. märgiga sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati Xxxx xxxx 21.03.2019.a. kell 10:38:08 kiirusmõõteseadet LaserCam 4, seerianumbriga LE 0273, milline oli taadeldud (taatlustunnistus TTRS-19/00038). Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku km/h asulasisesel teel, kus suurimaks juhitud sõiduki sõidukiiruseks 92

lubatud sõidukiiruseks oli km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust , mistõttu li lõplikuks +/- 3 km menetlusaluse isiku kasuks /h o mõõtetulemuseks 89 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui

39 km/h. Kiirusmõõteseadmele LaserCam 4 taatlus oli teostatud 19.02.2019.a. kehtivusajaga 1 aasta, seega 21.03.2019.a. kell 10:38 omas kiirusmõõteseade kehtivat taatlustunnistust.

Mõõtmist teostas politseiametnik Ragnar Jänes, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada kiirusmõõteseadet LaserCam 4, seerianumbriga LE0273. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat.

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg ettenähtud väärteona. Seega puuduvad

- 2 s

väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§

133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 39 km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 2 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5).

Kaebuse esitaja palub otsuse tühistada ja määrata karistuseks rahatrahv või alternatiivselt määratud karistuse kergendamist, s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuulise tähtaja lühendamist võimalikule lühimale tähtajale. Kohus juhib menetlusaluse isiku tähelepanu asjaolule, et liiklusalane väärtegu on tuvastatud mõõtevahendi näiduga ja videosalvestusega. Hilisem kaebuse esitaja seisukoha kohaselt, et rikkumine fikseeriti teelõigul, kus aja jooksul on muudetud kiirusepiirangut või peale väärteootsuse koostamist on paigutatud antud teelõigule valgustatud piirkiiruse liiklusmärgid ei muuda menetlusaluse isiku poolt toimepandud liiklusalast rikkumist kuidagi olematuks, samuti ei vähenda menetlusaluse isiku süüd. Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg ettenähtud väärteo toimepanemise eest - s põhik mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 . LS § 227 lg aristusena kuuks

2 kohaselt karistatakse

21 kuni 40 mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 1

00 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni ning LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt võib kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud

1 kuust kuni 3 kuuni. Seega põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära 2/3 määras

. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10).

Arvestades süüteo asjaolusid, et mootorsõiduki reaal e sõidukiiruse ja antud teelõigul s

kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur (39 km/h) pidi see olema menetlusaluse isiku poolt tajutav ja ei saanud talle märkamatuks jääda, siis leiab kohus, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et antud väärtegu on toime pandud kavatsetult.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik asulasisesel teel ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 ) mitte vähem kui 9 km/h võrra, km/h

millega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo.

Karistuse määramine

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on LS § 227 lg 2 ette nähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuks. LS § 227 lg 5 p 1 alusel võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Käesoleval juhul sõidukiiruse ületamise määra LS § on menetlusalune isik lubatud suurimat ,

227 lg-s 2 nimetatud vahemikku, s.o 21-40 km/h ületanud tunduvalt üle keskmise määra, s.o 39 km/h võrra. Kohus leiab, et isiku süü mootorsõiduki juhtimisel lubatud suurimat sõidukiirust ületades on suur. See omakorda tähendab, et karistus määra valikul tuleks lähtuda ettenähtud e

sanktsiooni keskmisest määrast kuivõrd a kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse , kehtiv

mõistmisel lähtepunktiks vastava seadustiku (käesoleval juhul liiklusseaduse) sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Väärteootsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja arvestanud karistust kergendava asjaoluna kahetsust ning raskendavad asjaolud puuduvad ja neid ei tuvastanud ka kohus, seega menetlusaluse isiku süü on hinnatav suurena.

Karistuse määramisel tuleb arvestada ka võimalusega, et karistus sunnib isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja omab karistusregistri väljavõtte kohaselt 2 kehtivat väärteokaristust samalaadsete väärteo toimepanemistes lühikese ajavahemiku jooksul, s.o. LS § 227 lg 2 15.12.2018 ja LS § 227 lg 2 14.02.2019 ja arutletava rikkumise toimepanemine 21.03.2019. Eelnevalt on menetlusalust isikut karistatud rahatrahvidega, Seega eelmistest mis on täidetud. karistustest samalaadsete süütegude toimepanemise eest kaebuse esitaja oodatud järeldusi teha suutnud ei ole ja ta on jätkanud samalaadse süüteo toimepanemist, s.t eelmise karistuste rangus ega liik ei ole oma eesmärki täitnud. Seega on rahatrahv kui karistusliik ennast juba ammendanud ning kohaldada tuleb teiseliigilist karistust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol. Omaksvõetud karistuspraktika kohaselt võib ka süü korral määrata või suure mõista karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui varem karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Käesoleval juhul on kohtuväline gi menetleja määranud karistuse üle ettenähtud sanktsiooni keskmis määra ni t ng kohus peab seda täiesti põhjendatuks.

K tuleb lisaks aristuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida orda tagavaid õigusnorme korrektselt. liiklusk Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult liiklusnõudeid, mida näitab ka sõidukiiruse ületamine märkimisväärses ulatuses, s.o 39 km/h asulasisesel teel,

kus liikluskorraldusvahendiga oli suurimat liikluskiirust piiratud. Lisaks juhib kohus tähelepanu Seega jätkab kaebuse esitaja järjekindlalt liikluse ka karistusregistri andmetele.

ohustamist vaatamata tema korduvatele kinnipidamistele. Omaksvõetud karistuspraktika kohaselt tuleb süüdlase käitumist hinnata nii enne kui ka pärast süüteo toimepanemist, tuvastamaks seda, kas õigusvastane käitumine on süüdlasele omane või mitte. Käesoleval juhul saab tulla järeldusele, et kaebuse esitajale on liiklusnõuete eiramine muutunud süsteemseks käitumiseks. Seetõttu, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et korduvalt samalaadseid süütegusid toime panev kaebuse esitaja tuleb juhtimisõigust ära võttes liiklusest kõrvaldada, tagamaks ohutu liiklusele teistele liiklejatele vähemalt ajal kui kaebuse esitaja juhina liikluses ei osale. Kaebuse esitajale määratud rahatrahvid ei ole oodatud mõju avaldanud ja seetõttu on temalt juhtimisõiguse äravõtmine jäänud ainukeseks karistusliigiks, mis võiks kaebuse esitajat õiguskuulekusele suunata.

Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvalisust. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt d karistus, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse kohaldatu

äravõtmine peale süü suuruse põhjendatud ja üldpreventiivsetest kaalutlustest on ka erilähtudes.

Kohus juhib tähelepanu KarS § 50 lg le 2, mille kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust - ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (3

-1-1-26-10). Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise.

Samuti oli menetlusalune isik teadlik sellest, et lubatud sõidukiiruse ületamine on karistatav ning sellisele teole võivad järgneda nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi või -

lisakaristusena, kui ka sellest tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Selliste tagajärgede osas on menetlusalusel isikul juba aasta pikkune kogemus olemas. Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule olnud takistuseks ning ta jätkab liikluse ohustamist. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema ja temast sõltuvate isikute olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale inkrimineeritud järjekordse väärteo toimepanemisest.

Süü suurusest, samuti eri ja üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ei pea kohus -

võimalikuks karistust vähendada ja leiab, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud süüteo ja toimepanija isikuga.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või -

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse esitaja argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Se puudub õiguslik alus kohtuvälise ega menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Margot Mikler kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/