2-18-127652/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-127652

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.06.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-127652

Tsiviilasi

CREDITREFORM EESTI OÜ hagi A K vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

283,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: CREDITREFORM EESTI OÜ (registrikood

10887820, asukoht Pirita tee 20a, 10127 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (RT Capital

Estonia OÜ, e-posti aadress: carlo@rtce.ee);

Kostja: A K (isikukood xxx, registreeritud elukoht xxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt A K hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks xxx AS ja

kostja vahel 30.06.2015 sõlmitud elektrienergia müügilepingust nr xxx tulenev

elektrienergia põhivõlgnevus 42,36 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 9,58

eurot.

3. Mõista kostjalt A K hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks välja alates

03.04.2019 viivis protsendina põhinõude (42,36 eurot) tasumata summalt

võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude (42,36 eurot)

täitmiseni, kuid mitte enam, kui 32,56 euro ulatuses.

4. Välja mõista kostjalt A K hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks xxx OÜ ja

kostja vahel 29.06.2015 sõlmitud võrgulepingust nr xxx tulenev võrguteenuse,

taastuvenergia tasu, elektriaktsiisi ja muude nõuete põhivõlgnevus 128,91 eurot ning

sissenõutavaks muutunud viivis 28,73 eurot.

5. Mõista kostjalt A K hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks välja alates

03.04.2019 viivis protsendina põhinõude (128,91 eurot) tasumata summalt

2-18-127652

2 (4)

võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude (128,91 eurot)

täitmiseni, kuid mitte enam, kui 100,18 euro ulatuses.

6. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 60 euro nõudes.

7. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

7.1 Jätta menetluskulud 78% ulatuses kostja ja 22% ulatuses hageja kanda.

7.2 Mõista kostjalt A K hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks välja

menetluskulud 144,30 eurot.

7.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (144,30 eurot) tuleb A K’el tasuda

CREDITREFORM EESTI OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

9. Toimetada tagaseljaotsus kostjale A K avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

 Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

 Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

 Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

2-18-127652

3 (4)

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab

hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude kokku 60 euro nõudes.

 VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks hageja taotletud

sissenõudmiskulu hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude

hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Hagiavaldustest ei nähtu, kuidas

nimetatud sissenõudmiskulu tekkis ja mis lepingust tulenevalt. Lähtuda ei saa ainuüksi

eeldusest, et kuna teenuse tarbija on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal

tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata

sisse nõuda. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist, peavad kulud olema

reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama.

 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat

kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuste

ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab

hagi ligikaudu 78% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta

menetluskulud 22% ulatuses hageja ja 78% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab hageja

taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud

menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldusetelt tasutud riigilõiv 75 eurot,

õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja õigusabikulu kokku 150 eurot, kokku

245 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

 TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot. TsMS § 4842 kohaselt saab maksekäsu

kiirmenetluses kohus määrata avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot ja muid avaldaja

kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (vt Riigikohtu 08.03.2017. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 p 12.3), mistõttu on kohtu hinnangul maksekäsu

kiirmenetluse kulude katteks põhjendatud välja mõista summa 20 eurot.

 Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised,

mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist.

 Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse

koostamise ning kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab

2-18-127652

4 (4)

põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine,

tõendite kogumine) lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu

määraks käesoleva vaidluse vähest keerukust ja hageja igapäevategevusega seotud

iseloomu arvestades 60 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et on

käibemaksukohuslane ja ei taotle menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist.

Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90

eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (75+20+90) 185 eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 144,30

eurot (s.o 185-st eurost 78%) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

 Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik