4-19-2582/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-2582

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-2582 (2302,19,003311) Kohtunik Elina Elkind Kohtuistungi sekretär Berit Paluoja Väärteoasi

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 9.04.2019. a otsus väärteoasjas nr

2302,19,003311, millega L.T

karistati LS § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Menetlusalune isik L.T

isikukood: XXX; elukoht: xxxx; Eesti Vabariigi kodanik Kaitsja Vandeadvokaat Indrek Sirk Kohtuväline menetleja

Politsei- - ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne Harju politseijaoskonna esindaja E K

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § §

132 p-st 2 ja -dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Tühistada Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo - liiklusjärelevalvekeskuse 2019. a otsus väärteoasjas nr 2302,19,003311,

9. aprilli

millega L.T karistati LS § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

2. karistada L.T Teha tühistatud osas uus otsus, millega LS § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb juhiluba loovutada Maanteeametile viie tööpäeva jooksul pärast otsuse jõustumist.

3. Jätta menetlusaluse isiku L.T kaitsja kaebus rahuldamata.

4. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale ja kohtu välisele menetlejale.

4-19-2582

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

9.04.2019. a otsusega väärteoasjas nr 2302,19,003311 karistati L.T LS § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selle eest, et ta juhtis

21. märtsil 2019 kell 14.03 Pirita teel (Narva mnt ja Kose tee vahel) mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 90 +- 3 km/h, suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h.

2. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb juhtimisõiguse alles jätmist ja määramist. Tunnistab oma süüd, kuid selle asemel rahatrahvi kiiruse ületamine oli lühiajaline.

3. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes juhtimisõiguse äravõtmine asendada rahatrahviga, kuna , et menetlusalune isik vajab juhtimisõigust suvel töötamiseks teenida raha üliko Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja oli minekuks. menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT

4. VTMS § 123 lg 2 k väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud ohaselt arutab maakohus kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

5. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis

21. märtsil 2019 kell 14.03 Pirita teel (Narva mnt ja Kose tee vahel) mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 90 +- 3 km/h ( ) suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h. äitumisega rikkus Kirjeldatud k

menetlusalune isik LS § nõudeid kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus

15 lg 1 p 2 , mille asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis, ning pani toime -

LS § 227 lg s 2 sätestatud väärteo.

6. Kohtu hinnangul tõendavad L.T-le etteheidetavat kiiruseületust esmalt k LaserCam4 (ID 005365), millest , et iirusmõõturi mõõtmise andmed ja videosalvestis nähtub

menetlusaluse isiku juhitud sõiduki registreerimismärgiga sõidukiiruse mõõtmiseks

xxxx kasutati 21 kell 14.03 LaserCam4 . märtsil 2019 mõõteseadet (nr LE0273) ja sõiduki kiiruseks mõõdeti 90 km/h. Tegu pandi toime Tallinnas, Pirita teel (Narva mnt ja Kose tee vahel), kus lubatud kiirus on 50 km/h. Mõõtemääramatust arvesse võttes ületas menetlusalune isik kiirust mitte vähem, kui 37 km/h.

7. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja R J, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat, mida kinnitab muu hulgas Politseija Piirivalveameti

31. detsembri 2010. a käskkiri nr 612, millega määrati mõõtmisi teostavaid ametnikke.

Taatlustunnistuse nr TTRS-19/00038 kohaselt oli kiirusmõõtur (nr LE0273) taadeldud

4-19-2582

19.02.2019. Majanduse nr 57 ja taristuministri 20.09.2016 määrus „Kohustuslikule

metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad” lisa punkti 8.1 alusel on liiklusjärelevalves kiirusmõõturite üks aasta. Seega väärteo taatluskehtivusajaks toimepanemise ajal, s.o 21. 2019

märtsil , oli kiirusemõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus.

8. Rikkumise toimepanemist kinnitavad ka tunnistaja R J kohaselt ütlused, mille mõõtis ta samal päeval kiirust Pirital varjatud järelevalve korras ja mäletab menetlusaluse isiku sõidukit ja selle kiiruse mõõtmist. Pirital Maarjamäe memoriaali juures Politseiametnik viibis ;

politseinikud, kes peatasid sõiduki, olid politseivärvides sõidukiga kommunismiohvrite memoriaali parklas. Ilmastik oli tuuline, vihma ei sadanud, liiklus oli pigem hõre, sel hetkel oli pigem keskmine liiklustihedus, liikus ka teisi sõidukeid. Tunnistaja ütluste kohaselt liikus menetlusalune isik ühtlase kiirusega, ületades oluliselt lubatud kiirust ja pidurdades ilmselt vaid seetõttu, et nägi politseiametnikke.

9. Teo toimepanemist tõendavad ka menetlusalus u ütlused, mille kohaselt ta e isik tunnistab teo

toimepanemist, kuid selgitab, et ületas kiirust juhuslikult ja tahtmatult, valgusfoori tagant liikuma hakates; m

ärgates kiiruseületust, pidurdas ta koheselt.

10. Maakohus leiab seega, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli asendava videosalvestisega

nda ja mõõtmise andmetega, tunnistaja ütlustega ja ka menetlusaluse isiku e ütlustega on tõendatud L.T-le etteheidetav kiiruse ületamine. Kohtu hinnangul ei ole menetlusaluse isiku ütlused usaldusväärsed osas, mis puudutab kiiruse ületamist tahtmatult ehk ettevaatamatusest. on isikule koheselt tajutav ja Kiiruse ületamine niivõrd suures ulatuses paigalt võttes, s.o valgu foori tagant liikumist alustades, eeldab märkimisväärset kiirendamist. s

Kohtu hinnangul ületas menetlusalune isik sõidukiirust kavatsetult. Samuti puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. KARISTUS

11. LS § 227 lg 2 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.

12. Menetlusaluse isiku ütluste ja kohtuistungil esitatud OÜ väljastatud tõendi kohaselt xxxx

soovib L.T teha suvevaheajal tööd, mis eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Kuna tegemist on esmase juhtimisõigusega isikuga, siis pärast juhtimisõiguse äravõtmist tuleb minna korduseksamile ja suvel töötamise võimalus luhtub. Isik kinnitab, et kahetseb teo toimepanemist ja palub määrata karistusena rahatrahvi.

13. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

14. Menetlusaluse

isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse sõidukiiruse ületamise ulatust, s.o 37 km/h

40 km/h, seega . LS § 227 lg 2 sätestatud kiiruse ületamise piirid on 21– menetlusaluse isiku sõidukiiruse ulatus on maksimumi lähedal. Samuti arvestab kohus seda, et

4-19-2582

tegu pandi toime a . Kuigi liiklust head, sulasisesel teel, päevasel ajal ja ilmaolud olid üldisel tuleb arvesse võtta, et Pirita teel on ülekäigurajad, millel liiguvad jalakäijad, samuti liigub seal teisi sõidukeid – nii ka tunnistaja ütluste kohaselt. L.T enda ütluste kohaselt ei olnud ta sõidukis üksi, vaid kaaslasega, ohustades seega rikkumisega vahetult ka teist isikut. Liikudes kiirusel peaaegu 90 km/h ei ole juht võimeline ootamatult teele ilmuva takistuse ees peatuma ega ka sellest takistusest ohutult ümber põikama. Samuti võtab kohus arvesse, et tegemist on esmase juhiloaga isikuga ehk liiklejaga, kelle kogemused sõiduki juhtimisel on piiratud. Kokkuvõttes on menetlusaluse isiku süü kohtu hinnangul keskmine.

15. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalust isikut karistatud 17. oktoobril 2018 LS § 227 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi rahatrahviga trahviühikut, s.o 10

4 eurot. Kohus märgib, et

kohtuväline menetleja palus kohtult võtta tõendina vastu väljavõtte politsei teabeinfosüsteemist, mille kohaselt on L.T-le kohaldatud 17. mail 2019 toime pandud rikkumise, s.o sõidukiiruse ületamise eest enam kui 17 km/h tunnis, lühimenetlust. Kohus leiab, et selline tõend ei ole lubatav ja jätab selle kohtuotsuse tegemisel kõrvale. Esmalt ei ole sellise väljavõtte pinnalt võimalik isikut piisavalt usaldusväärselt tuvastada, sest sellele on märgitud vaid perekonnanimi (J, menetlusaluse isiku selgituste kohaselt tema varasem perekonnanimi), kuid puudub nii eesnimi kui ka isikukood. Teiseks aga leiab kohus, et kui seadusandja loob teatud rikkumistele reageerimiseks spetsiaalselt menetlusliigi, mille kohaldamise tulemusena ei kanta isikule kohaldatavat meedet karistusregistrisse, saab järeldada, et selliselt toimides soovibki seadusandja luua olukorra, kus neid tegusid ei arvestataks edaspidi isiku suhtes alustatavates süüteovõi haldusmenetlustes, sest sel viisil vastavate andmete kogumine ja kasutamine ongi olemuslikult karistusregistri eesmärk. Seega on kohtu hinnangul usaldusväärselt tuvastatud, et L.T pani poole aasta jooksul toime kaks samalaadset rikkumist (17. oktoobril 2018 ja 21. märtsil 2019). Menetlusalusele isikule LS § 227 lg

1 järgi karistusena kohaldatud rahatrahv ei ole soovitud mõju avaldanud. Samuti arvestab kohus seda, et eelmisel korral karistati L.T

LS § 227 lg 1 järgi ja sel korral oli rikkumine juba suurem, seega on liiklusalased väärteod muutunud ajas ohtlikumaks. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt peab L.T küll kiiruse ületamist vääraks ja kahetseb oma tegu, kuid samas avaldab, et tema hinnangul sõidavad kõik Tallinna liiklejad lubatud kiirusest kiiremini ja tavaliselt ta vaid liigub tavapärases liiklusvoolus. Kohtu hinnangul nähtub isiku ütlustest arusaam, et kiiruse ületamine ei ole üldjuhul oluline rikkumine, v.a kui kiirust ületatakse väga suurel määral.

16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusalusele isikule avaldab eripreventiivset mõju karistusena siiski vaid mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Kuigi L.T jaoks on ilmselgelt oluline võimalus teenida raha, mis võimaldaks tal ülikooli õpingute ajal hõlpsamat äraelamist, ei mõjuta kohtu hinnangul rahatrahvi mõistmine isikut viisil, mis paneks teda hoiduma edaspidi rikkumiste toimepanemisest. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades asjaolu, et menetlusalune isik on 6 kuu jooksul toime pannud kaks samalaadset liiklusalast rikkumist, siis pidi ta teadma, et sellisele teole võivad järgneda nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi või sakaristusena ja sellest võivad olla - li tingitud ebamugavused edasise

elu korraldamisel. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et liiklusturvalisus ja ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise üles kaebuse esitaja võimalikud ebamugavused.

4-19-2582

17. Arvestades süüteo asjaolusid ja kergendavat asjaolu kahetsuse näol võimalik kohtuvälise on

menetleja määratud keskmises määras põhikaristust mõnevõrra vähendada, mõistes karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist üheks kuuks. Seeläbi on L.T siiski võimalik oma elu korraldada viisil, mis ei välista täiel määral töötamist enne ülikooli astumist – s.o karistuse ärakandmine ja liikluseksami sooritamine.

18. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 muudab maakohus kohtuvälise menetleja otsust karistuse osas, kergendades seda, kuid jätab kaitsja kaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik