2-18-14427/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-14427

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu isaduse vaidlustamise ning

ülalpidamiskohustusest vabastamise ja sundtäitmise

lõpetamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. aprilli 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja CC

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda XX apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus

apellandile käesoleva määruse jõustumisel.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlus-

osalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja kanda.

4. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (3)

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. XX (hageja) esitas 26. septembril 2018 Harju Maakohtule hagiavalduse YY (kostja) vastu

isaduse vaidlustamiseks ja vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks. Hageja palus tuvastada, et

kostja ei põlvne hagejast ja kanded isaduse kohta on ebaõiged ning vabastada ta täies ulatuses

kostja ülalpidamiskohustuse täitmisest. Ühtlasi palus hageja läbi viia DNA-ekspertiis.

Hageja väitel:

 Tallinna Perekonnaseisuameti 14. jaanuaril 2005 väljastatud sünnitunnistuse alusel on

kostja isa hageja ja ema CC (edaspidi „ema“). Hageja ja ema ei ole abielus ning nende

kooselu on alates 2007. aastast lõppenud. Kooselust on sündinud kostja ja QQ (edaspidi

„noorem õde“);

 maakohtu 23. augusti 2018 otsuse tsiviilasjas nr 2-17-17179 kohaselt ei põlvne WW

(edaspidi „vanem õde“) hagejast. Vanem õde sai täisealiseks 15. märtsil 2018.

Tsiviilasja nr 2-17-17179 raames teatas vanem õde maakohtule, et ka noorem õde ei

põlvne hagejast. Lisaks teatas ta hagejale septembris 2018, et kostja ei põlvne hagejast.

Viidatud teave pärineb vanema õe ütluste kohaselt emalt;

 Harju Maakohtu ostustega tsiviilasjades nr 2-09-25862, 2-15-18341 ja 2-11-37983 on

hagejalt välja mõistetud elatis kostja ülalpidamiseks. Viidatud täitedokumentide alusel

on algatatud täitemenetlused nr 023/2011/1745, 023/2015/2803 ja 023/2015/1062.

2. Hageja taotlusel tagas maakohus hagi 3. detsembri 2018 määrusega ning peatas eelviidatud

täitemenetlustes kinnisasja müügi käesolevas asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

3. Kostja ei esitanud DNA-ekspertiisile ega muid vastuväiteid.

4. Maakohus rahuldas hageja taotluse ning määras DNA-ekspertiisi, milles osales kostja.

Hagejalt ja emalt on varasemalt DNA-proovid võetud.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) 28. märtsi 2019 ekspertiisiakti nr 19E-GE0204

kohaselt ei ole välistatud hageja isadus kostja suhtes, seega saab hageja olla kostja bioloogiline

isa. Tõenäosus, et hageja on kostja bioloogiline isa, on >99,999999999%.

MAAKOHTU OTSUS

5. Maakohus jättis 17. aprilli 2019 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata. Menetlus-

kulud jättis kohus poolte endi kanda. Maakohus märkis, et ekspertiisi tulemusega on tõendatud,

et kostja põlvneb hagejast. Seega puudub võimalus rahuldada isaduse vaidlustamise nõuet, mis

omakorda välistab teiste nõuete rahuldamise. Ühtlasi tühistas kohus hagi tagamise.

APELLATSIOONKAEBUS

6. Hageja palub apellatsioonkaebuses vaidlustatud otsuse tühistada ja saata asi täies ulatuses

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja panna poolte endi kanda.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

 kuna kostja jättis hagiavaldusele vastamata, siis on ta hageja märgitud faktid omaks

võtnud ja hagi tulnuks rahuldada;

 maakohus rikkus menetlusnorme, kuna hagejat ei kuulatud ära ja talle ei antud

võimalust esitada seisukohta ekspertiisi kohta ega täiendavaid küsimusi. Hageja kahtleb

kas ekspertiisiks proovide andmisel viibis kostja.

3 (3)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja

kaebus tuleb tagastada selle esitajale. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6

kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust

eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on

tegemist sellise olukorraga.

8. Ekslik on hageja seisukoht, et käesolevas asjas oleks maakohus pidanud tagaseljaotsusega

hagi rahuldama. TsMS § 413 lg 4 kohaselt ei tee kohus põlvnemisasjas tagaseljaotsust. Seda on

maakohus ka märkinud 10. oktoobri 2018 menetlusse võtmise määruses.

9. Põhimõtteliselt on õige kaebuse väide, et maakohus ei oleks tohtinud asja lahendada

kirjalikus menetluses ilma poolte nõusolekuta ja hagejale ei määratud konkreetset tähtaega

eksperdiarvamuse kohta seisukoha esitamiseks. Lisaks eiras maakohus TsMS § 403 lg 1

mõttest tulenevat kohustust kirjaliku menetluse korral teavitada pooli ette lahendi tegemise ajast.

Siiski ei nähtu kaebusest, et need rikkumised oleks toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Kuigi

maakohus on menetlusnorme rikkunud, ei anna see alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks.

Kuna hageja vaidlustas isaduse ja esitas taotluse DNA-ekspertiisi läbiviimiseks, on maakohus

põhjendatult määranud DNA-ekspertiisi. Ekspertiisiakti kohaselt saab hageja >99,999999999%

tõenäosusega olla kostja bioloogiline isa. Seega tuvastas maakohus õigesti, et hageja on kostja

eostanud ning seega ka perekonnaseaduse § 84 lg 1 järgi tema isa. Asja uuel läbivaatamise

maakohtus oleks tulemus ikka sama, st hagi jääks kõigis nõuetes rahuldamata.

Tõsiseltvõetav ei ole hageja kahtlus, et eksperdi juurde toodi vale laps. Hageja ei ole kahtlust

usutavaks muutnud. Kostja on 14-aastane ja ekspertiis tehti EKEI-s mitme isiku juuresolekul.

Hageja ei selgitanud, kes võinuks olla tema DNA-ga sobiv vale laps. Rahvastikuregistri järgi

on hagejal kaks last, neist üks poeg ja üks tütar, käesolevas asjas on kostjaks poeg.

Maakohus tegi eksperdiarvamuse hagejale e-toimikus kättesaadavaks ja hageja ei ole kaebuses

märkinud, milliseid muid märkusi tal selle suhtes oleks olnud.

10. Jättes hagi rahuldamata, tühistas maakohus põhjendatult hagi tagamise.

11. Ringkonnakohus hindas kaebuse väiteid ja vastas neile. Kaebust ei saaks sisuliselt

rahuldada. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud

menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega,

jäävad hagejal kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, sest perspektiivitu

kaebuse puhul ei toimetata seda teisele poolele kätte.

Hageja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonna-

kohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollis

maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas hageja väidetele ja koostas sisuliste põhjendustega

lõpplahendi. Hagejale on tagatud ka kaebeõigus.

12. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

jätta hageja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega edastatud seda

kostjale vastamiseks, mistõttu ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt

välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

13. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm