1-19-4711/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

17. juuni 2019.a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-19-4711

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär Merili Riga

Kriminaalasi M.S süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Jüri Vissak

Süüdistatav M.S, isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: X X ; elukoht: ; telefon: XX; XX XXX

X e-post: XXX ; kriminaalkorras XX; ; töötab XXX karistamata.

Kahtlustatavana oli kinni peetud 07.06.2019.a kuni 08.06.2019.a.

Tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p st 5 ja § - -st 249 kohus otsustas:

1. M.S Süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

KarS M.S-i eelvangistuses viibitud aeg § 68 lg 1 alusel arvestada 07.06.2019.a 08.06.2019.a, so 2 aks M.S-i – (k ) päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 3 (kolm kuud ja 28 kaheksa ) (kakskümmend ) päeva vangistust.

KarS

3 (kolm) kuud ja 28 kaheksa

§ 74 lg 1 ja 3 alusel jätta (kakskümmend ) päeva

vangistust M.S suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui M.S ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid ning kohustusi.

Määrata katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja M.S kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid:

-

;

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX

2 (5)

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, -

töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata M.S-ile katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS 75 lg 4 alusel kohustada M.S alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt

1 (ühe) kuu a ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem jooksul registreerim

ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ tee sele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna Eesti Haigla; Põhja nu - - Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal . KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki M.S-ilt juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 03.07.2019.a.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

2. Menetluskulu:

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p , § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista M.S-ilt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt:

 kaitsjatasu 60 eurot;

 sundraha 810 eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et M.S on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 870 ( ) eurot tasuda 12-ne kuu kaheksasada seitsekümmend

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 72,50 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskul tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja u

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või

3 (5)

EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbri 99919700032166 , märkides ära ning selgitus M.S, otsus nr 1-19-4711,

e “ menetluskulu“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3. -R plaat KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juures asuv DVD videosalvestusega kriminaalasja juurde. Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus M.S süüdistatakse selles, et tema 07.06.2019 kella 18:52 paiku juhtis Tartumaal Alatskivi- , olles Pala maantee kolmandal kilomeetril mootorsõidukit Ford Focus reg nr XXX alkoholijoobes (alkoholi /l koh sisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,01 mg

ta) ja põhjustas avarii, sõites teelt välja vastu puud. Eeltooduga rikkus M.S kuriteo toimepanemise ajal kehtinud l iiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligram

mi ühe liitri kohta või rohkem.

Sellega pani M.S toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdis

-

tatavale karistuseks kuud vangistust. Sama kuriteo toimepanemise e est nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena M.S-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuuks. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karis päeva tusaja hulka 2 (07.- M.S oli k 08.juuni 2019), mille vältel ahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui M.S ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrolli - ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

4 (5)

allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et M.S on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS 75 lg 4 alusel võtab M.S endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt

1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ tee sele ühes nu

järgnevatest raviasutusest: Lõuna Eesti Haigla; Põhja lhaigla; Pärnu Haigla; - -Eesti Regionaa Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud on riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 60 eurot, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu, ja kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud kokku 870 eurot - – ära tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul, kohustades M.S tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 72 eurot ja 50 senti.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas M.S süüdistatav okkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus M.S, et k

nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega.

Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel ja aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §

245 sätteid. riminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse -de 239- K M.S-i süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas M.S-i menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 60 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo

5 (5)

toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 540 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

M.S taotles menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuuks, kinnitades, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks leiab, et kõigi 72,50 eurot. Kohus

menetluskulude vestades korraga hüvitamine käib süüdistatavale tema sissetulekuid ar ilmselgelt üle jõu.

Kohus on seisukohal, et arvestades M.S-i

varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 870 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/ Marju Persidskaja kohtunik