2-19-4671/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

Tsiviilasi nr 2-19-4671

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2019. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-4671 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Kevin Ülendi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind 111,92 eurot

hagi õigeksvõtul põhinev otsus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood: 11919806, asukoht: Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115, Harju maakond). Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel (PlusPlus Legal OÜ, Tartu mnt 83-603, Tallinn, 10115, Harju maakond, e-post: menetlus@plusplus.ee). Kostja: Kevin Ülend (isikukood: XXX, registrijärgne elukoht: XXX; e-post: XXX).

kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Kevin Ülendi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 2. Välja mõista Kevin Ülendilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Elisa Eesti AS-i ja Kevin Ülendi vahel XX.XX.XXXX. a sõlmitud liitumislepingust ja osamaksetega tasumise müügilepingust kliendinumbriga XXX ja selle alusel esitatud 01.05.2016. a arvest nr XXX tulenev võlgnevus summas 100,72 eurot, mis koosneb põhivõlast 43,84 eurot, viivisest perioodi 18.05.2016. a kuni 24.03.2019. a eest summas 31,88 eurot ja võla sissenõudekulust 25 eurot. 3. Välja mõista Kevin Ülendilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis 0,07% päevas tasumata põhinõudelt (43,84 eurot) alates 25.03.2019. a kuni põhinõude täitmiseni. 4. Jätta menetluskulud Kevin Ülendi kanda. 5. Välja mõista Kevin Ülendilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 175 eurot. 6. Kevin Ülendil tuleb menetluskuludelt tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. 7. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

2

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). KOHTU SEISUKOHT 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. 2. Kostja on võtnud hageja nõude õigeks. Kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. 3. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. 4. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. Menetluskulud 5. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1, § 168 lg 6 ning rahalise suuruse kindlaksmääramisel TsMS § 174 lg 1. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 6. Kostja on oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks, seega tuleb menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel jätta kostja kanda. 7. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot. Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mille § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 111,92 eurot tasuda riigilõivu 75 eurot. Hageja on nõutud riigilõivu tasunud, seega on põhjendatud kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista hageja tasutud riigilõiv. 8. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 9. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud lepingulise esindaja kuluks 100 eurot. 10. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 175 eurot (75 + 100). 11. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik