Legislator Case Law & Legislation
1-16-8467/121 AI generated

1-16-8467/121 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 1-16-8467/121
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-16-8467 (kohtueelses menetluses  Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 09.11.2012.a. määruse nr 1-12-10523 alusel

Legislator headnote

AI generated

Art. 6 lg, Art. 6 lõikes, Art. 6 lõike, Art. 6 ei; 1-16-8467/121 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: määruse nr 1-12-10523 alusel

Keywords

AI generated
satisfaction of claim fraudulent insurance claim reimbursement by health insurer credit and loan fraud cessation of insurance benefits reduction of supplementary benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 12.06.2019.a Tallinna kohtumaja

Kriminaalasja number

1-16-8467 (kohtueelses menetluses 11930000008)

Kohtukoosseis

Kohtunik Anne Rebane, rahvakohtunikud Kati Miller ja Igor

Katškov

Prokurör

Katrin Mikenberg

Kriminaalasi

I P süüdistuses KarS § 3891 lg 1, KarS § 3892 lg 1 (alates

01.01.2015 KarS § 3891 lg 2) ja KarS § 394 lg 2 p 1, 2, ja

3 järgi

OÜ Xxxx süüdistuses KarS § 3891 lg 3 ja KarS § 3892 lg

3 (alates 01.01.2015 KarS § 389¹ lg 3) järgi

N M süüdistuses KarS § 3892 lg 1 (alates 01.01.2015 KarS

§ 389¹ lg 1) järgi

OÜ Xxxx süüdistuses KarS § 3892 lg 3 (alates 01.01.2015

KarS § 389¹ lg 3) järgi

J M süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3, § 3892 lg

1 ja 3 - § 22 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 389¹ lg 2, 3 - §

22 lg 3), KarS § 3892 lg 1 (alates 01.01.2015 KarS § 389¹

lg 1), KarS § 3892 lg 1 - § 25 (alates 01.01.2015 KarS §

389¹ lg 1 - § 25), KarS § 255 lg 1 ja KarS § 394 lg 2 p 1, 3

järgi

O K süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 (alates

01.01.2015 KarS § 389¹ lg 2, 3 - § 22 lg 3), KarS § 3892 lg

1 ja 3 - § 22 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 389¹ lg 1, 3 –

22 lg 3), KarS § 3892 lg 1 ja 3 - § 25 – § 22 lg 3 (alates

01.01.2015 KarS § 389¹ lg 1 - § 25- § 22 lg 3) ja KarS §

255 lg 1 järgi

E S süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 (alates

01.01.2015 KarS § 389¹ lg 2 ja 3 - § 22 lg 3), KarS § 3892

lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 389¹ lg 1 ja

3 - § 22 lg 3), KarS § 3892 lg 1 ja 3 - § 25 – § 22 lg 3 (alates

01.01.2015 KarS § 389¹ lg 1 - § 25- § 22 lg 3) ja KarS §

255 lg 1 järgi

D R süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 ja KarS

§ 3892 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 389¹

lg 2, 3 - § 22 lg 3) järgi

üldmenetluses

Süüdistatav

I P, isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; Vene Föderatsiooni

kodakondsus; haridus: kõrgharidus; emakeel: vene keel;

töökoht:

OÜ

Xxxx

xxxx;

varem

kriminaalkorras

karistamata; 15.03.2012.a - 15.03.2013.a kohaldatud

tõkendit elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

vandeadvokaat Vahur Kivistik ja advokaat Rein Laid

(kokkuleppel)

Süüdistatav

OÜ Xxxx, registrikood: xxxx; asukoht xxxx; esindaja I P;

varem kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

vandeadvokaat Vahur Kivistik ja advokaat Rein Laid

(kokkuleppel)

Süüdistatav

N M, isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; Eesti Vabariigi

kodakondsus; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel;

töökoht: OÜ Xxxx; varem kriminaalkorras karistamata;

15.03.2012.a - 15.03.2013.a kohaldatud tõkendit elukohast

lahkumise keeld

Kaitsja

vandeadvokaat Madis Mahlapuu (määratud korras)

Süüdistatav

OÜ Xxxx, registrikood: xxxx; asukoht: xxxx; esindaja N M;

varem kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

vandeadvokaat Madis Mahlapuu (määratud korras)

Süüdistatav

J M, isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; Eesti Vabariigi

kodakondsus; haridus: kesk-eriharidus; emakeel: vene keel;

töökoht: OÜ Xxxx; viimati karistatud Harju Maakohtu

05.04.2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-3826 KarS §

22 lg 3 ja KarS § 3761 lg 1 järgi; 15.03.2012.a - 04.04.2012.a

kohaldatud

tõkendit

elukohast

lahkumise

keeld,

04.04.2012.a

-

03.07.2012.a

kohaldatud

tõkendit

vahistamine, 03.07.2012.a - 16.04.2013.a kohaldatud

tõkendit kautsjon, 16.04.2013.a - 16.04.2014.a kohaldatud

tõkendit elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

vandeadvokaat Madis Mahlapuu (määratud korras)

Süüdistatav

O K, isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; kodakondsuseta;

haridus: kesk-eriharidus; emakeel: vene keel; töökoht: OÜ

Xxxx; varem kriminaalkorras karistamata; 15.03.2012.a -

04.04.2012.a kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise

keeld, 04.04.2012.a -03.07.2012.a kohaldatud tõkendit

vahistamine, 03.07.2012.a - 16.04.2013.a kohaldatud

tõkendit kautsjon, 16.04.2013.a -16.04.2014.a kohaldatud

tõkendit elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

vandeadvokaat Merle Järvala (määratud korras)

Süüdistatav

E S, isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; Eesti Vabariigi

kodakondsus; haridus: kõrgharidus; emakeel: vene keel;

töökoht: OÜ Xxxx; varem kriminaalkorras karistamata;

15.03.2012.a - 15.03.2013.a kohaldatud tõkendit elukohast

lahkumise keeld

Kaitsja

andeadvokaat Merle Järvala (määratud korras)

Süüdistatav

D R, isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; kodakondsuseta;

haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht: OÜ

Xxxx; varem kriminaalkorras karistamata; 16.03.2012.a -

16.03.2013.a kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

vandeadvokaat Vahur Kivistik ja advokaat Rein Laid

(kokkuleppel)

Menetlustoiming

Taotluse

lahendamine

seoses

mõistliku

menetlusaja

möödumisega kirjalikus menetluses

Juhindudes KrMS § 2742 ja § 2052 kohus määras:

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-16-8467 (kohtueelses menetluses

11930000008) seoses menetluses mõistliku aja möödumisega I Pil, OÜ Xxxx (esindaja

I P), N Mi, OÜ Xxxx (esindaja N M), J Mi, O Ki, E Si ja D Ri suhtes.

2. Arestitud vara:

 Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 19.03.2012.a määruse nr 1-11-2467 alusel

arestitud kolmandale isikule J S I Mle kuuluv kinnistu aadressil xxxx;

 Vabastada aresti alt ja tagastada O Kile Harju Maakohtu 08.05.2012.a määruse

nr 1-12-4452 alusel arestitud sularaha summas 2 185 eurot;

 Vabastada aresti alt ja tagastada E Sile Harju Maakohtu 08.05.2012.a määruse nr

1-12-4453 ja Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2012.a määruse nr 1-12-4453 alusel

arestitud sularaha summas 30 305 eurot ja 7 000 USA dollarit;

 Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 05.04.2012.a määruse nr 1-12-3230 alusel

arestitud I Pi vara 21 651,35 eurot, mis on käesoleval ajal hoiustatud SEB Pank

AS-is Rahandusministeeriumi kontol (nn prokuratuuri deposiitkontol) nr

EE891010220034796011 (varasemalt asus vara I Pile kuuluval Xxxx A/S Eesti

filiaalis asuval arvelduskontol nr xxxx, kuid 02.05.2019.a teavitas Xxxx A/S Eesti

filiaal prokuratuuri oma tegevuse lõpetamisest, klientide pangakontode

sulgemisest ning seoses sellega vajadusest kanda I Pi kontol nr xxxx paiknev

arestitud summa teisele kontole);

 Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 05.04.2012.a määruse nr 1-12-3232 alusel

arestitud L Kle kuuluval ja Xxxx AS arvelduskontol nr xxxx olevad rahalised

vahendid summas 47 937,56 eurot;

 Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 09.04.2012.a määruse nr 1-12-3231 alusel

arestitud M T kuuluval ja Xxxx AS arvelduskontol nr xxxx olevad rahalised

vahendid summas 13 180,57 USD;

 Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 21.03.2012.a määruse nr 1-12-2468 alusel

arestitud OÜ-le Xxxx kuuluv kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx ja

katastritunnus 78406:611:8870);

 Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 05.04.2012.a määruse nr 1-12-3229 alusel

arestitud Xxxx OÜ-le kuuluval ja Xxxx AS arvelduskontol nr xxxx olevad

rahalised vahendid summas 34 769,18 eurot;

 Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 09.11.2012.a. määruse nr 1-12-10523 alusel

arestitud I Pile, kolmandatele isikutele I P ning I P kaasomandina kuuluv kinnistu

asukohaga xxxx (xxxx, xxxx) maksumusega 400 000 eurot;

 Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 09.11.2012.a. määruse nr 1-12-10523 alusel

I Pile, kolmandatele isikutele I Pile ning I Ple kaasomandina kuuluv kinnistu

asukohaga xxxx (xxxx, xxxx) maksumusega 390 000 eurot.

3. Asitõendid:

 OÜ Xxxx raamatupidamisdokumendid tõkendites nr 02239784, 02239789,

02239787, 02239786, 000728281 ja 02239790, mis on ära võetud läbiotsimise

käigus E Si kontorist OÜ Xxxx aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

hävitada kohtumääruse jõustumisel;

 OÜ Xxxx raamatupidamisdokumendid tõkendites nr 02239783, 000728330,

02239788, 02239781, 02239782 ja 000728282, mis on ära võetud E Si kontorist OÜ

Xxxx aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtumääruse

jõustumisel;

 OÜ Xxxx raamatupidamisdokumendid tõkendites nr 001960471 ja 000728329,

mis on ära võetud E Si kontorist OÜ Xxxx aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 2

alusel tagastada OÜ-le Xxxx kohtumääruse jõustumisel;

 OÜ Xxxx raamatupidamisdokumendid tõkendites: 000727392, 000727396,

000727400, 000727398, 000727397, 000727393 ja ET0027632, mis on ära võetud

läbiotsimise käigus OÜ Xxxx kontorist aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

hävitada kohtumääruse jõustumisel;

 OÜ Xxxx raamatupidamisdokumendid tõkendites nr 02239734, 000728808,

02239780 ja 02239733, mis on ära võetud üleandmise aktiga pankrotihalduri käest

– KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtumääruse jõustumisel;

 OÜ Xxxx raamatupidamisdokumendid tõkendites nr 000728253, 000728243 ja

000728244, mis on ära võetud läbiotsimise käigus OÜ Xxxx kontorist aadressil

xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtumääruse jõustumisel;

 OÜ Xxxx raamatupidamisdokumendid tõkendites nr 02239785, 000728321,

000728328 ja 000728322, mis on ära võetud läbiotsimise käigus E Si elukohast

aadressil xxxx - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtumääruse jõustumisel;

 OÜ Xxxx raamatupidamisdokumendid tõkendites nr 02239754, mis on ära võetud

läbiotsimise käigus O Ki elukohast xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada

kohtumääruse jõustumisel;

 D Ri vihik, mis on ära võetud läbiotsimise käigus OÜ Xxxx kontorist aadressil

xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada D Rile kohtumääruse jõustumisel;

 Konservide kleebised, mis on ära võetud läbiotsimise käigus OÜ Xxxx kontoris

xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada OÜ-le Xxxx kohtumääruse

jõustumisel;

 OÜ Xxxx (2tk), OÜ Xxxx, SIA Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx allkirja pitsatid, mis

on ära võetud läbiotsimise käigus J Mi elukohas aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3

p 4 alusel hävitada kohtumääruse jõustumisel;

 OÜ Xxxx allkirja pitsat, mis on ära võetud läbiotsimise käigus J Mi elukohas

aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada OÜ-le Xxxx kohtumääruse

jõustumisel;

 O Ki allkirja pitsat, mis on ära võetud läbiotsimise käigus J Mi elukohas aadressil

xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada O Kile kohtumääruse jõustumisel;

 Xxxx panga Business-kliendi pangakaart nr xxxx J M nimele väljastatud OÜ

Xxxx pangakaart; Xxxx panga kuldkliendi pangakaart nr xxxx M nimele

väljastatud OÜ Xxxx pangakaart; musta värvi plastikust PIN-kalkulaator

„Sampo“ numbriga xxxx“ (OÜ Xxxx konto kasutamiseks), mis on ära võetud

läbiotsimise käigus J Mi elukohas aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

hävitada kohtumääruse jõustumisel;

 SIA Xxxx ja SIA Xxxx pitsatid, mis on ära võetud läbiotsimise käigus J Mi

elukohas aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtumääruse

jõustumisel;

 Bulgaaria transpordi ettevõtte S I Sie Sd pitsat, mis on ära võetud Läbiotsimise

käigus J Mi elukohas aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada

kohtumääruse jõustumisel;

 OÜ Xxxx pitsat, mis ära võetud läbiotsimise käigus OÜ Xxxx kontoris xxxx –

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada OÜ-le Xxxx kohtumääruse jõustumisel;

 OÜ Xxxx (2 tk), OÜ Xxxx ja SIA Xxxx pitsatid, mis on ära võetud läbiotsimise

käigus O Ki xxxx asuva tööruumist (OÜ Xxxx kontor) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

hävitada kohtumääruse jõustumisel;

 A G (xxxx) visiitkaart, mis on ära võetud läbiotsimise käigus OÜ Xxxx xxxx

kabinetist aadressil xxxx– KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtumääruse

jõustumisel;

 PIN-kalkulaator nr xxxx, mis on ära võetud läbiotsimise käigus OÜ Xxxx xxxx

kabinetist aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada I Pile

kohtumääruse jõustumisel;

 OÜ Xxxx pitsat, mis on ära võetud läbiotsimise käigus OÜ Xxxx xxxx kabinetist

aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada OÜ-le Xxxx kohtumääruse

jõustumisel;

 OÜ Xxxx raamatupidamisdokumendid, mis on ära võetud läbiotsimise käigus S S

töökohas aadressil: xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada OÜ-le Xxxx

kohtumääruse jõustumisel;

 Tühjad CMR blanketid SIA Xxxx templite jäljenditega, autonumbritega ja

autojuhtide allkirjadega ning OÜ Xxxx raamatupidamisdokumendid tõkendites

nr 0057183, 00571782, 0620159 ja 00571784, mis on ära võetud läbiotsimise käigus

A Ki elukohas aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtumääruse

jõustumisel;

 Variettevõtete (SIA Xxxx, SIA Xxxx ja SIA Xxxx) dokumendid nr AB002721,

AB002720, AB002722 ja BA-000376, mis on läbiotsimise käigus ära võetud xxxx

– KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtumääruse jõustumisel;

 Punane ümbrik ning ümbriku külge kinnitatud paber, mis on ära võetud

läbiotsimise käigus E Si kontoris aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel

tagastada E Sile kohtumääruse jõustumisel;

 Visiitkaart SIA Xxxx esindaja T P nimele, mis on läbiotsimise käigus ära võetud

J Mi elukohas aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtumääruse

jõustumisel;

 CD-plaadid ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KrMS

§ 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

4. KrMS § 183 lg 1 alusel jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kuluna määratud

kaitsjatele vandeadvokaat Merle Järvalale makstud tasu 3648 eurot ja

vandeadvokaat Madis Mahlapuule makstud tasu 3888 eurot.

5. KrMS § 183 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt I Pi kasuks välja tema poolt kantud

õigusabikulud kogusummas 52 418,38 eurot.

6. KrMS § 2742 lg 2 alusel teatada käesolevast kohtumäärusest kohtu esimehele.

Edasikaebamise kord

KrMS § 387 lg 1 alusel võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Harju maakohtule 15

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1. SÜÜDISTUSE SISU

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja menetluses on kriminaalasi nr 1-16-8467, kus on esitatud

süüdistus I Pile, OÜ-le Xxxx (esindaja I P), N Mile, OÜ-le Xxxx (esindaja N M), J Mile, O

Kile, E Sile ja D Rile.

1.1.1. I Pi süüdistus

I Pit süüdistatakse selles, et tema olles OÜ Xxxx xxxx, J Mi, O Ki, E S ja D Ri kaasabil, esitas

valeandmeid maksudeklaratsioonides.

Nimelt, I P, olles alates 15.10.1997.a OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane

01.11.1997.a KMKR nr xxxx, juriidiline aadress xxxx) xxxx, kes lähtudes äriseadustiku §-de

180 lg 1 ja 183 esindab ja juhib osaühingut ning on korraldab osaühingu raamatupidamist ning

lähtudes maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 (RT I 2002, 26, 150) on kohustatud tagama

maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku

täitmise, esitas ajavahemikul 21.02.2011 kuni 17.07.2012 e-maksuameti kaudu kasutades

selleks vahendina OÜ Xxxx raamatupidamisega tegelevat isikut I A´t maksuperioodil jaanuar

2011.a kuni veebruar 2012.a valeandmeid osaühingu käibedeklaratsioonides eesmärgiga

vähendada osaühingu maksukoormust ning alusetult tekitada ja suurendada tagastusnõudeid,

mille tulemusel jäi riigile maksudena laekumata 301 868,19 eurot, so enam kui suure kahjule

vasta summa. Nimelt on OÜ Xxxx maksukohustuslane Maksukorralduse seaduse § 6 lg 1 p 1

tähenduses, kes on kohustatud MKS § 6 lg 2 alusel tagama seadusega sätestatud tingimustel ja

korras maksude maksmise ning teiste, rahaliste ja mitterahaliste kohustustuste täitmise. Samuti

OÜ Xxxx nimelt, milline olles alates 01.05.2004 jõustunud käibemaksuseaduse (edaspidi

KMS) § 11 lg 1, § 13 lg 1, § 20 lg 1, 3 ja § 29 lg 1 sätestatu alusel vastutav ettevõtluse

tulemusena tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise, tasumisele kuuluva käibemaksusumma

arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest – esitati valeandmeid

käibedeklaratsioonides. Selleks, I P koos J M´iga leppisid eelnevalt kokku näilike tehingute

sõlmimises, mille kohaselt OÜ Xxxx soetab toidukauba - kondenspiima, kala-, lihakonservide

ja kalamarja 20%-lise käibemaksu määraga variettevõttelt. Variettevõtted soetavad toidukauba

omakorda 0 %-lise maksumääraga Läti, Leedu, Prantsusmaa ja Saksamaa ettevõtetelt. Sellise

näiliku tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx soetab kauba 20 %-lise käibemaksumääraga,

mitte otse teistes EL riikides asuvatelt ettevõtetelt 0 %-lise käibemaksumääraga tekkis OÜ-l

Xxxx variettevõtete fiktiivsete arvete alusel õigus alusetult vähendada tasumisele kuuluvat

käibemaksu, suurendada tagastamisele kuuluvat enammakstud käibemaksu ja tekitada alusetu

tagastusnõue. Lisaks lepiti kokku, et selleks J M kindlustab variettevõtte, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx,

OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete, so tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise ja

esitamise kondenspiima, kala-, lihakonservide ja kalamarja müügi kohta. Seega kasutati

järgnevatel ajavahemikel J Mi poolt organiseeritud variettevõtteid:

 ajavahemikul

01.01.2011

kuni

20.01.2011.a

OÜ

Xxxx

(reg.kood

xxxx,

käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 30.03.2010 registreerimisnumbriga

xxxx, xxxx J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress xxxx);

 ajavahemikul

01.01.2011

kuni

27.04.2011.a

OÜ

Xxxx

(reg.kood

xxxx,

käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 16.02.2005 registreerimisnumbriga

xxxx, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress xxxx);

 ajavahemikul

01.05.2011

kuni

27.10.2011.a

OÜ

Xxxx

(reg.kood

xxxx,

käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.07.1994 registreerimisnumbriga

xxxx, xxxx O K alates 28.04.2011, juriidiline aadress xxxx);

 ajavahemikul 01.11.2011 kuni 29.02. 2012.a (kaasarvatud) OÜ Xxxx (reg.kood xxxx,

käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 18.10.2011 registreerimisnumbriga

xxxx, asutaja E S, alates 25.08.2011 kuni 02.04.2012 osanik E S, alates 02.04.2012 kuni

käesoleva ajani osanik O K, alates 25.08.2011 kuni 26.03.2012 xxxx E S, alates

26.03.2012 kuni 09.07.2012 xxxx O K ja J M, alates 09.07.2012 kuni käesoleva ajani

xxxx A K, juriidiline aadress xxxx, lao asukoht: xxxx, alates 26.03.2012 kuni käesoleva

ajani juriidiline aadress xxxx).

Rahaülekannete ning raha väljavõtmise jaoks kasutati ka OÜ-d Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud

05.01.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.03.2011. kuni 09.05.2011 nr

xxxx, alates 12.06.1998 kuni 19.10.2011 osanik E S, alates 19.10.2011 kuni käesoleva ajani

osanik O K, alates 27.11.1997 kuni 01.02.2011 xxxx E S, alates 01.02.2011 kuni käesoleva

ajani xxxx J M, alates 29.04.1999 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress xxxx).

Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija

OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku

kontrolli varifirmade tegevuse üle. Samuti omas J M täielikku kontrolli OÜ Xxxx ning OÜ

Xxxx üle. Nimelt asutas E S J Mi ja O Ki palvel OÜ Xxxx, mille ta koheselt loovutas nendele

kasutamiseks. J. Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx

ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis ta oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks. Peale

selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid, samuti

andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile varifirmade pangakontodele laekunud summade

liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmiseks ning sularahas väljavõtmiseks.

E S, omades raamatupidamisfirmasid OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi

O Ki, sõlmis OÜ Xxxx nimelt ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ning OÜ Xxxx nimelt

ettevõttega OÜ Xxxx lepingud raamatupidamisteenuste osutamiseks, misjärel korraldas ta

nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks OÜ Xxxx

ja OÜ Xxxx raamatupidajat O Ft ja OÜ Xxxx raamatupidajat S St. Sealhulgas koostasid

raamatupidajad E Si kontrolli all fiktiivsed kauba müügiarved OÜ-le Xxxx OÜ-de Xxxx, OÜ

Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt OÜ Xxxx töötaja M K saadetud andmete alusel. Samuti E S, olles

ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni 19.10.2011, võimaldas J.Mil ja O.Kil

kasutada nimetatud firma arveldusarvet andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx

maksupettuse skeemis. Variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx poolt OÜ

Xxxx pangakontole kantud raha segati ja võeti sularahas välja. Nimelt, OÜ Xxxx poolt

varifirmade OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx pangakontodele arvete alusel

ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxx või läbi O

Ki pangakonto. Samuti kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale

segunemist läbi AS Xxxx ja/või O Ki pangakonto sularahana välja võeti. Välja võetud sularaha

tagastati I Pile. Tegelikkuses aga variettevõtted OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ei

olnud kauba müüjad. Faktiliselt OÜ Xxxx soetas ajavahemikul jaanuar 2011 kuni veebruar

2012.a kondenspiima otse Leedu ettevõttelt Xxxx, kalakonservid Läti ettevõttelt SIA Xxxx,

Leedu ettevõttelt Xxxx ja Poola ettevõttelt Xxxx, lihakonservid Prantsuse ettevõttelt Xxxx ja

Läti ettevõttelt SIA Xxxx ning kalamarja Saksamaa ettevõttelt Xxxx. Selleks tellis kauba ja

transpordi OÜ Xxxx töötaja D R varifirmade nimelt olles teadlik, et varifirmad ei ole kauba

tegelikud ostjad ühendusesiseselt. Seega oli varifirmadest äriühingute OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ

Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse eesmärgiks võimaldada OÜ-le Xxxx ebaseaduslikult omandada

sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaks) mahaarvamise õigust

vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada

tagastamisele kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid. Selliselt kajastas OÜ Xxxx xxxx

I P maksuperioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 OÜ Xxxx raamatupidamisarvestuses OÜ

Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivseid arveid kogusummas 1 762 622,29 eurot.

OÜ

Xxxx

nimelt

kajastati

käibedeklaratsioonides

alusetult

KMD

5. real

sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real

enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31

lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna äriühingu nimelt Maksu-ja Tolliametile e-

maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides kajastati alusetult soetamist äriühingutelt

OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx – kaupade näol, millised tegelikkuses ei pärinenud

nimetatud riiulifirmadelt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu vahetult ühendusesisestelt hankijatelt,

siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le rakendada pöörmaksustamist, ehk

deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada sellelt nii tasumisele kuuluv

käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka sisendkäibemaks ja deklareerida see KMD

5. real. Nimelt:

01.2011 deklaratsioon esitatud 21.02.2011 – käive summas 80 490,93 EUR, käibemaksu

summa sellest 16 098,19 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR,

sisendkäibemaks 40 406,39 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 80 EUR. Enammakstud

käibemaks 24 308,20 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 166 450,41 EUR, käibemaks sellest

33 290,08 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR, sisendkäibemaks 18

835,45 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 86 039,48 EUR ning tasumisele kuuluv

käibemaks 14 454,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 38 762,84 EUR;

02.2011 deklaratsioon esitatud 21.03.2011 – käive summas 84 383,93 EUR, käibemaksu

summas sellest 16 876,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR,

sisendkäibemaks 42 843,80 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 120 EUR.

Enammakstud käibemaks 25 967,01 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 300 345,65 EUR,

käibemaks sellest 60 069,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR,

sisendkäibemaks 44 846,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 216 081,72 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 15 222,72 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 41 189,73 EUR;

03.2011 deklaratsioon esitatud 20.04.2011 – käive summas 157 064 EUR, käibemaksu summas

sellest 31 412,80 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR,

sisendkäibemaks 18 677,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 50 EUR. Tasumisele

kuuluv käibemaks 12 735,36 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 269 432,76 EUR,

käibemaks sellest 53 886,55 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR,

sisendkäibemaks 23 560,92 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 418,76 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 30 325,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 17 590,27 EUR;

04.2011 deklaratsioon esitatud 20.05.2011 – käive summas 114 436,98 EUR, käibemaksu

summas sellest 22 887,40 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR,

sisendkäibemaks 35 383,64 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud

käibemaks 12 496,24 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 236 866,26 EUR, käibemaks sellest

47 373,25 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR, sisendkäibemaks 25

616,29 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 429,28 EUR ning tasumisele kuuluv

käibemaks 21 756,96 EUR Seega alusetult maha arvatud käibemaksu summas 34 253,21 EUR;

05.2011 deklaratsioon esitatud 20.06.2011 – käive summas 112 779,65 EUR, käibemaksu

summas sellest 22 555,93 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR,

sisendkäibemaks 31 568,85 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 36 811,80 EUR.

Enammakstud käibemaks 9 012,92 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 136 852,95 EUR,

käibemaks sellest 27 370,59 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR,

sisendkäibemaks 15 756,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 60 885,10 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 11 613,75 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 20 626,67 EUR;

06.2011 deklaratsioon esitatud 20.07.2011 (deklaratsioon on tühistatud 19.08.2011) – käive

summas 70 790,66 EUR, käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav

käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 7 572,17 EUR ja ühendusesisene soetamine

summas 70 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 6 585,96 EUR. Tegelikkuses oli käive summas

143 386,94 EUR, käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas

4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72

666,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud

käibemaksu summas 7 263,16 EUR;

06.2011 deklaratsioon esitatud 19.08.2011 (parandus) – käive summas 70 790,66 EUR,

käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28

EUR, sisendkäibemaks 8 608,97 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 70 EUR.

Tasumisele kuuluv käibemaks 5 549,16 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 143 386,94 EUR,

käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR,

sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72 666,28 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 8 299,96 EUR;

07.2011 deklaratsioon esitatud 20.08.2011 – käive summas 93 731,55 EUR, käibemaksu

summas sellest 18 746,31 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR,

sisendkäibemaks 8 462,89 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 180 EUR. Tasumisele

kuuluv käibemaks 10 283,42 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 108 020,09 EUR,

käibemaks sellest 21 604, 02 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR,

sisendkäibemaks 3 282,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 14 468,54 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 18 321,55 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 8 038,13 EUR;

08.2011 deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 96 360,66 EUR, käibemaksu

summas sellest 19 272,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR,

sisendkäibemaks 31 980,12 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 145 EUR.

Enammakstud käibemaks 12 707,99 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 218 226,83 EUR,

käibemaks sellest 43 645,37 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR,

sisendkäibemaks 25 007 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 011,17 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 18 638,37 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 31 346,35 EUR;

09.2011 deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 12 603,96 EUR, käibemaksu

summas sellest 2 520,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR,

sisendkäibemaks 11 294,49 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud

käibemaks 8 773,70 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 43 014,84 EUR, käibemaks sellest

8 602,97 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR, sisendkäibemaks 10

165,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 30 410,88 EUR ning enammakstud

käibemaks 1 562,47 EUR Seega suurendati alusetult enammakstud käibemaksu summas 7

211,23 EUR;

10.2011 deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (deklaratsioon on tühistatud 22.11.2011) – käive

summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga

maksustatav käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 32 439,71 EUR ja ühendusesisene

soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR. Tegelikkuses oli

käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav

käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine

summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult

mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75.EUR;

10.2011 deklaratsioon esitatud 22.11.2011 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud

28.12.2011) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0%

määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 32 439, 71 EUR ja

ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR.

Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0%

määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja

ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66

EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75 EUR;

10.2011 deklaratsioon esitatud 28.12.2011 (parandus) – käive summas 116 993,10 EUR,

käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87

EUR, sisendkäibemaks 35 759,71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR.

Enammakstud käibemaks 12 361,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR,

käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR,

sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

13 224,75 EUR;

11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 110 505 EUR, käibemaksu summas

sellest 22 101 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks

41 179,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 220 EUR. Enammakstud käibemaks 19

078,47 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 222 854,82 EUR, käibemaks sellest 44 570,96

EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks 37 468,86

EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 569,82 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks

7 102,10 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 26 180,57 EUR;

12.2011 deklaratsioon esitatud 20.01.2012 - käive summas 160 396,91 EUR, käibemaksu

summas sellest 32 079,38 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR,

sisendkäibemaks 33 642,16 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 150 EUR.

Enammakstud käibemaks 1 562,78 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 290 524,07 EUR,

käibemaks sellest 58 104,81 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR,

sisendkäibemaks 41 604,65 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 130 277,16 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 16 500,16 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 18 062,94 EUR;

01.2012 deklaratsioon esitatud 19.02.2012 – käive summas 106 584,51 EUR, käibemaksu

summas sellest 21 316,90 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR,

sisendkäibemaks 21 316,90 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 694,15 EUR.

Enammakstud käibemaks 20 598,28 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 233 355,03 EUR,

käibemaks sellest 46 671,01 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR,

sisendkäibemaks 40 949,77 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 127 464,67 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 5 721,24 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

26 319,51 EUR;

02.2012 deklaratsioon esitatud 19.03.2012 (deklaratsioon on tühistatud 20.06.2012) – käive

summas 0 EUR, käibemaksu summas sellest 0 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0

EUR, sisendkäibemaks 0 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud

käibemaks 0 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 0 EUR. Tegelikkuses oli käive summas

103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas

0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR

ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 7 915,95 EUR;

02.2012 deklaratsioon esitatud 20.06.2012 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud

17.07.2012) - käive summas 84 816,58 EUR, käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0%

määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja

ühendusesisene soetamine summas 110 EUR. Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR.

Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0%

määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja

ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95

EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 10 762,04 EUR;

02.2012 deklaratsioon esitatud 17.07.2012 (parandus) – käive summas 84 816,58 EUR,

käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29

EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 110 EUR.

Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR,

käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29 EUR,

sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

10 762,04 EUR.

Sel viisil esitati OÜ Xxxx nimelt maksustamisperioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 e-

maksuameti kaudu käibemaksudeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeris

sisendkäibemaksu 401 532,52 EUR, millest 301 868,20 EUR rohkem, kui on seadusega lubatud

maha arvata, ning sellega vähendas tasumisele kuuluvate käibemaksu 153 717,90 EUR ning

tekitas (140 939,07 EUR) ja suurendas (7 211,23 EUR) enammakstud käibemaksu summas 148

150,30 EUR, millisest summast 143 008,51 EUR tasaarveldati. Sellest tulenevalt ei arvutatud

tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras,

rikkudes sellega alates 01.05.2004.a. kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos

hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid;

- § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma

maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse

maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma

käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,

säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele

vastavaid arveid.

- § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;

- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma

maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud

käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud

§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud

maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama

maksustamisperioodi sisendkäibemaks;

- § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;

- § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või

teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

- § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa

käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.

Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel

arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel

varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.

Samuti I P, olles osaühingu OÜ Xxxx xxxx, esitas ajavahemikul 09.02.2011 kuni 04.05.2011;

04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni 10.08.2012 e-maksuameti kaudu kasutades

selleks vahendina OÜ Xxxx raamatupidamisega tegelevat isikut I A´t maksuperioodidel jaanuar

2011 kuni aprill 2011, juuni 2011 kuni veebruar 2012, aprill 2012 kuni juuli 2012.a

valeandmeid osaühingu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja

töötuskindlustusmakse deklaratsioonis jättes arvestamata, deklareerimata ja tasumata

tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Nimelt OÜ Xxxx arvelduskontolt OÜ Xxxx, AS

Xxxx arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx

arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole

nr xxxx ja OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx teostatud ülekanded/väljamaksed ei ole

täielikult seotud OÜ Xxxx majandustegevusega ja seega ei ole need täielikult käsitletavad

ettevõtlusega seotud kuludena, kuna OÜ Xxxx tegelikult ei soetanud kaupu OÜ-delt Xxxx,

Xxxxe, Xxxx vaid EL Ühendusse kuuluvates riikides asuvatest ettevõtetest oste. OÜ Xxxx tegi

AS Xxxx arvelduskontolt xxxx OÜ-dele Xxxx, Xxxx, Xxxx majandustegevusega mitteseotud

väljamakseid.

Eelnimetatud väljamaksete ja kauba tegeliku soetushinna vahe kuulub maksustamisele

tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu tulumaksuseaduse (kehtib alates 01.01.2000.a)

§ 51 lg 2 p 3 tähenduses ja seega jäeti deklareerimata ja tasumata tulumaksu:

09.02.2011 esitatud 2011.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 27 051,81 EUR (101 766,35 X 21/79)

07.03.2011 esitatud 2011.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 188,11 EUR (34 564,81 X 21/79)

05.04.2011 esitatud 2011.a märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 487,95 EUR (35 692,78 X 21/79)

04.05.2011 esitatud 2011.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 28 443,35 EUR (107 001,19 X 21/79)

04.07.2011 esitatud 2011.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 3 194,70 EUR (12 018,15 X 21/79)

05.08.2011 esitatud 2011.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 357,42 EUR ( 38 963,61 X 21/79)

02.09.2011 esitatud 2011.a augustikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 461,31 EUR (16 783,04 X 21/79)

02.10.2011 esitatud 2011.a septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 12 774,01 EUR (48 054,60 X 21/79)

10.11.2011 esitatud 2011.a oktoobrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 763,87 EUR (40 492,67 X 21/79)

07.12.2011 esitatud 2011.a novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 916,08 EUR (7 208,12 X 21/79)

10.01.2012 esitatud 2011.a detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 348,93 EUR 16 360,28 X 21/79)

07.02.2012 esitatud 2012.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 007,38 EUR (26 361,08 X 21/79)

07.03.2012 esitatud 2012.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 387,34 EUR (16 504,74 X 21/79)

04.05.2012 esitatud 2012.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 435,28 EUR (27 970,81X 21/79)

11.06.2012 esitatud 2012.a maikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 317,00 EUR (27 525,84 X 21/79)

10.07.2012 esitatud 2012.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 181,49 EUR (4 444,64 X 21/79)

10.08.2012 esitatud 2012.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 525,18 EUR (1 975,69 X 21/79)

kokku summas 149 841,21 - EUR, kuna TMS § 4 lg 1-1 p 1 kohaselt tulumaksu määr 21%,

residendist juriidilise isiku poolt ettevõtlusega mitteseotud kulude puhul jagatakse maksustav

summa enne maksumääraga korrutamist 0,79. Samuti TMS § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja

kohustatud kandma TMS § 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu-ja Tolliameti

pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

Süüteo toimepanemise ajal oli I Pi tegevus kvalifitseeritav KarS § 389¹ lg 1 ja § 3892 lg 1 järgi

(RT I 2010, 22, 108).

Seega

I

Pi,

vahendliku

täideviimise

läbi,

valitsedes

ülekaaluka

teadmisega

raamatupidajat, esitas maksuhaldurile teadvalt valeandmeid, nimelt OÜ Xxxx

käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse

ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksukohustuse vähendamise ning

tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata

käibemaksuna 153 717,90 EUR, tulumaksuna 149 841,21 EUR ning mille tulemusel

tekitati (140 939,07 EUR) ja suurendati (7 211,23 EUR) alusetu käibemaksu tagastusnõue

summas kokku 148 150,30 EUR, ning pani seega toime KarS § 389¹ lg 1 ja § 3892 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 389¹ lg 2 (RT I, 23.12.2014, 16)

järgi. KarS § 121 lg 3 kohaselt on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot.

Seega I P, vahendliku täideviimise läbi, valitsedes ülekaaluka teadmisega raamatupidajat,

esitas maksuhaldurile OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu,

kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides

valeandmeid

maksukohustuse

vähendamise

ning

tagastusnõude

tekitamise

ja

suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata käibemaksuna 153 717,90 EUR,

tulumaksuna 149 841,21 EUR ning mille tulemusel tekitati (140 939,07 EUR) ja

suurendati (7 211,23 EUR) alusetu käibemaksu tagastusnõue summas kokku 148 150,30

EUR, seega kokku 451 709 EUR, millega pani toime KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Samuti süüdistatakse I Pit rahapesus, mis seisnes selles, et tema olles OÜ Xxxx xxxx pani

ajavahemikul jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 kavatsetult toime käibemaksupettuse, so OÜ

Xxxx käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise maksukohustuste vähendamise ja alusetu

tagastusnõude suurendamise eesmärgil. Seega pani ta toime KarS § 3891 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, mille tulemusena jäi riigile maksudena laekumata 301 868,20 eurot,

so enam kui suure kahjule vastav summa. OÜ Xxxx kandis fiktiivsete arvete alusel 1 762

622,29 eurot (sh käibemaks 301 868,19 eurot) varifirmade pangakontodele, kust

käibemaksusumma võeti ATM-st või läbi AS Xxxx sularahas välja või kanti see J M kontrolli

all oleva varifirma OÜ Xxxx pangakontole, kus see peale raha segunemist läbi AS Xxxx O Ki,

J Mi ja E Si poolt sularahas välja võeti ning tagastati OÜ Xxxx xxxx I Pile. Nimetatud

käibemaksu summa 301 868,19 eurot on Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse mõistes kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud vara, milline tagastati arvevabriku

teenust pakkuvate kuritegeliku ühenduse liikmete J Mi ja O Ki poolt I Pile, kui OÜ Xxxx

kriminaaltulu, so maksupettuse tulemusena säästetud vara.

Samuti on kriminaalmenetluse käigus tuvastatud, et I P perioodil 2011 jaanuar – 2012 juuli kas

ise või tema korraldusel raamatupidaja tegi OÜ Xxxx arvelduskontolt OÜ Xxxx AS Xxxx

arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole

xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx ja OÜ

Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx teostatud ülekanded/väljamaksed, mis ei olnud täielikult

seotud OÜ Xxxx majandustegevusega ja seega ei ole need täielikult käsitletavad ettevõtlusega

seotud kuludena, kuna OÜ Xxxx tegelikult ei soetanud kaupu OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx vaid

EL Ühendusse kuuluvates riikides asuvatest ettevõtetest oste. OÜ Xxxx tegi AS Xxxx

arvelduskontolt xxxx OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx majandustegevusega mitteseotud

väljamakseid järgnevalt:

2011 jaanuaris summas 101 766, 35 eurot,

2012 veebruaris 34568,81 eurot,

2011 märtsis 35692,78 eurot,

2011 aprillis 107001,19 eurot,

2011 juunis 12018,15 eurot,

2011 juulis 38963,61 eurot,

2011 augustis 1687304 eurot,

2011 septembris 48054,60 eurot,

2011 oktoobris 40492,67 eurot,

2011 novembris 7208,12 eurot,

2011 detsembris 16360,28 eurot,

2012 jaanuaris 26361,08 eurot,

2012 veebruaris 16504,74 eurot,

2012 aprillis 27970,81 eurot,

2012 mais 27525,84 eurot,

2011 juunis 4444,64 eurot,

2012 juulis 1957,69 eurot,

kokku summas 563 688,40 eurot.

Nimetatud summa, mis OÜ Xxxx kandis varifirmade arvelduskontodele ja mis ei ole

ettevõtlusega seotud, võeti ATM-st või läbi AS Xxxx sularahas välja või kanti see J M kontrolli

all oleva varifirma OÜ Xxxx pangakontole, kus see peale raha segunemist läbi AS Xxxx O Ki,

J Mi ja E Si poolt sularahas välja võeti ning tagastati samal perioodil OÜ Xxxx xxxx I Pile.

Nimetatud tegevus on käsitletav kuritegeliku tegevuse mõistes nii maksukuriteo

toimepanemisena kui ka varavastase kuriteo tunnusega teo toimepanemisega rahapesu ja

terrorismi tõkestamise seaduse mõistes. Seega, kokku tekkis OÜ Xxxx nimel toimepandud

maksukuriteo tulemusena perioodil 2011 jaanuar-2012 juuli kuritegelikku vara 865 556,59

eurot (301868,19 + 563688,40). Selleks, et varjata enda valduses oleva kuritegeliku raha

päritolu ja tegelikku omanikku muundas I P seda järgnevalt: Nimelt omas I P kahe otsest ja

täielikku kontrolli Venemaa kodaniku arveldusarvete üle. Kontrollides oma lähisugulaste L K

Xxxx asuvat arveldusarvet nr xxxx ja Xxxx asuvat arveldusarvet nr xxx ning M T Xxxx asuvat

arveldusarveid nr xxxx; nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx ja nr xxxx tegi tema või

tema korraldusel teised isikud (L K, M T ja I P) nimetatud kontodele sularaha sissemaksed,

mida kasutati nii I Pi ja tema pereliikmete huvides kui ka muude tehingute tegemiseks. Selliselt

pandi tema korraldusel ajavahemikul 2011 jaanuar kuni 2012 jaanuar L K arveldusarvetele nr

xxxx ja nr xxxx sularaha 100 000 eurot ning ajavahemikul 2011 jaanuar kuni november 2011

M T arveldusarvetele nr xxxx; nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx sularaha

33500 eurot. Selle tegevusega, st kolmandate isikute arvelduskontodele sularaha sissemaksete

tegemisega summas 133 500 eurot, varjas I P rahasummade tegelikku omanikku ning raha

päritolu, jättes mulje, et raha tegelikeks omanikeks on L K ja M T. 23.09.2011 on I P M T Xxxx

arvelduskontolt teinud rahalise ülekande summas 23000 eurot L K Xxxx AS arvelduskontole

selgitusega krediit. Osa sisse makstud sularahast on kasutatud kinnistu ostmiseks ja nimelt.

26.09.2011 on I P sõlminud L K nimel väljastatud volikirja alusel asjaõiguslepingu nr 4749

millega ostis OÜ-lt Xxxx L K nimele kinnistu aadressil xxxx (ärimaa). Lepingu kohaselt oli

kinnistu ostuhinnaks 100 000 eurot, L K Xxxx arvelduskontolt on 26.09.2011 ja 27.09.2011

tehtud OÜ-le Xxxx ülekanded kokku summas 100 000 eurot. Eeltoodud tegevus on käsitletav

rahapesuna alates 28.01.2008 jõustunud Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse § 4 lg 1 p 1 ja 2 tähenduses: „Rahapesu on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud

vara või selle asemel saadud vara:

1) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või

varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine;

2) muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või

hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud

isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest.“

I Pi eesmärk oli varjata raha kuritegelikku päritolu ja selle tegelikku omanikku. Arvestades

asjaolu, et kuritegelik raha investeeriti majandustegevusse, jõudis raha legaalsesse

majanduskäibesse ja kahjustas Eesti finantssüsteemi.Eelkirjeldatud tegudega varjas I P kuriteo

tulemusena saadud vara päritolu ja tegi toiminguid kuriteo tulemusena saadud varaga suures

ulatuses, muundas kuriteo tulemusel saadud vara ja sooritas sellega ülekandeid ning tehes

tehinguid eesmärgiga varjata vara tegelikku omanikku ja selle ebaseaduslikku päritolu.

Seega pani I P toime rahapesu suures ulatuses (vähemalt 133500 eurot), so KarS § 394 lg

2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt KarS RS §-le 8 punktile 2 oli kuriteo toimepanemise ajal tegemist suure kahjuga siis,

kui see ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2011 oli kehtiva palga

alammäär 278 eurot. Seega 2011 oli tegemist suure kahjuga siis, kui see ületas 27800 eurot.

Käesoleval hetkel on suur kahju KarS § 121 järgi siis kui see ületab 40 000 eurot.

Samuti on eeluurimise käigus on tuvastatud, et I P, olles OÜ Xxxx xxxx ja pannes ajavahemikul

jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 kavatsetult toime maksupettuse ning teenides seeläbi

kuritegelikku tulu, on samuti kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud vara vähemalt summas

250 000 eurot muundanud järgmiselt. Nimelt on I P 26.09.2011 vormistanud OÜ Xxxx kassasse

O Lga sõlmitud võltsitud laenulepingu nr 01/09 alusel sularaha sissemakse summas 250 000

eurot, ning seejärel teinud OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole nr xxxx ja AS Xxxx pangakontole

nr xxxx sularaha sissemaksed järgnevalt:

26.09.2011 I P tegi sissemakse summas 125 000 € OÜ Xxxx Xxxx oleva pangakontole nr xxxx

selgitusega „SS< KASSA“

27.09.2011 I P tegi sissemakse summas 125 000 € OÜ Xxxx Xxxx oleva pangakontole nr xxxx

selgitusega „Sularaha sissemakse kassast“

Seejärel finantseeriti OÜ Xxxx pangakontole sisse makstud summade kaudu kinnistu

(katastritunnus 78406:611:8870) soetust aadressil xxxx järgmiselt:

26.09.2011 OÜ Xxxx Xxxx olevalt pangakontolt nr xxxx kanti raha summas 130 000 eurot

notar T T kontole xxxx selgitusega: „Ostetava objekti aadress xxxx osamaks“

27.09.2011 OÜ Xxxx Xxxx olevalt pangakontolt nr xxxx kanti raha summas 127 000 eurot

notar T T kontole xxxx selgitusega: „xxxx lõppmaks“.

OÜ Xxxx on kinnistu omanikuna kinnistusregistrisse sisse kantud 27.09.2011 asjaõiguslepingu

nr 1915 alusel. Lepingu kohaselt soetas OÜ Xxxx nimetatud kinnistu 27.09.2011 S S´lt hinnaga

257 000 eurot, millise rahasumma on OÜ Xxxx tulenevalt lepingust kandnud Tallinna notar T

T notarikontole. Seega on kinnistut finantseeritud vähemalt 250000 euro ulatuses kuritegelikul

teel saadud rahalistest vahenditest.

Eeltoodud tegevus on käsitletav rahapesuna alates 28.01.2008 jõustunud Rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse § 4 lg 1 p 1 ja 2 tähenduses: „Rahapesu on kuritegeliku

tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara:

1) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või

varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine;

2) muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või

hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud

isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest.“

Nende toimingute eesmärk oli varjata raha kuritegelikku päritolu ja tegelikku omanikku.

Arvestades asjaolu, et kuritegelik raha investeeriti majandustegevusse, jõudis raha legaalsesse

majanduskäibesse ja kahjustas Eesti finantssüsteemi. Eelkirjeldatud tegudega varjas I P kuriteo

tulemusena saadud vara päritolu ja tegi toiminguid kuriteo tulemusena saadud varaga suures

ulatuses, et varjata vara tegelikku omanikku ja selle ebaseaduslikku päritolu, muundas kuriteo

tulemusel saadud vara ja sooritas sellega ülekandeid ning tehes tehinguid ning tegi seda

vähemalt teist korda.

Seega pani I P toime rahapesu suures ulatuses (250 000 eurot) ja vähemalt teist korda, so

KarS § 394 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt KarS RS §-le 8 punktile 2 oli kuriteo toimepanemise ajal tegemist suure kahjuga siis,

kui see ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2011 oli kehtiva palga

alammäär 278 eurot. Seega 2011 oli tegemist suure kahjuga siis, kui see ületas 27800 eurot.

Käesoleval hetkel on suur kahju KarS § 121 järgi siis kui see ületab 40 000 eurot.

Samuti süüdistatakse I Pit selles, et tema eelneval kokkuleppel J Miga varjas viimase poolt

Lätis toimepandud kuritegelikust tegevusest saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja tegelikku

omanikku. Nimelt, J M olles Lätis registreeritud äriühingu SIA Xxxx tegelik juht pani alates

2011 aasta jaanuarist kuni novembrini kuritegeliku ühenduse liikmena toime maksukuritegusid

Läti vabariigi territooriumil ja teenis seeläbi kuritegelikku tulu. Selline J Mi poolne tegevus on

käsitletav kuritegeliku tegevusena Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

mõistes ja selle tulemusena saadud vara- raha vähemalt 510 500 eurot kuritegeliku tegevuse

tulemusena saadud vara. Selleks, et varjata J Mi kuritegeliku tegevuse teel saadud vara päritolu

ja tegelikku omanikku ning selleks, et raha legaalselt käibesse tuua, muundasid J M ja I P seda

ja tegid mitmekordseid ülekandeid järgnevalt: Raha, mis on eelnevalt kantud SIA Xxxx

kontodelt nr xxxx ja nr xxxx J Mi kontroll all oleva Läti varifirma SIA Xxxx kontodele xxxx ja

nr xxxx, kandis J M oma endise abikaasa J S I M AS Xxxx pangakontole nr xxxx. Nimetatud

arvelduskonto avas J S I M 17.10.2011 AS Xxxx J Mi palvel ning sõlmis pangakontol

ülekannete

tegemiseks

internetipanga

lepingu,

misjärel

loovutas

ta

pangakonto

kasutamisõiguse koos PIN kalkulaatoriga J Mile. Edasi, I P võimaldas J Mile kanda oma poja

I Pi nimele xxxx pangas (endine xxxx, xxxx) olevale arvelduskontole nr xxxx (mis vastab

endise xxxx, xxxx panga kontole numbriga xxxx ning kuulub I Pile, I Ple ja I P) kokku 500 000

eurot. 20.10.2011 xxxx Xxxx pangas olevalt kontolt nr xxxx kanti 30 002,50 eurot tagatisraha

J A G G –le kinnisvara tehingu tagamiseks. 21.11.2011 võeti kontolt nr xxxx 423 345 eurot

välja tšekkide ja talongide alusel ning 40 000 eurot kanti I Pile. Samal päeval so 21.11.2011

soetasid I P, I P ja I P kaasomanikena kinnistu xxxx asukohaga aadressil xxxx (xxxx), mille

tegelikuks omanikuks sai eelneval kokkuleppel I Piga tegelikult J M. Selliselt I P koos J Miga

varjasid raha kuritegelikku päritolu ja tegelikku omanikku ning panid toime rahapesu suures

ulatuses ja grupis. Eeltoodud tegevus on käsitletav rahapesuna alates 28.01.2008 jõustunud

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 lg 1 p 1 ja 2 tähenduses: „Rahapesu

on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara:

1) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või

varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine;

2) muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või

hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses

osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest.“

J Mi ja I Pi eesmärk oli varjata raha kuritegelikku päritolu ja selle tegelikku omanikku.

Eelkirjeldatud tegudega varjasid J M ja I P kuriteo tulemusena saadud vara päritolu ja tegi

toiminguid kuriteo tulemusena saadud varaga suures ulatuses, muundas kuriteo tulemusel

saadud vara ja sooritas sellega ülekandeid ning tehes tehinguid eesmärgiga varjata vara

tegelikku omanikku ja selle ebaseaduslikku päritolu. Seega pani I P koos J Miga toime

rahapesu suures ulatuses (500 000 eurot) ja grupi poolt, so KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt KarS RS §-le 8 punktile 2 oli kuriteo toimepanemise ajal tegemist suure kahjuga siis,

kui see ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2011 oli kehtiva palga

alammäär 278 eurot. Seega 2011 oli tegemist suure kahjuga siis, kui see ületas 27800 eurot.

Käesoleval hetkel on suur kahju KarS § 121 järgi siis kui see ületab 40 000 eurot.

1.1.2. OÜ Xxxx süüdistus

OÜ-d Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane alates 01.11.1997.a, KMKR nr xxxx,

xxxx: I P alates 15.10.1997 kuni käesoleva hetkeni, juriidiline aadress xxxx) süüdistatakse

selles, et et tema oma xxxx I Pi tegevuse läbi ning J Mi, O Ki, E Si ja D Ri kaasabil, lähtudes

OÜ Xxxx huvidest, esitas maksudeklaratsioonides valeandmeid. Nimelt I P, olles osaühingu

xxxx, kes lähtudes äriseadustiku §-de 180 lg 1 ja 183 esindab ja juhib osaühingut ning on

korraldab osaühingu raamatupidamist ning lähtudes Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS)

§ 8 lg 1 on kohustatud tagama maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste

tähtaegse ning täieliku täitmise, esitas ajavahemikul 21.02.2011 kuni 17.07.2012 e-maksuameti

kaudu kasutades selleks vahendina OÜ Xxxx raamatupidamisega tegelevat isikut I A´t

maksuperioodil

jaanuar

2011.a

kuni

veebruar

2012.a

valeandmeid

osaühingu

käibedeklaratsioonides eesmärgiga vähendada osaühingu maksukoormust ning alusetult

tekitada ja suurendada tagastusnõudeid, mille tulemusel jäi riigile maksudena laekumata

301868,19 eurot, so enam kui suure kahjule vasta summa. Nimelt on OÜ Xxxx

maksukohustuslane Maksukorralduse seaduse § 6 lg 1 p 1 tähenduses, kes on kohustatud MKS

§ 6 lg 2 alusel tagama seadusega sätestatud tingimustel ja korras maksude maksmise ning teiste,

rahaliste ja mitterahaliste kohustustuste täitmise. Samuti OÜ Xxxx, olles alates 01.05.2004

jõustunud käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 11 lg 1, § 13 lg 1, § 20 lg 1, 3 ja § 29 lg 1

sätestatu alusel vastutav ettevõtluse tulemusena tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise,

tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja

käibemaksu tasumise eest – esitas valeandmeid käibedeklaratsioonides. Selleks, I P koos J

M´iga leppisid eelnevalt kokku näilike tehingute sõlmimises, mille kohaselt OÜ Xxxx soetab

toidukauba - kondenspiima, kala-, lihakonservide ja kalamarja 20%-lise käibemaksu määraga

variettevõttelt. Variettevõtted soetavad toidukauba omakorda 0 %-lise maksumääraga Läti,

Leedu, Prantsusmaa ja Saksamaa ettevõtetelt. Sellise näiliku tehinguteahela tulemusel, kus OÜ

Xxxx soetab kauba 20 %-lise käibemaksumääraga, mitte otse teistes EL riikides asuvatelt

ettevõtetelt 0 %-lise käibemaksumääraga tekkis OÜ-l Xxxx variettevõtete fiktiivsete arvete

alusel õigus alusetult vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu, suurendada tagastamisele

kuuluvat enammakstud käibemaksu ja tekitada alusetu tagastusnõue. Lisaks lepiti kokku, et

selleks J M kindlustab variettevõtte, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt

fiktiivsete, so tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise ja esitamise kondenspiima, kala-

, lihakonservide ja kalamarja müügi kohta. Selliselt kasutati järgnevatel ajavahemikel J Mi poolt

organiseeritud variettevõtteid:

 ajavahemikul

01.01.2011

kuni

20.01.2011.a

OÜ

Xxxx

(reg.kood

xxxx,

käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 30.03.2010 registreerimisnumbriga

xxxx, xxxx J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress Xxxx)

 ajavahemikul

01.01.2011

kuni

27.04.2011.a

OÜ

Xxxx

(reg.kood

xxxx,

käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 16.02.2005 registreerimisnumbriga

xxxx, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx)

 ajavahemikul

01.05.2011

kuni

27.10.2011.a

OÜ

Xxxx

(reg.kood

xxxx,

käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.07.1994 registreerimisnumbriga

xxxx, xxxx O K alates 28.04.2011, juriidiline aadress Xxxx)

 ajavahemikul 01.11.2011 kuni 29.02. 2012.a (kaasarvestatud) OÜ Xxxx (reg.kood

xxxx,

käibemaksukohustuslaseks

registreeritud

alates

18.10.2011

registreerimisnumbriga xxxx, asutaja E S, alates 25.08.2011 kuni 02.04.2012 osanik E

S, alates 02.04.2012 kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 25.08.2011 kuni

26.03.2012 xxxx E S, alates 26.03.2012 kuni 09.07.2012 xxxx O K ja J M, alates

09.07.2012 kuni käesoleva ajani xxxx A K,juriidiline aadress xxxx, lao asukoht: Xxxx,

alates 26.03.2012 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx)

Rahaülekannete ning raha väljavõtmise jaoks kasutati ka OÜ-d Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud

05.01.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.03.2011. kuni 09.05.2011 nr

xxxx, alates 12.06.1998 kuni 19.10.2011 osanik E S, alates 19.10.2011 kuni käesoleva ajani

osanik O K, alates 27.11.1997 kuni 01.02.2011 xxxx E S, alates 01.02.2011 kuni käesoleva

ajani xxxx J M, alates 29.04.1999 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx). Tegelikkuses

ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija OÜ Xxxx

ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku kontrolli

varifirmade tegevuse üle. Samuti omas J M täielikku kontrolli OÜ Xxxx ning OÜ Xxxx üle.

Nimelt asutas E S J Mi ja O Ki palvel OÜ Xxxx, mille ta koheselt loovutas nendele

kasutamiseks. J.Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx

ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis ta oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks. Peale

selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid, samuti

andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile varifirmade pangakontodele laekunud summade

liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmiseks ning sularahas väljavõtmiseks.

E S, omades raamatupidamisfirmasid OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi

O Ki, sõlmis OÜ Xxxx nimelt ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ning OÜ Xxxx nimelt

ettevõttega OÜ Xxxx lepingud raamatupidamisteenuste osutamiseks, misjärel korraldas ta

nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks OÜ Xxxx

ja OÜ Xxxx raamatupidajat O Ft ja OÜ Xxxx raamatupidajat S St. Sealhulgas koostasid

raamatupidajad E Si kontrolli all fiktiivsed kauba müügiarved OÜ-le Xxxx OÜ-de Xxxx, OÜ

Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt OÜ Xxxx töötaja M K saadetud andmete alusel. Samuti E S, olles

ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni 19.10.2011, võimaldas J.Mil ja O.Kil

kasutada nimetatud firma arveldusarvet andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx

maksupettuse skeemis. Variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx poolt OÜ

Xxxx pangakontole kantud raha segati ja võeti sularahas välja. Nimelt, OÜ Xxxx poolt

varifirmade OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx pangakontodele arvete alusel

ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxxi või läbi O

Ki pangakonto. Samuti kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale

segunemist läbi AS Xxxx ja/või O Ki pangakonto sularahana välja võeti. Välja võetud sularaha

tagastati I Pile. Tegelikkuses aga variettevõtted OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ei

olnud kauba müüjad. Faktiliselt OÜ Xxxx soetas ajavahemikul jaanuar 2011 kuni veebruar

2012.a kondenspiima otse Leedu ettevõttelt Xxxx, kalakonservid Läti ettevõttelt SIA Xxxx,

Leedu ettevõttelt Xxxx ja Poola ettevõttelt Xxxx, lihakonservid Prantsuse ettevõttelt Xxxx ja

Läti ettevõttelt SIA Xxxx ning kalamarja Saksamaa ettevõttelt Xxxx. Selleks tellis kauba ja

transpordi OÜ Xxxx töötaja D R varifirmade nimelt olles teadlik, et varifirmad ei ole kauba

tegelikud ostjad ühendusesiseselt. Seega oli varifirmadest äriühingute OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ

Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse eesmärgiks võimaldada OÜ-le Xxxx ebaseaduslikult omandada

sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaks) mahaarvamise õigust

vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada

tagastamisele kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid. Selliselt kajastas OÜ Xxxx xxxx

I P maksuperioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 OÜ Xxxx raamatupidamisarvestuses OÜ

Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivseid arveid kogusummas 1 762 622,29 eurot.

OÜ

Xxxx

nimelt

kajastati

käibedeklaratsioonides

alusetult

KMD

5. real

sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real

enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31

lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna äriühingu nimelt Maksu-ja Tolliametile e-

maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides kajastati alusetult soetamist äriühingutelt

OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx – kaupade näol, millised tegelikkuses ei pärinenud

nimetatud riiulifirmadelt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu vahetult ühendusesisestelt hankijatelt,

siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le rakendada pöörmaksustamist, ehk

deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada sellelt nii tasumisele kuuluv

käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka sisendkäibemaks ja deklareerida see KMD

5. real. Nimelt:

01.2011 deklaratsioon esitatud 21.02.2011 – käive summas 80 490,93 EUR, käibemaksu

summa sellest 16 098,19 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR,

sisendkäibemaks 40 406,39 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 80 EUR. Enammakstud

käibemaks 24 308,20 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 166 450,41 EUR, käibemaks sellest

33 290,08 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR, sisendkäibemaks 18

835,45 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 86 039,48 EUR ning tasumisele kuuluv

käibemaks 14 454,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 38 762,84 EUR;

02.2011 deklaratsioon esitatud 21.03.2011 – käive summas 84 383,93 EUR, käibemaksu

summas sellest 16 876,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR,

sisendkäibemaks 42 843,80 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 120 EUR.

Enammakstud käibemaks 25 967,01 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 300 345,65 EUR,

käibemaks sellest 60 069,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR,

sisendkäibemaks 44 846,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 216 081,72 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 15 222,72 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 41 189,73 EUR;

03.2011 deklaratsioon esitatid 20.04.2011 – käive summas 157 064 EUR, käibemaksu summas

sellest 31 412,80 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR,

sisendkäibemaks 18 677,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 50 EUR. Tasumisele

kuuluv käibemaks 12 735,36 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 269 432,76 EUR,

käibemaks sellest 53 886,55 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR,

sisendkäibemaks 23 560,92 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 418,76 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 30 325,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 17 590,27 EUR;

04.2011 deklaratsioon esitatud 20.05.2011 – käive summas 114 436,98 EUR, käibemaksu

summas sellest 22 887,40 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR,

sisendkäibemaks 35 383,64 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud

käibemaks 12 496,24 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 236 866,26 EUR, käibemaks sellest

47 373,25 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR, sisendkäibemaks 25

616,29 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 429,28 EUR ning tasumisele kuuluv

käibemaks 21 756,96 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 34 253,21 EUR;

05.2011 deklaratsioon esitatud 20.06.2011 – käive summas 112 779,65 EUR, käibemaksu

summas sellest 22 555,93 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR,

sisendkäibemaks 31 568,85 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 36 811,80 EUR.

Enammakstud käibemaks 9 012,92 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 136 852,95 EUR,

käibemaks sellest 27 370,59 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR,

sisendkäibemaks 15 756,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 60 885,10 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 11 613,75 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 20 626,67 EUR;

06.2011 deklaratsioon esitatud 20.07.2011 (deklaratsioon on tühistatud 19.08.2011) – käive

summas 70 790,66 EUR, käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav

käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 7 572,17 EUR ja ühendusesisene soetamine

summas 70 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 6 585,96 EUR. Tegelikkuses oli käive summas

143 386,94 EUR, käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas

4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72

666,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud

käibemaksu summas 7 263,16 EUR;

06.2011 deklaratsioon esitatud 19.08.2011 (parandus) – käive summas 70 790,66 EUR,

käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28

EUR, sisendkäibemaks 8 608,97 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 70 EUR.

Tasumisele kuuluv käibemaks 5 549,16 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 143 386,94 EUR,

käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR,

sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72 666,28 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 8 299,96 EUR;

07.2011 deklaratsioon esitatud 20.08.2011 – käive summas 93 731,55 EUR, käibemaksu

summas sellest 18 746,31 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR,

sisendkäibemaks 8 462,89 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 180 EUR. Tasumisele

kuuluv käibemaks 10 283,42 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 108 020,09 EUR,

käibemaks sellest 21 604, 02 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR,

sisendkäibemaks 3 282,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 14 468,54 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 18 321,55 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 8 038,13 EUR;

08.2011 deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 96 360,66 EUR, käibemaksu

summas sellest 19 272,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR,

sisendkäibemaks 31 980,12 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 145 EUR.

Enammakstud käibemaks 12 707,99 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 218 226,83 EUR,

käibemaks sellest 43 645,37 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR,

sisendkäibemaks 25 007 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 011,17 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 18 638,37 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 31 346,35 EUR;

09.2011 deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 12 603,96 EUR, käibemaksu

summas sellest 2 520,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR,

sisendkäibemaks 11 294,49 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud

käibemaks 8 773,70 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 43 014,84 EUR, käibemaks sellest

8 602,97 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR, sisendkäibemaks 10

165,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 30 410,88 EUR ning enammakstud

käibemaks 1 562,47 EUR Seega suurendati alusetult enammakstud käibemaksu summas 7

211,23 EUR;

10.2011 deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (deklaratsioon on tühistatud 22.11.2011) – käive

summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga

maksustatav käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 32 439,71 EUR ja ühendusesisene

soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR. Tegelikkuses oli

käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav

käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine

summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult

mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75.EUR;

10.2011 deklaratsioon esitatud 22.11.2011 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud

28.12.2011) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0%

määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 32 439, 71 EUR ja

ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR.

Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0%

määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja

ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66

EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75 EUR;

10.2011 deklaratsioon esitatud 28.12.2011 (parandus) – käive summas 116 993,10 EUR,

käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87

EUR, sisendkäibemaks 35 759,71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR.

Enammakstud käibemaks 12 361,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR,

käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR,

sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

13 224,75 EUR;

11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 110 505 EUR, käibemaksu summas

sellest 22 101 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks

41 179,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 220 EUR. Enammakstud käibemaks 19

078,47 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 222 854,82 EUR, käibemaks sellest 44 570,96

EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks 37 468,86

EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 569,82 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks

7 102,10 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 26 180,57 EUR;

12.2011 deklaratsioon esitatud 20.01.2012 - käive summas 160 396,91 EUR, käibemaksu

summas sellest 32 079,38 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR,

sisendkäibemaks 33 642,16 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 150 EUR.

Enammakstud käibemaks 1 562,78 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 290 524,07 EUR,

käibemaks sellest 58 104,81 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR,

sisendkäibemaks 41 604,65 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 130 277,16 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 16 500,16 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 18 062,94 EUR;

01.2012 deklaratsioon esitatud 19.02.2012 – käive summas 106 584,51 EUR, käibemaksu

summas sellest 21 316,90 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR,

sisendkäibemaks 21 316,90 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 694,15 EUR.

Enammakstud käibemaks 20 598,28 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 233 355,03 EUR,

käibemaks sellest 46 671,01 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR,

sisendkäibemaks 40 949,77 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 127 464,67 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 5 721,24 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

26 319,51 EUR;

02.2012 deklaratsioon esitatud 19.03.2012 (deklaratsioon on tühistatud 20.06.2012) – käive

summas 0 EUR, käibemaksu summas sellest 0 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0

EUR, sisendkäibemaks 0 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud

käibemaks 0 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 0 EUR. Tegelikkuses oli käive summas

103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas

0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR

ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 7 915,95 EUR;

02.2012 deklaratsioon esitatud 20.06.2012 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud

17.07.2012) - käive summas 84 816,58 EUR, käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0%

määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja

ühendusesisene soetamine summas 110 EUR. Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR.

Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0%

määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja

ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95

EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 10 762,04 EUR;

02.2012 deklaratsioon esitatud 17.07.2012 (parandus) – käive summas 84 816,58 EUR,

käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29

EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 110 EUR.

Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR,

käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29 EUR,

sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

10 762,04 EUR;

Sel viisil esitati OÜ Xxxx nimelt maksustamisperioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 e-

maksuameti kaudu käibemaksudeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeris

sisendkäibemaksu 401 532,52 EUR, millest 301 868,20 EUR rohkem, kui on seadusega lubatud

maha arvata, ning sellega vähendas tasumisele kuuluvate käibemaksu 153 717,90 EUR ning

tekitas (140 939,07 EUR) ja suurendas (7 211,23 EUR) enammakstud käibemaksu summas 148

150,30 EUR, millisest summast 143 008,51 EUR tasaarveldati. Sellest tulenevalt ei arvutatud

tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras,

rikkudes sellega alates 01.05.2004.a. kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos

hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid:

- § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma

maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse

maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma

käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,

säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele

vastavaid arveid.

- § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;

- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma

maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud

käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud

§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud

maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama

maksustamisperioodi sisendkäibemaks;

- § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;

- § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või

teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

- § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa

käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.

Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel

arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel

varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.

Samuti I P, olles osaühingu OÜ Xxxx xxxx, esitas ajavahemikul 09.02.2011 kuni 04.05.2011;

04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni 10.08.2012 e-maksuameti kaudu kasutades

selleks vahendina OÜ Xxxx raamatupidamisega tegelevat isikut I A´t maksuperioodidel jaanuar

2011 kuni aprill 2011, juuni 2011 kuni veebruar 2012, aprill 2012 kuni juuli 2012.a

valeandmeid osaühingu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja

töötuskindlustusmakse deklaratsioonis jättes arvestamata, deklareerimata ja tasumata

tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Nimelt OÜ Xxxx arvelduskontolt OÜ Xxxx AS

Xxxx arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx

arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole

nr xxxx ja OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx teostatud ülekanded/väljamaksed ei ole

täielikult seotud OÜ Xxxx majandustegevusega ja seega ei ole need täielikult käsitletavad

ettevõtlusega seotud kuludena, kuna OÜ Xxxx tegelikult ei soetanud kaupu OÜ-delt Xxxx,

Xxxx, Xxxx vaid EL Ühendusse kuuluvates riikides asuvatest ettevõtetest oste. OÜ Xxxx tegi

AS Xxxx arvelduskontolt xxxx OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx majandustegevusega mitteseotud

väljamakseid. Eelnimetatud väljamaksete ja kauba tegeliku soetushinna vahe kuulub

maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu tulumaksuseaduse (kehtib

alates 01.01.2000.a) § 51 lg 2 p 3 tähenduses ja seega jäeti deklareerimata ja tasumata

tulumaksu:

09.02.2011 esitatud 2011.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 27 051,81 EUR (101 766,35 X 21/79)

07.03.2011 esitatud 2011.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 188,11 EUR (34 564,81 X 21/79)

05.04.2011 esitatud 2011.a märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 487,95 EUR (35 692,78 X 21/79)

04.05.2011 esitatud 2011.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 28 443,35 EUR (107 001,19 X 21/79)

04.07.2011 esitatud 2011.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 3 194,70 EUR (12 018,15 X 21/79)

05.08.2011 esitatud 2011.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 357,42 EUR ( 38 963,61 X 21/79)

02.09.2011 esitatud 2011.a augustikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 461,31 EUR (16 783,04 X 21/79)

02.10.2011 esitatud 2011.a septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 12 774,01 EUR (48 054,60 X 21/79)

10.11.2011 esitatud 2011.a oktoobrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 763,87 EUR (40 492,67 X 21/79)

07.12.2011 esitatud 2011.a novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 916,08 EUR (7 208,12 X 21/79)

10.01.2012 esitatud 2011.a detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 348,93 EUR 16 360,28 X 21/79)

07.02.2012 esitatud 2012.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 007,38 EUR (26 361,08 X 21/79)

07.03.2012 esitatud 2012.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 387,34 EUR (16 504,74 X 21/79)

04.05.2012 esitatud 2012.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 435,28 EUR (27 970,81X 21/79)

11.06.2012 esitatud 2012.a maikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 317,00 EUR (27 525,84 X 21/79)

10.07.2012 esitatud 2012.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 181,49 EUR (4 444,64 X 21/79)

10.08.2012 esitatud 2012.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 525,18 EUR (1 975,69 X 21/79)

kokku summas 149 841,21- EUR, kuna TMS § 4 lg 1-1 p 1 kohaselt tulumaksu määr 21%,

residendist juriidilise isiku poolt ettevõtlusega mitteseotud kulude puhul jagatakse maksustav

summa enne maksumääraga korrutamist 0,79. Samuti TMS § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja

kohustatud kandma TMS § 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu-ja Tolliameti

pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Süüteo

toimepanemise ajal oli OÜ Xxxx tegevus kvalifitseeritav KarS § 389¹ lg 3 ja § 3892 lg 3 järgi

(RT I 2010, 22, 108) järgmiselt.

Seega OÜ Xxxx läbi oma xxxx I Pi, kes vahendliku täideviimise läbi valitsedes ülekaaluka

teadmisega raamatupidajat, esitas maksuhaldurile teadvalt valeandmeid, nimelt OÜ

Xxxx käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksukohustuse vähendamise ning

tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata

käibemaksuna 153 717,90 EUR, tulumaksuna 149 841,21 EUR ning mille tulemusel

tekitati (140 939,07 EUR) ja suurendati (7 211,23 EUR) alusetu käibemaksu tagastusnõue

summas kokku 148 150,30 EUR, ning pani seega toime KarS § 389¹ lg 3 ja § 3892 lg 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 389¹ lg 3 (RT I, 23.12.2014, 16)

järgi. KarS § 121 lg 3 kohaselt on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot.

Seega OÜ Xxxx läbi oma xxxx I Pi, kes vahendliku täideviimise läbi valitsedes ülekaaluka

teadmisega raamatupidajat, esitas maksuhaldurile OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides ning

tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse

deklaratsioonides valeandmeid maksukohustuse vähendamise ning tagastusnõude

tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata käibemaksuna 153

717,90 EUR, tulumaksuna 149 841,21 EUR ning mille tulemusel tekitati (140 939,07 EUR)

ja suurendati (7 211,23 EUR) alusetu käibemaksu tagastusnõue summas kokku 148 150,30

EUR, seega kokku 451 709 EUR, millega pani toime KarS § 3891 lg 3 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

1.1.3. N Mi süüdistus

N Mi süüdistatakse selles, et tema olles OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane

alates 01.07.1998 KMKR nr xxxx, ajavahemikul 29.08.1997 - 15.09.2011 xxxx I P, alates

16.09.2011 xxxx N M, juriidiline aadress Xxxx) xxxx koos J Miga ning O Ki ja E Si kaasabil,

esitas valeandmeid OÜ Xxxx maksudeklaratsioonides. Nimelt N M, olles osaühingu xxxx, kes

lähtudes äriseadustiku § 180 lg 1 ja § 183 esindab ja juhib osaühingut ning korraldab osaühingu

raamatupidamist, ning lähtudes maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 (RT I 2002, 26, 150) on

kohustatud tagama maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse

ning täieliku täitmise, ja J M, olles ettevõtte tegelik juht, kasutades selleks vahendina OÜ Xxxx

raamatupidamisega tegelevat isikut I A´t, esitasid ajavahemikul 20.09.2011 - 13.01.2012

maksustamisperioodi

august-november

2011.a

kohta

valeandmeid

osaühingu

käibedeklaratsioonides eesmärgiga vähendada osaühingu maksukoormust ning alusetult

tekitada ja suurendada tagastamisnõudeid, mille tulemusel on alusetult tagastatud ja

tasaarveldatud 281 996 eurot ehk suurele kahjule vastav summa. Nimelt on OÜ Xxxx

maksukohustuslane Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 6 lg 1 p 1 tähenduses, kes on

kohustatud MKS § 6 lg 2 alusel tagama seadusega sätestatud tingimustel ja korras maksude

maksmise ning teiste, rahaliste ja mitterahaliste kohustustuste täitmise. Samuti OÜ Xxxx

nimelt, milline olles alates 01.05.2004 jõustunud käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 11 lg

1, § 13 lg 1, § 20 lg 1, 3 ja § 29 lg 1 sätestatu alusel vastutav ettevõtluse tulemusena tekkivalt

käibelt käibemaksu arvestamise, tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamise,

käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest – esitati valeandmeid

käibedeklaratsioonides. Selleks J M omades eelnevaid sidemeid ja kontakte Läti metallitootjaga

Xxxx SIA (xxxx A P) leppis N Miga kokku näilike tehingute ahelas, mille kohaselt OÜ Xxxx

soetab toormetalli – silikoonimetalli ja alumiiniumkangid 20%-lise käibemaksu määraga

variettevõttelt OÜ Xxxx. OÜ Xxxx soetab toormetalli samuti 20 %-lise käibemaksumääraga

teiselt variettevõttelt OÜ-lt Xxxx, milline omakorda soetab toormetalli 0 %-lise maksumääraga

Läti ettevõtetelt SIA-lt Xxxx, SIA-lt Xxxx, millised ettevõtted on SIA Xxxx toodete vahendajad

ja SIA-lt Xxxx. Samuti lepiti kokku, et peale kauba jõudmist OÜ-sse Xxxx müüakse toormetall

0 %-lise käibemaksumääraga Euroopa Liidu riikides asuvatele ettevõtetele. Sellise näiliku

tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx ühelt poolt soetab kauba 20 %-lise

käibemaksumääraga ja teiselt poolt müüb sama kauba Euroopasse 0%-lise käibemaksumääraga

tekkis OÜ-l Xxxx variettevõtte OÜ Xxxx fiktiivsete arvete alusel õigus alusetult riigilt tagasi

küsida kauba soetamise tasutud käibemaksusummad.

Samuti lepiti kokku, et J M kindlustab variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete,

so tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise ja esitamise alumiiniumkangide ja

silikoonmetalli müügi kohta. Selliselt kasutati kõnealuses maksupettuse skeemis J Mi poolt

organiseeritud variettevõtteid:

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 15.10.2003, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

16.02.2005 kuni 1.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx)

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 29.12.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

01.07.1994 kuni 15.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 28.04.2011 kuni 27.06.2012, juriidiline

aadress Xxxx.)

Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija

OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku

kontrolli varifirmade tegevuse üle. J.Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete

OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks.

Peale selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid,

samuti andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile teostada varifirmade pangakontodele laekunud

summade liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmist ning sularahas väljavõtmiseks. E

S, omades raamatupidamisfirmat OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi O Ki, sõlmis

lepingud ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidamisteenuste osutamise kohta,

korraldas nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks

raamatupidaja O Ft. Samuti E S, olles ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni

19.10.2011, võimaldas J.Mil ja O.Kil kasutada nimetatud firma arveldusarvet ning edaspidi

vormistas selle ettevõtte xxxx J Mi, andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx maksupettuse

skeemis. Nimelt, OÜ Xxxx poolt varifirma OÜ Xxxx kontole arvete alusel ülekantud summad

võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxx. Samuti kasutati selleks varifirma

OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale segunemist läbi AS Xxxx sularahana O Ki, J Mi ja E Si

poolt välja võeti. Tegelikkuses ei olnud variettevõtted OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx kauba müüjad.

Faktiliselt soetas OÜ Xxxx ajavahemikus august-oktoober 2011.a alumiiniumkangid otse SIA

Xxxx kauba vahendusfirmadelt SIA-lt Xxxx ja SIA-lt Xxxx ning silikoonmetalli SIA-lt Xxxx.

SIA Xxxx tegeles Lätis alumiiniumkangide tootmisega ning ta olid olemas oma toodete

turustamiseks kliendid Euroopas. Kuid selleks, et OÜ-l Xxxxs tekiks võimalus riigilt

käibemaksu tagasi küsida leppis J M eelnevalt kokku SIA Xxxx xxxx A Pga toormetalli ostu

osas Eesti ettevõtte OÜ Xxxx jaoks läbi variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ning kauba edasi

müügi osas SIA Xxxx klientidele Euroopas. Kauba edasi müümiseks EL ettevõtetele Xxxx,

Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx leppis N M nimetatud ettevõtete esindajatega kokku

kauba hinna ja tarne ajad ning koostas OÜ Xxxx nimelt müügiarved 0 %-lise

käibemaksumääraga. Samuti tegi ta J Mi poolt organiseeritud OÜ Xxxx fiktiivsete arvete alusel

ülekanded OÜ Xxxx AS Xxxx kontolt nr xxxx ja AS Xxxx kontolt nr xxxx OÜ Xxxx AS Xxxx

kontole nr xxxx Selliselt variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse tegelik eesmärk oli anda

võimalus äriühingul OÜ Xxxx ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste

soetamisel tasutud käibemaks) mahaarvamise õigust vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3,

vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada tagastamisele kuuluvaid enammakstud

käibemaksusummasid ning luua alusetult tagastamisnõudeid. OÜ Xxxx raamatupidamises

kajastasid N M ja J M maksustamisperioodil august-november 2011.a OÜ Xxxx fiktiivseid

arveid kogusummas 1 640 476,8 eurot (sh käibemaks 281 995,73 eurot). N M ja J M kajastasid

OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12.

real tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes

sellega 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31 lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi,

kuna

äriühingu

nimelt

Maksu-ja

Tolliametile

e-maksuameti

kaudu

esitatud

käibedeklaratsioonides kajastati alusetult soetamist äriühingult OÜ Xxxx – kaupade näol,

millised tegelikkuses ei pärinenud nimetatud riiulifirmalt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu

vahetult ühendusesisestelt hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le

rakendada pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada

sellelt nii tasumisele kuuluv käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka

sisendkäibemaks ja deklareerida see KMD 5. real. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele

kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seadusega sätestatud korras ning selle

tulemusel jäi käibemaksuna laekumata 281 995,73 eurot järgnevalt:

08.2011.a deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 1 856,67 eurot,

käibemaksusumma sellest 371,33 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 419 562 EUR,

sisendkäibemaks 81 295,10 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 1 000 EUR.

Enammakstud käibemaks 80 923,77 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 397 484 eurot,

käibemaks sellest 79 496,8 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 419 562 EUR,

sisendkäibemaks 80 227,10 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 398 484 EUR ning

enammakstud käibemaks 358,97 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 80

564,80 eurot;

09.2011.a deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 11 463,33 eurot,

käibemaksusumma sellest 2 292,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 406 063 EUR,

sisendkäibemaks 79 463,49 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 11 250 EUR

Enammakstud käibemaks 77 170,82 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 392 455,33 eurot,

käibemaks sellest 78 491,07 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 406 063 EUR,

sisendkäibemaks 78 599,49 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 392 242 EUR ning

enammakstud käibemaks 108,42 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 77

062,40 eurot;

10.2011.a deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (tühistatud 13.01.2012) – käive summas 66 163,33

eurot, käibemaksu summa sellest 13 232,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614

553 EUR, sisendkäibemaks 119 350,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 15 250

EUR. Enammakstud käibemaks 106 118,26 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 654 971,33

eurot, käibemaks sellest 130 994,27 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR,

sisendkäibemaks 118 006,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 587 458 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 12 987,34 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 119 105,60 eurot;

10.2011.a deklaratsioon esitatud 13.01.2012 – käive summas 82 763,33 eurot,

käibemaksusumma sellest 16 552,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553

EUR, sisendkäibemaks 119 350,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 15 250 EUR.

Enammakstud käibemaks 102 798,26 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 654 971,33 eurot,

käibemaks sellest 130 994,27 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR,

sisendkäibemaks 118 006,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 587 458 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 12 987,34 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 115 785,60 eurot;

11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 20.12.2011) – käive summas 113 357,90

eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168

760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR.

Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot,

käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,

sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning

enammakstud käibemaks 185,70 eurot Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8

582,93 eurot;

11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 09.01.2012) – käive summas 113 357,90

eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168

760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR.

Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot,

käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,

sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning

enammakstud käibemaks 185,70 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8

582,93 eurot;

11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 113 357,90 eurot, käibemaksu

summas sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,

sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud

käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot, käibemaks sellest

22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 22

857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR .ning enammakstud

käibemaks 185,70 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 582,93 eurot;

Sel viisil esitasid OÜ Xxxx xxxx N M ja tegelik juht J M maksustamisperioodil august-

november 2011.a e-maksuameti kaudu OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides valeandmeid ja

nimelt, real 5 deklareeriti sisendkäibemaksu 311 549,72 eurot, millest 281 995,73 eurot rohkem

kui seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 12

987,34 eurot võrra ning tekitati (102 798,26 eurot) ja suurendati (166 210,13 eurot)

enammakstud käibemaksu summas 269 008,39 eurot.Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele

kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes

sellega alates 01.05.2004.a kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate

muudatuste ja täiendustega) nõudeid:

- § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma

maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse

maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma

käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,

säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele

vastavaid arveid;

- § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;

- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma

maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud

käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud

§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud

maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama

maksustamisperioodi sisendkäibemaks;

- § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;

- § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või

teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohaselt arve alusel.

- § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa

käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.

Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel

arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel

varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.

13.01.2012 esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu tagastustaotluse summas 8 000 eurot, mis

tagastati 03.02.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole xxxx. 17.04.2012

esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu tagastustaotluse summas 79 000 eurot, mis tagastati

17.04.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole xxxx. Ülejäänud summast 2

333,43 eurot (768,63 + 1564,80) tasaarveldati ning 179 860,66 eurot (77062,40+102798,26)

tagastamine peatati maksuhalduri poolt. Süüteo toimepanemise ajal oli N Mi tegevus

kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 1 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt.

Seega N M koos J Miga esitas OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides teadvalt valeandmeid

maksukohustuse vähendamise ja tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil,

mille tulemusel jäi laekumata 281 996 EUR, millega pani toime KarS § 3892 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 389¹ lg 1 (RT I, 23.12.2014, 16)

järgi.

1.1.4. OÜ Xxxx süüdistus

OÜ-d Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane alates 01.07.1998 KMKR nr xxxx,

ajavahemikul 29.08.1997 - 15.09.2011 xxxx I P, alates 16.09.2011 xxxx N M, juriidiline

aadress Xxxx) süüdistatakse, et tema oma xxxx N Mi tegevuse läbi koos J Miga ning O Ki ja

E Si kaasabil, lähtudes OÜ Xxxx huvidest, esitas valeandmeid maksudeklaratsioonides. N M,

olles osaühingu xxxx, kes lähtudes äriseadustiku § 180 lg 1 ja § 183 esindab ja juhib osaühingut

ning korraldab osaühingu raamatupidamist, ning lähtudes maksukorralduse seaduse § 8 lg 1

(RT I 2002, 26, 150) on kohustatud tagama maksuseadustest tulenevate rahaliste ja

mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, ja J M, olles ettevõtte tegelik juht,

kasutades selleks vahendina OÜ Xxxx raamatupidamisega tegelevat isikut I A´t, esitasid

ajavahemikul 20.09.2011 - 13.01.2012 maksustamisperioodi august-november 2011.a kohta

valeandmeid

osaühingu

käibedeklaratsioonides

eesmärgiga

vähendada

osaühingu

maksukoormust ning alusetult tekitada ja suurendada tagastamisnõudeid, mille tulemusel on

alusetult tagastatud ja tasaarveldatud 281 996 eurot ehk suurele kahjule vastav summa. Nimelt

OÜ Xxxx on maksukohustuslane Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 6 lg 1 p 1

tähenduses, kes on kohustatud MKS § 6 lg 2 alusel tagama seadusega sätestatud tingimustel ja

korras maksude maksmise ning teiste, rahaliste ja mitterahaliste kohustustuste täitmise. Samuti

OÜ Xxxx, olles alates 01.05.2004 jõustunud käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 11 lg 1, §

13 lg 1, § 20 lg 1, 3 ja § 29 lg 1 sätestatu alusel vastutav ettevõtluse tulemusena tekkivalt käibelt

käibemaksu

arvestamise,

tasumisele

kuuluva

käibemaksusumma

arvutamise,

käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest – esitas valeandmeid

käibedeklaratsioonides. Selleks J M omades eelnevaid sidemeid ja kontakte Läti metallitootjaga

Xxxx SIA (xxxx A P) leppis N Miga kokku näilike tehingute ahelas, mille kohaselt OÜ Xxxx

soetab toormetalli – silikoonimetalli ja alumiiniumkangid 20%-lise käibemaksu määraga

variettevõttelt OÜ Xxxx. OÜ Xxxx soetab toormetalli samuti 20 %-lise käibemaksumääraga

teiselt variettevõttelt OÜ-lt Xxxx, milline omakorda soetab toormetalli 0 %-lise maksumääraga

Läti ettevõtetelt SIA-lt Xxxx, SIA-lt Xxxx, millised ettevõtted on SIA Xxxx toodete vahendajad

ja SIA-lt Xxxx (direktor T P, kes on A P abikaasa). Samuti lepiti kokku, et peale kauba jõudmist

OÜ-sse Xxxx müüakse toormetall 0 %-lise käibemaksumääraga Euroopa Liidu riikides

asuvatele ettevõtetele. Sellise näiliku tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx ühelt poolt soetab

kauba 20 %-lise käibemaksumääraga ja teiselt poolt müüb sama kauba Euroopasse 0%-lise

käibemaksumääraga tekkis OÜ-l Xxxx variettevõtte OÜ Xxxx fiktiivsete arvete alusel õigus

alusetult riigilt tagasi küsida kauba soetamise tasutud käibemaksusummad. Samuti lepiti kokku,

et J M kindlustab variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete, so tegelikkusele

mittevastavate arvete koostamise ja esitamise alumiiniumkangide ja silikoonmetalli müügi

kohta. Selliselt kasutati kõnealuses maksupettuse skeemis J Mi poolt organiseeritud

variettevõtteid:

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 15.10.2003, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

16.02.2005 kuni 1.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx)

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 29.12.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

01.07.1994 kuni 15.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 28.04.2011 kuni 27.06.2012, juriidiline

aadress Xxxx.)

Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija

OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku

kontrolli varifirmade tegevuse üle. J.Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete

OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks.

