4-19-2921/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R US

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Määruse tegemise aeg ja koht 13.06.2019.a. Tallinn

Väärteoasja number 4-19-2921 (2302,19,003692)

Kohtunik Janika Kallin

Kaebuse esitaja K.Z, isikukood XXX, elukoht xxx, e-post: xxx.

Vaidlustatud lahend Politseihja prefektuuri ja Piirivalveameti Põ korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse juhtivspetsialist Margus Pihli 25.04.2019.a. otsusele väärteoasjas nr 2302,19,003692.

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine kirjalikus menetluses.

RESOLUTSIOON

1. K.Z Jätta rahuldamata taotlus kaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelvalvekeskuse juhtivspetsialist Margus Pihli 25.04.2019.a. otsusele väärteoasjas nr 2302,19,003692.

2. K.Z kaebus Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse juhtivspetsialist Margus Pihli 25.04.2019.a. otsusele väärteoasjas nr 2302,19,003692 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse viieteistkümne päeva Harju Maakohtule jooksul, alates päevast, mil isik sai või pidi vaidlustavast kohtumäärusest teada saama.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse juhtivspetsialist Margus Pihl 2302,19,003692 karistati i 25.04.2019.a otsuse alusel väärteoasjas nr K.Z LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200,00 eurot ning LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320,00 eurot.

Otsus K.Z 07.03.2019 kella 16.40 ajal es esitatud asjaolude järgi ei hoidunud mootorsõidukiga tagurdades kõigest, mis võib oh

ustada ja kahjustada teist vara. Menetlusalune

isik sõitis vastu aeda, põhjus ahkus sündmusk tas varalise kahju AS xxx ja l ohalt, politseid

liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ning kirjalikult oli nimetamata kahju põhjustamise eest vastutav isik.

K.Z esitas 23.05.2019 Harju Maakohtule kaebuse Politsei-ja Piirivalveameti ot koos kaebusega

susele väärteoasjas 2302,19,003692 ja taotluse tähtaja ennistamiseks.

Kaebetähtaja ennistamise taotlust põhistas kaebaja sellega, et ta koostas Politsei-ja Piirivalveameti

25.04.2019 otsusele kaebuse 16.05.2019 ks xxx asuva Harju ja märkis kaebuse adressaadi Maakohtu. Kaebaja väitel ei olnud tal võimalik kaebust isiklikult Harju Maakohtusse toimetada

ja ta kullerfirma xxx poole. Viimane toimetas kaebuse ekslikult Politsei-ja pöördus OÜ

Piirivalveameti Põhja prefektuuri. Kohtuväline menetleja registreeris kaebuse 16.05.2019,

dokumentide vastuvõtmise kohta tehti märge teisele eksemplarile. Politsei-ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri teenistuja helistas 21.05.2019 kaebajale ning teatas suuliselt, et 16.05.2019 Harju Maakohtule adresseeritud kaebus on esitatud Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile.

Kaebaja väitel pöördus ta elgituse saamiseks kullerteenust pakkunud OÜ s -sse xxx ning talle vastati, et tegemist oli inimliku eksitusega.

Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kontrollinud väärteoasja materjale leiab, et kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Vastavalt VTMS § 38 lg le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses - menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval

põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu

määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja

möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada

maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohus nõudis kohtuväliselt menetlejalt välja väärteoasja toimiku. Väärteoprotokolli järgi on kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 03.05.2019. Otsuses märgitu kohaselt oli kaebuse esitamise viimane tähtaeg 20.05.2019.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on

asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse

mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi – või sidehäire jms,

kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RKL 3-1- – 1-77-98).

Kohus ei pea kaebaja esitatud põhjendust mõjuvaks. Kohtul puudub alus kahelda kaebaja väites, mille järgi toimetati kaebaja poolt koostatud dokumendid mis olid vajalikud kohtuvälise menetleja 25.04.2019 otsuse vaidlustamiseks, Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuurile. Kaebaja lisas kaebusele ja kaebetähtaja ennistamise taotlusele kaebuse koopia, millel on märge selle kohta, et 16.05.2019 Lääne-Harju politseijaoskond saanud kaebaja kaebuse.

Kohtule esitatud väärteotoimikust nähtub, et kullerteenust pakkuv OÜ xxx on kaebaja tööandja (vt siinkohal väärteoprotokoll, LÕ akt, AS xxx pretensioon, OÜ xxx e-kiri menetlejale, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll). Eeltoodu tõttu ei ole kohtu arvates põhjendatud eeldada, et tööandja ja töötaja omavahel üldse ei suhelnud. Mõistlik on eeldada, et pärast dokumentide sellel teemal

edastamist küsis kaebaja toimingu kohta, samuti on kaebaja valduses kaebuse koopia koos

menetleja märkusega dokumen võimalus oma tööandjaga tide edastamise kohta. Kaebajal oli suhelda ja seega veenduda peale dokumentide edastamist 16.05.2019 õiges adressaadis võimalik veel 4 päeva. Kohus märgib, et toimingu õnnestumise kohta selgituse küsimine oli kaebaja enda huvides ning ei olnud kontakti saamine ja suhtlemine kullerteenust osutava ettevõttega töösuhet

silmas pidades ülemääraselt keeruline. Isik, kes soovib lahendit vaidlustada, peab järgima seaduses

ettenähtud tähtaegu, viimastest kinnipidamine on kaebaja enda hoolsus. Delegeerides kaebuse

esitamist kolmandale isikule on elementaarne, et kaebaja tunneb huvi selle vastu kas ja kuhu kaebus sai esitatud. Kohus nendib, et sellise vestluse raames ilmnenuks tõenäoliselt ka fakt, et kohtule adresseeritud kaebus viidi hoopis politseile. Käesoleval juhul ei ole kaebaja täitnud oma hoolsuskohustust ja see ei ole kohtu arvates mõjuv põhjus mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist.

VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast seadustiku § 114 lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

Kuivõrd kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad, tuleb kohtu hinnangul kaebuse esitamise tähtaeg jätta ennistamata ja kaebus Politsei-ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse juhtivspetsialist Margus Pihli 25.04.2019.a. otsusele väärteoasjas nr 2302,19,003692 läbi vaatamata.

Kohus juhindub -

KrMS § st 172, VTMS § 118 lg 2 p 1, § 193.

/allkirjastatud digitaalselt/