4-19-2942/8 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Väärteoasi nr 4-19-2942

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2019 Valga kohtumaja

Väärteoasja number

4-19-2942

Kohtunik

Roman Levin

Väärteoasi B.G kaebus Politseija Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna 15.05.2019 otsuse nr 2610,19,002113 peale väärteoasjas

Menetlusalune isik

B.G; isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; e-post

xxx

Kohtuväline menetleja

PPA Lõuna prefektuur

Esindaja

PPA Lõuna Prefektuuri Kagu politseijaoskonna Valga menetlusgrupi vanemkomissar Kaimar Karm

Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta B.G kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna 15.05.2019 otsus nr 2610,19,002113 väärteoasjas muutmata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o. alates 14.06.2019.

Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe.

Kohtuo alates otsuse tsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul avalikult teatavakstegemisest, s.o. alates 14.06.2019. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Väärteoasi nr 4-19-2942

ASJAOLUD Kaevatav otsus

1. PPA

Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Valga menetlusgrupi

vanemväärteomenetleja Kaimar Karm väärteoasjas tegi 15.05.2019 otsuse nr 2610,19,002113, millega liiklusseaduse kohtuväline menetleja määras B.G-le (LS) § 227 lg 1 ja § 242 lg 1 alusel rahatrahvi vastavalt 9 trahviühikut, s.o 36 eurot ning

5 trahviühikut, s.o 20 eurot, kokku 56 eurot. B.G juhtis 15.04.2019 kl 19.05 asulasisesel Valga maakonnas Otepää vallas

teel, s.o - -Kurevere tee 3,1. kilomeetril, Otepää Kääriku mootorsõidukit kiirusega km/h +/- 3 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h)

mitte vähem kui 12 km/h. Lisaks ei olnud juhil esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimise õigust tõendavat dokumenti, samuti ka isikut tõendavat dokumenti. Eelnevaga rikkus B.G LS g 2. § 15 lg 1 p 2 ning § 88 lg 1 ja § 38 l

Kaebuse sisu

2. B.G esitas Tartu Maakohtule 24.05.2019 kaebuse, millega vaidlustab kohtuvälise m ohtuväline tegelenud valikuliselt tõendite enetleja otsuse. K menetleja on

loomisega ning kõik tõendid on B.G süüstavad, kuid põhinevad vaid politseinike jutul ning ühtegi objektiivset tõendit ei ole. Kuna politseinikud ei salvestanud midagi, peab B.G ise end kaitsma. B.G-le jääb arusaamatuks, kes on väärteo otsuse esimesel leheküljel kahel korral nimetatud B.G ja neljandal leheküljel olev B.G. Väärteootsuse kohaselt mõõdeti kiirust paigal seistes ja kiirusemõõtur oli politseiniku käes. Stalker DSR 2x on politseiautosse kinnitatud statsionaarne seade. See tähendab, et mõõdeti käsikiirusemõõtjaga ja pärast öeldi, et mõõtsime autosse paigaldatud kiirusemõõtjaga. Audioja videosalvestuste mittetegemine oli teadlik ja tahtlik politseinike otsus. Kohtuväline menetleja ei ole otsuses maininud, et B.G puudub kehtiv karistus ja viimane rahatrahv tehti 10a tagasi. Samas kirjutatakse kaebuse esitajast nagu maniakaalsest kiiruseületajast. Otsuses on selgitatud, et politseinikud, mõõtes kiirust läheneval autol, ei peatanud autot koheselt, vaid sõideti hiljem alarmsõitu tehes järgi ja auto peatati alles 2 km pärast. Seda tehes nad teadsid, et ühtegi objektiivset tõendite kiiruseületamise kohta neil ei ole. Kaebuse esitaja leiab, et politseinikud salvestasid Stalker DSR 2x tabloole kiiruse kui nad peatasid tema tega auto taga. juhitud auto, sõites ise vilkuri B.G taotleb . väärteoasjas nr 261019002113 otsuse täielikku tühistamist

Kohtuvälise menetleja seisukoht

3. esitas 28.05.2019 PPA Lõuna prefektuur seisukoha, milles leiab, et otsus väärteoasjas

261019002113 on seaduslik, väärteole on antud õige kvalifikatsioon, järgitud on menetlusõigust ning määratud kar Karistuse mõistmisel istus vastab teo raskusastmele.

arvestas kohtuväline menetleja kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Väärteoasi nr 4-19-2942

Kohtuväline menetleja tunnistab, et otsuses on menetlusaluse isiku eesnimi ekslikult kirjutatud kahes kohas ebaõigesti ning kiirusemõõtur ei asunud mõõtmise ajal käes, vaid politseisõiduki armatuurlaual (paigaldatud statsionaarselt). VtMS § 150 lg 1 p 7 kohaselt on väärteomenetluse õigust oluliselt rikutud, kui menetleja otsust ei ole põhistatud, kui see on käesolevas seadustikus ette nähtud. Kohtuvälise menetleja arvates ei ole eesnime ja kiirusemõõturi asukoha vale kirjutamise puhul tegemist sellise menetlusõiguse rikkumisega, mis tooks vältimatult kaasa väärteootsuse tühistamise.

Kohtuväline menetleja jääb oma ostatud otsuses väljendatud 15.05.2019 ko seisukohtade juurde ja on seisukohal, et B.G kaebus ei ole põhjendatud. Lõuna prefektuur on asja õigesti lahendanud ning otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudus alus. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutumata.

Menetlusaluse isiku täiendavad seisukohad

4. B.G leiab, et Kaimar Karm tunnistas

küll tema nime valesti kirjutamist, kuid seda vaid kahel korral. Kaebuse esitaja peab tema nime moonutamist solvavaks ja politseinikule ebakohaseks tegevuseks.

Kui lugeda kiirusemõõtmise protokolli, siis ei ole kuidagi võimalik järeldada, et kiirusemõõtja oli politseiniku käes. oma vastuses põhjendanud, Kaimar Karm ei ole ka miks ta eksis sellega ja arvas teistmoodi. K menetlusaluse õiki protokolle vaadates on selgesti tuvastatavad 3 erinevat käekirja – isiku, Jaanus Topsi ja Karin Kuusi omad. B.G leiab, et Jaanus Tops ei saa olla tunnistaja, kuna tegemist on kaasmenetlejaga. Kui politseiauto seisis Pühajärve Sõjatamme parklas, siis on seal vahetult peale parklast edasi Otepää suunal mõlemal pool teed jämedad tammed, mis on kindlasti takistuseks kiirusemõõtmisel. Kuna videosalvestis puudub, on võimatu fikseerida patrulli asukohta kiiruse mõõtmise hetkel ja tuvastada, kas mõõtmine oli tehtud korrektselt. Kohtuväline menetleja küll tunnistab, et eksis kiirusemõõtja asukohaga, kuid kaebuse esitaja hinnangul on oluline, mis tüüp (käsi või autosse paigaldatud) kiirusemõõtjat i kasutati.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

6.

Kohtule on esitatud järgmised tõendid:

- 15.04.2019 -9);

väärteoprotokoll (tl 8

- -10);

15.04.2019 kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 9 pöördel

- -11);

15.04.2019 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 10 pöördel

- -12);

15.04.2019 tunnistaja Jaanus Topsi ülekuulamise protokoll (tl 11 pöördel

- 17.04.201

9 B.G vastulause (tl 12 pöördel);

- -15).

15.05.2019 otsus väärteoasjas nr 2610,19,002113 (tl 13

Väärteoasi nr 4-19-2942

7. kohaselt juhtis B.G 15.04.2019 kl 19.05 Valga maakonnas Väärteoprotokolli Otepää vallas Pühajärve külas, Otepää Kääriku - -Kurevere tee 3,1. kilomeetril suunaga Sihva suunas sõiduautot Audi A6 Avant, reg märk xxxxxx.

Rikkumise kirjelduse kohaselt juhtis B.G mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 65+-3 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 12 km/h võrra. Kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Samuti ei olnud esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti. Protokoll on koostatud Otepää Kääriku - -Kurevere tee 5. kilomeetril.

8. kohaselt on 15.04.2019 kl 19.05 - Kiirusmõõturi kasutamise protokolli Otepää Kääriku-Kurevere tee 3,1. kilomeetril teostatud riikliku järelevalve korras B.G juhitud mootorsõiduki Audi A6 Avant, reg märk liikumiskiiruse mõõtmist, xxxxxx

sõidusuund Sihva, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h. Mõõtja oli patrullpolitseinik Jaanus Tops. P - -Kurevere tee 5. rotokoll on koostatud Otepää Kääriku kilomeetril. Kiiruse mõõtmiseks on kasutatud liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker DSR 2X nr DP009620, antennid KC031300 ja KR009133. Seade on testitud 15.04.2019 kl 15.50, seade on töökorras, seadme töötemperatuur vastab mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele.

Mõõtmise tehiolud on olnud järgmised: asula tee, hea nähtavus, valge aeg, sisene ilmastik sademeteta, kuivad teeolud, kattega tee, sõiduradade arv 2, kahesuunaline tee.

Mõõtja seisis mõõtur oli paigaldatud mõõtmise ajal statsionaarselt. Mõõdeti parklas,

paigal seistes, kiirema objekti jälgimisega. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, lähenes mõõtjale, liikus üksinda. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiiru

65 km/h, smõõturi lugem on kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt olnud kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +-3 km/h. Lõplik mõõtetulemus 62 km/h. Juhile on näidatud seadme tabloole fikseeritud lugemit, menetlusalune isik on kirjutanud protokolli omakäeliselt, et talle näidati 2 km hiljem mingit mõõdetud kiirust, mõõtmisest ei tehtud ühtegi salvestust, kuigi politseiauto tehnika oleks seda võimaldanud.

9. Jaanus Topsi ülekuulamise protokollist nähtuvalt oli J. Tops 15.04.2019 tööl

Valgamaal koos patrullpolitseinik Karin Kuusiga ning teostas liiklusjärelevalvet

Otepää Kääriku Kurevere tee 3,1. kilomeetril Otepää vallas Pühajärve külas. Kella - -

19.05 ajal lähenes neile mootorsõiduk Audi A6 Avant reg. märgiga üksinda xxxxxx

asulasisesel teel kiirusega 65+-3 km/h (lubatud 50 km/h), valge aeg. Politseinikud otsustasid sõidukit kontrollida ning peatasid sõiduki Otepää Kääriku - -Kurevere tee 5. kilomeetril. Juhiks oli B.G, kaine, kellel ei olnud esitada mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti, samuti ei olnud kaasas isikut tõendavat dokumenti. B.G tõi põhjenduseks, et teab oma isikukoodi ja selle järgi saab andmebaasist kontrollida tema isikut. B.G-le näidati tema fikseeritud sõidukiirust 65+-3 km/h, mille kohta B.G andis ütlusi, et see ei ole tema kiirus, sest tema sõiduk peatati 90 km/h alas. B.G-le näidati Stalker DSR 2X DP009620 antennide taatlustunnistusi, samuti tutvustati protokolle ja väärteomenetluse seadustikku. Videosalvestust ei kasutatud. Hiljem B.G ütles, et ületas sõidukiirust 50 km/h alas, aga talle ei meeldinud, et patrullpolitseinikud ei kasutanud videosalvetust, et ta on põhimõtetega inimene.

Väärteoasi nr 4-19-2942

10. B.G ülekuulamise protokollis ( toimunud 15.04.2019 kl ülekuulamine on

19.44- - -Kurevere tee 5. kilomeetril) on B.G andnud

20.00 Otepää Kääriku

ütlusi, mille kohaselt ei ole tema 15.04.2019 ühtegi väärteorikkumist toime pannud.

Politseinikud Karin Kuus ja Jaanus Tops peatasid tema sõiduki Ristipealse bussipeatuses.

11. Kohus loeb kolli

J. Topsi väärteoproto , kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja ülekuulamise protokolliga tõendatuks, et B.G juhtis 15.04.2019 kl 19.05 Valga maakonnas Otepää vallas Pühajärve külas, Otepää Kääriku - -Kurevere tee 3,1. kilomeetril suunaga Sihva suunas sõiduautot Audi A6 Avant, reg märk xxxxxx. Kohus loeb samade tõenditega tõendatuks ka selle, et tegemist oli asulasisese teega ning B.G juhtis mootorsõidukit kiirusega 65+-3 km/h. Väärteootsuses on kohtuväline menetleja märkinud, et kiirusemõõtur oli mõõtmise ajal politseiametniku käes. Kohtule esitatud tõendid ei kinnita kiiruse mõõtmist käes hoitava mõõturiga. Kohus loeb kiirusmõõturi kasutamise protokolliga tõendatuks, et B.G juhitud sõiduauto kiirust mõõdeti statsionaarse kiirusmõõturiga Stalker DSR

2X nr DP009620, mis oli testitud j

a töökorras. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll vastab kohtu hinnangul seadusele ning kohus ei ole tuvastanud selle täitmisel puudusi, mis võiksid panna kahtluse alla protokolli usaldusväärsuse tõendina.

12. Kohus loeb väärteoprotokolli ja J. Topsi ülekuulami tõendatuks, et B.G se protokolliga ei esitanud politseiametnikele ei mootorsõiduki juhtimise õigust tõendavat dokumenti ega isikut tõendavat dokumenti.

13. Tulenevalt liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h.

Juhtides asulasisesel teel mootorsõidukit kiirusega 65 km/h +

3 km/h, ületas - B.G lubatud sõidukiirust vähemalt 12 km/h, rikkudes sellega LS § 15 lg 1 p 2.

14. LS § 88 lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument. LS 38 lg 2 kohaselt m

- ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab § ootorsõiduki

esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel käesoleva § ja § 145 lõikes

seaduse -s 88

loetletud dokumendid.

Juhtides mootorsõidukit ilma juhtimisõigust tõendava dokumendita ning isikut tõendava dokumendita ning jättes need liiklusjärelevalve teostajale esitamata, rikkus B.G LS § 88 lg 1 ning § 38 lg 2 sätestatut.

15. B.G kaebuses esitatud seonduvalt selgitab kohus, et kohtule vastuväidetega pole esitatud ühtegi asjakohast ega veenvat vastuväidet ega tõendit, mis annaks alust kahelda asjaolus, et väärteomaterjalides märgitud kohas Otepää Kääriku - -Kurevere tee 3,1. kilomeetril tegelikkuses ei mõõdetud B.G juhitud sõiduauto kiirust, sh et mõõdeti mõne muu mootorsõiduki kiirust. Asjaolu, et politseipatrull sõitis B.G-le järele ning peatas ta sama tee 5. kilomeetril, kus koostas ka protokollid, ei

Väärteoasi nr 4-19-2942

anna alust panna kahtluse alla väärteoprotokollis, kiirusmõõturi kasutamise protokollis ja J. Topsi ülekuulamise protokollis mõõteprotsessi, sh mõõtmise aega ja kirjeldatud kohta ning sõidukit, mille kiirust mõõdeti. Asjaolu, et kohtuväline menetleja on märkinud otsusesse kiirusemõõturi vale asukoha ja sellega ka kiirumõõturi tüübi (käes hoitav vs statsionaarne) ei too käesolevas asjas , kaasa väärteootsuse tühistamist, kuivõrd B.G juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtmist tõendab usaldusväärse tõendina kiirusmõõturi kasutamise protokoll, sh protokollis fikseeritud andmed konkreetse kasutatud kiirusmõõturi kohta. Otsuse tühistamist ei too kaasa ka otsuses B.G nime korduv ekslik kirjutamine. Kohtul ei ole tekkinud kahtlust, et väärteoprotokoll ning sellele lisatud materjalid on koostatud menetlusaluse isiku B.G kohta. Kohus märgib, et kohtuvälisel menetlejal tuleb olla hoolikam ning kahtluste korral isiku nime kirjapilti kontrollida.

16. B.G vastuväited väärteootsusele osas, mis puudutavad politseiametnike poolt tahtlikku salvestustehnika mittekasutamist ning valikulist tõendite loomist, sh tõendi kunstlikku loomist on kohtu hinnangul ainetud ning paljasõnalised. Kohus on eelnevalt selgitanud, et asjas on kogutud piisavalt usaldusväärseid tõendeid, mis kinnitavad B.G poolt

väärtegude toimepanemist väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas.

Kohus , et seadusandja ei ole teinud salvestustehnika kasutamist märgib

liiklusjärelevalve teostamisel kohustuslikuks. Tulenevalt LS § 1962 lg 1 p 6 on

politseiametnikul või abipolitseinikul õigus kasutada mootorsõidukit jäädvustavat liiklusjärelevalveseadet, mille salvestist on võimalik vajaduse korral kasutada ka mootorsõidukijuhi tuvastamisel. Salvestisi säilitatakse vähemalt üks kuu, kuid mitte kauem kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui tegemist on tõendiga süüteomenetluses.

Asjaolu, et salvestustehnikat konkreetsel juhul ei kasutatud, ei ole väärteoasja lahendamisel olulise tähtsusega, kuivõrd on esitatud ka teisi tõendeid. kohtule

17. Kohus märgib ka seda, et liiklusjärelevalvet teostanud politseiametnik Jaanus Topsi ülekuulamine tunnistajana vastab nii seadusele kui kohtupraktikale. Tulenevalt VTMS § 313 lg 1 kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtu või - kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta.

18. Kohus ei pea esitatud tõendeid mitmetimõistetavaks ning leiab, et väärtegude toimepanemise asjaolud on selged. Kohus ei leia, et asjas oleks tekkinud kahtlusi, mida oleks võimalik tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks.

19. Süüteokoosseisu subjektiivse tunnuse osas leiab kohus, et B.G on pannud LS § 15 lg 1 p 2 rikkumise toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Sõites kiirusega 65 km/h (+- 3 km/h) asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud kiiruseks on 50 km/h, pidi B.G

teadma, et sellega ületab ta lubatud sõidukiirust ning sellist kiiruseületamist tahtma või vähemalt möönma.

LS § 88 lg 1 ning § 38 lg 2 rikkumise on B.G pannud kohtu arvates toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Seadusandja on teinud juhtimisõiguse olemasolu kontrolli Eesti piires võimalikult lihtsaks, piirdudes nõudega kanda kaasas vähemalt isikuttõendavat dokumenti. Asudes mootorsõidukit juhtima olukorras, kus tal ei olnud kaasas ega politseiametnikele esitada ühtegi juhtimisõigust või isikut tõendavat dokumenti, pidi B.G teadma, et selline käitumine ei ole seaduse kohaselt lubatav ning

võib tuua kaasa karistuse.

Väärteoasi nr 4-19-2942

20. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et väärteoasjas puuduvad B.G

VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Puuduvad alused ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 järgi.

Aset on leidnud teod, milles B.G süüdistatakse ning kohtul ei tekkinud kahtlust, et B.G on nimetatud teod toime pannud. Tegemist on koosseisupäras e väärteg a, mis on kohtuvälise menetleja poolt õigesti t udeg kvalifitseeritud ning kohtuväline menetleja oli pädev karistuse määramiseks. Kohus ei tuvastanud asjas väärteomenetlusõiguse rikkumist.

Karistus

21. LS § 227 lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahv

– iga kuni 30 trahviühikut.

LS § 242 lg 1 kohaselt mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise - eest, kui puudub seaduse -des 201 203, 205 207, 209, 211, 212, 214 219, käesoleva § – – –

221 224

226 241 karistatakse rahatrahviga kuni 20 – ja – sätestatud väärteokoosseis, – trahviühikut.

22. Kohtuväline menetleja on määranud B.G-le karistuseks rahatrahvi 9 trahviühiku ulatuses, s.o 36 eurot LS § 227 lg 1 alusel ning 5 trahviühiku ulatuses, s.o

20 eurot LS § 242 lg 1 alusel. Kohtu hinnangul on B.G-le kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ning puudub alus kohtuvälise menetleja määratud karistuse muutmise ähtutud KarS § 56 lg 1 ks. Karistamisel on l sätetest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

23. Kohus leiab, et LS § 227 lg 1 alusel määratav rahatrahv 9 trahvühikut ei ole ülemääraselt range karistus. B.G süüd tuleb lugeda keskmiseks, kuivõrd vastav säte määrab sanktsiooni piirid kiiruseületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis, B.G ületas aga kiirust vähemalt 12 km/h, s.o oluliselt vähem, kui ülempiiriks olev 20 km/h. Kohus arvestab muuhulgas asjaoluga, et KarS § järgi ulatub

227 lg 1 sanktsioon kuni

30 trahviühikuni. Seega on väärteootsuses ettenähtud karistus oluliselt madalam kui sanktsiooni keskmine määr.

24. LS § 242 lg 1 karistuse osas leiab kohus, et tegemist on väheolulise rikkumisega ning käesoleval juhul oli võimalik B.G isikusamasus võimalik tuvastada politsei andmebaasi abil. Kohtuvälise menetleja rahatrahvi 5 trahviühikut ei saa eelnevat arvestades lugeda liiga rangeks karistuseks, kuivõrd sanktsiooni keskmine määr oleks

10 trahviühikut ning määratud karistus on sanktsiooni miinimumi lähedal.

Kohtunik Roman Levin