4-09-13583/11 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 4-09-13583

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2010. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-09-13583 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbivaatamise aeg

15. detsember 2009. a Väärteoasi Heiko Viks kaebus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna komissar S.Siht 09.07.2009 otsusele väärteoasjas nr 2570,09,002860, mille kohaselt karistati Heiko Viks`i Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 2460 krooni s.o 41 trahviühikut Menetlusosalised Kaebuse esitaja Heiko Viks, isikukood 36412164719, elukoht *, *, töökoht *, *haridus, emakeel * keel Kaitsja advokaat Tiia Nurm, Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, asukoht Veetorni 4 10119 Tallinn Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskond, registrikood 70006760, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502, esindaja Andrus Kleeman RESOLUTSIOON

1. Jätta Heiko Viks kaebus rahuldamata.

2. Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna komissar S.Siht 09.07.2009. a otsus väärteoasjas nr 2570,09,002860 osaliselt määratud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus: Liiklusseaduse §7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistada H.Viks`i rahatrahviga

30 trahviühikut, s.o. 1800 krooni.

3. Rahatrahv tasuda väärteoasja otsuses nr 2570,09,002860 näidatud arvele. Rahatrahv loetakse nõuetekohaselt tasutuks kui see on tasutud otsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Peale otsuse jõustumist saadetakse otsus täitmiseks kohtutäiturile, trahvile lisandub täituritasu.

4. Jätta rahuldamata H.Viks taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks.

5. Saata kohtuotsuse ärakiri H.Viks`ile, kaitsjale ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise

Ärakiri 4-09-13583

soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kaevatav otsus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna komissar S.Siht 09.07.2009 otsusega väärteoasjas nr 2570,09,002860 karistati H.Viks`i Liikluseeskirja § 126 p 3 rikkumise eest – 29.05.2009.a kell 18.58 Lääne maakonnas, Kullamaa vallas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee 7 km, liikus Virtsu suunas, juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 24 km/h võrra, sõites kiirusega 132+-8 km/h. H.Viks pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Väärteo eest on H.Viks`ile karistuseks määratud LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahv 2460 krooni s.o 41 trahviühikut. Kaebus 17.07.2009 saabus Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja Heiko Viks kaebus. Kaebuse esitaja ei nõustu eelnimetatud otsusega ja vaidlustab otsuse tervikuna. Kaebuse esitaja leiab, et väärteootsusesse märgitud kiiruse näitu ei ole ühegi objektiivse, kontrollimist võimaldava tõendiga seostatud kaebuse esitaja pooltjuhitud mootorsõiduki kiirusega ning väärteootsuses kirjeldatud väärteo toimepanemine kaebuse esitaja poolt ei ole tõendatud. Kaebuse esitaja taotles väärteootsuse tühistamist VTMS § 29 lg 1 p1 alusel ja väärteomenetluse lõpetamist. Põhjendades seisukohta alljärgnevalt.

1. Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 sätestab, et väärteomenetluses järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustikust tulenevate erisustega. Kohtumenetluses on süüdistus-, kaitseja süüteo asja lahendamise funktsioonid lahutatud. Analoogiliselt kriminaalmenetluses koostatava süüdistusaktiga kujutab väärteoprotokoll endast üksnes süüdistusfunktsiooni kandja veendumust koos põhistustega, et toime on pandud väärtegu. Seetõttu ei täida väärteoprotokolli teokirjeldus tõenduslikku funktsiooni. Küll peab väärteoprotokolli pinnalt olema isikule arusaadav, millise väärteo toimepanemist menetlusalusele isikule ette heidetakse, kuna sellega on tagatud Väärteomenetluse seadustiku § 19 lg.1 p-s 1 nimetatud õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Käesolevas asjas on 29. mail 2009.a. koostatud väärteoprotokoll nr. AB1157631 (lisa 1). Riigikohtu eelpool viidatud lahenditest tulenevalt ei tõenda väärteoprotokoll seda, et kaebuse esitaja on toime pannud väärteo, vaid sisaldab üksnes kaebuse esitajale etteheidetavat teokirjeldust. Seda, et menetlusalune isik on pannud toime väärteo on menetleja kohustatud menetluses tõendama.

2. Väärteoprotokollis toodud teokirjelduse kohaselt juhtis kaebuse esitaja mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 132 +/- km/h, lubatud kiirus antud teelõigul on 100 km/h. Väidetava väärteo toime panemine toimus väärteoprotokolli järgi 29. mail 2009.a. kell 18.58. Kaebuse esitaja rõhutab, et tegemist oli reedeõhtuse ajaga, mil tavapäraselt kiirustatakse praamile, mistõttu oli liiklus teel ka tavapärasest tihedam. Kaebuse esitaja teostas möödasõitu tema ees sõitnud ühest lubatud kiirusest aeglasemalt sõitnud sõidukist vahetult peale kurvist väljumist kohas, mis on tähistatud käesoleva kaebuse lisaks 2 oleval fotol. Peale möödasõidu lõpetamist suundus kaebuse esitaja tagasi oma sõiduvööndisse, kus jätkas sõitu antud teelõigul lubatud sõidukiirusega. Kaebuse esitaja on kohtueelses menetluses selgitanud, et juhul, kui ta oleks kiirust ületanud, siis oleks ta paratamatult sõitnud otsa ees sõitvale autole. Mõlemas suunas oli liiklus suhteliselt tihe. Tegemist ei olnud autode kolonniga, vaid tavapärasest mõneti tihedama liiklusega. Kaebuse esitaja ning selle koha vahele, kus väidetavalt fikseeriti menetleja poolt kaebuse esitaja sõidukiirus, jäi 800 kuni 900 meetrit. Kaebuse esitaja lisab käesoleva asja materjalide juurde foto kohast, kus menetleja väidetavalt fikseeris kaebuse esitaja sõidukiiruse (lisa 3). Enne, kui menetleja peatas kinni kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduki, möödus menetlejast samal kellaajal minuti täpsusega veel ca 6-7 autot. Väärteo toime panemist ei ole protokollis aga fikseeritud sekundi täpsusega. Seega võis kiirusemõõteseadmel fikseeritud sõidukiirus kuuluda mistahes teel liigelnud sõidukile ning tõendatud ei ole, et fikseeritud sõidukiiruse puhul on tegemist just nimelt kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduki kiirusega. Asjaolu

Ärakiri 4-09-13583

kohta, et tegemist oli just kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduki kiirusega, mitte aga mõne muu teel liigelnud sõiduki kiirusega, ei ole asja materjalide juurde esitatud tõendeid ning mõõteseadmel fikseeritud kiiruse näit ei ole ühegi kontrollimist võimaldava tõendiga seostatav kaebuse esitaja poolt juhitud mootorsõiduki kiirusega. Konkreetselt kaebuse esitajale kuulunud sõidukiiruse fikseerimine ei olnud ka võimalik, kuivõrd kohas, kus kaebuse esitaja lõpetas möödasõidu tee keeras ning kohtuväline menetleja ei saanud kaebuse esitaja kiirust praktiliselt fikseerida. Kaebuse esitaja sõidukiirus oli tegelikkuses 100 km/h, s.o. antud teelõigul lubatud piirides. Kaebuse esitaja fikseerib pikkadel teelõikudel sõites alati kiiruse püsikiiruse hoidjat kasutades. Seda tegi kaebuse esitaja ka sellel korral ning fikseeris sõidukiiruseks100 km/h.Nimetatud asjaolu soovib kaebuse esitaja tõendada temaga koos sõidukis olnud kaassõitjate ütlustega. Kaebuse esitajaga olid koos sõidukis M S ja * G V ja G V. Kaebuse esitaja taotles nimetatud isikute kutsumist kohtuistungile tunnistajatena.

3. Väärteoprotokolli kohaselt tõendab väidetava väärteo toime panemist kiirusseadme kasutamise protokoll (lisa 4). Kaebuse esitaja leiab, et nimetatud protokoll ei tõenda väärteo toimepanemist, kuivõrd protokollist ei tulene, et protokollis fikseeritud sõidukiirus kuulus just nimelt kaebuse esitaja poolt juhitud mootorsõidukile. Protokollist tuleneb, et justkui on 29. mail 2009.a. kell 18.58 fikseeritud ühe teel liigelnud sõidukile kuulunud sõidukiirus, kuid ei ole veenvalt tõendatud, et fikseeritud kiirus kuulus just nimelt kaebuse esitaja poolt juhitud mootorsõidukile. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis kirjeldatud teave väljendab kohtuvälise menetleja ametniku subjektiivset seisukohta, mida ei kinnita ükski tõend. Juba eelmises alajaotuses rõhutas kaebuse esitaja, et enne seda, kui menetleja peatas kinni kaebuse esitaja poolt juhitud mootorsõiduki, oli politseil võimalus fikseerida veel ca 6-7 kaebuse esitaja ees sõitnud sõiduki kiirus. Kõigi nimetatud sõidukite sõidukiiruse fikseerimise aeg võis olla sama, s.o. 18.58. Kiirust ei ole fikseeritud sekundi täpsusega. Teiseks juhib kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et kiirusemõõtmise protokollist ei selgu üheselt asjaolu, kas kiirust mõõdeti seisvast või liikuvast patrullautost. Protokollist ei nähtu kui kaugel oli kiirust mõõtev patrullauto kaebuse esitajale kuulunud sõidukist. Nimetatud asjaolust tulenevalt ei ole mõõteprotokolli kantud andmed usaldusväärsed ning protokoll ei tõenda väärteo toimepanemist. On tõenäoline, et kohtuvälise menetleja ametnik võis mootorsõiduki tuvastamisel eksida. Kaebuse esitaja soovib nimetatud asjaolu tõendamiseks küsitleda kohtuistungil väärteoprotokolli koostanud kohtuvälise menetleja ametnikku Margus Kleemani.

4. Väärteootsusest tulenevalt tõendab väärteo toimepanemist tunnistaja ülekuulamise protokoll. Tegemist on kohtuvälise menetleja ametniku Kaido Kukk ütlustega, kes teostas koos kohtuvälise menetlejaga 29. mail 2009.a. liiklusjärelevalvet.Kaitsja leiab, et tegemist ei ole lubatava tõendiga.

4.1. Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Viidatud sätte kohaldamisel on Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud, et menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja. Samas on Riigikohus oma lahendites 3-1-1-29-05, 3-1-1- 142-05, 3-1-1-47-08 leidnud, et põhimõtteliselt ei ole välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. Samas on Riigikohus oma lahendis nr. 3-1-1-73-08 leidnud, et näiteks samas patrullsõidukis viibinud politseiametnik, kes ei teosta konkreetses väärteoasjas menetlustoiminguid, ei ole käsitletav kohtuvälise menetleja ametnikuna Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2 tähenduses konkreetses väärteoasjas ja tema tunnistajana ülekuulamine on teatud juhtudel lubatav. Lubatavaks on peetud juhtumeid, kus ütlusi ei kasutata asjas olulist tähtsust omavate tõenduslike lünkade täitmiseks. Kaitsja on seisukohal, et eelpool viidatud Riigikohtu lahenditest tulenevalt on kohtueelse menetleja ametniku ütluste kasutamise võimalused piiratud ning ütlustega saab tõendada vaid menetlustoimingute täpset käiku, mitte aga täita väärteo toimepanemise tõendamisel esinevaid tõenduslikke lünki väärteoasjas. Käesolevas asjas on kaebuse esitaja seadnud kahtluse alla asjaolu, et kiirusemõõteseadmel kajastatud kiirusenäit kuulus tema poolt juhitud mootorsõidukile. Seega pidi kohtuväline menetleja tõendama, et kasutatud mõõteseadmel fikseeritud kiirus kuulus kaebuse esitaja poolt juhitud sõidukile. Tunnistaja Kaido

Ärakiri 4-09-13583

Kukk ei ole aga käesolevas asjas andnud ütlusi menetlustoimingute käigu kohta, vaid on andnud ütlusi, mis menetleja versiooni kohaselt võimaldavad seostada mõõteseadmel fikseeritud kiiruse näitu kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduki kiirusega. Selliste ütluste kasutamine tõenditena on lubamatu ja rikub kaitseõigust.

4.2. Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p7 kohaselt kantakse väärteoprotokolli tunnistate ütlused või viide, et tunnistaja ütlused on protokollitud eraldi. Sama seaduse § 68 lg 2 sätestab, et kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, siis täiendatakse protokolli. Seega peab väärteoprotokollis sisalduma kõigi tõendite loetelu, millele tuginedes kohtuväline menetleja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Seega tuleb protokollis näidata kõik tõendid, millele menetleja tugineb. Väärteoprotokolli hilisem täiendamine uute tõenditega on erandlik ning sellisel juhul tuleb koostada uus protokoll, kus kaitsja hinnangul tuleb ühtlasi põhjendada, miks ei olnud tõendi koheselt väärteoprotokollis fikseerida. Tõendite hilisem lisamine võib olla põhjendatud juhul, kui tõendite koheseks esitamiseks puudusid objektiivsed takistused.

29. mail 2009.a. koostatud väärteoprotokollis on muude tõenditena märgitud menetlusosalise ütlused ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. Väärteoprotokollist tulenevalt ei tõenda väärteo toimepanemist tunnistaja Kaido Kukk ütlused ning puudub viide sellele, et tunnistaja ütlused on fikseeritud eraldi protokollis. Ometigi on hilisemalt lisatud asja materjalide juurde Kaido Kukk tunnistajana ülekuulamise protokoll, mis väljastati kaebuse esitajale 09. juunil 2009.a. peale seda, kui kaebuse esitaja oli esitanud kohtueelsele menetlejale taotluse enda ütluste protokollist koopia saamiseks.

Protokollist tulenevalt on tunnistaja ülekuulamist alustatud 29. mail 2009.a. kell 20.30. Ülekuulamise lõppu ei ole fikseeritud. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, miks ei kuulatud tunnistajat üle koheselt, ehkki seda oleks olnud võimalik teha, kuivõrd tunnistaja viibis väärteoprotokolli koostamise ajal politseiauto juures ning mõõtis mööduvate sõidukite kiirust. Ilmselgelt on protokoll koostatud tagantjärele, eesmärgiga lükata ümber kaebuse esitaja väidet, mille kohaselt ei kuulunud kiirusemõõdikul fikseeritud kiirus kaebuse esitajale.

Kaebuse esitaja leiab, et sellisel viisil tõendite lisamine väärteoasja materjalide juurde on lubamatu ning rikutud on Väärteomenetluse seadustiku § 68 lg 2 ja § 69 lg 2 nõudeid. Kaebuse esitaja leiab, et Kaido Kukk tunnistajana ülekuulamise protokoll ei ole kasutatav tõendina käesolevas väärteoasjas ning väärteootsuse tegemisel nimetatud tõendile tuginemine on käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena. Samuti rõhutab kaebuse esitaja, et talle ei esitatud dokumente, mis tõendaksid seda, et kiirusemõõteseade oli nõuetekohaselt taadeldud.

Ka nimetatud rikkumine on käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena. Kokkuvõtvalt leiab kaebuse esitaja, et väärteoasjas 09. juulil 2009.a. tehtud väärteootsus nr.2570,09,002860 põhineb oletusel, väärteo toime panemine kaebuse esitaja poolt ei ole tõendatud. Kaebuse esitaja leiab, et väärteootsus kuulub tühistamisele ning alustatud väärteomenetlus tuleb Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 kohaselt lõpetada. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 21.08.2009 kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 18.09.2009 saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: 29.05.2009 koostati H.Viks`ile väärteoprotokoll LS § 74-22 lg 2 järgi kvalifitseeritava vääreo toimepanemise kohta.

Menetlusalune isik süüd tunnistanud ei ole. Esimesena tõendab väärteo toimepanemist kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Lääne Politseiprefektuuri erialast kompetentsust ning pädevust kiiruse mõõtmisel tõendab Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt väljastatud tunnistus nr E137. Akrediteering on antud arvestades seda metoodikat ning mõõtevahendit mis politseil on.

Ükski neist ei kohusta sellise vahendi kasutamist mis näitab kuupäeva pilti vms. Mõõtmisi teostas pädev mõõtja. Mõõtevahendina on mõõtemetoodika MM 01-2005 ning kasutusjuhendi alusel kasutatud Stalker II MDR nr AS005412 ning selle taatlust tõendab tunnistus nr TTRSS-08/00091.

Ärakiri 4-09-13583

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist võib lugeda, et mõõtja sõiduk liikus esimesel sõidurajal ning mõõdeti vastutulevat sõidukit liikuvast sõidukist. Mõõtja sõiduki kiirus oli 75 km/h, mõõdetav sõiduk lähenes vastassuunast, kiirendades intensiivselt, sooritades möödasõitu. Seadme (Dopleri) helisignaal ühtlaselt tõusev (Dopleri tõusev helisignaal näitab kiiruse tõusu). Möödasõitu sooritanud sõiduki kiiruseks mõõdeti 132+/-8km/h. Kuna isik on tunnistanud, et peale möödasõidu lõpetamist suundus oma suunavööndisse, kus jätkas sõitu lubatud sõidukiirusega, on tunnistanud, et ületas lubatud sõidukiirust.

H.Viks on öelnud, et kui ta oleks ületanud kiirust, oleks ta paratamatult otsa sõitnud ees sõitvale autole, väide on arusaamatu, kuna kuidas saab kellegile tagant otsa sõita kui möödasõidul on vastassuunavööndis. Kaebuse esitaja on lisanud kaebusele fotod, kus menetleja väidetavalt fikseeris sõidukiiruse, kuid ta ei saa seda kohta teada, fotodel ei ole tõenduslikku alust. Menetlusalune isik on tunnistanud, et peale möödasõidu lõpetamist suundus oma sõiduvööndisse ees sõitva sõiduki taha, kus jätkas sõitu lubatud sõidukiirusega siis liiklesid teised sõidukid ju lubatud sõidukiirusega, seega puudub võimalus kellegi teise kiirusele.

See kas tee keeras või mitte ei oma tähendust, sest mõõtevahend sai signaali ja mõõtmine sai teostatud ning kiirus fikseeritud. Püsikiirusehoidja ei ole mõõtevahend ja selle kasutamine ei välista kiiruse ületamist. Kui kaebuse esitaja sõitis lubatud sõidukiirusega kuidas ta sai siis möödasõitu teostada sama kiirusega sõitnud sõidukist. Sõidukis olnud kaasreisijad on asjast huvitatud isikud, ka saab uskuda, et kaasreisijad kogu aeg jälgivad spidomeetrit, sõidukiirust või püsikiirusehoidja kasutamist. Mõlemad politseiametnikud on võimalik tunnistajana üle kuulata – M.Kleeman menetlustoimingu käigu kohta ja K.Lukk kui tunnistaja, kes ei olnud menetleja.

Tõendite hilisem lisamine väärteoasja juurde ei ole erandlik. Peale tõendi lisamist saadeti see ka menetlusalusele isikule ning vastavalt pikendati lahendi kättesaamise kuupäeva, et menetlusalune isik saaks esitada vastulause. Protokolli muutmiseks vajadus puudus. Tunnistaja ülekuulamise protokollil on ülekuulamise lõpukellaaeg olemas. Kui menetlusalune isik oleks küsinud taatlusdokumenti, siis oleks talle seda näidatud. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid ja leiab, et menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidunud ning jääb väärteoasjas tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks H.Viks`ile määratud rahalist karistust, mis on 2460 krooni.

Kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning karistuse tühistamiseks ei ole põhjust. KOHTUS UURITUD TÕENDID Heiko Viks andis kohtus ütlusi, et antud päeval sõitis töölt koju, iga aasta liigub 50–60000 km aasta jooksul. Alati on trassidel kiirus fikseeritud maksimaalkiiruse peale, et ei juhtuks, et kusagil kiirust ületaks. Oli reede õhtu, aegajalt jäi ette autosid, kes liikusid lubatud sõidukiirusest aeglasemalt. Ristilt pöörates Virtsu peale ennem seda kui politseipatrull kinni pidas, kolm autot jäid ette, millest liikus ka mööda, kuna vastutulevaid autosid ei olnud - kuid mitte sõidukiirust ületades vaid lubatud sõidukiirusega.

Kui politsei kinni pidas, oli pikk sirge, lauge kurviga ja sirge lõpus oli väike mäeküngas, mille tagant ilmus politseipatrull ja oli antud hetkel just möödasõidul kui nad nähtavale ilmusid. Peale lauget kurvi on pikk sirge poolteist km ja nad tulid mäekünka tagant, tema ees oli 12- 13 sõiduautot ja ka taga oli väga palju sõiduautosid. Möödasõidul reastudes enda ritta sõitis edasi sama kiirusega, mis oli kogu aeg. Üllatuslikult peeti kinni nagu oleks sõidukiirust ületanud. Algushetkest peale oli teisel arvamusel kuna kordagi ei ületanud kiirust.

Millise auto kiirus oli fikseeritud, mida politseiautosse istudes näidati - tõesti ei oska öelda. Kinni pidas hr Lukk, palus politseiautosse tulla, istus politseiautosse juhi kõrvalistmele, kinni pidanud liikluspolitseinik ise jäi õue. Roolis olnud politseinik näitas kiirust, millega ei nõustunud. Vaadates järgi, et ei ole 2004 või 2005 alates ühtegi rikkumist ei kehtivat ega kustunud, ütles, et miinimumtrahv on üle 2000 krooni,

Ärakiri 4-09-13583

ütles, et miinimum, mis ta saab teha on 1200 krooni, ei olnud sellega nõus. Ei saa vastu võtta karistust asja eest, mida ei ole sooritanud. Siis ütles inspektor, et 900 krooni, millega ka nõus ei olnud, mille peale konstaabel ütles, et tuleb teha väärteoprotokoll ja ütles, et läheb sellega kohtusse. Mille peale juhtivkonstaabel astus autost välja öeldes teisele, et see siin tahab saada väärteoprotokolli, võttes protokollide mapka, istudes autosse tagasi ja hakkas vormistama dokumente. Andes samas mingil hetkel teisele konstaablile stalkeri, millega ta teostas kiiruse mõõtmist kuni dokumentide vormistamise lõpuni.

Samas autos viibides ütles, et autos on kolm inimest, kes võivad anda tunnistusi, kõik kolm on autojuhilubasid omavad inimesed, millest keelduti. Hiljem – 05.06 saadeti mail Piret Peerandi poolt, mille lisas oli väärteoasja menetluses ebaselguse lahendamise määrus, millega muudeti väärteoprotokollis kuupäeva, lugeda õigeks kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav alates 26.06 2009. Samas määruses ei näidatud ära, et on lisatud mingeid lisatunnistajaid või antud tunnistusi antud asja kohta, mille peale saatis palve samale meilile, millega palus saata välja materjalid antud asja kohta. 08.06.09 saadeti A.

Jursi poolt kiiruseseadme kasutamise protokoll, kuid mitte mingeid muid asju, millele saatis vastu meili, millega palus endale väljastada ka muud dokumendid, kuna sealt ei nähtunud tema tunnistus, või selgitus asja kohta, mis oli kirja pannud, millele 09.06 09 saadetud Jursi poolt uued materjalid, kus oli ka tunnistaja ülekuulamise protokoll ja ka tema selgitused asja kohta, millele oli lisatud hr A. Kleemani teatis, millega ta näitas ära, et on lisatud toimikusse tunnistaja ülekuulamise protokoll. Üllatav oli tema jaoks see, et sellist ülekuulamise protokolli varasematelt aegadel ei olnud ja siit ka järeldus, et see tehti hiljem, tagantjärgi.

Mida tõendab ka see teatis, kus on puudu kirja number ja kuupäev. Igas ametiasutuses peaks väljaminevad kirjad olema numeratsiooni all. Ajavahemik kinnipidamisest kuni väljumiseni politseiautost oli umbes tund. Sest alguses käis vaidlus kiirmenetlusest, millest keeldus. Siis auto pagasnikust võeti protokolli jm paberid salongi. Kinnipidamisest protokolli koostamiseni võis olla ca 10 minutit. Küsis inspektori käest, et mis kell on ja mis kellaaeg tuleb kirja panna ja ta ütles, et 19.00 ja 19.09 lõppes. Lõppemise kellaaeg ei pruugi õige olla.

Tema juuresolekul koostati väärteoprotokoll, enne seda koostati kiiruseseadme kasutamise protokoll. Sinna kirjutas, et ei ole tema auto kiirus tablool. Teine politseinik oli algselt seal mõned minutid ja hakkas tegelema kiiruse mõõtmisega auto kõrval, sest autode vool oli pidev ja vaadati kas keegi ületab kiirust. Ristilt pöörates Virtsu poole, 7 km enne seda kus kinni peeti, selle aja jooksul sõitis mööda ca 3 autost, mitte vahetult enne politseiinspektori kinnipidamist. Sest tahes tahtmata kui on tipptund liigub ka trassidel masinaid, kes sõidavad märgatavalt alla lubatud kiiruse.

Kahju, et ei osanud žiguli numbrit üles kirjutada, millest möödus kui tal kiirust mõõdeti ja selle sirge peal jäi veel ette 12- 13 autot ja tema taha jäi tühimik. Kõik jäid 70-ga sõitva auto taha pidama. Keegi ei julgenud enam möödasõitu teostada, et nägid politseimasinat. Kiirusemõõteseadmel autosse istudes näidati kiirust, oli sellele vastu. Vastutulev politseiauto jäi tee peale seisma, sealt väljus politseiinspektor, ta pidas kinni. Teisel pool ääres auto jäeti seisma, astuti välja, oodati kuni auto sinnamaale jõuab ja siis peatati.

Püsikiiruse hoidja lülitub siis välja kui pidurdada või kui antud kangile näpuga vajutad, siis ta lülitub välja, siis peab ta igakordselt sisse lülitama. Sellel teel fikseeris oma kiiruse Ristilt pöörates Virtsu peale. Ühes kohas kus auto tuli vastu, lülitas välja. Lubatud kiirus oli 100 ja oli sinna fikseeritud. Ei lülitu välja ennem kui pidurdada. Ülevalt poolt allapoole langevat kiirust ta ei lasegi, ta seisabki 100 peal, kui hakata kõrgema kiirusega sõitma. Kui jõuab aeglasemalt sõitva auto taha, siis lülitab välja, siis vajutab nupule ja ta võtab kiiruse peale.

Kui politsei kiirust mõõtis, oli see sisse lülitatud. Tegi möödasõitu. Alustab möödasõitu ja lülitab maksimaalse kiiruse, kui on jäänud teise taha takerduma. See on tavapärane käitumine. Sinna saab erinevaid kiiruseid panna. Ainult nupule vajutust sisselülitamiseks on vaja. Nupp on kangil, kõigepealt lülitab kangi otsast sisse, kui tahab, et maha läheb, siis ta nullib ära. Kui on sätitud kiirus, siis vajutab nupule, siis ta fikseerib ja hoiab seda kiirust. Kangiga saab kas juurde panna või vähendada kiirust 10 kilomeetri kaupa.

Kiirendamisel jääb 100 km. Tõmbab kangi ja fikseeritud kiiruse võtab sujuvalt üles. Kui sõidab 100

Ärakiri 4-09-13583

– ga ja püsikiiruse hoidja on sees, siis ei pea uuesti püsikiiruse hoidja kallale minema. Kiiremini on võimalik sõita ilma püsikiiruse hoidja puudutamiseta. See tähendab, et pead vajutama jala pedaalile ja vajutama gaasi. Aga antud hetkel seda seal ei olnudmitte mingit kiirendamist ei olnud. Sest ei kiirustanud ei praamile ega kuhugi. Kodu oli 15 km kaugusel. Tunnistaja M S andis kohtus ütlusi, et oli H.Viks autos reisija sel päeval. Sõitis kokku saama tuttavatega, nad tulid autoga vastu Üdrumaale, hakkas sõitma Tallinnast ja sihiks oli Matsalu.

Oli kokkupuutumine politseiga. Politsei peatas auto kinni. Ja kutsusid Heiko Viksi endaga kaasa. Peatamine oli laugja kurviga tee ja sealt edasi, see oli võib–olla kilomeeter edasi laugjast kurvist. Istus autos paremal pool tagaistmel. Istus juhi kõrvalistuja taga. Heiko Viks kutsuti politsei poolt välja. Siis tuttavad juba helistasid mingi 19.35 või 19.40, midagi sellist, et nad ise olid juba kohal. Liikus pärast H. Viksiga edasi. Üldiselt tajus millise kiirusega H. Viks sõitis - kiirus oli normaalne ja vilksamisi nägi, et kiirus oli mingi 100 km ringi, 90 – 100, midagi sellist, see oli stabiilne.

Kiirendamist ei olnud, sõitsid ühtlases tempos. H. Viksi kinnipidamisest kuni hetkeni, mil hakkasid liikuma, võis olla tund aega, sest pidi pool 8 kokku saama Autos istusid enamvähem tund aega. Kui auto kinni peeti ja kiirust mõõdeti oli politseinike- 2 kindlasti, aga ei mäleta täpselt, kas mõlemad olid väljas ja üks autos. Pärast kulus aega kohtumispaika sõitmiseks umbes 15 minutit. Oli turvavööga kinnitatud. Sellel istmepoolel on täiesti vabalt näha spidomeetri näitu, see on lai auto. Tema teada isegi vist juht kasutas püsikiiruse hoidjat, ei tea, kus see sellel autol asus.

Kuna tavaliselt inimesed kasutavad seda. Kindlalt ei oska öelda. Arvatavasti on võimalik sõita 90 – 100 km tunnis kui on pandud 100 km piirang. Ei ole ise selle autoga sõitnud. On olnud selline auto, et üle lukustatud kiiruse ei lase minna, aga aeglasemalt laseb sõita. Spidomeeter sellel autol on tume, heledate numbriga. Ümmargune ja seier näitab kiirust. Kiiruse näidik armatuuril asub suht keskel paremal pool. Juhi ees on kõik näidikud. Suhteliselt keskel aga natukene paremal. Sellel päeval oli inimesi autos - H. Viks, tema, Gerli Viks ja Gerdo Viks.

H. Viks sõitis rahulikult sel päeval. Möödasõite toimus, sest ees oli hästi pikk rivi autosid, mingi 10. Seal oli 1- 2 aeglasemalt sõitvat sõidukit, nemad sõitsid tõesti kas 70 – 75- ga. Olid möödumas, kuna mööduti sõidukist, kes sõitis tõesti aeglasti, piirkiirust kindlasti ei ületanud. Enne kinnipidamist toimus möödasõit aeglaselt sõitvast sõidukist, see häiris juba liiklusvoogu. Aga möödasõitjaid oli mitmeid, ei olnud ainukesed, kes mööda sõitsid. Möödasõidul ei tundnud olulist kiirendamist. Tunnistaja Gerli Viks andis kohtus ütlusi, et 29.05.09- sõitis sel päeval koos H.

Viksiga, oli kaasreisija. Tallinnast Üdrumaale sõitsid. Heiko Viks juhtis autot. Inimesi autos oli neli. Istus juhi selja taga. Sel päeval oli kokkupuutumist politseiga. Ristilt keerates Virtsu poole pidas neid kinni politsei peale möödasõitu kui sõitsid kolonnis. H. Viks kutsuti politseiautosse. Üks auto sõitis autokolonnist aeglasemalt ja peale nende auto tegid ka mitu teist autot möödasõitu. Enne neid tehti möödasõitu, aga ei märganud kas peale neid tegi keegi möödasõitu. See aeglasem auto sõitis lubatud sõidukiirusest aeglasemalt.

Sõitsid ühtlase kiirusega terve aeg, ta takistas ja oli 100 hooaeg ja kuna tal on ka endal juhiload, siis jälgis liiklust ja ta ei sõitnud kindlasti 100- ga. Kui keerasid Ristilt Virtsu poole, siis peale pöördehetke auto kiirendas ja peale seda ei kiirendanud kordagi ja ei pannud tähele, et oleks ka aeglustanud enne seda autot seal kolonnis. Oma kohalt spidomeetrit ei näinud. Kui politsei poolt oli auto kinni peetud, kutsus politsei H. Viksi autost välja. Kaasreisija pidi jõudma Üdrumaale poole kaheksaks ja ta küsis, kas ikka jõuame.

Kui kell oli pool kaheksa läbi, siis talle helistati, et kus ta on. H. Viks ei olnud siis autos. Selle menetlustoimingu juuresüks politseinik oli väljas ja mõõtis kiirust Risti poolt Virtsu poole sõitjate puhul ja teine istus autos. Tee ääres oli üks politseiauto. Kui lahkusid, siis ei pannud tähele, kas see politseiauto hakkas liikuma või mitte. Ei näinud, et juht oleks püsikiiruse hoidja nuppu vajutanud. Peale uuesti liikuma hakkamist Üdrumaale jõudmiseks kulus umbes 20 minutit, ei ole päris kindel selles. Vahetult enne seda kui politsei kinni pidas, siis auto tegi möödasõitu eessõitvast aeglasest autost.

Tema mäletamist mööda oli see esimene möödasõit. Sellel möödasõidul auto kas kiirendas või mitte,

Ärakiri 4-09-13583

seda ei mäleta, kas pidurdas hoogu maha või mitte. Väga pikalt ei sõitnud selle auto taga, seal oli sirge kohe tulemas ja oli hea näha ja suht kohe sai teha möödasõidu. Tunnistaja Margus Kleeman andis kohtus ütlusi, et 29.05.09 - oli selle väärteoasja kohtuväline menetleja. Kiiruse mõõtmist teostasid 29.05.09 Stalker II MDR- ga. Antud seadmega on võimalik kiirust mõõta koha peal seistes ja ka sõidu ajal. Sel päeval teostasid sõidu pealt, konstaabel Lukk sõidab. Stalker peab olema kinnitatud armatuurlaua külge kui liiguvad. Oli ka nii.

Selleks on vastav kinniti. Kui mõõdavad sõidu ajal, siis Stalkeril on kolm akent. Kõige parempoolne aken on see, mis näitab enda liikumiskiirust. Vasakpoolne ehk kõige esimene aken näitab vastutuleva auto kiirust. Keskmine aken mõõdab vastutulevat kiireimat objekti. Esimene aken näitab vastutulevat autot mis liigub ja siis keskmine näitab tagantpoolt autot, mis tuleb kiiremalt. Ja seda on võimalik koheselt fikseerida, mida ka sel päeval tegi, kuna kiirem auto tuli vastassuunas vastu, kes oli möödasõidul ja fikseeris. Kui on kaks kiireimat autot, siisnäitab esimeses aknas aeglasemat näitu ja kiiremat keskmises aknas.

Ühesuguse kiirusega autodega ei ole kokku puutunud. Kui on sirge peal väga palju autosid, siis fikseerib esimeses aknas auto, mis tuleb kõige ees, teises aknas kiireima auto, mis tuleb. Selleks, et esimeses reas, mis autod liikusid, liikusid 95- 100- ni, kuna lubatud kiirus oli 100 km. Kuna teises aknas oli tunduvalt suurem näit ja tegemist oli möödasõiduga, siis on alust arvata, et see oli Viksi kiirus, kuna ei saa möödasõitu teha 95, kuna teised autod sõitsid 95. Tegemist oli autode kolonniga, ei saa teised autod sõita 130. Esimese auto kiiruse fikseerib ja siis kiireima auto kiiruse. 8 – 9 autot võis sirge peal olla.

Võib öelda kolonn, mitu autot, kuna nad liikusid küllaltki tihedalt, sest pikivahed ei olnud väga suured. See oli pikk sirge, see võib isegi kilomeetrini ulatuda. Kust maalt see autode vahe oli, selles jääb vastuse võlgu. Kõik toimus ju liikumise pealt ja ei oska öelda kui kaugelt mõõtsid. Stalkeriga hea ilmaga on võimalik mõõta vähemalt kilomeeter, isegi rohkem võib–olla. On öeldud, et kilomeeter, see oleneb ilmastikust, millisel teelõigul. Antud päeval oli selge ilm ja teeolud olid head. Kas peale auto kinnipidamistei pannud tähele, kas mõni auto tegi möödasõitu.

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile on kirjutatud stalkeri number, siis ei saagi teist mõõdukit kasutada. See on seeria number - mis aparaadiga mõõdeti ja on ka stalker. Seal on millega mõõtsime Stalker MDR AS 005412 ja samas on ka millal on taadeldud. Töövahendeid on rohkem, oleks teise töövahendiga teinud, oleksin selle ette risti teinud. Sel ajal ei olnud muud mõõtevahendit, kui need, mis seal blanketil kirjas on, kui tuleks muu mõõtevahend, siis kirjutaks selle kas käsitsi või võtaks uue blanketi. Põhimõtteliselt on võimalik seda käsitsi täiendada.

Esimene stalker blanketil peaks ka II olema, sest teisi stalkereid ei ole enam. Stalker Dual ei ole stalker II ja seda ei kasuta enam. Blanketil on seistes ees ka kirjutatudsee arvatavasti tema eksitus, on selle maha tõmmanud ja see on õiendamata jäänud. Järgmine rist on et kuidas mõõtmine toimus – vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Fikseeris kiiruse kõrvalistujana, Lukk oli roolis. Töökorraldus käib nii, et kui vastutulev auto tuleb kiiremini, peavad auto kinni, siis sõiduki peatab kinni politseiauto juht, kes tuleb enne välja, sest tema peab ümber auto jooksma.

Momendil vormistas materjale. Hr Lukk ei istunud politseiautosse. Näitas Viksile kiiruse ära, fikseeris ära, siis andis mõõtja hr Lukki kätte, kes hakkas edasi tööd tegema. Ei mäleta, mis trahvi esimesena ütles. Materjali tegemisel kas väljus autostei mäleta seda, sest auto pagasnikus on ka materjale ja võis käia autost väljas. Oleks see sündmus eile juhtunud, oskaks täpselt vastata. Väärteo menetluse ebaselguse lahendamise määruse saatmise ajal lisadokumentide saatmise kohta ei oska midagi öelda, see ei puutu temasse. Ülekuulamise protokolli tegi oma kolleegile koheselt kui Viks oli lahkunud, seal kohapeal.

Lukk kirjutas omakäeliselt. Kui ülekuulamise protokollis on ülekuulamise koht Haapsalu, siis on tegemist eksimusega, seal peab olema ülekuulamise kohaks Kullamaa vald. Kohapeal sai tehtud. Palus omakäeliselt Lukk Kaidol kirjutada. Ülekuulamise alguse kellaaeg oli pool 9. Läks Viksiga päris kaua aega. Sõbralik vestlus oli, ei vaielnud. Viks ei olnud sellega nõus, kuidas mõõtis ja siis Viks arvas, et ju siis kohus otsustab. Menetluse läbiviimine hakkab hetkest kui on fikseerinud rikkumise. Õiguserikkumine

Ärakiri 4-09-13583

toimus see kell, aga see ei mängi mingit rolli siin. Lühike aeg see ei olnud, kui materjale vormistas, võisid pool tundi või rohkem menetleda seda, ei oska öelda seda. Selle rikkumise puhul läks menetlemine pikalt, selleks, et kuna hr Viksil oli palju küsimusi, siis läkski pikemalt. Ei ole kohustust fikseerida vestlust. Menetlustoimingud on protokollitud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kellaaja numbridneed ei ole tema numbrid, seda on kirjutanud hr Viks. Kuskil ei ole öeldud, et hr Viks ei või kellaaega kirjutada, kui ta omakäeliselt kirjutas, siis ta fikseeris ka kellaaja.

Ei mäleta, kas Viks mainis, et autos on kolm tunnistajat, kes võivad ütlusi kinnitada. Konstaabel Lukk peatas ja ise auto juures ei käinud ja ei oska öelda, kas autos oli veel inimesi või mitte. Väärteoprotokolli peab märkima tõendid. On märkimata jätnud protokolli, et soovib tugineda veel ühe tunnistaja ütlustele. Kuulas tunnistaja Lukki üle sealsamas tee peal. Katkestas töö ja hakkas menetlustoiminguid läbi viima. Kui koostas väärteoprotokolli, siis tunnistaja Lukk ei olnud üle kuulatud. Üldiselt kõik rikkumised fikseerivad koha peal, teevad lõpuni, kuna päevas võib rikkumisi olla 10 – 15 ja ei saa seda hiljem teha.

Ikka luges menetlusaluse isiku ütlused läbi. Vastavalt vajadusele otsustab, kas kuulavad üle tunnistajad või mitte. Seekord ei kuulanud tunnistajaid üle. Ei pidanud seekord vajalikuks. Omavahel ei ole seda arutanud ja tema arust Viks ei öelnud ka, et soovib nende ülekuulamist. See tunnistajate ülekuulamine oleks pidanud toimuma koha peal. Võib-olla Viksi ütluste lõppu korralikult ei lugenud, siis tema meelest juttu ei olnud sellest, et on vaja tunnistajaid üle kuulata ja tõesti ei mäleta, et oleks märganud autos tunnistajaid. Liikumise pealt teise sõiduki kiirust mõõtes - mõõdavad signaaliga, see signaal peab olema selge, ta ei tohi olla katkendlik, kui kolm ekraani on ees, siis lisandub veel helisignaal, mida kiirem auto, seda suurem signaal, see peab olema pidev, ei tohi olla katkendilik.

Stalkeri mõõteväljas oli auto, mis ületas kiirust ja silma järgi oli näha, et kiireim auto oli möödasõitev auto. Helisignaal oli ühtlaselt tõusev. See näitab, et ta ei ole katkendlik. Kui auto sõidab aeglaselt, on heli vaiksem, kui auto sõidab kiiremini, on see heli ka kõrgendatud. Radar fikseeris kiireima auto. Pilti ta ette ei löö, milline auto liigub. Tuvastasidki - esimeses reas kolonnis olevad autod liikusid 95 km, möödasõitev auto ei saa liikuda 95-ga mööda, seega pidi kiireima auto kiirus olema hr Viksi mööda sõitva auto kiirus.

Ei ole võimalik fikseerida kolonnis sõitvat kolmandat autot, saab fikseerida kiireima auto, radar jääb nii ja rohkem ühtegi teist autot fikseerida ei saa. See oli näha ju, et auto liigub kiiremini teistest autodest. Tunnistaja Kaido Lukk andis kohtus ütlusi, et 29.05.09 - niipalju mäletab, et olid tööl, mõõtsid Risti – Virtsu mnt. kiirust. 7 km tuli vastu autoderivi ja vastassuunas liikus üks sõiduauto, mille liikumiskiiruseks kõrvalistuja M. Kleeman mõõtis 132 km tunnis. Pidasid auto kinni ja M. Kleeman hakkas autojuhile vormistama väärteomaterjali kiiruse ületamise eest.

Samal ajal seisis auto juures ja jätkas sõidukite kiiruse mõõtmist. Enne auto peatamist - tegemist oli sirge teelõiguga, autosid tuli palju vastu, ei oska öelda täpselt, kui läks vastassuunas sõidukit peatama, siis kiirust ületanud sõiduk reastus tagasi oma sõiduritta teiseks sõiduautoks sinna kolonni, aga palju seal täpselt autosi oli, seda ei mäleta, rohkem kui 1- 2 autot. Selles suunas, kus ise liikusid, tema ees ühtegi sõidukit ei liikunud ja kui mäletab, siis praktiliselt kohe järgi ka kedagi ei olnud. Tegemist oli sirge teelõiguga, hea nähtavusega ja sademeid ei olnud.

Vahemaa kui kaasistuja fikseeris kiiruse autol, mille kinni pidasid - ei oska seda öelda, ka hinnanguliselt mitte. Mõõtsid kiirust, jõudis oma auto peatada ja andis H. Viksile peatumismärguande enne kui ta oleks möödunud. Kui andis peatumismärguande, siis kohe Viksi auto juurde ei saanud tulla, kuna sealt tulid autod tagant. Kui alustas tööpäeva, siis hakkas kiirust mõõtma. Peale Viksi kinnipidamist hakkas kiirust mõõtma kui Viks istusite politseisõidukisse ja M. Kleeman hakkas vormistama väärteo materjali.

M. Kleeman käis auto taga ja võttis materjalid, ütles, et kodanik ei ole nõus oma kiirusega. Mõõtis siis edasi teiste autode kiirust. Tema jaoks lõppes asi siis kui jõudis jaoskonda tagasi ja kuulati üle jaoskonnas tunnistajana. Kui M. Kleeman hakkas vormistama materjali, siis oli tema jaoks asi lõppenud koha peal. Kuulati üle jaoskonnas samal päeval 20.30.

Ärakiri 4-09-13583

Kiirusemõõte seade fikseerib kiiremini liikuva sõiduki sõidukiiruse, mis tuleb kiirusemõõte seadme keskmisse aknasse, kui on tegemist kiirema sõidukiga ja salvestab selle. Numbriaknaid on kolm, kui mõõdavad kiirust, siis esimesse aknasse ilmub mõõdetava sõiduki kiirus ja kui tagant peaks tulema kiireim sõiduk, siis fikseerub keskmises aknas kiireim sõiduk ja parempoolses aknas on politseiauto kiirus, mis sõidab. Antud situatsioonis sõitis Viks vastassuunas vastu ja kiiruseks fikseerus 132 km tunnis, teised sõidukid sõitsid 90 km tunnis.

Tema kiirust ei fikseerinud, selle fikseeris M. Kleeman ja vastusõitva auto kiirus oli fikseeritud. Viksi sõiduki kiirus oli 132 km tunnis. Kiireim auto fikseerub alati keskmises aknas. Vastassuunas sõitev auto ületas kiirust. Läbi teiste sõidukite kiireimat autokiirust ta ei fikseeri, tal ei tohi olla ees takistust. Kui oli kolonn, siis äärmine aken - oli esimese auto kiirus. Kahesuunaline tee oli, radar fikseerib kiiruse, mis tuli vastassuunas. Kolonnis oleva auto kiireimat autot ei anna fikseerida. Kui auto, mis kiireima auto täiesti taga oleks olnud, siis ta võtaks ainult kiireima auto, mitte tagumist, ei saa võtta.

Tegemist oli sirge teega, nurkasid ei olnud. Tunnistaja ülekuulamise protokoll on kirjutatud endakäeliselt. Ka ülekuulamise lõpu kellaaeg. Ülekuulamine kestis 20 minutit. Sel päeval kui Viksi dokumendid olid vormistatud, siis tegi kindlasti tööd edasi, kuna terma tööpäev kesti 21- ni sel päeval. Arvab, et tegi veel protokolle sel päeval. Visk peeti kinni, kell oli 18.58 või oli seitse, kuidas ei peaks Haapsallu jõudma. Ei mäleta kui kaua H. Viksi asja menetlemisega aega läks tee peal. See sündmuskoht Haapsalust võis olla 40 km umbes.

Risti- Haapsalu teel remonti kas oli - ei mäleta. Paliverest Rannamõisa tee otsani sõidukiirus oli 70 km tunnis. See ei puutu asjasse. Tegi edasi tööd, tuli trassilt maha ja suundus Haapsalu poole. Risti- Virtsu maanteelt on otsemaid teid ära tulla ja see ei puutu asjasse. Ei mäleta, kust sel õhtul Haapsallu sõitis. Kohe kindlasti trassilt ära ei keeranud, aga millal sealt lahkus, tõesti ei mäleta. Tl 1on kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, mille kohaselt kasutas liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadet Stalker II MDR AS 005412 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS- 0810091), mida testiti 29.05.2009. a kell 15.00 ning seade oli töökorras.

Seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduses kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võiad anda eksitavaid mõõtmistulemusi ning võeti meetmeid probleemide vältimiseks. Selleks: kindlustati, et mõõteseadme ja objekti vahel ei oleks signaalile läbimatuid takistusi; mõõtmist ei teostatud tugeva saju (vihm, lumi, rahe) tingimustes; välistati elektriliste häirete allikad; tagati seadmele tõrgeteta toide ning töötingimused.

Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulavälisel teel, hea nähtavusega valgel ajal, sademeteta ilmastikuga kuival kattega teel, kahesuunalisel kahe sõidurajaga teel. Mõõtja sõiduki asukoht – sõna seistes ees on rist, mis on soditud. Mõõtja sõiduk liikus esimesel sõidurajal ning mõõdeti liikuvast sõidukist vastutuleva objekti kiirust. Mõõtja sõiduki liikumise kiirus mõõtmise hetkel oli 75 km/h Menetlusaluse isiku mootorsõiduk lähenes 2 vastassuunalisel sõidurajal lähenes, sõidukite kolonn, kiirendas intensiivselt, sooritas möödasõitu.

Seadme helisignaal (Doppleri helisignaal) oli ühtlaselt tõusev e kõrgenev ning seadme lugem mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli 132 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud sõidukiirus 100 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 8 km/h, seega ületas mootorsõiduk mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Mõõtmise ajal ei kasutatu video/helitehnikat ja menetlusalune isik on kirjutanud – pole minu auto kiirus tablool. Menetlusalune isik on protokolli allkirjastanud VTT tl 1 pöördel.

Tl 16 on mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-08/00091, mille kohaselt kiirusmõõtur Stalker II MDR AS 005412 on taadeldud ning vastab OIML R91 nõuetele: mõõtetulemuse piirvea väärtus taatlusel kaudsel meetodil laboritingimustes +/- 1 km/h või +/- 1% (kiirusel üle 100 km/h). Mõõtevahend on taadeldud 10.07.2008. a. Majandusja kommunikatsiooniministri (edaspidi MKM)

12. detsembri 2006. a määruse nr 104 lisa 2 p 8.2 kohaselt on liiklusjärelevalveks kiirusmõõturite taatluskehtivusaeg 1 aasta.

Ärakiri 4-09-13583

VTT tl 17 on ka sama kiirusemõõturi (Stalker II MDR AS 005412 ) uus taatlustunnistus, mille kohaselt kiirusemõõturit on taadeldud 10.07.2009 ning kiirusemõõtur vastas MKM 12.12.2006. a määruse nr 104 lisa 2 p-le 8.2. Tl 42-44 on Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni (edaspidi TJI) 26.04.2007.a välja antud mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnitustunnistus TJI 5.3-1/12.04.2007, mille kohaselt viis TJI läbi radarikiirusemõõturi Salker II MDR legaalmetroloogilise ekspertiisi ning tunnistab selle vastavaks mõõteseaduses (edaspidi MõõteS) ja majandusja kommunikatsiooniministri 21.04.2004. a määruses nr 107 sätestatud ning OIML R91 (pr.k Organisation Internationale de Métrologie Légale, ing.k International Organization of Legal Metrology, Revision of R 91:1990 Radar equipment for the measurement of the speed of vehicles) nõuetele. Tüübikinnitus kehtib kuni 28.12.2016. a. Nimetatud siseriikliku tüübikinnituse lisa kohaselt on radarikiirusmõõtur Stalker II MDR kasutusalaks sõidukite kiiruse mõõtmine liiklusjärelevalves ning teisaldatav sõidusuunda registreeriv Stalker II MDR võimaldab mõõta: liikuvas(l)t patrullsõidukis(l)t samas liiklussunnas lähenevaid ja eemalduvaid sõidukeid; liikuvas(l)t patrullsõidukis(l)t vastassunnas lähenevaid sõidukeid; käelt või seisvast patrullsõidukist lähenevaid ja eemalduvaid sõidukeid. Lubatud veapiirid (täpsusklass) taatlusel kaudsel meetodil laboritingimustes +/-1 km/h või +/-1% (kiirustel üle 100 km/h), mõõtemääramatuse tase kiirusemõõturi kasutamisel järelevalvetoimingutes hinnatakse MõõteS § 5 kohase mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise käigus. Tl 45-51 on Lääne Politseiprefektuuri politseiprefekt P. Suve 12.03.2009. a käskkirja nr 37 mõõtmist teostavate ametnike määramise kohta, mille punkti 1.44 kohaselt Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Margus Kleeman on lineaarja kiiruse mõõtmisel pädev mõõtja.

KOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus Heiko Viks liikluseeskirja (edaspidi LE) § 126 p 3 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 7422 lg 2 järgi. LE § 126 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. LS § 7422 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Kaebuse põhiseisukoht on, et väärteootsusesse märgitud kiiruse näitu ei ole ühegi objektiivse, kontrollimist võimaldava tõendiga seotud kaebuse esitaja poolt juhitud mootorsõiduki kiirusega ja väärteootsuses kirjeldatud väärteo toimepanemine kaebuse esitaja poolt ei ole tõendatud. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Antud väärteoasja menetlenud kohtuvälise menetleja ametniku M.Kleeman pädevus on tõendatud tl 45-51 oleva käskkirjaga. Kohus leiab, et väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena ei ole käsitletav ka asjaolu, et H.Viks`ile sündmuskohal ei esitatud tõendit kiirusemõõteseadme taatlemise kohta. Politseiametnik ütles, et kui H.Viks oleks seda küsinud, siis see oleks talle ka esitatud. Kohtule esitas kohtuväline menetleja seadme taatlustunnistuse ja kaebuse esitaja poolel oli sellega võimalik ka tutvuda. Kohus leiab, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja taatlustunnistuse alusel on võimalik üheselt tuvastada, millise seadmega kiirust mõõdeti. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on märge tehtud järgmise seadme ette – STALKER MDR nr AS 005412. Mõõtevahendi

Ärakiri 4-09-13583

taatlustunnistuse nr TTRSS 08/00091. VT tl 16 on Metrosert mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-08/00091 – Kiirusmõõtur Stalker II MDR ja number AS005412. Sellele taatlustunnistusel on veel rida andmeid selle seadme kohta. Kui nüüd kahte tõendit võrrelda, siis on näha, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis ei ole seadme nimetusse märgitud, et ta on Stalker II MDR. Kuid kohus leiab, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on piisavalt andmeid (taatlustunnistuse number, seadme number ja liigi nimi), et tuvastada, et kiiruse mõõtmine toimus just nimelt mõõtevahendiga, mis on taadeldud ja mille kohta taatlustunnistus on esitatud.

Kohus leiab, et mõõtevahendi tüübikinnitustunnistuse ja mõõtevahendi taatlustunnistusega on leidnud tõendamist, et kasutatud mõõtevahend STALKER MDR nr AS 005412 vastab mõõteseaduses sätestatud ja tüübikinnituses kindlaksmääratud nõuetele - mõõtevahend on taadeldud ning taatlustunnistuseja tüübikinnituse veapiir ühtivad st kiirusemõõtja vastab kehtestatud täpsusklassile (ettenähtud veapiirile). Mõõtemetoodika on kinnitatud politseipeadirektori 18.11.2005. a käskkirjaga nr 189. Sõiduki kiiruse mõõtmise metoodika nr MM 01-2005 p 6 sätestab mõõtemeetodid ja p 6.1 kohaselt on meetodi aluseks Doppleri efektil põhinev kõrgsagedusliku kiirguse sagedusnihke või laserimpulsi leviaja mõõtmine.

Doppleri helisignaal on kiirusmõõteseadme helisignaal, mille kõrgus (sageduslikult) iseloomustab seadme ja mõõdetava sõiduki omavahelist liikumiskiirust. Stabiilne või sujuvalt muutuv helisignaal on märgiks korrektsest mõõtmisest. Helisignaali sagedane hüplemine või katkendlikkus iseloomustavad ebastabiilset mõõtmist või häireid mõõtealas. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt VTT tl 1 pöördel oli Doppleri helisignaal ühtlaselt kõrgenev e tõusev, seega oli tegemist korrektse mõõtmisega ja ei esinenud ebastabiilset mõõtmist või häireid mõõtealas.

Mõõtemetoodika p 2 kohaselt võib kiirusemõõteseade olla paigaldatud statsionaarselt sõidukisse, mis võimaldab mõõtmist nii sõites kui seistes ning siseriikliku tüübikinnitustunnistuse kohaselt Stalker II MDR seda võimaldab. Sõiduki kiiruse mõõtmise metoodika nr MM 01-2005 p 9.2 sätestab kiiruse mõõtmise laiendmääramatused tõenäosustasemel 95 %, millised on välja toodud tabelites 3, 4 ja 5. Tabelis 5 on sätestatud laiendmääramatused kui mõõdetakse liikuvast sõidukist sõiduki kiirust, mis liigub vastupidises suunas. Nimetatud tabeli kohaselt kui mõõtja sõiduki kiirus on 61-80 km/h ja vastupidises suunas sõitva sõiduki kiirus on 101-135 km/h, siis on mõõtetulemuse laiendmääramatus +/- 8 km/h.

Mõõtmise teostamise käik on fikseeritud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis. Kaebuse esitaja leiab, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist ei ole aru saada, kas kiirust mõõdeti seisvast või liikuvast patrullautost. Kohus leiab, et hinnates tõendeid kogumis – kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja M.Kleeman ütlusi, saab lugeda tõendatuks, et kiirust mõõdeti liikuvast sõidukist. Tõepoolest on protokolli pöördel kohas, kus tuleb märkida mõõtja sõiduki asukoht – maha soditud rist kastis - seistes ja selge rist kastis – liikus 1 sõidurajal.

Tunnistaja M.Kleeman kinnitas, et õige on, et mõõtja sõiduk liikus 1 sõidurajal ja ta on küll vale risti maha sodinud, kuid tema vea tõttu on jäänud parandus õiendamata. Kui vaadata veel edasi protokolli, kus on kirjas, et sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist, on arusaadavalt ja üheselt tuvastatav, et kiiruse mõõtmine toimus ajal, mil ka politseisõiduk liikus. M.Kleeman tunnistas, et mõõtmine toimus sõidu pealt, mida kasutatud seade võimaldab. M.Kleeman ütluste kohaselt seade registreeris ka vastassuunas liikuva kolonni kiirusse - kolonnis esimesena liikuva auto sõidukiiruse järgi – 95-100 km/h.

M.Kleeman mõõtis kiirust ja kinnitab, et silmaga oli näha, et kiireim auto on möödasõitev s.o. H.Viks poolt juhitud auto, ka helisignaal, mis oli pidev ja valjenev, kinnitas silmaga nähtut. Radari tööpõhimõte ei võimalda fikseerida kolmandat või mingit järgmist autot kolonnis. Tunnistaja sai võrrelda H.Viks auto liikumist võrreldes teiste kolonnis liikunud autodega, mitte ainult selle auto kiirusega, millest H.Viks möödus. Kolonn sõitis keskmiselt 95 km/h ja H.Viks auto liikus neist kiiremini. Ka K.Lukk kinnitas, et vastutulevate autode

Ärakiri 4-09-13583

kolonni kiirus oli 90 km tunnis ning seade saab fikseerida kolonnis oleva esimese auto ja siis fikseerib kiireima auto, milleks sel hetkel oli vastassuunas sõitev auto. Kaebuse esitaja väide, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll ei ole tõendiks H.Viks poolt juhitud auto sõidukiiruse kohta, kuna rikkumine ei ole fikseeritud sekundi täpsusega, on alusetu. Ükski õigusakt ei nõua, et rikkumine peab olema fikseeritud sekundi täpsusega. Kaebuse on kirjas, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on kirjas justkui on 29.mail 2009 kell 18.58 fikseeritud ühe teel liigelnud sõidukile kuulunud kiirus.

Protokollis on selgelt ja üheselt arusaadavalt kirjas, millise sõiduki kiirus on fikseeritud – H.Viks poolt juhitud Audi Q7 reg.nr 615MLI. Tõepoolest oli seal ajal võimalik fikseerida ka teiste sõidukite kiiruseid, kuid politseiametnikud on selgitanud, miks leiti, et see fikseeritud kiirus kuulus just H.Viks poolt juhitud autole. Ka politseiametnikest tunnistajate ütlused on tõenditeks ja iga tunnistaja poolt tajutu ja selle väljendamine on subjektiivne. Politseiametnike ütlused ei ole subjektiivsemad kui teiste tunnistajate ütlused, sest teada saamine toimub läbi tajumise kõikide tunnistajate puhul.

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll koos tunnistajate K.Lukk ja M.Kleeman ütlustega kogumis hinnates lubab lugeda tõendatuks, et kiirus, mis politseiametniku poolt fikseeriti ja mis on kirjas protokollis, kuulus just nimelt H.Viks poolt juhitud autole. Mõlemad tunnistajad on kokkulangevalt kirjeldanud kiiruse mõõtmise protseduuri ja seda, mida nad sel hetkel teel nägid. Politseiautole sõitis vastassuunas vastu autode kolonn ja politseiautoga samas sõidusuunas oli möödasõitu sooritamas H.Viks juhitud sõiduauto. Kiirusemõõteseadme tööpõhimõtte kohaselt fikseerib seade autode kiirused, millede ees ei esine takistusi, seega just nimelt nende autode kiirused, mis on ka silmale nähtavad.

Politseiametnikud kinnitasid, et autode kolonn sõitis kiirusega 90-95 km/h, seda mõõdetuna esimese auto kiiruse järgi. Näha oli, et vastassuunas teostab auto möödasõitu ja seade fikseeris kiiruseks 132 km/h. Seda, et auto möödasõitu tehes kiirendas, kinnitas seadme helisignaal, mis oli ühtlaselt tõusev e kõrgenev. Kohus leiab, et tunnistajate G.Viks ja M.Salundi ütluste alusel ei saa kindlaks teha H.Viks poolt juhitud auto kiirust. Tunnistajad olid kaasreisijad ja kohus leiab, et seda seisundit iseloomustavad ka nende ütlused. Nad väga täpselt kogu teekonna asjaolusid ei mäleta.

Kohus leiab, et see on arusaadav, kuna tavaliselt ju kõrvalistuja ei jälgi liiklust sellise hoolsusega kui juht. Tunnistajad ei mäleta sõidu üksikasju kuni auto kinnipidamisele eelnenud möödasõiduni. Möödasõidu kohta mäletava mõlemad, et auto ei kiirendanud ja mööduti aeglasemalt liikuvast sõidukist. Tegelikult on G.Viks öelnud, et tema ei näinud auto spidomeetrit üldse ja ilmselgelt on M.Salundi andnud autode liikumiskiiruse võrdluses kahe auto suhtes – kui nemad möödusid, siis teine auto sõitis oluliselt aeglasemalt. Nii see võiski olla, kuid see ei tõenda, et H.Viks poolt juhitud auto ei ületanud lubatud sõidukiirust.

H.Viks väide, et ta kasutas püsikiiruse hoidjat ja seetõttu ei saanud kiirust ületada, ei ole tõendiks, mis kinnitaks, et H.Viks kiirust ei ületanud. Nagu H.Viks ütlustest nähtub, ei takista püsikiiruse hoidja kasutamine kiirendamist ja sellel fikseeritud kiirusest kiiremini sõitmist. Gaasipedaalile vajutamisel on võimalik koheselt sõita kiiremini kui püsikiirusehoidjal fikseeritud. Kaebuses on kaebuse esitaja ka välja toonud, et kohas, kus ta möödasõitu lõpetas, tee keeras ja seega ei saanud politsei tema kiirust fikseerida. Kohtuistungil see väide ei ole tõendamist leidnud.

Kohtus antud tunnistajate ütlustest tuleneb, et just vastupidi, möödasõitu hakkas H.Viks teostama peale lauget kurvi ja tee oli ettepoole pikalt sirge. Tunnistaja M.Salundi on kinnitanud, et kinnipidamine toimus kuskil kilomeeter peale laugjat kurvi, seega ei toimunud kinnipidamine vahetult peale kurvist väljumist. Ka G.Viks on väitnud, et enne möödasõitu teise auto taga pikalt ei sõitnud, sirge oli tulemas ja suht hea oli möödasõitu teha. Ka tunnistaja K.Lukk kinnitas, et tegemist oli sirge teelõiguga. H.Viks tunnistab ka ise, et kui politseiautot nägi, oli möödasõidul.

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on ka kirjas, et kiirus on mõõdetud hetkel, kui H.Viks teostas möödasõitu.

Ärakiri 4-09-13583

Kõrvutades H.Viks ütlusi teiste asjas kogutud tõenditega, leiab kohus, et H.Viks ütlusi kiiruse mitteületamise kohta ei saa pidada usaldusväärseks ja kohus jätab need kõrvale. Kohus leiab, et mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, sest mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes kasutas taadeldud mõõtevahendit ja järgis asjakohast mõõtemetoodikat. Kiirusemõõteseadme andmetega (helisignaal ja kiiruse näit) ja tunnistajate M.Kleeman ja K.Lukk poolt vahetult tajutud asjaoludega on tõendamist leidnud, et mõõtmisel seadmel fikseeritud kiirus kuulus H.Viks poolt juhitud autole ning seega ei nõustu kohus kaebuse esitaja väitega, et rikkumise kirjeldus ja tõendid ei vasta toimunule ja kehtivate õigusaktide nõuetele.

Kohus leiab, et H.Viks pani talle süüks arvatud väärteo toime kergemeelsusest. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 18 lg 2 järgi paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. On selge, et möödasõidu teostamisel peab eriti hoolsalt jälgima sõidukiirust ja see on olukord, kus väga lihtsalt võib kiirus tõusta lubatust suuremaks kui väga hoolega kiirust ei jälgita, sest manöövri sooritamise kiire lõpetamine on kindlasti tähtis.

Kohus leiab, et tegu on just juhtumiga, kus möödasõitu tehes H.Viks ei jälginud hoolsalt sõidukiirust ja nii pan kergemeelsusest toime väärteo. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et H.Viks on talle süüks arvatud LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et H.Viks rikkus liikluseeskirja § 126 p-i 3 (juhti ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest) – 29.05.2009 kell 18.58 Lääne maakonnas Kullamaa vallas Risti-Virtsu mnt 7.km, liikus Virtsu suunas, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega

132 +/- 8 km/h, lubatud kiirus antud teelõigul 100 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Väärtegu on õieti kvalifitseeritud - H.Viks pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi. Menetlusnormid. Kaebuses väidetakse, et väärteoprotokoll ei ole tõend. Kohtule jääb sellise arutluse mõte arusaamatuks, sest väärteoasjast ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks väärteoprotokolli arvestanud tõendina. Kaebuse on kirjas, et väärteoprotokolli pinnalt peab olema isikule arusaadav, millise väärteo toimepanemist talle ette heidetakse. Kohtul on kujunenud tulenevalt kaebusest ja ka H.Viks poolt kohtuistungil antud ütlustest veendumus, et H.Viks on aru saanud, mis talle süüks arvatakse, seega on väärteoprotokoll oma ülesande täitnud. Kohus leiab, et kaebuses toodud järeldused tunnistajate lubatavuse kohta ei vasta ei seaduse ega Riigikohtu seisukohtadele. Riigikohus on selgelt lahendis 3-1-1-69-5 p 6 öelnud: „Seega on kohtupraktikas asutud seisukohale, et KrMS § 66 lg 2 piirab kohtuvälise menetleja selle ametniku osalemist väärteomenetluses tunnistajana, kes menetles sama väärteoasja (kuid ka tema ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu käigu kohta ei ole põhimõtteliselt välistatud). Kohtuvälise menetleja teiste ametnike osalemisele väärteomenetluses tunnistajatena KrMS § 66 lg 2 aga piiranguid ei sea. Väärteomenetluse praeguses praktikas kasutatakse kohtuvälise menetleja menetlustoiminguid teinud ametnikuga koos olnud teise ametniku ütlusi laialdaselt.“ Tunnistaja M.Kleeman oli väärteoasja menetleja ja teda sai küsitleda tõepoolest menetlustoimingute täpse käigu kohta, mida kohtuistungil ka tehti. Tunnistaja K.Lukk tunnistajaks olemisele aga piiranguid ei ole ja tunnistaja K.Lukk ütlused on lubatavaks tõendiks.

Ärakiri 4-09-13583

Kaebuses on leitud, et väärteoasjale tunnistaja K.Lukk ütluste lisamine peale väärteoprotokolli koostamist ei ole lubatud ja sellega on rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust. Riigikohus on otsuses 3-1-1-3-08 punktis 8 leidnud – „Kriminaalkolleegium märgib, et väärteoprotokolli koostamine üldmenetluses ei kujuta endast kohtuvälise menetleja lõplikku otsustust väärteo toimepanemise kohta. Lõplikuks kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtavaks lahendiks on vastavalt VTMS § 73 lg 1 p 1 ja 2 kohtuvälise menetleja otsus või väärteomenetluse lõpetamise määrus.

… Väärteoprotokolli koostamine enne kõigi asjas tähtsust omavate tõendite kogumist ei tähenda vältimatult väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist.“ Kohus leiab, et asjaolu, et tunnistaja on üle kuulatud peale väärteoprotokolli koostamist ei ole oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine. H.Viks`ile on menetluse käigus teatavaks tehtud, et selline tõend on väärteomaterjalidele lisatud ja selle tõend lisamisega seoses on pikendatud ka otsuse kättesaamise kuupäeva, et isikul oleks võimalik teostada talle seaduses ette nähtud õigusi.

Kohus leiab, et asjaolu, et H.Viks`ile mailidele saadetud kirjadel ei ole registreerimisnumbreid, ei tee neid kirju olematuks. Kohtuväline menetleja kinnitas, et need kirjad on saadetud, H.Viks ise kinnitab, et ta on need kirjad kätte saanud. Seega on H.Viks olnud menetluse käigust informeeritud ja tal on olnud võimalus teostada menetlusalusele isikule ette nähtud õigusi. Kohus leiab, et kaitsja väited, et tunnistaja K.Lukk ülekuulamise protokoll ei ole koostatud sellel märgitud ajal, ei ole tõendamist leidnud. Nii K.Lukk kui M.Kleeman on öelnud, et K.Lukk tunnistajana ülekuulamine toimus samal sündmuse toimumise päeval.

Protokollis on kirjas, et ülekuulamine toimus Haapsalus, mida kinnitas K.Lukk ka kohtus. M.Kleeman ütles kohtus, et ülekuulamine toimus sündmuskohal. Kohus leiab, et vastuolu ütlustes, kus toimus ülekuulamine, ei muuda tunnistaja K.Lukk ütlusi ebausaldusväärseks tõendiks. Kohus leiab, et politseiametnike igapäevatöö ongi patrullimine, kiirusemõõtmine ja rikkumiste korral väärteomaterjalide vormistamine. Seetõttu on üsna tõenäoline, et ei seisa iga juhtumi puhul täpselt sündmuse käik üksikasjalikult tagantjärgi meeles. See ei näita veel, et tunnistajad oleks kohtus valeütlusi andnud.

Samuti ei ole õige kaebuses toodud väide, et tunnistaja ülekuulamise protokollil ülekuulamise lõpu kellaaeg puudub – see on olemas - 20.50 /VT tl 5 pöördel/. Tunnistaja K.Lukk on ka kohtus vahetult üle kuulatud ja kohus hindab tunnistaja K.Lukk ütlusi nagu iga teist tõendit, millel ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 7422 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. KarS § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. H.Viks`i on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest LS 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 41 trahviühikut s.o 2460 krooni. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis H.Viks puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri teatisele VTT tl 13 ei ole H.Viks karistusregistrisse kantud, tegu on toime pandud ettevaatamatusest ja kiiruse ületamine on olnud alampiiri lähedane. Küll aga mõjutab karistuse suurust õiguskorra kaitsmise huvi, sest on ju liikluseeskirjad kehtestatud selleks, et tagatud oleks kõigi liiklejate turvalisus ning tihedas liiklusvoos oluliselt kiirust ületades on tegemist olukorraga, kus vähimagi mitteetteaimatava takistuse puhul ei ole paljude kaasliiklejate turvalisus enam tagatud. Kohus leiab, et määratud rahatrahv on liiga suur ja seetõttu vähendab kohus rahatrahvi määra.

Ärakiri 4-09-13583

Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et Heiko Viks kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna 09.07.2009 otsus väärteoasjas nr 2570,09,00003502 tuleb tühistada osaliselt mõistetud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus, mis ei raskenda H.Viks olukorda. Menetluskulud Kohtuistungil taotles H.Viks hüvitada talle valitud kaitsjale makstud tasu 18 000 krooni VTMS § 23 alusel. /tl 53-59/. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata ja ei lõpeta väärteomentlust, siis VTMS § 23 sätestatud alust valitud kaitsjale makstud tasu väljamõistmiseks ei esine ja H.Viks taotlus kaitsjatasu väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 23, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, LS §-st 7422 lg 2 ja KarS §-st 56 lg 1.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige