4-19-2373/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-2373

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-2373 (2317,19,002702; 2316,19,003691) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi

Karistusseadustiku § 218 lg 1; § 262 lg 1 ja Ü § 85 lg 3 ettenähtud väärte histranspordiseaduse od Menetlusalune isik Z.D; ik: XXX; elukoht: xxxx; töökoht: ei tööta. Kohtuvälise menetleja esindaja

Kristel Proos, Kesklinna Põhja prefektuuri

politseijaoskond, ennetusja menetlustalitus, üldsüütegude grupp RESOLUTSIOON

1. - Z.D süüdi tunnistada KarS § 218 lg s 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning karistada teda arestiga 15 (viisteist

) päeva.

2. - Z.D süüdi tunnistada KarS § 262 lg s 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning karistada teda arestiga 8 (kaheksa

) päeva.

3. - Z.D süüdi tunnistada ÜTS § 85 lg s 3 ettenähtud väärteo toimepanemises ning karistada teda s.o 200 (kakssada) eurot. rahatrahviga 50 trahviühikut,

4. VTMS § 44 lg 3 ja KarS § 68 lg 2 alusel arvestada väärteomenetluses kinnipidamine, s.o 31.03.2019 kella 01.10st kuni 01.04.2019 kella 11.06ni ja 17.04.2019 kella 16.17st kuni 18.04.2019 kella 17.30ni, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka.

5. Mõistetud rahatrahv summas 200 (kakssada) eurot tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksuja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Z.D, 4- 19-

2373, rahatrahv“.

6. arestist Väärtegude kogumi eest mõistetud 23 päevasest ära kandmata arest 21

(kakskümmend üks) päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt .2019. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt 14.08 ära kandmisele kuulunud aresti ära kandnud, kohaldatakse tem a suhtes sundtoomist ning

kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.

7. tagakaanel Väärteotoimiku asuv ümbrikusse pakendatud CD plaat kainestusmaja kambri nr

24 kaamera videosalvestisega

jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 14.06.2019. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

01.04.2019 k AB1569002 oostatud väärteoprotokollist nr nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 31.03.2019 kell 01:10 ajal Z.D olles paigutatud kainenema kambrisse nr 24, lõhkus tahtlikult veekraani nupu, kangutades selle seina küljest lahti, millega tekitas Riigi Kinnisvara AS-ile varalist kahju, mis ei ületa olulise kahju piirmäära ja pannes sellega toime varavastase süüteo. Sellega pani menetlusalune isik toime KarS § 203 lg 1 ettenähtud süüteo tunnustega teo, pannes toime KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo.

18.04.2019 koostatud väärteoprotokollist nr AB1568918 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 17.04.2019 kell 16:15 kasutas Z.D taksoteenust, sõites aadressilt Viru tn 27A aadressile Vana-Viru 14, kuid keeldus taksosõidutasu maksmisest vastavalt taksomeetrinäidule. Isik jättis taksoarve maksmata summas 12 eurot.

Samuti rikkus Z.D avalikus kohas käitumise üldnõudeid, urineerides Kesklinna politseijaoskonna ees aadressil Kolde pst 65 kivimüüri vastu, millega reostas antud kohta.

Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik sellise käitumisega Ühistranspordiseaduse § 65 lg 4 ja Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 7 nõudeid ja pani toime ÜTS

§ 85 lg 3 ja S § 262 lg 1 ettenähtud väärteod. Kar

Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollid on talle arusaadavad ja tunnistab end kõikides väärtegudes süüdi. Kainestusmajas keeras kraani lihtsalt seina küljest lahti, kraanid on keeratavad ja tulevad seina seest välja. Selline kraan pannakse sisse teiselt poolt seina. Miks keeras, seda ei oska öelda, oli natuke purjus. Kui tema poleks keeranud, oleks keegi teine seda teinud. See lihtsalt tuli sealt välja. Oli natuke vihane, ei oskagi põhjendada, rahunes maha ja jäi magama. Taksosõitu puutuvalt tahtis sõita koju, mõtles, et enne käib baarist läbi, siis läheb koju. Taksosõidu eest ei maksnud, aga baaris olnud sõbrad olid nõus maksma, kuid taksojuht keeldus. Taksojuht kutsus politsei välja seetõttu, et tahtis otseselt temalt raha, kuid sõprade käest raha võtmisest , väites, et tema peab maksma, kuigi sõbrad andsid keeldus

raha tema kätte Raha oli olemas, kuid andis selle sõpradele tagasi kui taksojuht keeldus . võtmast. On üle Tallinna tuntud selles osas, pidevalt sõidab. Kesklinna politseijaoskonna ees urineeris, kui

d seda ise ei mäleta.

Tunnistajana üle kuulatud A T selgitas, et oli kainestusmajas tööl vahetuse vanemana ja Lääne- Harju politseijaoskonna politseipatrull tõi Z.D nimelise isiku kainestusmajja. Z.D oli tugevas alkoholijoobes ja agressiivne. Teades isikut ja tema tausta, lasi teda põhjalikult kontrollida, et tal terariistu ei oleks. Z.D paigutati kambrisse nr 24 ja hakkas jälgima kaamerast, mida isik hakkab tegema. Käitus kambris agressiivselt, viie minuti jooksul lõhkus ära veekraani nupusüsteemi. Kuna patrull oli veel kohal, saatis patrulli kambrisse, sündmuskoht fikseeriti ja isik viidi - Lääne Harju kambrisse, kus ei ole võimalik midagi ära lõhkuda. Kraanid on tugevalt seina külge kinnitatud, neid ei saa niisama lahti keerata, peab tõesti lööma puruks.

Varem on Z.D olnud kainestusmajas, siis peitis suhu žiletitera, millega ennast vigastas kuna patrull kontrollis teda halvasti. Hiljem kui Z.D on sattunud kainestusmajja, siis hoiatas, oli rahulik.

Tunnistaja selgit U L as, et võttis isiku takso peale kas Viru tänavalt või Viru ringilt ja soovis sõita Z.D. Sõites kesklinna piires, helistas naisterahvale ja mõlemad olid joobes ega saanud aru, kus see koht on. Seejärel viis kliendi baari juurde, kust tuli takso juurde naisterahvas, klient lasi akna alla ja naisterahvas vaatas autosse ning sõnagi ütlemata läks minema. Siis tahtis klient taas Z.D saada. Kuna see on linnast väljas, on taksojuhil õigus raha ette küsida. Meestarahvas ütles, et kui koju jõuab, siis maksab. Sai aru, et meesterahval raha ei ole. Mõtles, et loobub sellest umbes 10 eurosest arvest ja tahtis, et klient välja läheks. Klient hakkas laamendama, keeldus väljumast, sõimas ja arvet ei tasunud. Helistas 112 ja ütles, et toob kliendi, et keegi tuleks Kolde politseijaoskonna ette vastu. Kui sinna jõudsid, siis tuli politsei ja võttis kliendi üle. Temalt võeti tasumata arve tsekk, isikuandmed ja järgmisel päeval käis ütlusi andmas. Ühel hetkel kui politseinik temaga tegeles nägi, et klient urineerib trepi vastu, politseinik oli juures. Tundus, et see isik teeb mida tahab.

Tunnistaja selgitas, et tuli teade selle kohta, et jaoskonna juurde tuleb takso, kus on isik, T L kes ei maksa taksoarvet. Tuli roheline takso, juht ütles, et see isik keeldub arve maksmisest. Küsis isikult, miks ta ei maksa ja isik vastas, et ta ei maksa kunagi. Paarimees tegeles sel ajal taksojuhiga. Kuni ootas paarimeest, kes võttis taksojuhi andmeid, tarvitas isik kaasasolnud alkoholi. Ütles isikule, et avalikus kohas alkoholi tarvitamine on keelatud ja isik pani pudeli müürile. Siis väitis isik, et tal on häda. Küsis kas ei kannata kuni sisse läheme, et saaks minna tualetti. Isik läks jaoskonnale lähemale, hakkas toimetama, ütles isikule, et lähme sisse, kuid isik keeldus ja urineeris vastu müüri, mis on jaoskonna juures parkla ja maja vahelisel kõnniteel.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest, rahatrahvid on tasumata. Paneb pidevalt toime uusi süütegusid. Rahatrahvid ja arestid teda ei mõjuta. Taotleb karistuseks kokku aresti

25 päeva, KarS § 262 lg 1 eest 16 päeva ja 218 lg 1 eest 9 päeva. ÜTS § 85 näeb ette ainult rahatrahvi. Selliseid tegusid paneb toime jätkuvalt, on korduvalt karistatud maksimaalmääras

200 eurose rahatrahviga vi 200 eurot. , mistõttu taotleb samuti rahatrah

Kohus, kontrollinud kohtuistungil väärteoasjade materjale, vaadanud videosalvestist, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, kuulanud tunnistajate ütlusi ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärte toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. gude

KarS § 218 lg 1

31.03.2019 väärteoasjas 2317,19,002702 aset leidnud sündmuse kohta on koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt aadressil Merelahe tee 4, Tallinn asub Tallinna Kainestusmaja ning mille teisel korrusel asub kamber nr 24 (foto 1). Kambri uksest sisenedes pare -pott ja selle taga kraanikauss (foto 2). Kraanikausi veekraan mal pool seina ääres on WC ja nupud asuvad kraanikausi kohal seinal. Parempoolne veekraani nupp puudub seinalt ja selle detailid kambri põrandal (foto 3 ja 4). Nupu korpus kraanikausi äärel (foto 2).

Kuigi menetlusalune isik väitis, et nupp tuli lihtsalt keerates ära, siis kambrist tehtud videosalvestis näitab siiski midagi muud. Videosalvestiselt on näha, kuidas menetlusalune isik tuuakse kambrisse ja politseinike väljudes asub kohe kraanist mõlemast nupust vett laskma. Seejärel on näha, et isik karjub, taob vastu kambri ust, läheb uuesti kraanist vett laskma. Seejärel jälle karjub kambri ukse taga. Pärast seda läheb isik juba kraani nuppusid kangutama, karjudes samal ajal. Seejärel uuesti hakkab nuppu kangutama, karjudes ukse poole ja eemaldub korraks kraanist, kuid läheb kraani juurde tagasi ja kangutab ja keerab uuesti ja saab parempoolse kraani koos vardaga kätte ning viskab selle vastu kambri ust. Hetk hiljem võtab kraani maast üles nupu ja paneb kraanikausile, kuid nupp kukub maha ja laguneb osadeks. Pärast seda asub isik teise kraaninupu kallale, kuid ei saa seda lahti kangutatud. Isik pidevalt karjub ukse poole, kisub püksid maha ja näitab paljastatud tagumikku ukse poole. Seejärel sisenevad neli patrullpolitseinikku ja kainestusmaja töötaja isik surutakse maha ning pannakse käerauad. ,

Mõne aja pärast toimetatakse isik kambrist välja ja üks patrullpolitseinikest hakkab sündmuskohta fotografeerima.

Selline videosalvestis riimub tunnistaja A T s menetlusaluse isiku i ütlustega ning on vastuolu

selgitustega, et kraaninupp tuleb lihtsalt keerates ära. Videosalvestis näitab üheselt, et nupu kättesaamiseks pidi menetlusalune isik tegema korduvalt jõupingutusi. Selline käitumine aga viitab objektiivselt sellele, et kraani lõhkumine oli menetlusaluse isiku eesmärgiks. Arvestades sellist tõendikogumit leiab kohus, et menetlusaluse isiku ütlused teo toimepanemise tehiolude kohta on ennastõigustavad ja vastuolus teiste tõenditega. Seetõttu saab kohus küll arvestada menetlusaluse isiku süü tunnistamisega, kuid ei saa arvestada väitega, et kraaninupp väga lihtsalt ära keeratav oleks. Väärteoasjas kontrollitud tõenditest nähtub üheselt, et menetlusalune isik lõhkus kainestusmaja kambris nr 24 veekraani nupu. i ütlustest tulenevalt Tunnistaja A T

on lõhutud kraan parandatud ja katkine nupp asendatud, kuid ta ei osanud öelda taastamisremondi maksumust. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on taolise käitumisega rikkunud hoone ja ruumi valdajale kuuluvat vara ning hoone ja ruumi valdaja pidi kraaninupu taastamiseks ja töökorda saamiseks tegema kulutusi.

Omaks võetud kohtupraktika kohaselt loetakse asja rikkumiseks sellist asja mõjutamist, mis muudab asja olemust, kuid ei muuda asja lõplikult kasutamiskõlbmatuks. Samuti loetakse asja rikkumiseks sellist asja mõjutamist, mis ei riku ega muuda asja olemust, kuid muudab oluliselt selle muid omadusi ning vähendab asja kasutatavust ning asja rikkumisega on tegemist ka juhul, kui rikutakse selle asja välisilmet kasvõi ajutiselt.

Ehkki väärteoasja materjalidest ei tulene kraaninupu taastamiseks tehtud kulutuste suurust, on ilmselge, et kraani töökorda saamine uue nupu paigaldamisega nõuab rahalisi vahendeid. KarS

§ 203 lg 1 kohaselt vastutab isik võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. KarS § 121 p 1 kohaselt on oluliseks kahjuks kahju, mis ületab 4000 eurot. Väärteoprotokollidest ja väärteoasja materjalidest ei tulene, kui suuri kulutusi hoone valdaja on kraani remontimiseks teinud, kuid selge on see, et kraaninupu remonttöödeks kuluv raha ei moodusta olulist kahju KarS § 203 lg 1 mõttes. KarS § 218 lg 4 kohaselt loetakse KarS § 218 lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel KarS § des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Seega - tuleb tekkinud varalist kahju hinnata rahalises väärtuses väheväärtusliku asjana KarS § 218 lg

4 mõttes, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteona.

Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku objektiivset käitumist, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isik rikkus karistusseadustiku § 203 lg 1 sätestatud keeldu ja pani sellega toime KarS § s 1 ettenähtud väärteo, s.o - lg varavastas teo . e süü väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu

ÜTS § 85 lg 3 ÜTS § 65 lg 4 sätestab, et taksoveol tasub sõitja hinnakirja alusel kujuneva taksomeetri näidu järgi. Kui sõidukijuht rikub käesoleva § i lg 1 või 2 sätestatut, on sõitjal õigus tasumisest - keelduda. Menetlusalune isik ei ole viidanud ühelegi seadusest tulenenud sättele, mis andnuks talle kui sõitjale õiguse tasumisest keelduda. Sellist taksojuhipoolset rikkumist ei ole tuvastanud ka kohus.

Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et ta sai baari juures sõpradelt taksoarve tasumiseks raha, kuid taksojuht keeldus sõprade raha vastu võtmist ning menetlusalune isik andis sõpradele raha tagasi, kuid taksojuht viis ta politseisse. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja U L ütlustest tuleneb aga see, et taksosse tulnud klient rääkis telefoni teel naisterahvaga ja ta sõidutas kliendi baari juurde, kus takso juurde tuli naisterahvas, vaatas autos olevat klienti ja läks sõnagi lausumata minema. Seejuures tekkis taksojuhil kahtlus, et kliendil ei ole arve tasumiseks raha, kuivõrd klient ütles, et kui teda on koju sõidutatud, siis kodus alles tasub arve. Seetõttu soovis tunnistaja, et klient väljuks autost, olles nõus sellega, et senine arve jääb tasumata, kuid klient keeldus seda tegemast, sõimas teda ja sülitas taksosse, mistõttu teatas tunnistaja politseisse ja viis kliendi politseijaoskonda.

Arvestades selliseid erinevate tõendiallikate ütlustes olevaid vastuolusid, leiab kohus, et usaldusväärsemaks tuleb lugeda tunnistaja ütlusi. Tunnistaja ütluste kohaselt tuli takso

U. L

juurde vaid naisterahvas, kellega keegi sõnagi ei vahetanud. Seega ei olnud takso juures väidetavaid sõpru, kellelt menetlusalune isik oleks taksoarve tasumiseks raha saanud ja mille vastuvõtmisest oleks taksojuht keeldunud. Taksoteenust osutataksegi tasu eest, et saada sissetulekut, mistõttu ei oleks menetlusaluse isiku põhjendus ka eluliselt usutav. Menetlusaluse isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt võeti menetlusaluselt isikult ära päikeseprillid, kõrvaklapid, laadija, püksirihm, tulemasin, lahtine suitsupakk, purk õlut Rock, poolik pudel Jägermeistrit ning sularaha 1 euro ja 55 senti. Seega ei olnud menetlusalusel isikul raha ei senise

12 eurose arve tasumiseks ega ka edasise sõidu eest tasumiseks. Tunnistaja e ütluste

T. L kohaselt põhjendas aga menetlusalune isik taksoarve tasumata jätmist sellega, et ta ei maksa kunagi. Tunnistaja T. Le ütlustele annavad tuge ka menetlusaluse isiku karistusandmed, millede kohaselt on menetlusalust isikut ÜTS § 85 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest viimase

3 aasta jooksul karistatud 30-l korral, neist 2019. aastal 6 korral. Sellised tõendid kogumis viitavad üheselt sellele, et menetlusalune isik ei kavatsenudki taksoarvet maksta sõltumata selle arve suurusest ning selline käitumine on menetlusalusele isikule omane ja süsteemne. Seetõttu, arvestades isikuliste tõendiallikate ütlusi, eelkõige tunnistajate ütlusi, väärteotoimikus asuvat taksoarvet ja menetlusaluse isiku karistusandmeid, leiab kohus, et selline tõendite kogum annab aluse asuda seisukohale, et menetlusalune isik on temale süüks arvatud väärteo toime pannud. Kuivõrd menetlusaluse isiku ütlused teo tehiolude kohta on vastuolus teiste tõenditega, jätab kohus menetlusaluse isiku ütlused tõendikogumist välja.

Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku objektiivset käitumist, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isik rikkus

65 lg ühistranspordiseaduse §

kohustust ja pani sellega toime

85 lg-s 3 sätestatud ÜTS § ettenähtud väärteo, s.o taksosõidu eest tasu maksmisest keeldumise.

KarS § 262 lg 1 Väärteoprotokollis on menetlusalust isikut süüdistatud KarS § 262 lg 1 ettenähtud AB1568918 väärteo toimepanemises viitega korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-le 7. Korrakaitseseaduse § 55 lg

1 p 7 kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige reostada, rikkuda, hävitada või ümber paigutada avalikus kasutuses olevat asja või kasutada seda muul kui ettenähtud otstarbel, sealhulgas panna jäätmeid mujale kui selleks ettenähtud kohta, reostada veekogu või purskkaevu. KorS § 15 lg 1 on avaliku korra eest vastutavaks isikuks isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus.

Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et ta tunnistab süüd, kuid ei mäleta, et tegu toime oleks pannud. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja sõnade kohaselt ajal, mil

U. L

politseijaoskonna ees temaga tegeles üks patrullpolitseinikest, oli kliendi juures teine patrullpolitseinik ning mingi hetk nägi, kuidas klient urineeris vastu politseihoone treppi. Tunnistaja T. Le ütlustest tuleneb, et kinni peetud isik tarvitas politseijaoskonna ees kõnniteel kaasasolnud alkoholi ja teatas, et tal on häda. Küsis isikult, kas kannab oodata kuni sisse lähevad, siis pakkus, et lähevad hoonesse sisse tualetti, kuid isik keeldus ja asus urineerima vastu parkla ja trepi vahel olevat müüri ning pidi eemale astuma, et puhtaks jääda. Kohus leiab, et kahe tunnistaja ütlustega saab lugeda tõendatuks, et menetlusalune isik urineeris Kesklinna politseijaoskonna hoone ees kõnniteel, urineerides vastu parkla ja tr pi vahel olevat müüri e , mis on kaldtee piirdeks.

Väärteoprotokolli kohaselt on menetlusalune isik oma käitumisega eksinud üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu. Seega on menetlusalune isik isikuks, kes on rikkunud avalikku korda, so läinud vastuollu ühiskonnas omaks võetud üldtunnustatud käitumistavade ja heade kommetega, mistõttu on menetlusalune isik KorS § 15 lg 1 märgitud isikuks.

Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa või selle osa, samuti -ala, ehitis, ruum ühissõiduk. Kohus leiab, et menetlusalusel isikul lasus avalikus kohas viibides selline kohustus ning ta eiras seda kohustust teadlikult. Menetlusalusele isikule inkrimineeritud õigusvastane käitumine on aset leidnud Põhja Prefektuuri kõnniteel Kesklinna politseijaoskonna ees . Kohus leiab, et nimetatud kohta tuleb hinnata avaliku kohana, kuivõrd tegemist on kohaga, mis on antud kasutamiseks määratlemata isikute ringile. Sellises avalikus kohas peab aga iga seal viibiv isik järgima avalikus kohas käitumise üldnõudeid, so Ko S § 55 sätestatud nõudeid. r

Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku poolt urineerimine Kesklinna politseijaoskonna ees kivimüüri vastu on hinnatav avaliku koha reostamisena.

Sellest tulenevalt leiab kohus, et Z.D r käitumises sisaldub Ko S § 55 lg 1 p 7 sätestatud keelu rikkumine ning Z.D on avalikus kohas käitumise üldnõuetes kehtestatud keeldu rikkudes rikkunud avalikku korda, olles seetõttu avaliku korra eest vastutavaks isikuks Ko S § r

15 lg 1 mõttes. Seetõ süütegu kohtu arvates õigesti kvalifitseeritud KarS § ttu on Z.D

262 lg 1 ettenähtud väärteona.

Arvestades süüteo asjaolusid, siis leiab kohus, et antud süütegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, seega on tegemist kavatsetult toimepandud süüteoga.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isik rikkus korrakaitseseaduse § 55 lg 1 ps 7 sätestatud keeldu ja pani sellega toime KarS § 262 lg s 1 ettenähtud väärteo - , s.o avaliku korra rikkumise.

Karistuse mõistmine

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 218 lg 1 v ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse aravastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

ÜTS § 85 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse aksosõidu eest tasu t maksmisest keeldumise korral . rahatrahviga kuni 50 trahviühikut KarS § 262 lg 1 aristatakse a ettenähtud väärteo toimepanemise eest k valikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest trahviühikut või arestiga. rahatrahviga kuni 100

Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik on KarS § 218 lg 1, ÜTS § 85 lg

3 ning annud eraldi tegudega, tuleb KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteod toime p mistõttu väärtegude toimepanemine lugeda toime panduks eraldi tegudega.

Karistuse liigi ja määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest alt on menetlusalust isikut ka varem , millest nähtuv

samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud. Karistusregistri andmetes nähtub, et isikul on hulgaliselt väärteokaristusi, mille eest määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ning kehtivate väärtegude rohkus viitab menetlusaluse isiku süsteemsele allumatusele kehtestatud korrale. Menetlusalust isikut on ainuüksi juba käesoleval aastal karistatud kuuel korral väärtegude toimepanemise eest ning ta jätkab väärtegude toimepanemist. Sellest saab järeldada, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb nende väärtegude toimepanemise eest, milliste eest on rahatrahvi kõrval alte kohaldada aresti, sest eelnevad rahalise iseloomuga rnatiivse karistusena ette nähtud arest, karistused ei ole sundinud teda loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Kuivõrd ÜTS § 85 lg 3 ei näe võimalust aresti , tuleb isikut nimetatud väärteo eest karistada kohaldamiseks rahatrahviga.

Lähtuvalt kohtupraktikast määrata/mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises tuleb määras ning juhul, kui on tuvastatud karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, määrata karistus siis vastavalt kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Käesoleval juhul ei ole kohus ühtegi karistust kergendavat ega raskendavat asjaolu tuvastanud.

Sellest tulenevalt kohus, juhindudes VTMS §st 107 lg 1 p 1, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb KarS § 218 lg 1 ja § 262 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise e mõista karistusena est arest etten rahatrahv. ning ÜTS § 85 lg 3 ähtud väärteo toimepanemise eest

KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaoluga, et menetlusalune isik näitas väärteo toimepanemisel üles ülimat järjekindlust ja tegevuse eesmärgiks oli teadlikult varalise kahju tekitamine. Seetõttu tulenevalt süü suurusest saab hinnata süüd keskmisena. Kuivõrd kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, mis loodetavasti annab menetlusalusele isikule signaali, et võõra vara kahjustamine on karistatav ning seda ka juhul, kui kahju tekitatakse kainestusmajale, kuhu teda vastu tema soovi võidakse kainenemiseks paigutada ning see asjaolu peaks menetlusalusele isikule meenuma ka siis, kui teda järjekordselt samasse asutusse paigutatakse. Selline karistus peaks kohtu arvates andma ka signaali teistele kainestusmaja klientidele, kandes seega endas ka üldpreventiivset eesmärki.

Puutuvalt KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo eest karistuse mõistmisse leiab kohus, et võrreldes

KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteoga on menetlusaluse isiku süü väiksem, kuivõrd kraani parandamiseks tuli kanda kulutusi, reostatud müüri puhastamiseks peaks piisama ka veega pesemisest. Samas toimus avalikus kohas urineerimine politseijaoskonna ees, mis kohtu arvates näitab menetlusaluse isiku küünilist suhtumist õiguskaitseasutusse, millise asutusega on menetlusalusel isikul regulaarsed kokkupuuted. just tema enda õigusvastase käitumise tõttu

Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib küll mõista karistuse, mis ei küündi ettenähtud sanktsiooni keskmise määrani, kuid peab andma nii menetlusalusele isikule kui ka teistele signaali, et sellisele käitumisele reageeritakse seaduses ettenähtud korras ja karmusega.

ÜTS § 85 lg 3 ettenähtud väärteo eest on karistusena ette nähtud vaid rahatrahv, mistõttu ei saa menetlusaluse isiku suhtes aresti kohaldada. Samas nähtub menetlusaluse isiku karistusandmetest, et selline karistusliik menetlusalust isikut ei mõjuta ja rahatrahvid jäetakse tasumata. Kuivõrd aga teiseliigilist karistust ette nähtud ei ole, tuleb menetlusalust isikut karistada taas rahatrahviga, mis ilmselgelt jäetakse taas ka tasumata. Karistuse määra arvestamisel tuleb aluseks taas võtta süü suurus, mis arvestades tasumata jäetud taksoarve suurust, on ilmselgelt alla keskmise. Samas oli menetlusalusel isikul eesmärk sõita linnast välja ja tasumata jäetav taksoarve olnuks oluliselt suurem kui taksojuhil ei oleks tekkinud kahtlust ja ta poleks menetlusalust isikut toimetanud politseisse. Peale selle nähtub menetlusaluse isiku karistusandmetest, et menetlusalust isikut on varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud ning ainuüksi 2019. aastal kuuel korral, viimase 3 aasta jooksul aga kolmekümnel korral. Seega ei ole varasemad karistused sundinud menetlusalust isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning menetlusalune isik jätkab süsteemset õigusvastast käitumist. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmisest määrast raskemas määras kui varem korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Käesoleva juhul on menetlusalust isikut samalaadsete väärtegude eest karistatud kümneid kordi, mistõttu tingib just eripreventiivne eesmärk menetlusaluse isiku karistamise vaatamata alla keskmisele süüle ettenähtud sanktsiooni ülemmääras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/