Peale selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid,

samuti andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile teostada varifirmade pangakontodele laekunud

summade liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmist ning sularahas väljavõtmiseks. E

S, omades raamatupidamisfirmat OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi O Ki, sõlmis

lepingud ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidamisteenuste osutamise kohta,

korraldas nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks

raamatupidaja O Ft. Samuti E S, olles ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni

19.10.2011, võimaldas J.Mil ja O.Kil kasutada nimetatud firma arveldusarvet ning edaspidi

vormistas selle ettevõtte xxxxks J Mi, andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx

maksupettuse skeemis. Nimelt, OÜ Xxxx poolt varifirma OÜ Xxxx kontole arvete alusel

ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxx. Samuti

kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale segunemist läbi AS Xxxx

sularahana O Ki, J Mi ja E Si poolt välja võeti. Tegelikkuses ei olnud variettevõtted OÜ Xxxx

ja OÜ Xxxx kauba müüjad. Faktiliselt soetas OÜ Xxxx ajavahemikus august-oktoober 2011.a

alumiiniumkangid otse SIA Xxxx kauba vahendusfirmadelt SIA-lt Xxxx ja SIA-lt Xxxx ning

silikoonmetalli SIA-lt Xxxx. SIA Xxxx tegeles Lätis alumiiniumkangide tootmisega ning ta

olid olemas oma toodete turustamiseks kliendid Euroopas. Kuid selleks, et OÜ-l Xxxx tekiks

võimalus riigilt käibemaksu tagasi küsida leppis J M eelnevalt kokku SIA Xxxx xxxxga A Pga

toormetalli ostu osas Eesti ettevõtte OÜ Xxxx jaoks läbi variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx

ning kauba edasi müügi osas SIA Xxxx klientidele Euroopas. Kauba edasi müümiseks EL

ettevõtetele Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, xxxx ja Xxxx leppis N M nimetatud ettevõtete

esindajatega kokku kauba hinna ja tarne ajad ning koostas OÜ Xxxx nimelt müügiarved 0 %-

lise käibemaksumääraga. Samuti tegi ta J Mi poolt organiseeritud OÜ Xxxx fiktiivsete arvete

alusel ülekanded OÜ Xxxx AS Xxxx kontolt nr xxxx ja AS Xxxx kontolt nr xxxx OÜ Xxxx

AS Xxxx kontole nr xxxx Selliselt variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse tegelik

eesmärk oli anda võimalus äriühingul OÜ Xxxx ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu

(kaupade/teenuste

soetamisel

tasutud

käibemaks)

mahaarvamise

õigust

vastavalt

käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada tagastamisele

kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid ning luua alusetult tagastamisnõudeid. OÜ

Xxxx kajastas maksustamisperioodil august-november 2011.a oma raamatupidamises OÜ

Xxxx fiktiivseid arveid kogusummas 1 640 476,8 eurot (sh käibemaks 281 995,73 eurot).

N M ja J M kajastasid OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real

sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real

enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31

lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna äriühingu nimelt Maksu-ja Tolliametile e-

maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides kajastati alusetult soetamist äriühingult OÜ

Xxxx – kaupade näol, millised tegelikkuses ei pärinenud nimetatud riiulifirmalt. Kuna OÜ

Xxxx soetas kaupu vahetult ühendusesisestelt hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus

vastavalt KMS –le rakendada pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja

6. real ning arvestada sellelt nii tasumisele kuuluv käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real

ning ka sisendkäibemaks ja deklareerida see KMD 5. real. Sellest tulenevalt ei arvutatud

tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seadusega sätestatud korras

ning selle tulemusel jäi käibemaksuna laekumata 281 995,73 eurot järgnevalt:

08.2011.a deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 1 856,67 eurot,

käibemaksusumma sellest 371,33 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 419 562 EUR,

sisendkäibemaks 81 295,10 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 1 000 EUR.

Enammakstud käibemaks 80 923,77 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 397 484 eurot,

käibemaks sellest 79 496,8 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 419 562 EUR,

sisendkäibemaks 80 227,10 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 398 484 EUR ning

enammakstud käibemaks 358,97 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 80

564,80 eurot;

09.2011.a deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 11 463,33 eurot,

käibemaksusumma sellest 2 292,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 406 063 EUR,

sisendkäibemaks 79 463,49 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 11 250 EUR

Enammakstud käibemaks 77 170,82 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 392 455,33 eurot,

käibemaks sellest 78 491,07 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 406 063 EUR,

sisendkäibemaks 78 599,49 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 392 242 EUR ning

enammakstud käibemaks 108,42 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 77

062,40 eurot;

10.2011.a deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (tühistatud 13.01.2012) – käive summas 66 163,33

eurot, käibemaksu summa sellest 13 232,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614

553 EUR, sisendkäibemaks 119 350,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 15 250

EUR. Enammakstud käibemaks 106 118,26 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 654 971,33

eurot, käibemaks sellest 130 994,27 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR,

sisendkäibemaks 118 006,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 587 458 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 12 987,34 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 119 105,60 eurot;

10.2011.a deklaratsioon esitatud 13.01.2012 – käive summas 82 763,33 eurot,

käibemaksusumma sellest 16 552,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553

EUR, sisendkäibemaks 119 350,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 15 250 EUR.

Enammakstud käibemaks 102 798,26 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 654 971,33 eurot,

käibemaks sellest 130 994,27 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR,

sisendkäibemaks 118 006,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 587 458 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 12 987,34 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 115 785,60 eurot;

11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 20.12.2011) – käive summas 113 357,90

eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168

760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR.

Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot,

käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,

sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning

enammakstud käibemaks 185,70 eurot Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8

582,93 eurot;

11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 09.01.2012) – käive summas 113 357,90

eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168

760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR.

Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot,

käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,

sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning

enammakstud käibemaks 185,70 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8

582,93 eurot;

11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 113 357,90 eurot, käibemaksu

summas sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,

sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud

käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot, käibemaks sellest

22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 22

857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR .ning enammakstud

käibemaks 185,70 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 582,93 eurot;

Sel viisil esitati OÜ Xxxx nimel maksustamisperioodil august-november 2011.a e-maksuameti

kaudu käibedeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeriti sisendkäibemaksu 311

549,72 eurot, millest 281 995,73 eurot rohkem kui seadusega lubatud maha arvata, ning sellega

vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 12 987,34 eurot võrra ning tekitati (102 798,26

eurot) ja suurendati (166 210,13 eurot) enammakstud käibemaksu summas 269 008,39 eurot.

Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid

seaduses sätestatud korras, rikkudes sellega alates 01.05.2004.a kehtiva Käibemaksuseaduse

(RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid:

- § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma

maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse

maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma

käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,

säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele

vastavaid arveid;

- § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;

- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma

maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud

käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud

§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud

maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama

maksustamisperioodi sisendkäibemaks;

- § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;

- § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või

teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohaselt arve alusel.

- § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa

käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.

Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel

arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel

varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.

13.01.2012 esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu tagastustaotluse summas 8 000 eurot, mis

tagastati 03.02.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole xxxx. 17.04.2012

esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu tagastustaotluse summas 79 000 eurot, mis tagastati

17.04.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole xxxx. Ülejäänud summast 2

333,43 eurot (768,63 + 1564,80) tasaarveldati ning 179 860,66 eurot (77062,40+102798,26)

tagastamine peatati maksuhalduri poolt. Süüteo toimepanemise ajal oli OÜ Xxxx tegevus

kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 3 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt.

Seega OÜ Xxxx läbi oma xxxx N Mi ja J Mi, esitas käibedeklaratsioonides teadvalt

valeandmeid maksukohustuse vähendamise ja tagastusnõude tekitamise ja suurendamise

eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata 281 996 EUR, millega pani toime KarS § 3892 lg

3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 389¹ lg 3 (RT I, 23.12.2014, 16)

järgi.

1.1.5. J Mi süüdistus

J Mi ühendusse, mille tegevus ajavahemikus jaanuar 2011 – veebruar 2012 oli suunatud

maksupettuste toimepanemisele Eesti ja Läti territooriumil.

Nimelt, J M koos O K´i ja E S`iga organiseerisid Eestis, Lätis ja Bulgaarias vari- ja

puhverfirmade soetamise ja/või asutamise ning nende tegevuse korraldamise.

Kuritegeliku ühenduse kontrolli all olid järgmised Eesti variettevõtted:

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 25.11.2009; käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

30.03.2010 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress Xxxx,

Harju Maakohtu 10.01.2012 kohtumäärusega OÜ Xxxx on välja kuulutatud pankrott)

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 15.10.2003, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

16.02.2005 ja kustutati 1.11.2011, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx, Harju

Maakohtu kohtumäärusega 25.09.2012 on OÜ Xxxx kandemäärus tühistatud ja ettevõte

kustutatud äriregistrist 25.03.2013)

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 29.12.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

01.07.1994 ja kustutati 15.11.2011, xxxx O K alates 28.04.2011 kuni 27.06.2012, juriidiline

aadress Xxxx, Harju Maakohtu 21.06.2012 kohtumäärusega lõpetati

OÜ Xxxx

pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu)

Xxxx OÜ (reg.kood xxxx, asutatud 26.09.2011, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

05.10.2011 kuni 18.05.2012, .xxxx O K alates 11.10.2011, juriidiline aadress xxxx, Harju

Maakohtu 09.08.2012 kohtumäärusega OÜ-le Xxxx on välja kuulutatud pankrott)

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 25.08.2011, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

18.10.2011 registreerimisnumbriga xxxx, asutaja E S, alates 25.08.2011 kuni 02.04.2012

osanik E S, alates 02.04.2012 kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 25.08.2011 kuni

26.03.2012 xxxx E S, alates 26.03.2012 kuni 09.07.2012 xxxx O K ja J M, alates 09.07.2012

kuni käesoleva ajani xxxx A K, alates 25.08.2011 kuni 26.03.2012 juriidiline aadress: xxxx,

alates 26.03.2012 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx)

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 22.08.2011, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

19.10.2011 kuni 02.02.2012, asutaja E S, alates 22.08.2011 kuni 03.04.2012 osanik E S, alates

03.04.2012 kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 22.08.2011 kuni 18.11.2011 xxxx E S,

alates 18.11.2011 kuni käesoleva ajani xxxx J M, alates 22.08.2011 kuni 03.04.2012 juriidiline

aadress Xxxx, alates 03.04.2012 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx)

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 05.01.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

01.03.2011. kuni 09.05.2011, alates 12.06.1998 kuni 19.10.2011 osanik E S, alates 19.10.2011

kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 27.11.1997 kuni 01.02.2011 xxxx E S, alates

01.02.2011 kuni käesoleva ajani xxxx J M, alates 29.04.1999 kuni käesoleva ajani juriidiline

aadress Xxxx).

Kuritegeliku ühenduse kontrolli all olid järgmised Läti variettevõtted:

SIA Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 16.11.2010, alates 14.12.2010 xxxx J M (Eesti kodanik),

juriidiline aadress: xxxx)

SIA Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 18.03.2010, alates 14.12.2010 xxxx O K (Eestis elav

kodakondsuseta isik), juriidiline aadress xxxx)

SIA Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 28.03.2011, xxxx T B (Leedu kodanik), prokurist J M,

juriidiline aadress xxxx).

Kuritegeliku ühenduse kontrolli all oli järgmine Bulgaaria variettevõte:

Xxxx (reg.kood xxxx), osanik ja juhataja J M /Eesti kodanik/, juriidiline aadress xxxx).

Nimetatud ettevõtteid kasutati maksupettusskeemides, mis pandi toime Eestis ja Lätis, ning

nende ainukeseks eesmärgiks oli pakkuda erinevatele tegutsevatele äriühingutele Eestis ja Lätis

fiktiivseid arveid maksukohustuse vähendamiseks ja/või tagastusnõude tekitamiseks ning läbi

selle tegevuse kuritegelikku tulu teenimiseks. Nimetatud konkreetsete isikutevaheliste

ülesannete jaotusega grupis oli rollide jaotus alljärgnev:

J M organiseeris ülalloetletud variettevõtete soetamist ning omades täielikku kontrolli nende

fiktiivse tegevuse üle, juhtis ja andis korraldusi O Kile, samuti isiklikult või O Ki kaudu – E

S`ile.

Samuti J M, olles variettevõtte OÜ Xxxx xxxx, esindas nimetatud osaühingut, koostas ja

allkirjastas selle nimel dokumente, sõlmis raamatupidamisfirmaga OÜ Xxxx lepingu

raamatupidamisteenuste ostmise kohta, mille alusel raamatupidaja I A koostas ning esitas OÜ

Xxxx nimel maksudeklaratsioone.

J M sõlmis raamatupidamisfirmaga SIA Xxxx lepingud raamatupidamisteenuste osutamise

kohta variettevõtetele SIA Xxxx ja SIA Xxxx. Koostas dokumente, sealhulgas müügiarveid

SIA Xxxx, SIA Xxxx, SIA Xxxx ja Xxxx nimel ning esitas raamatupidaja S Z`le SIA Xxxx,

SIA Xxxx, SIA Xxxx dokumente, mille alusel viimane koostas ja esitas maksudeklaratsioone.

Samuti J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas varifirmade

pangakontodele laekunud summade liikumist, st laekunud summade edasikandmist. Muu

hulgas kandis ta raha AS-le Xxxx, seejärel võttis välja sularahana.

Selleks, et raskendada tõe väljaselgitamist, J M kasutas maksupettuse skeemis OÜ Xxxx

pangakontot, mille kasutamiseks oli koostatud OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx

vahel pangakonto rendilepingud. Erinevatelt ettevõtetelt laekunud raha segunes OÜ Xxxx

pangakontol, seejärel osa rahast läks arvete tasumiseks, osa kanti AS Xxxx pangakontole, kust

võeti sularahana välja.

Samal eesmärgil J M kasutas maksupettuse skeemis maksude optimeerimist, mille tulemusel

variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivse tegevuse tulemusena tekkinud

maksukohustus vähendati omakorda OÜ Xxxx fiktiivsete soetusarvetega. Selliselt lasus

maksukoormus variettevõttel OÜ Xxxx, kes küll deklareeris tasumisele kuuluvat käibemaksu,

kuid ei tasunud seda. Selle tulemusel OÜ-l Xxxx tekkis maksuvõlg 867 284,40 €. Kokku on

OÜ Xxxx teadaolevaid kohustusi summas 6 016 336,50 € ning Harju Maakohtu 10.01.2012

määrusega kuulutati välja OÜ Xxxx pankrott.

Analoogselt Lätis, lasus maksukoormus 2011-2012.a erinevatel perioodidel variettevõtetel SIA

Xxxx ja SIA Xxxx, millised ettevõtted deklareerisid tasumisele kuuluvat käibemaksu, kuid ei

tasunud seda. Selle tulemusel on maksuvõlad ettevõtetel SIA Xxxx 865 296,56 LT ja SIA Xxxx

2 354 337,10 LT, lisaks sellele deklareeris SIA Xxxx enammakstud käibemaksu 163 699,38

LT. Samuti J M jagas kuritegelikul teel saadud tulu.

O K, olles variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja SIA Xxxx xxxx, omas ülevaadet

ettevõtete fiktiivse tegevuse üle, esindas nimetatud äriühinguid Maksu-ja Tolliametis ning

teistes asutustes, allkirjastas loetletud ettevõtete nimel dokumente, kaasaarvatud müügiarveid.

Samuti O K teostas variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivset tegevust, millede juhatuste

liige oli E S, allkirjastas arveid nende ettevõtete nimel. Vastavalt J Milt saadud korraldustele O

K andis E S`ile juhiseid ettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx

raamatupidamisarvestuse kohta, kaasaarvatud maksudeklaratsioonide koostamise ja esitamise

kohta. Samuti sõlmis lepingu raamatupidamisfirmaga SIA Xxxx variettevõtte SIA Xxxx

raamatupidamisarvestuse pidamise kohta. Peale selle O K, omades juurdepääsu variettevõtete

pangakontodele, J Mi korraldusel, tegi rahaülekandeid variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ

Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja SIA Xxxx nimel, samuti tegeles raha väljaviimisega

nende pangakontodelt. OÜ Xxxx pangakontolt raha väljaviimiseks kanti see O Ki isiklikule

kontole, kust ta selle sularahana välja võttis. Samuti, kandis ta OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx

pangakontodelt rahasummad üle AS-le Xxxx, kust ta selle sularahana välja võttis.

Samuti O K lasi valmistada oma allkirja pitsati ning andis selle kasutamiseks J Mile.

E S, olles OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx, loovutas enda poolt soetatud ettevõtted J Mi

ja O Kile. Samuti E S, olles raamatupidamisfirma OÜ Xxxx omanik ja xxxx, sõlmis lepingud

raamatupidamisteenuste osutamise kohta variettevõtetele OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja

OÜ Xxxx, ning olles ettevõtte OÜ Xxxx omanik ja xxxx, sõlmis lepingud

raamatupidamisteenuste osutamise kohta variettevõtetele OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx. Sõlmitud

lepingute alusel OÜ Xxxx raamatupidaja O F pidas ettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx

raamatupidamist, koostas fiktiivseid müügiarveid ning esitas maksudeklaratsioone.

Raamatupidaja S S, kokkuleppel E S`iga, pidas ettevõtte OÜ Xxxx raamatupidamist ja koostas

fiktiivseid müügiarveid. Variettevõtetele OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegi

raamatupidamist isiklikult E S, samuti ta esitas maksudeklaratsioone nii ülalmainitud ettevõtete

nimel, kui ka OÜ Xxxx nimel. Peale seda E S võttis AS-st Xxxx välja sularaha, mis oli OÜ

Xxxx pangakontodelt ülekantud AS-le Xxxx pangakontole. Samuti E S hoidis oma kontoris

aadressil: xxxx kuritegeliku ühenduse raha.

Seega J M pani toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so so kolmest või

enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse

kuulumises, mille tegevus oli suunatud maksukuritegude, so KarS § 3891 ja KarS § 3892

järgi sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele.

Samuti süüdistatakse J Mit selles, et tema koos O K´iga, E S´iga ja D R´iga aitas vaimselt,

aineliselt ja füüsiliselt kaasa OÜ-le Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane

01.11.1997.a KMKR nr xxxx, juriidiline aadress Xxxx) ja OÜ Xxxx xxxx ning tegevjuhile I

Pile ajavahemikul 21.02.2011-17.07.2012 käibedeklaratsioonides ja ajavahemikul 09.02.2011

kuni 04.05.2011; 04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni 10.08.2012 tulu- ja

sotsiaalmaksu,

kohustusliku

kogumispensioni

makse

ja

töötuskindlustusmakse

deklaratsioonides valeandmete esitamisele.

Selleks, I P koos J Miga leppisid eelnevalt kokku näilike tehingute sõlmimises, mille kohaselt

OÜ Xxxx soetab toidukauba - kondenspiima, kala-, lihakonservide ja kalamarja 20%-lise

käibemaksu määraga variettevõttelt. Variettevõtted soetavad toidukauba omakorda 0 %-lise

maksumääraga Läti, Leedu, Prantsusmaa ja Saksamaa ettevõtetelt. Sellise näiliku

tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx soetab kauba 20 %-lise käibemaksumääraga, mitte otse

teistes EL riikides asuvatelt ettevõtetelt 0 %-lise käibemaksumääraga tekkis OÜ-l Xxxx

variettevõtete fiktiivsete arvete alusel õigus alusetult vähendada tasumisele kuuluvat

käibemaksu, suurendada tagastamisele kuuluvat enammakstud käibemaksu ja tekitada alusetu

tagastusnõue. Lisaks lepiti kokku, et selleks J M kindlustab variettevõtte, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx,

OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete, so tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise ja

esitamise kondenspiima, kala-, lihakonservide ja kalamarja müügi kohta. Seega kasutati

järgnevatel ajavahemikel J Mi poolt organiseeritud variettevõtteid:

ajavahemikul

01.01.2011

kuni

20.01.2011.a

OÜ

Xxxx

(reg.kood

xxxx,

käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 30.03.2010 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx

J M alates 29.10.2010, , juriidiline aadress Xxxx)

ajavahemikul

01.01.2011

kuni

27.04.2011.a

OÜ

Xxxx

(reg.kood

xxxx,

käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 16.02.2005 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx

O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx)

ajavahemikul

01.05.2011

kuni

27.10.2011.a

OÜ

Xxxx

(reg.kood

xxxx,

käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.07.1994 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx

O K alates 28.04.2011, juriidiline aadress Xxxx)

ajavahemikul 01.11.2011 kuni 29.02. 2012.a (kaasarvestatud) OÜ Xxxx (reg.kood xxxx,

käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 18.10.2011 registreerimisnumbriga xxxx,

asutaja E S, alates 25.08.2011 kuni 02.04.2012 osanik E S, alates 02.04.2012 kuni käesoleva

ajani osanik O K, alates 25.08.2011 kuni 26.03.2012 xxxx E S, alates 26.03.2012 kuni

09.07.2012 xxxx O K ja J M, alates 09.07.2012 kuni käesoleva ajani xxxx A K,juriidiline

aadress xxxx, lao asukoht: Xxxx, alates 26.03.2012 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress

Xxxx)

Rahaülekannete ning raha väljavõtmise jaoks kasutati ka OÜ-d Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud

05.01.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.03.2011. kuni 09.05.2011 nr

xxxx, alates 12.06.1998 kuni 19.10.2011 osanik E S, alates 19.10.2011 kuni käesoleva ajani

osanik O K, alates 27.11.1997 kuni 01.02.2011 xxxx E S, alates 01.02.2011 kuni käesoleva

ajani xxxx J M, alates 29.04.1999 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx).

Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija

OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku

kontrolli varifirmade tegevuse üle. Samuti omas J M täielikku kontrolli OÜ Xxxx ning OÜ

Xxxx üle. Nimelt asutas E S J Mi ja O Ki palvel OÜ Xxxx, mille ta koheselt loovutas nendele

kasutamiseks. J.Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx

ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis ta oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks. Peale

selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid, samuti

andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile varifirmade pangakontodele laekunud summade

liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmiseks ning sularahas väljavõtmiseks.

E S, omades raamatupidamisfirmasid OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi

O Ki, sõlmis OÜ Xxxx nimelt ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ning OÜ Xxxx nimelt

ettevõttega OÜ Xxxx lepingud raamatupidamisteenuste osutamiseks, misjärel korraldas ta

nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks OÜ Xxxx

ja OÜ Xxxx raamatupidajat O Ft ja OÜ Xxxx raamatupidajat S St.

Sealhulgas koostasid raamatupidajad E Si kontrolli all fiktiivsed kauba müügiarved OÜ-le

Xxxx OÜ-de Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt OÜ Xxxx töötaja M K saadetud andmete

alusel. Samuti E S, olles ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni 19.10.2011,

võimaldas J.Mil ja O.Kil kasutada nimetatud firma arveldusarvet andes sellega võimaluse

kasutada OÜ Xxxx maksupettuse skeemis. Variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja

OÜ Xxxx poolt OÜ Xxxx pangakontole kantud raha segati ja võeti sularahas välja. Nimelt, OÜ

Xxxx poolt varifirmade OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx pangakontodele arvete

alusel ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxxi või

läbi O Ki pangakonto. Samuti kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale

segunemist läbi AS Xxxx ja/või O Ki pangakonto sularahana välja võeti. Välja võetud sularaha

tagastati I Pile. Tegelikkuses aga variettevõtted OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ei

olnud kauba müüjad. Faktiliselt OÜ Xxxx soetas ajavahemikul jaanuar 2011 kuni veebruar

2012.a kondenspiima otse Leedu ettevõttelt Xxxx, kalakonservid Läti ettevõttelt SIA Xxxx,

Leedu ettevõttelt Xxxx ja Poola ettevõttelt Xxxx, lihakonservid Prantsuse ettevõttelt Xxxx ja

Läti ettevõttelt SIA Xxxx ning kalamarja Saksamaa ettevõttelt Xxxx. Selleks tellis kauba ja

transpordi OÜ Xxxx töötaja D R varifirmade nimelt olles teadlik, et varifirmad ei ole kauba

tegelikud ostjad ühendusesiseselt. Seega oli varifirmadest äriühingute OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ

Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse eesmärgiks võimaldada OÜ-le Xxxx ebaseaduslikult omandada

sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaks) mahaarvamise õigust

vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada

tagastamisele kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid. Selliselt kajastas OÜ Xxxx xxxx

I P maksuperioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 OÜ Xxxx raamatupidamisarvestuses OÜ

Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivseid arveid kogusummas 1 762 622,29 eurot.

Nii kajastas OÜ Xxxx juhataja I P J Mi, O Ki, E Si ja D Ri kaasabil OÜ Xxxx nimelt

käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real

tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega

01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31 lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna

äriühingu nimelt Maksu-ja Tolliametile e-maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides

kajastati alusetult soetamist äriühingutelt OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx – kaupade

näol, millised tegelikkuses ei pärinenud nimetatud riiulifirmadelt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu

vahetult ühendusesisestelt hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le

rakendada pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada

sellelt nii tasumisele kuuluv käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka

sisendkäibemaks ja deklareerida see KMD 5. real. Nimelt:

01.2011 deklaratsioon esitatud 21.02.2011 – käive summas 80 490,93 EUR, käibemaksu

summa sellest 16 098,19 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR,

sisendkäibemaks 40 406,39 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 80 EUR. Enammakstud

käibemaks 24 308,20 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 166 450,41 EUR, käibemaks sellest

33 290,08 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR, sisendkäibemaks 18

835,45 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 86 039,48 EUR ning tasumisele kuuluv

käibemaks 14 454,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 38 762,84 EUR;

02.2011 deklaratsioon esitatud 21.03.2011 – käive summas 84 383,93 EUR, käibemaksu

summas sellest 16 876,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR,

sisendkäibemaks 42 843,80 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 120 EUR.

Enammakstud käibemaks 25 967,01 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 300 345,65 EUR,

käibemaks sellest 60 069,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR,

sisendkäibemaks 44 846,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 216 081,72 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 15 222,72 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 41 189,73 EUR;

03.2011 deklaratsioon esitatid 20.04.2011 – käive summas 157 064 EUR, käibemaksu summas

sellest 31 412,80 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR,

sisendkäibemaks 18 677,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 50 EUR. Tasumisele

kuuluv käibemaks 12 735,36 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 269 432,76 EUR,

käibemaks sellest 53 886,55 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR,

sisendkäibemaks 23 560,92 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 418,76 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 30 325,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 17 590,27 EUR;

04.2011 deklaratsioon esitatud 20.05.2011 – käive summas 114 436,98 EUR, käibemaksu

summas sellest 22 887,40 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR,

sisendkäibemaks 35 383,64 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud

käibemaks 12 496,24 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 236 866,26 EUR, käibemaks sellest

47 373,25 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR, sisendkäibemaks 25

616,29 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 429,28 EUR ning tasumisele kuuluv

käibemaks 21 756,96 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 34 253,21 EUR;

05.2011 deklaratsioon esitatud 20.06.2011 – käive summas 112 779,65 EUR, käibemaksu

summas sellest 22 555,93 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR,

sisendkäibemaks 31 568,85 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 36 811,80 EUR.

Enammakstud käibemaks 9 012,92 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 136 852,95 EUR,

käibemaks sellest 27 370,59 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR,

sisendkäibemaks 15 756,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 60 885,10 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 11 613,75 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 20 626,67 EUR;

06.2011 deklaratsioon esitatud 20.07.2011 (deklaratsioon on tühistatud 19.08.2011) – käive

summas 70 790,66 EUR, käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav

käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 7 572,17 EUR ja ühendusesisene soetamine

summas 70 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 6 585,96 EUR. Tegelikkuses oli käive summas

143 386,94 EUR, käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas

4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72

666,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud

käibemaksu summas 7 263,16 EUR;

06.2011 deklaratsioon esitatud 19.08.2011 (parandus) – käive summas 70 790,66 EUR,

käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28

EUR, sisendkäibemaks 8 608,97 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 70 EUR.

Tasumisele kuuluv käibemaks 5 549,16 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 143 386,94 EUR,

käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR,

sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72 666,28 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 8 299,96 EUR;

07.2011 deklaratsioon esitatud 20.08.2011 – käive summas 93 731,55 EUR, käibemaksu

summas sellest 18 746,31 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR,

sisendkäibemaks 8 462,89 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 180 EUR. Tasumisele

kuuluv käibemaks 10 283,42 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 108 020,09 EUR,

käibemaks sellest 21 604, 02 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR,

sisendkäibemaks 3 282,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 14 468,54 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 18 321,55 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 8 038,13 EUR;

08.2011 deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 96 360,66 EUR, käibemaksu

summas sellest 19 272,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR,

sisendkäibemaks 31 980,12 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 145 EUR.

Enammakstud käibemaks 12 707,99 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 218 226,83 EUR,

käibemaks sellest 43 645,37 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR,

sisendkäibemaks 25 007 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 011,17 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 18 638,37 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 31 346,35 EUR;

09.2011 deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 12 603,96 EUR, käibemaksu

summas sellest 2 520,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR,

sisendkäibemaks 11 294,49 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud

käibemaks 8 773,70 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 43 014,84 EUR, käibemaks sellest

8 602,97 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR, sisendkäibemaks 10

165,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 30 410,88 EUR ning enammakstud

käibemaks 1 562,47 EUR Seega suurendati alusetult enammakstud käibemaksu summas 7

211,23 EUR;

10.2011 deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (deklaratsioon on tühistatud 22.11.2011) – käive

summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga

maksustatav käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 32 439,71 EUR ja ühendusesisene

soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR. Tegelikkuses oli

käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav

käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine

summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult

mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75.EUR;

10.2011 deklaratsioon esitatud 22.11.2011 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud

28.12.2011) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0%

määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 32 439, 71 EUR ja

ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR.

Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0%

määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja

ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66

EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75 EUR;

10.2011 deklaratsioon esitatud 28.12.2011 (parandus) – käive summas 116 993,10 EUR,

käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87

EUR, sisendkäibemaks 35 759,71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR.

Enammakstud käibemaks 12 361,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR,

käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR,

sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

13 224,75 EUR;

11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 110 505 EUR, käibemaksu summas

sellest 22 101 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks

41 179,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 220 EUR. Enammakstud käibemaks 19

078,47 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 222 854,82 EUR, käibemaks sellest 44 570,96

EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks 37 468,86

EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 569,82 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks

7 102,10 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 26 180,57 EUR;

12.2011 deklaratsioon esitatud 20.01.2012 - käive summas 160 396,91 EUR, käibemaksu

summas sellest 32 079,38 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR,

sisendkäibemaks 33 642,16 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 150 EUR.

Enammakstud käibemaks 1 562,78 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 290 524,07 EUR,

käibemaks sellest 58 104,81 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR,

sisendkäibemaks 41 604,65 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 130 277,16 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 16 500,16 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 18 062,94 EUR;

01.2012 deklaratsioon esitatud 19.02.2012 – käive summas 106 584,51 EUR, käibemaksu

summas sellest 21 316,90 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR,

sisendkäibemaks 21 316,90 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 694,15 EUR.

Enammakstud käibemaks 20 598,28 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 233 355,03 EUR,

käibemaks sellest 46 671,01 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR,

sisendkäibemaks 40 949,77 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 127 464,67 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 5 721,24 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

26 319,51 EUR;

02.2012 deklaratsioon esitatud 19.03.2012 (deklaratsioon on tühistatud 20.06.2012) – käive

summas 0 EUR, käibemaksu summas sellest 0 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0

EUR, sisendkäibemaks 0 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud

käibemaks 0 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 0 EUR. Tegelikkuses oli käive summas

103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas

0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR

ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 7 915,95 EUR;

02.2012 deklaratsioon esitatud 20.06.2012 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud

17.07.2012) - käive summas 84 816,58 EUR, käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0%

määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja

ühendusesisene soetamine summas 110 EUR. Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR.

Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0%

määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja

ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95

EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 10 762,04 EUR;

02.2012 deklaratsioon esitatud 17.07.2012 (parandus) – käive summas 84 816,58 EUR,

käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29

EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 110 EUR.

Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR,

käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29 EUR,

sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

10 762,04 EUR;

Sel viisil esitati ajavahemikul 21.02.2011 – 17.07.2012 OÜ Xxxx nimelt maksustamisperioodil

jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 e-maksuameti kaudu käibemaksudeklaratsioonides

valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeris sisendkäibemaksu 401 532,52 EUR, millest 301

868,20 EUR rohkem, kui on seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendas tasumisele

kuuluvate käibemaksu 153 717,90 EUR ning tekitas (140 939,07 EUR) ja suurendas (7 211,23

EUR) enammakstud käibemaksu summas 148 150,30 EUR, millisest summast 143 008,51 EUR

tasaarveldati. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja

sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes sellega alates 01.05.2004.a.

kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega)

nõudeid;

- § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma

maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse

maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma

käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,

säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele

vastavaid arveid.

- § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;

- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma

maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud

käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud

§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud

maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama

maksustamisperioodi sisendkäibemaks;

- § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;

- § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või

teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

- § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa

käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.

Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel

arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel

varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.

Samuti J M koos O Ki, E Si ja D Riga aitas kaasa OÜ-le Xxxx ja OÜ Xxxx xxxxle I Pile

ajavahemikul 09.02.2011 kuni 04.05.2011; 04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni

10.08.2012 valeandmete esitamisele osaühingu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku

kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksuperioodide jaanuar

2011 kuni aprill 2011, juuni 2011 kuni veebruar 2012, aprill 2012 kuni juuli 2012.a. kohta jättes

arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt.

Deklaratsioonid esitati läbi e-maksuameti kasutades selleks vahendina OÜ Xxxx

raamatupidamisega tegelevat isikut I A´t. Nimelt OÜ Xxxx arvelduskontolt OÜ Xxxx AS Xxxx

arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole

xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx ja OÜ

Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx teostatud ülekanded/väljamaksed ei ole täielikult seotud

OÜ Xxxx majandustegevusega ja seega ei ole need täielikult käsitletavad ettevõtlusega seotud

kuludena, kuna OÜ Xxxx ei soetanud kaupu tegelikult OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx vaid EL

Ühendusse kuuluvates riikides asuvatest ettevõtetest oste. OÜ Xxxx tegi AS Xxxx

arvelduskontolt xxxx OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx majandustegevusega mitteseotud

väljamakseid. Eelnimetatud väljamaksete ja kauba tegeliku soetushinna vahe kuulub

maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu tulumaksuseaduse (kehtib

alates 01.01.2000.a) § 51 lg 2 p 3 tähenduses ja seega jäeti deklareerimata ja tasumata

tulumaksu:

09.02.2011 esitatud 2011.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 27 051,81 EUR (101 766,35 X 21/79)

07.03.2011 esitatud 2011.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 188,11 EUR (34 564,81 X 21/79)

05.04.2011 esitatud 2011.a märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 487,95 EUR (35 692,78 X 21/79)

04.05.2011 esitatud 2011.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 28 443,35 EUR (107 001,19 X 21/79)

04.07.2011 esitatud 2011.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 3 194,70 EUR (12 018,15 X 21/79)

05.08.2011 esitatud 2011.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 357,42 EUR ( 38 963,61 X 21/79)

02.09.2011 esitatud 2011.a augustikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 461,31 EUR (16 783,04 X 21/79)

02.10.2011 esitatud 2011.a septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 12 774,01 EUR (48 054,60 X 21/79)

10.11.2011 esitatud 2011.a oktoobrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 763,87 EUR (40 492,67 X 21/79)

07.12.2011 esitatud 2011.a novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 916,08 EUR (7 208,12 X 21/79)

10.01.2012 esitatud 2011.a detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 348,93 EUR 16 360,28 X 21/79)

07.02.2012 esitatud 2012.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 007,38 EUR (26 361,08 X 21/79)

07.03.2012 esitatud 2012.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 387,34 EUR (16 504,74 X 21/79)

04.05.2012 esitatud 2012.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 435,28 EUR (27 970,81X 21/79)

11.06.2012 esitatud 2012.a maikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 317,00 EUR (27 525,84 X 21/79)

10.07.2012 esitatud 2012.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 181,49 EUR (4 444,64 X 21/79)

10.08.2012 esitatud 2012.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 525,18 EUR (1 975,69 X 21/79)

kokku summas 149 841,21- EUR, kuna TMS § 4 lg 1-1 p 1 kohaselt tulumaksu määr 21%,

residendist juriidilise isiku poolt ettevõtlusega mitteseotud kulude puhul jagatakse maksustav

summa enne maksumääraga korrutamist 0,79. Samuti TMS § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja

kohustatud kandma TMS § 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu-ja Tolliameti

pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Süüteo

toimepanemise ajal oli J Mi tegevus kvalifitseeritav KarS § 389¹ lg 1, 3 - § 22 lg 3 ja § 3892 lg

1, 3 - § 22 lg 3 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt.

Seega J M, aitas I Pile ja OÜ-le Xxxx kaasa valeandmete esitamisele OÜ Xxxx

käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse

ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksukohustuse vähendamise ning

tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata

käibemaksuna 153 717,90 EUR, tulumaksuna 149 841,21 EUR ning mille tulemusel

tekitati (140 939,07 EUR) ja suurendati (7 211,23 EUR) alusetu käibemaksu tagastusnõue

summas kokku 148 150,30 EUR, ning pani seega toime KarS § 389¹ lg 1, 3 - § 22 lg 3 ja §

3892 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 389¹ lg 2, 3 § 22 lg 3 (RT I,

23.12.2014, 16) järgi. KarS § 121 lg 3 kohaselt on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab

400 000 eurot.

Samuti süüdistatakse J Mit selles, et tema olles OÜ Xxxx (reg.kood xxxx,

käibemaksukohustuslane alates 01.07.1998 KMKR nr xxxx, ajavahemikul 29.08.1997 -

15.09.2011 xxxx I P, alates 16.09.2011 xxxx N M, juriidiline aadress Xxxx) tegelik juht koos

N Miga ning O Ki ja E Si kaasabil, esitas valeandmeid OÜ Xxxx maksudeklaratsioonides.

Nimelt, N M, olles osaühingu xxxx, kes lähtudes äriseadustiku § 180 lg 1 ja § 183 esindab ja

juhib osaühingut ning korraldab osaühingu raamatupidamist, ning lähtudes maksukorralduse

seaduse § 8 lg 1 (RT I 2002, 26, 150) on kohustatud tagama maksuseadustest tulenevate

rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, ja J M, olles ettevõtte

tegelik juht, kasutades selleks vahendina OÜ Xxxx raamatupidamisega tegelevat isikut I A´t,

esitasid ajavahemikul 20.09.2011 - 13.01.2012 maksustamisperioodi august-november 2011.a

kohta valeandmeid osaühingu käibedeklaratsioonides eesmärgiga vähendada osaühingu

maksukoormust ning alusetult tekitada ja suurendada tagastamisnõudeid, mille tulemusel on

alusetult tagastatud ja tasaarveldatud 281 995,73 € ehk suurele kahjule vastav summa. Nimelt

on Xxxx OÜ maksukohustuslane Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 6 lg 1 p 1

tähenduses, kes on kohustatud MKS § 6 lg 2 alusel tagama seadusega sätestatud tingimustel ja

korras maksude maksmise ning teiste, rahaliste ja mitterahaliste kohustustuste täitmise. Samuti

OÜ Xxxx olles alates 01.05.2004 jõustunud käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 11 lg 1, §

13 lg 1, § 20 lg 1, 3 ja § 29 lg 1 sätestatu alusel vastutav ettevõtluse tulemusena tekkivalt käibelt

käibemaksu

arvestamise,

tasumisele

kuuluva

käibemaksusumma

arvutamise,

käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest – esitati valeandmeid

käibedeklaratsioonides. Selleks J M omades eelnevaid sidemeid ja kontakte Läti metallitootjaga

Xxxx SIA (xxxx A P) leppis N Miga kokku näilike tehingute ahelas, mille kohaselt OÜ Xxxx

soetab toormetalli – silikoonimetalli ja alumiiniumkangid 20%-lise käibemaksu määraga

variettevõttelt OÜ Xxxx. OÜ Xxxx soetab toormetalli samuti 20 %-lise käibemaksumääraga

teiselt variettevõttelt OÜ-lt Xxxx, milline omakorda soetab toormetalli 0 %-lise maksumääraga

Läti ettevõtetelt SIA-lt Xxxx, SIA-lt Xxxx, millised ettevõtted on SIA Xxxx toodete vahendajad

ja SIA-lt Xxxx (direktor T P, kes on A P abikaasa). Samuti lepiti kokku, et peale kauba jõudmist

OÜ-sse Xxxx müüakse toormetall 0 %-lise käibemaksumääraga Euroopa Liidu riikides

asuvatele ettevõtetele. Sellise näiliku tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx ühelt poolt soetab

kauba 20 %-lise käibemaksumääraga ja teiselt poolt müüb sama kauba Euroopasse 0%-lise

käibemaksumääraga tekkis OÜ-l Xxxxs variettevõtte OÜ Xxxx fiktiivsete arvete alusel õigus

alusetult riigilt tagasi küsida kauba soetamise tasutud käibemaksusummad. Samuti lepiti kokku,

et J M kindlustab variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete, so tegelikkusele

mittevastavate arvete koostamise ja esitamise alumiiniumkangide ja silikoonmetalli müügi

kohta. Selliselt kasutati kõnealuses maksupettuse skeemis J Mi poolt organiseeritud

variettevõtteid:

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 15.10.2003, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

16.02.2005 kuni 1.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx)

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 29.12.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

01.07.1994 kuni 15.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 28.04.2011 kuni 27.06.2012, juriidiline

aadress Xxxx.)

Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija

OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku

kontrolli varifirmade tegevuse üle. J.Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete

OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks.

Peale selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid,

samuti andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile teostada varifirmade pangakontodele laekunud

summade liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmist ning sularahas väljavõtmiseks. E

S, omades raamatupidamisfirmat OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi O Ki, sõlmis

lepingud ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidamisteenuste osutamise kohta,

korraldas nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks

raamatupidaja O Ft. Samuti E S, olles ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni

19.10.2011, võimaldas J.Mil ja O.Kil kasutada nimetatud firma arveldusarvet ning edaspidi

vormistas selle ettevõtte xxxx J Mi, andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx maksupettuse

skeemis. Nimelt, OÜ Xxxx poolt varifirma OÜ Xxxx kontole arvete alusel ülekantud summad

võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxx. Samuti kasutati selleks varifirma

OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale segunemist läbi AS Xxxx sularahana O Ki, J Mi ja E Si

poolt välja võeti. Tegelikkuses ei olnud variettevõtted OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx kauba müüjad.

Faktiliselt soetas OÜ Xxxx ajavahemikus august-oktoober 2011.a alumiiniumkangid otse SIA

Xxxx kauba vahendusfirmadelt SIA-lt Xxxx ja SIA-lt Xxxx ning silikoonmetalli SIA-lt Xxxx.

SIA Xxxx tegeles Lätis alumiiniumkangide tootmisega ning ta olid olemas oma toodete

turustamiseks kliendid Euroopas. Kuid selleks, et OÜ-l Xxxx tekiks võimalus riigilt

käibemaksu tagasi küsida leppis J M eelnevalt kokku SIA Xxxx xxxxga A Pga toormetalli ostu

osas Eesti ettevõtte OÜ Xxxx jaoks läbi variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ning kauba edasi

müügi osas SIA Xxxx klientidele Euroopas. Kauba edasi müümiseks EL ettevõtetele Xxxx,

Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx leppis N M nimetatud ettevõtete esindajatega kokku

kauba hinna ja tarne ajad ning koostas OÜ Xxxx nimelt müügiarved 0 %-lise

käibemaksumääraga. Samuti tegi ta J Mi poolt organiseeritud OÜ Xxxx fiktiivsete arvete alusel

ülekanded OÜ Xxxx AS Xxxx kontolt nr xxxx ja AS Xxxx kontolt nr xxxx OÜ Xxxx AS Xxxx

kontole nr xxxx Selliselt variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse tegelik eesmärk oli anda

võimalus äriühingul OÜ Xxxx ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste

soetamisel tasutud käibemaks) mahaarvamise õigust vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3,

vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada tagastamisele kuuluvaid enammakstud

käibemaksusummasid ning luua alusetult tagastamisnõudeid. OÜ Xxxx raamatupidamises

kajastasid N M ja J M maksustamisperioodil august-november 2011.a OÜ Xxxx fiktiivseid

arveid kogusummas 1 640 476,8 eurot (sh käibemaks 281 995,73 eurot). N M ja J M kajastasid

OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12.

real tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes

sellega 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31 lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi,

kuna

äriühingu

nimelt

Maksu-ja

Tolliametile

e-maksuameti

kaudu

esitatud

käibedeklaratsioonides kajastati alusetult soetamist äriühingult OÜ Xxxx – kaupade näol,

millised tegelikkuses ei pärinenud nimetatud riiulifirmalt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu

vahetult ühendusesisestelt hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le

rakendada pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada

sellelt nii tasumisele kuuluv käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka

sisendkäibemaks ja deklareerida see KMD 5. real. Nimelt:

08.2011.a deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 1 856,67 eurot,

käibemaksusumma sellest 371,33 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 419 562 EUR,

sisendkäibemaks 81 295,10 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 1 000 EUR.

Enammakstud käibemaks 80 923,77 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 397 484 eurot,

käibemaks sellest 79 496,8 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 419 562 EUR,

sisendkäibemaks 80 227,10 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 398 484 EUR ning

enammakstud käibemaks 358,97 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 80

564,80 eurot;

09.2011.a deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 11 463,33 eurot,

käibemaksusumma sellest 2 292,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 406 063 EUR,

sisendkäibemaks 79 463,49 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 11 250 EUR

Enammakstud käibemaks 77 170,82 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 392 455,33 eurot,

käibemaks sellest 78 491,07 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 406 063 EUR,

sisendkäibemaks 78 599,49 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 392 242 EUR ning

enammakstud käibemaks 108,42 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 77

062,40 eurot;

10.2011.a deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (tühistatud 13.01.2012) – käive summas 66 163,33

eurot, käibemaksu summa sellest 13 232,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614

553 EUR, sisendkäibemaks 119 350,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 15 250

EUR. Enammakstud käibemaks 106 118,26 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 654 971,33

eurot, käibemaks sellest 130 994,27 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR,

sisendkäibemaks 118 006,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 587 458 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 12 987,34 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 119 105,60 eurot;

10.2011.a deklaratsioon esitatud 13.01.2012 – käive summas 82 763,33 eurot,

käibemaksusumma sellest 16 552,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553

EUR, sisendkäibemaks 119 350,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 15 250 EUR.

Enammakstud käibemaks 102 798,26 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 654 971,33 eurot,

käibemaks sellest 130 994,27 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR,

sisendkäibemaks 118 006,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 587 458 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 12 987,34 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 115 785,60 eurot;

11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 20.12.2011) – käive summas 113 357,90

eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168

760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR.

Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot,

käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,

sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning

enammakstud käibemaks 185,70 eurot Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8

582,93 eurot;

11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 09.01.2012) – käive summas 113 357,90

eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168

760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR.

Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot,

käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,

sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning

enammakstud käibemaks 185,70 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8

582,93 eurot;

11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 113 357,90 eurot, käibemaksu

summas sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,

sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud

käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot, käibemaks sellest

22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 22

857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR .ning enammakstud

käibemaks 185,70 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 582,93 eurot;

Sel viisil esitasid OÜ Xxxx xxxx N M ja tegelik juht J M maksustamisperioodil august-

november 2011.a e-maksuameti kaudu OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides valeandmeid ja

nimelt, real 5 deklareeriti sisendkäibemaksu 311 549,72 eurot, millest 281 995,73 eurot rohkem

kui seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 12

987,34 eurot võrra ning tekitati (102 798,26 eurot) ja suurendati (166 210,13 eurot)

enammakstud käibemaksu summas 269 008,39 eurot. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele

kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes

sellega alates 01.05.2004.a kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate

muudatuste ja täiendustega) nõudeid:

- § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma

maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse

maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma

käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,

säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele

vastavaid arveid;

- § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;

- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma

maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud

käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud

§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud

maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama

maksustamisperioodi sisendkäibemaks;

- § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;

- § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või

teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohaselt arve alusel.

- § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa

käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.

Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel

arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel

varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.

13.01.2012 esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu tagastustaotluse summas 8 000 eurot, mis

tagastati 03.02.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole xxxx. 17.04.2012

esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu tagastustaotluse summas 79 000 eurot, mis tagastati

17.04.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole xxxx. Ülejäänud summast 2

333,43 eurot (768,63 + 1564,80) tasaarveldati ning 179 860,66 eurot (77062,40+102798,26)

tagastamine peatati maksuhalduri poolt. Süüteo toimepanemise ajal oli J Mi tegevus

kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 1 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt.

Seega J M koos N Miga esitas OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides teadvalt valeandmeid

maksukohustuse vähendamise ja tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil,

mille tulemusel jäi laekumata 281 996 EUR, millega pani toime KarS § 3892 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 389¹ lg 1 (RT I, 23.12.2014, 16)

järgi.

Samuti süüdistatakse J Mit, et tema olles OÜ Xxxx xxxx, O Ki ja E S kaasabil, esitas

valeandmeid OÜ Xxxx maksudeklaratsioonis.

Nimelt, J M, olles alates 18.11.2011.a OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane

alates 19.10.2011 kuni 01.02.2012.a KMKR nr xxxx, ajavahemikul 22.08.2011 kuni

18.11.2011 xxxx E S, juriidiline aadress Xxxx) xxxx, kes lähtudes äriseadustiku §-de 180 lg 1

ja 183 esindab ja juhib osaühingut ning on korraldab osaühingu raamatupidamist ning lähtudes

maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 (RT I 2002, 26, 150) on kohustatud tagama maksuseadustest

tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, esitas

20.03.2012 e-maksuameti kaudu läbi kuritegeliku ühenduse liikme E S maksuperioodi

valeandmeid osaühingu november 2011.a käibedeklaratsiooni parandusdeklaratsioonis

eesmärgiga vähendada osaühingu maksukoormust ning tekitada alusetu tagastusnõude, mille

tulemusel vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 24 640 eurot võrra ning tekitati alusetu

tagastusnõue 30 660 eurot. OÜ Xxxx 2011.a. novembrikuu käibedeklaratsioon oli eelnevalt

esitatud 09.01.2012 – käive summas 123 200 eurot, käibemaksusumma sellest 24 640 eurot ja

sisendkäibemaks 0 eurot. Tasumisele kuuluv käibemaks 24 640 eurot. Hiljem, J M, O K ja E S

leppisid eelnevalt kokku novembrikuu 2011 parandusdeklaratsiooni esitamises. Selleks koostas

J M ise või lasi koostada fiktiivsed, so tegelikkusele mittevastavad arved toormetalli CU katoodi

müügi kohta. Selleks kasutati J Mi poolt organiseeritud variettevõtet OÜ Xxxx (reg.kood xxxx,

asutatud

25.11.2009;

käibemaksukohustuslaseks

registreeritud

alates

30.03.2010

registreerimisnumbriga xxxx, xxxx J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress Xxxx, Harju

Maakohtu 10.01.2012 kohtumäärusega OÜ Xxxx on välja kuulutatud pankroti) ning koostati

OÜ Xxxx fiktiivsed toormetalli - CU katoodi müügiarved OÜ-le Xxxx, millised O K edastas E

S´ile OÜ Xxxx raamatupidamises kajastamiseks ning parandusdeklaratsiooni esitamiseks.

Tegelikkuses toormetalli tehinguid ei toimunud, kaupu ei liikunud ning kauba eest ei tasutud.

Variettevõtte OÜ Xxxx tegevuse tegelik eesmärk oli anda võimalus äriühingul OÜ Xxxx

ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaks)

mahaarvamise õigus vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3 ja seeläbi tekitada alusetu

tagastusnõue. Sellisel viisil kajastas J M OÜ Xxxx maksustamisperioodil november 2011.a oma

raamatupidamises OÜ Xxxx fiktiivseid toormetalli arveid kogusummas 331 800 eurot (sh

käibemaks 55 300 eurot).

Samuti kajastas ta OÜ Xxxx raamatupidamises alusetult pöördmaksustatud metallijäätmete

soetust OÜ-lt Xxxx kokku summas 1 378 440 eurot (sh käibemaks 229 740 eurot) ning CU

katoodide müüki OÜ-le Xxxx summas 147 840 eurot (sh käibemaks 24 640 eurot), sest

tegelikkuses nimetatud tehinguid ei toimunud. Selliselt kajastas J M E S ja O Ki kaasabil OÜ

Xxxx käibedeklaratsioonis alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real

tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega

01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 29 lg 1 ja 3 ettenähtud kohustusi, kuna äriühingu

nimelt

Maksu-ja

Tolliametile

e-maksuameti

kaudu

esitatud

käibedeklaratsiooni

parandusdeklaratsioonis kajastati alusetult soetamist äriühingult OÜ Xxxx – kaupade näol,

millised tegelikkuses ei eksisteerinud ning millest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat

käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seadusega sätestatud korras. Samuti kajastas ta

alusetult andmeid KMD real 1, 4, 5 ja 7.1 OÜ-le Xxxx müügi ja OÜ-lt Xxxx vanametalli soetuse

andmete näol. Valeandmeid sisaldav 11.2011.a deklaratsioon on esitatud 20.03.2012 järgmiste

andmetega – käive summas 1 271 900 eurot, käibemaksusumma sellest 254 380 eurot ja

sisendkäibemaks 285 040 eurot. Enammakstud käibemaks 30 660 eurot. Tegelikkuses oli käive

summas 123 200 eurot, käibemaks sellest 24 640 eurot ja sisendkäibemaks 0 eurot ning

tasumisele kuuluv käibemaks 24 640 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu kokku

vastavalt 55 300 eurot; Sel viisil esitati OÜ Xxxx nimel maksustamisperioodil november 2011.a

e-maksuameti kaudu käibedeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeriti

sisendkäibemaksu 285 040 eurot, millest 55 300 eurot rohkem kui seadusega lubatud maha

arvata, ning sellega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 24 640 eurot võrra ning tekitati

alusetu käibemaksu enammakse summas 30 660 eurot. Sellest tulenevalt ei arvutatud

tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras,

rikkudes sellega alates 01.05.2004.a kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos

hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid:

- § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma

maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse

maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma

käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,

säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele

vastavaid arveid;

- § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;

- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma

maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud

käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud

§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud

maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama

maksustamisperioodi sisendkäibemaks;

- § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;

09.04.2012 maksuhaldur alustas kontrolli OÜ Xxxx käibemaksu arvestamise ja deklareerimise

õigust maksuperioodil 2011 novembrikuu ning enammakse tagastamine peatati maksuhalduri

poolt, mistõttu jäi kuritegu toimepanijatest mitteolenevatel asjaoludel lõpule viimata. Süüteo

toimepanemise ajal oli J Mi tegevus kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 1 - § 25 järgi (RT I 2010,

22, 108).

Seega J M esitas OÜ Xxxx käibedeklaratsioonis valeandmeid, mille tulemusel vähendati

tasumisele kuuluvat käibemaksu 24 640 eurot võrra ja tekitati alusetu käibemaksu

tagastusnõue summas 30 660 EUR, kokku esitati valeandmeid seega summas 55300 eurot,

millega pani toime KarS § 3892 lg 1 - § 25 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 389¹ lg 1 - § 25 (RT I,

23.12.2014, 16) järgi.

Samuti J Mit süüdistatakse koos I Piga rahapesus, mis seisnes selles, et tema eelneval

kokkuleppel I Piga varjas Läti vabariigi territooriumil kuritegeliku ühenduse poolt toimepandud

maksukuriteost, so kuritegelikust tegevusest, saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja tegelikku

omanikku.

Nimelt, J M olles Lätis registreeritud äriühingu SIA Xxxx tegelik juht pani alates 2011 aasta

jaanuarist kuni novembrini kuritegeliku ühenduse liikmena toime maksukuritegusid Läti

vabariigi territooriumil ja teenis seeläbi kuritegelikku tulu. Selline J Mi poolne tegevus on

käsitletav kuritegeliku tegevusena Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

mõistes ja selle tulemusena saadud vara- raha vähemalt 510 500 eurot kuritegeliku tegevuse

tulemusena saadud vara. Selleks, et varjata oma kuritegeliku tegevuse teel saadud vara päritolu

ja tegelikku omanikku ning selleks, et raha legaalselt käibesse tuua, muundas J M seda

järgnevalt: Raha, mis on eelnevalt kantud SIA Xxxx kontodelt nr xxxx ja nr xxxx J Mi kontroll

all oleva Läti varifirma SIA Xxxx kontodele xxxx ja nr xxxx, kandis J M edasi oma endise

abikaasa J S I M AS Xxxx asuvale pangakontole nr xxxx. Nimetatud arvelduskonto avas J S I

M 17.10.2011 AS Xxxx J Mi palvel ning sõlmis pangakontol ülekannete tegemiseks

internetipanga lepingu, misjärel loovutas ta pangakonto kasutamisõiguse koos PIN

kalkulaatoriga J Mile. Edasi, J M, eelneval kokkuleppel I Piga, kandis J S E M Xxxx

arvelduskontol olevad rahasummad kokku 500 000 eurot edasi I Pi nimele xxxx Xxxx pangas

(endine xxxx) olevale arvelduskontole nr xxxx (mis vastab endise xxxx panga kontole numbriga

xxxx ning, mis kuulub I Pile, I Ple ja I P). 20.10.2011 xxxx Xxxx pangas olevalt kontolt nr

xxxx kanti 30 002,50 eurot J Mi palvel tagatisraha J A G G –le kinnisvara tehingu tagamiseks.

21.11.2011 võeti kontolt nr xxxx 423 345 eurot välja tšekkide ja talongide alusel ning 40 000

eurot kanti I Pile. Samal päeval so 21.11.2011 soetasid I P, I P ja I P kaasomanikena kinnistu

xxxx asukohaga aadressil xxxx (xxxx), mille tegelikuks omanikuks sai eelneval kokkuleppel I

Piga tegelikult J M. Selliselt J M koos I Piga varjates raha kuritegelikku päritolu ja tegelikku

omanikku pani toime rahapesu suures ulatuses.

Eeltoodud tegevus on käsitletav rahapesuna alates 28.01.2008 jõustunud Rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse § 4 lg 1 p 1 ja 2 tähenduses: „Rahapesu on kuritegeliku

tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara:

1) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või

varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine;

2) muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või

hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud

isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest.“

J Mi eesmärk oli varjata raha kuritegelikku päritolu ja selle tegelikku omanikku.

Eelkirjeldatud tegudega varjas J M koos I Piga kuriteo tulemusena saadud vara päritolu ja tegi

toiminguid kuriteo tulemusena saadud varaga suures ulatuses, muundas kuriteo tulemusel

saadud vara ja sooritas sellega ülekandeid ning tehes tehinguid eesmärgiga varjata vara

tegelikku omanikku ja selle ebaseaduslikku päritolu.

Seega pani J M koos I Piga toime rahapesu suures ulatuses (500 000 eurot) ja grupi poolt,

so KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt KarS RS §-le 8 punktile 2 oli kuriteo toimepanemise ajal tegemist suure kahjuga siis,

kui see ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2011 oli kehtiva palga

alammäär 278 eurot. Seega 2011 oli tegemist suure kahjuga siis, kui see ületas 27800 eurot.

Käesoleval hetkel on suur kahju KarS § 121 järgi siis kui see ületab 40 000 eurot.

1.1.6. O Ki süüdistus

O Ki süüdistatakse selles, et tema koos J Mi ja E Siga kuulusid kuritegelikku ühendusse, mille

tegevus ajavahemikus jaanuar 2011 – veebruar 2012 oli suunatud maksupettuste

toimepanemisele Eesti ja Läti territooriumil.

Nimelt, O K koos J Miga ja E Siga organiseerisid Eestis, Lätis ja Bulgaarias vari- ja

puhverfirmade soetamise ja/või asutamise ning nende tegevuse korraldamise. Kuritegeliku

ühenduse kontrolli all olid järgmised Eesti variettevõtted:

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 25.11.2009; käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

30.03.2010 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress Xxxx,

Harju Maakohtu 10.01.2012 kohtumäärusega OÜ Xxxx on välja kuulutatud pankrott)

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 15.10.2003, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

16.02.2005 ja kustutati 1.11.2011, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx, Harju

Maakohtu kohtumäärusega 25.09.2012 on OÜ Xxxx kandemäärus tühistatud ja ettevõte

kustutatud äriregistrist 25.03.2013)

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 29.12.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

01.07.1994 ja kustutati 15.11.2011, xxxx O K alates 28.04.2011 kuni 27.06.2012, juriidiline

aadress Xxxx, Harju Maakohtu 21.06.2012 kohtumäärusega lõpetati

OÜ Xxxx

pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu)

Xxxx OÜ (reg.kood xxxx, asutatud 26.09.2011, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

05.10.2011 kuni 18.05.2012, .xxxx O K alates 11.10.2011, juriidiline aadress Xxxx, Harju

Maakohtu 09.08.2012 kohtumäärusega OÜ-le Xxxx on välja kuulutatud pankrott)

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 25.08.2011, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

18.10.2011 registreerimisnumbriga xxxx, asutaja E S, alates 25.08.2011 kuni 02.04.2012

osanik E S, alates 02.04.2012 kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 25.08.2011 kuni

26.03.2012 xxxx E S, alates 26.03.2012 kuni 09.07.2012 xxxx O K ja J M, alates 09.07.2012

kuni käesoleva ajani xxxx A K, alates 25.08.2011 kuni 26.03.2012 juriidiline aadress: Xxxx,

alates 26.03.2012 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx)

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 22.08.2011, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

19.10.2011 kuni 02.02.2012, asutaja E S, alates 22.08.2011 kuni 03.04.2012 osanik E S, alates

03.04.2012 kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 22.08.2011 kuni 18.11.2011 xxxx E S,

alates 18.11.2011 kuni käesoleva ajani xxxx J M, alates 22.08.2011 kuni 03.04.2012 juriidiline

aadress Xxxx, alates 03.04.2012 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx)

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 05.01.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

01.03.2011. kuni 09.05.2011, alates 12.06.1998 kuni 19.10.2011 osanik E S, alates 19.10.2011

kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 27.11.1997 kuni 01.02.2011 xxxx E S, alates

01.02.2011 kuni käesoleva ajani xxxx J M, alates 29.04.1999 kuni käesoleva ajani juriidiline

aadress Xxxx).

Kuritegeliku ühenduse kontrolli all olid järgmised Läti variettevõtted:

SIA Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 16.11.2010, alates 14.12.2010 xxxx J M (Eesti kodanik),

juriidiline aadress: xxxx)

SIA Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 18.03.2010, alates 14.12.2010 xxxx O K (Eestis elav

kodakondsuseta isik), juriidiline aadress xxxx)

SIA Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 28.03.2011, xxxx T B (Leedu kodanik), prokurist J M,

juriidiline aadress xxxx).

Kuritegeliku ühenduse kontrolli all oli järgmine Bulgaaria variettevõte:

Xxxx (reg.kood xxxx), osanik ja juhataja J M /Eesti kodanik/, juriidiline aadress xxxx).

Nimetatud ettevõtteid kasutati maksupettusskeemides, mis pandi toime Eestis ja Lätis, ning

nende ainukeseks eesmärgiks oli pakkuda erinevatele tegutsevatele äriühingutele Eestis ja Lätis

fiktiivseid arveid maksukohustuse vähendamiseks ja/või tagastusnõude tekitamiseks ning läbi

selle tegevuse kuritegelikku tulu teenimiseks.

Nimetatud konkreetsete isikutevaheliste ülesannete jaotusega grupis oli rollide jaotus

alljärgnev:

J M organiseeris ülal loetletud variettevõtete soetamist ning omades täielikku kontrolli nende

fiktiivse tegevuse üle, juhtis ja andis korraldusi O Kile, samuti isiklikult või O Ki kaudu – E

S`ile. Samuti J M, olles variettevõtte OÜ Xxxx xxxx, esindas nimetatud osaühingut, koostas ja

allkirjastas selle nimel dokumente, sõlmis raamatupidamisfirmaga OÜ Xxxx lepingu

raamatupidamisteenuste ostmise kohta, mille alusel raamatupidaja I A koostas ning esitas OÜ

Xxxx nimel maksudeklaratsioone. J M sõlmis raamatupidamisfirmaga SIA Xxxx lepingud

raamatupidamisteenuste osutamise kohta variettevõtetele SIA Xxxx ja SIA Xxxx. Koostas

dokumente, sealhulgas müügiarveid SIA Xxxx, SIA Xxxx, SIA Xxxx ja Xxxx nimel ning esitas

raamatupidaja S Z`le SIA Xxxx, SIA Xxxx, SIA Xxxx dokumente, mille alusel viimane koostas

ja esitas maksudeklaratsioone. Samuti J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele,

teostas varifirmade pangakontodele laekunud summade liikumist, st laekunud summade

edasikandmist. Muu hulgas kandis ta raha AS-le Xxxx, seejärel võttis välja sularahana. Selleks,

et raskendada tõe väljaselgitamist, J M kasutas maksupettuse skeemis OÜ Xxxx pangakontot,

mille kasutamiseks oli koostatud OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx vahel pangakonto

rendilepingud. Erinevatelt ettevõtetelt laekunud raha segunes OÜ Xxxx pangakontol, seejärel

osa rahast läks arvete tasumiseks, osa kanti AS Xxxx pangakontole, kust võeti sularahana välja.

Samal eesmärgil J M kasutas maksupettuse skeemis maksudeoptimeerimist, mille tulemusel

variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivse tegevuse tulemusena tekkinud

maksukohustus vähendati omakorda OÜ Xxxx fiktiivsete soetusarvetega. Selliselt lasus

maksukoormus variettevõttel OÜ Xxxx, kes küll deklareeris tasumisele kuuluvat käibemaksu,

kuid ei tasunud seda. Selle tulemusel OÜ-l Xxxx tekkis maksuvõlg 867 284,40 eurot. Kokku

on OÜ Xxxx teadaolevaid kohustusi summas 6 016 336,50 eurot ning Harju Maakohtu

10.01.2012 määrusega kuulutati välja OÜ Xxxx pankrott. Analoogselt Lätis, lasus

maksukoormus 2011-2012.a erinevatel perioodidel variettevõtetel SIA Xxxx ja SIA Xxxx,

millised ettevõtted deklareerisid tasumisele kuuluvat käibemaksu, kuid ei tasunud seda. Selle

tulemusel on maksuvõlad ettevõtetel SIA Xxxx 865 296,56 LT ja SIA Xxxx 2 354 337,10 LT,

lisaks sellele deklareeris SIA Xxxx enammakstud käibemaksu 163 699,38 LT. Samuti J M jagas

kuritegelikul teel saadud tulu. O K, olles variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja SIA

Xxxx xxxx, omas ülevaadet ettevõtete fiktiivse tegevuse üle, esindas nimetatud äriühinguid

Maksu-ja Tolliametis ning teistes asutustes, allkirjastas loetletud ettevõtete nimel dokumente,

kaasaarvatud müügiarveid. Samuti O K teostas variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivset

tegevust, millede juhatuste liige oli E S, allkirjastas arveid nende ettevõtete nimel. Vastavalt J

Milt saadud korraldustele O K andis E S`ile juhiseid ettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx,

OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidamisarvestuse kohta, kaasaarvatud maksudeklaratsioonide

koostamise ja esitamise kohta. Samuti sõlmis lepingu raamatupidamisfirmaga SIA Xxxx

variettevõtte SIA Xxxx raamatupidamisarvestuse pidamise kohta. Peale selle O K, omades

juurdepääsu variettevõtete pangakontodele, J Mi korraldusel, tegi rahaülekandeid variettevõtete

OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja SIA Xxxx nimel, samuti

tegeles raha väljaviimisega nende pangakontodelt. OÜ Xxxx pangakontolt raha väljaviimiseks

kanti see O Ki isiklikule kontole, kust ta selle sularahana välja võttis. Samuti, kandis ta OÜ

Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx pangakontodelt rahasummad üle AS-le Xxxx, kust ta selle

sularahana välja võttis. Samuti O K lasi valmistada oma allkirja pitsati ning andis selle

kasutamiseks J Mile. E S, olles OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx, loovutas enda poolt

soetatud ettevõtted J Mi ja O Kile. Samuti E S, olles raamatupidamisfirma OÜ Xxxx omanik ja

xxxx, sõlmis lepingud raamatupidamisteenuste osutamise kohta variettevõtetele OÜ Xxxx, OÜ

Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx, ning olles ettevõtte OÜ Xxxx omanik ja xxxx, sõlmis lepingud

raamatupidamisteenuste osutamise kohta variettevõtetele OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx. Sõlmitud

lepingute alusel OÜ Xxxx raamatupidaja O F pidas ettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx

raamatupidamist, koostas fiktiivseid müügiarveid ning esitas maksudeklaratsioone.

Raamatupidaja S S, kokkuleppel E S`iga, pidas ettevõtte OÜ Xxxx raamatupidamist ja koostas

fiktiivseid müügiarveid. Variettevõtetele OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegi

raamatupidamist isiklikult E S, samuti ta esitas maksudeklaratsioone nii ülalmainitud ettevõtete

nimel, kui ka OÜ Xxxx nimel. Peale seda E S võttis AS-st Xxxx välja sularaha, mis oli OÜ

Xxxx pangakontodelt ülekantud AS-le Xxxx pangakontole. Samuti E S hoidis oma kontoris

aadressil: xxxx kuritegeliku ühenduse raha.

Seega O K pani toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kolmest või

enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse

kuulumises, mille tegevus oli suunatud maksukuritegude, so KarS § 3891 ja KarS § 3892

järgi sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele.

Samuti süüdistatakse O Ki selles, et tema koos J Mi, E Siga ja D Riga aitas vaimselt, aineliselt

ja füüsiliselt kaasa OÜ-le Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane 01.11.1997.a KMKR

nr xxxx, juriidiline aadress Xxxx) ja OÜ Xxxx xxxxle ning tegevjuhile I Pile ajavahemikul

21.02.2011-17.07.2012 käibedeklaratsioonides ja ajavahemikul 09.02.2011 kuni 04.05.2011;

04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni 10.08.2012 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku

kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides valeandmete esitamisele.

Selleks, I P koos J Miga leppisid eelnevalt kokku näilike tehingute sõlmimises, mille kohaselt

OÜ Xxxx soetab toidukauba - kondenspiima, kala-, lihakonservide ja kalamarja 20%-lise

käibemaksu määraga variettevõttelt. Variettevõtted soetavad toidukauba omakorda 0 %-lise

maksumääraga Läti, Leedu, Prantsusmaa ja Saksamaa ettevõtetelt. Sellise näiliku

tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx soetab kauba 20 %-lise käibemaksumääraga, mitte otse

teistes EL riikides asuvatelt ettevõtetelt 0 %-lise käibemaksumääraga tekkis OÜ-l Xxxx

variettevõtete fiktiivsete arvete alusel õigus alusetult vähendada tasumisele kuuluvat

käibemaksu, suurendada tagastamisele kuuluvat enammakstud käibemaksu ja tekitada alusetu

tagastusnõue. Lisaks lepiti kokku, et selleks J M kindlustab variettevõtte, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx,

OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete, so tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise ja

esitamise kondenspiima, kala-, lihakonservide ja kalamarja müügi kohta. Seega kasutati

järgnevatel ajavahemikel J Mi poolt organiseeritud variettevõtteid:

ajavahemikul

01.01.2011

kuni

20.01.2011.a

OÜ

Xxxx

(reg.kood

xxxx,

käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 30.03.2010 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx

J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress Xxxx)

ajavahemikul

01.01.2011

kuni

27.04.2011.a

OÜ

Xxxx

(reg.kood

xxxx,

käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 16.02.2005 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx

O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx)

ajavahemikul

01.05.2011

kuni

27.10.2011.a

OÜ

Xxxx

(reg.kood

xxxx,

käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.07.1994 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx

O K alates 28.04.2011, juriidiline aadress Xxxx)

ajavahemikul 01.11.2011 kuni 29.02. 2012.a (kaasarvestatud) OÜ Xxxx (reg.kood xxxx,

käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 18.10.2011 registreerimisnumbriga xxxx,

asutaja E S, alates 25.08.2011 kuni 02.04.2012 osanik E S, alates 02.04.2012 kuni käesoleva

ajani osanik O K, alates 25.08.2011 kuni 26.03.2012 xxxx E S, alates 26.03.2012 kuni

09.07.2012 xxxx O K ja J M, alates 09.07.2012 kuni käesoleva ajani xxxx A K, juriidiline

aadress xxxx, lao asukoht: Xxxx, alates 26.03.2012 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress

Xxxx)

Rahaülekannete ning raha väljavõtmise jaoks kasutati ka OÜ-d Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud

05.01.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.03.2011. kuni 09.05.2011 nr

xxxx, alates 12.06.1998 kuni 19.10.2011 osanik E S, alates 19.10.2011 kuni käesoleva ajani

osanik O K, alates 27.11.1997 kuni 01.02.2011 xxxx E S, alates 01.02.2011 kuni käesoleva

ajani xxxx J M, alates 29.04.1999 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx).

Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija

OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku

kontrolli varifirmade tegevuse üle. Samuti omas J M täielikku kontrolli OÜ Xxxx ning OÜ

Xxxx üle. Nimelt asutas E S J Mi ja O Ki palvel OÜ Xxxx, mille ta koheselt loovutas nendele

kasutamiseks. J. Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx

ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis ta oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks. Peale

selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid, samuti

andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile varifirmade pangakontodele laekunud summade

liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmiseks ning sularahas väljavõtmiseks.

E S, omades raamatupidamisfirmasid OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi

O Ki, sõlmis OÜ Xxxx nimelt ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ning OÜ Xxxx nimelt

ettevõttega OÜ Xxxx lepingud raamatupidamisteenuste osutamiseks, misjärel korraldas ta

nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks OÜ Xxxx

ja OÜ Xxxx raamatupidajat O Ft ja OÜ Xxxx raamatupidajat S St. Sealhulgas koostasid

raamatupidajad E Si kontrolli all fiktiivsed kauba müügiarved OÜ-le Xxxx OÜ-de Xxxx, OÜ

Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt OÜ Xxxx töötaja M K saadetud andmete alusel. Samuti E S, olles

ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni 19.10.2011, võimaldas J.Mil ja O.Kil

kasutada nimetatud firma arveldusarvet andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx

maksupettuse skeemis. Variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx poolt OÜ

Xxxx pangakontole kantud raha segati ja võeti sularahas välja. Nimelt, OÜ Xxxx poolt

varifirmade OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx pangakontodele arvete alusel

ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxxi või läbi O

Ki pangakonto. Samuti kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale

segunemist läbi AS Xxxx ja/või O Ki pangakonto sularahana välja võeti. Välja võetud sularaha

tagastati I Pile. Tegelikkuses aga variettevõtted OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ei

olnud kauba müüjad. Faktiliselt OÜ Xxxx soetas ajavahemikul jaanuar 2011 kuni veebruar

2012.a kondenspiima otse Leedu ettevõttelt Xxxx, kalakonservid Läti ettevõttelt SIA Xxxx,

Leedu ettevõttelt Xxxx ja Poola ettevõttelt Xxxx, lihakonservid Prantsuse ettevõttelt Xxxx ja

Läti ettevõttelt SIA Xxxx ning kalamarja Saksamaa ettevõttelt Xxxx. Selleks tellis kauba ja

transpordi OÜ Xxxx töötaja D R varifirmade nimelt olles teadlik, et varifirmad ei ole kauba

tegelikud ostjad ühendusesiseselt. Seega oli varifirmadest äriühingute OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ

Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse eesmärgiks võimaldada OÜ-le Xxxx ebaseaduslikult omandada

sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaks) maha arvamise õigust

vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada

tagastamisele kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid. Selliselt kajastas OÜ Xxxx xxxx

I P maksuperioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 OÜ Xxxx raamatupidamisarvestuses OÜ

Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivseid arveid kogusummas 1 762 622,29 eurot.

Nii kajastas OÜ Xxxx juhataja I P J Mi, O Ki, E Si ja D Ri kaasabil OÜ Xxxx nimelt

käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real

tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega

01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31 lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna

äriühingu nimelt Maksu-ja Tolliametile e-maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides

kajastati alusetult soetamist äriühingutelt OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx – kaupade

näol, millised tegelikkuses ei pärinenud nimetatud riiulifirmadelt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu

vahetult ühendusesisestelt hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le

rakendada pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada

sellelt nii tasumisele kuuluv käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka

sisendkäibemaks ja deklareerida see KMD 5. real. Nimelt:

01.2011 deklaratsioon esitatud 21.02.2011 – käive summas 80 490,93 EUR, käibemaksu

summa sellest 16 098,19 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR,

sisendkäibemaks 40 406,39 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 80 EUR. Enammakstud

käibemaks 24 308,20 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 166 450,41 EUR, käibemaks sellest

33 290,08 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR, sisendkäibemaks 18

835,45 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 86 039,48 EUR ning tasumisele kuuluv

käibemaks 14 454,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 38 762,84 EUR;

02.2011 deklaratsioon esitatud 21.03.2011 – käive summas 84 383,93 EUR, käibemaksu

summas sellest 16 876,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR,

sisendkäibemaks 42 843,80 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 120 EUR.

Enammakstud käibemaks 25 967,01 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 300 345,65 EUR,

käibemaks sellest 60 069,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR,

sisendkäibemaks 44 846,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 216 081,72 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 15 222,72 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 41 189,73 EUR;

03.2011 deklaratsioon esitatid 20.04.2011 – käive summas 157 064 EUR, käibemaksu summas

sellest 31 412,80 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR,

sisendkäibemaks 18 677,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 50 EUR. Tasumisele

kuuluv käibemaks 12 735,36 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 269 432,76 EUR,

käibemaks sellest 53 886,55 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR,

sisendkäibemaks 23 560,92 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 418,76 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 30 325,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 17 590,27 EUR;

04.2011 deklaratsioon esitatud 20.05.2011 – käive summas 114 436,98 EUR, käibemaksu

summas sellest 22 887,40 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR,

sisendkäibemaks 35 383,64 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud

käibemaks 12 496,24 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 236 866,26 EUR, käibemaks sellest

47 373,25 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR, sisendkäibemaks 25

616,29 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 429,28 EUR ning tasumisele kuuluv

käibemaks 21 756,96 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 34 253,21 EUR;

05.2011 deklaratsioon esitatud 20.06.2011 – käive summas 112 779,65 EUR, käibemaksu

summas sellest 22 555,93 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR,

sisendkäibemaks 31 568,85 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 36 811,80 EUR.

Enammakstud käibemaks 9 012,92 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 136 852,95 EUR,

käibemaks sellest 27 370,59 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR,

sisendkäibemaks 15 756,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 60 885,10 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 11 613,75 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 20 626,67 EUR;

06.2011 deklaratsioon esitatud 20.07.2011 (deklaratsioon on tühistatud 19.08.2011) – käive

summas 70 790,66 EUR, käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav

käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 7 572,17 EUR ja ühendusesisene soetamine

summas 70 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 6 585,96 EUR. Tegelikkuses oli käive summas

143 386,94 EUR, käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas

4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72

666,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud

käibemaksu summas 7 263,16 EUR;

06.2011 deklaratsioon esitatud 19.08.2011 (parandus) – käive summas 70 790,66 EUR,

käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28

EUR, sisendkäibemaks 8 608,97 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 70 EUR.

Tasumisele kuuluv käibemaks 5 549,16 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 143 386,94 EUR,

käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR,

sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72 666,28 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 8 299,96 EUR;

07.2011 deklaratsioon esitatud 20.08.2011 – käive summas 93 731,55 EUR, käibemaksu

summas sellest 18 746,31 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR,

sisendkäibemaks 8 462,89 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 180 EUR. Tasumisele

kuuluv käibemaks 10 283,42 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 108 020,09 EUR,

käibemaks sellest 21 604, 02 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR,

sisendkäibemaks 3 282,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 14 468,54 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 18 321,55 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 8 038,13 EUR;

08.2011 deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 96 360,66 EUR, käibemaksu

summas sellest 19 272,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR,

sisendkäibemaks 31 980,12 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 145 EUR.

Enammakstud käibemaks 12 707,99 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 218 226,83 EUR,

käibemaks sellest 43 645,37 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR,

sisendkäibemaks 25 007 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 011,17 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 18 638,37 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 31 346,35 EUR;

09.2011 deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 12 603,96 EUR, käibemaksu

summas sellest 2 520,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR,

sisendkäibemaks 11 294,49 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud

käibemaks 8 773,70 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 43 014,84 EUR, käibemaks sellest

8 602,97 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR, sisendkäibemaks 10

165,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 30 410,88 EUR ning enammakstud

käibemaks 1 562,47 EUR Seega suurendati alusetult enammakstud käibemaksu summas 7

211,23 EUR;

10.2011 deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (deklaratsioon on tühistatud 22.11.2011) – käive

summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga

maksustatav käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 32 439,71 EUR ja ühendusesisene

soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR. Tegelikkuses oli

käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav

käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine

summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult

mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75.EUR;

10.2011 deklaratsioon esitatud 22.11.2011 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud

28.12.2011) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0%

määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 32 439, 71 EUR ja

ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR.

Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0%

määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja

ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66

EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75 EUR;

10.2011 deklaratsioon esitatud 28.12.2011 (parandus) – käive summas 116 993,10 EUR,

käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87

EUR, sisendkäibemaks 35 759,71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR.

Enammakstud käibemaks 12 361,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR,

käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR,

sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

13 224,75 EUR;

11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 110 505 EUR, käibemaksu summas

sellest 22 101 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks

41 179,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 220 EUR. Enammakstud käibemaks 19

078,47 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 222 854,82 EUR, käibemaks sellest 44 570,96

EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks 37 468,86

EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 569,82 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks

7 102,10 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 26 180,57 EUR;

12.2011 deklaratsioon esitatud 20.01.2012 - käive summas 160 396,91 EUR, käibemaksu

summas sellest 32 079,38 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR,

sisendkäibemaks 33 642,16 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 150 EUR.

Enammakstud käibemaks 1 562,78 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 290 524,07 EUR,

käibemaks sellest 58 104,81 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR,

sisendkäibemaks 41 604,65 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 130 277,16 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 16 500,16 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 18 062,94 EUR;

01.2012 deklaratsioon esitatud 19.02.2012 – käive summas 106 584,51 EUR, käibemaksu

summas sellest 21 316,90 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR,

sisendkäibemaks 21 316,90 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 694,15 EUR.

Enammakstud käibemaks 20 598,28 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 233 355,03 EUR,

käibemaks sellest 46 671,01 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR,

sisendkäibemaks 40 949,77 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 127 464,67 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 5 721,24 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

26 319,51 EUR;

02.2012 deklaratsioon esitatud 19.03.2012 (deklaratsioon on tühistatud 20.06.2012) – käive

summas 0 EUR, käibemaksu summas sellest 0 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0

EUR, sisendkäibemaks 0 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud

käibemaks 0 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 0 EUR. Tegelikkuses oli käive summas

103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas

0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR

ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 7 915,95 EUR;

02.2012 deklaratsioon esitatud 20.06.2012 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud

17.07.2012) - käive summas 84 816,58 EUR, käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0%

määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja

ühendusesisene soetamine summas 110 EUR. Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR.

Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0%

määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja

ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95

EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 10 762,04 EUR;

02.2012 deklaratsioon esitatud 17.07.2012 (parandus) – käive summas 84 816,58 EUR,

käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29

EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 110 EUR.

Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR,

käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29 EUR,

sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

10 762,04 EUR;

Sel viisil esitati ajavahemikul 21.02.2011 – 17.07.2012 OÜ Xxxx nimelt maksustamisperioodil

jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 e-maksuameti kaudu käibemaksudeklaratsioonides

valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeris sisendkäibemaksu 401 532,52 EUR, millest 301

868,20 EUR rohkem, kui on seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendas tasumisele

kuuluvate käibemaksu 153 717,90 EUR ning tekitas (140 939,07 EUR) ja suurendas (7 211,23

EUR) enammakstud käibemaksu summas 148 150,30 EUR, millisest summast 143 008,51 EUR

tasaarveldati. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja

sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes sellega alates 01.05.2004.a.

kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega)

nõudeid;

- § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma

maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse

maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma

käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,

säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele

vastavaid arveid.

- § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;

- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma

maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud

käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud

§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud

maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama

maksustamisperioodi sisendkäibemaks;

- § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;

- § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või

teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

- § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa

käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.

Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel

arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel

varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.

Samuti, O K koos J Mi, E Si ja D Riga aitas kaasa OÜ-le Xxxx ja OÜ Xxxx xxxxle I Pile

ajavahemikul 09.02.2011 kuni 04.05.2011; 04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni

10.08.2012 valeandmete esitamisele osaühingu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku

kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksuperioodide jaanuar

2011 kuni aprill 2011, juuni 2011 kuni veebruar 2012, aprill 2012 kuni juuli 2012.a. kohta jättes

arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt.

Deklaratsioonid esitati läbi e-maksuameti kasutades selleks vahendina OÜ Xxxx

raamatupidamisega tegelevat isikut I A´t Nimelt OÜ Xxxx arvelduskontolt OÜ Xxxx AS Xxxx

arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole

xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx ja OÜ

Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx teostatud ülekanded/väljamaksed ei ole täielikult seotud

OÜ Xxxx majandustegevusega ja seega ei ole need täielikult käsitletavad ettevõtlusega seotud

kuludena, kuna OÜ Xxxx ei soetanud kaupu tegelikult OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx vaid EL

Ühendusse kuuluvates riikides asuvatest ettevõtetest oste. OÜ Xxxx tegi AS Xxxx

arvelduskontolt xxxx OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx majandustegevusega mitteseotud

väljamakseid. Eelnimetatud väljamaksete ja kauba tegeliku soetushinna vahe kuulub

maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu tulumaksuseaduse (kehtib

alates 01.01.2000.a) § 51 lg 2 p 3 tähenduses ja seega jäeti deklareerimata ja tasumata

tulumaksu:

09.02.2011 esitatud 2011.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 27 051,81 EUR (101 766,35 X 21/79)

07.03.2011 esitatud 2011.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 188,11 EUR (34 564,81 X 21/79)

05.04.2011 esitatud 2011.a märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 487,95 EUR (35 692,78 X 21/79)

04.05.2011 esitatud 2011.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 28 443,35 EUR (107 001,19 X 21/79)

04.07.2011 esitatud 2011.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 3 194,70 EUR (12 018,15 X 21/79)

05.08.2011 esitatud 2011.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 357,42 EUR ( 38 963,61 X 21/79)

02.09.2011 esitatud 2011.a augustikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 461,31 EUR (16 783,04 X 21/79)

02.10.2011 esitatud 2011.a septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 12 774,01 EUR (48 054,60 X 21/79)

10.11.2011 esitatud 2011.a oktoobrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 763,87 EUR (40 492,67 X 21/79)

07.12.2011 esitatud 2011.a novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 916,08 EUR (7 208,12 X 21/79)

10.01.2012 esitatud 2011.a detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 348,93 EUR 16 360,28 X 21/79)

07.02.2012 esitatud 2012.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 007,38 EUR (26 361,08 X 21/79)

07.03.2012 esitatud 2012.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 387,34 EUR (16 504,74 X 21/79)

04.05.2012 esitatud 2012.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 435,28 EUR (27 970,81X 21/79)

11.06.2012 esitatud 2012.a maikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 317,00 EUR (27 525,84 X 21/79)

10.07.2012 esitatud 2012.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 181,49 EUR (4 444,64 X 21/79)

10.08.2012 esitatud 2012.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 525,18 EUR (1 975,69 X 21/79)

kokku summas 149 841,21- EUR, kuna TMS § 4 lg 1-1 p 1 kohaselt tulumaksu määr 21%,

residendist juriidilise isiku poolt ettevõtlusega mitteseotud kulude puhul jagatakse maksustav

summa enne maksumääraga korrutamist 0,79. Samuti TMS § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja

kohustatud kandma TMS § 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu-ja Tolliameti

pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Süüteo

toimepanemise ajal oli O Ki tegevus kvalifitseeritav KarS § 389¹ lg 1, 3 - § 22 lg 3 ja § 3892 lg

1, 3 - § 22 lg 3 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt.

Seega O K, aitas I Pile ja OÜ-le Xxxx kaasa valeandmete esitamisele OÜ Xxxx

käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse

ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksukohustuse vähendamise ning

tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata

käibemaksuna 153 717,90 EUR, tulumaksuna 149 841,21 EUR ning mille tulemusel

tekitati (140 939,07 EUR) ja suurendati (7 211,23 EUR) alusetu käibemaksu tagastusnõue

summas kokku 148 150,30 EUR, ning pani seega toime KarS § 389¹ lg 1, 3 - § 22 lg 3 ja §

3892 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 389¹ lg 2, 3 § 22 lg 3 (RT I,

23.12.2014, 16) järgi. KarS § 121 lg 3 kohaselt on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab

400 000 eurot.

Samuti süüdistatakse O Ki selles, et tema koos E Siga aitas vaimselt, aineliselt ja füüsiliselt

kaasa OÜ-le OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane alates 01.07.1998 KMKR nr

xxxx, juriidiline aadress Xxxx) ja OÜ Xxxx xxxxle N Mile ning tegelikule juhile J Mile

ajavahemikul 20.09.2011 - 13.01.2012 maksustamisperioodi august-november 2011.a kohta

käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele. Selleks, J M omades eelnevaid sidemeid ja

kontakte Läti metallitootjaga Xxxx SIA (xxxx A P) leppis N Miga kokku näilike tehingute

ahelas, mille kohaselt OÜ Xxxx soetab toormetalli – silikoonimetalli ja alumiiniumkangid

20%-lise käibemaksu määraga variettevõttelt OÜ Xxxx. OÜ Xxxx soetab toormetalli samuti 20

%-lise käibemaksumääraga teiselt variettevõttelt OÜ-lt Xxxx, milline omakorda soetab

toormetalli 0 %-lise maksumääraga Läti ettevõtetelt SIA-lt Xxxx, SIA-lt Xxxx, millised

ettevõtted on SIA Xxxx toodete vahendajad ja SIA-lt Xxxx (direktor T P, kes on A P abikaasa).

Samuti lepiti kokku, et peale kauba jõudmist OÜ-sse Xxxx müüakse toormetall 0 %-lise

käibemaksumääraga Euroopa Liidu riikides asuvatele ettevõtetele. Sellise näiliku

tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx ühelt poolt soetab kauba 20 %-lise

käibemaksumääraga ja teiselt poolt müüb sama kauba Euroopasse 0%-lise käibemaksumääraga

tekkis OÜ-l Xxxxs variettevõtte OÜ Xxxx fiktiivsete arvete alusel õigus alusetult riigilt tagasi

küsida kauba soetamise tasutud käibemaksusummad.

Samuti lepiti kokku, et J M kindlustab variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete,

so tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise ja esitamise alumiiniumkangide ja

silikoonmetalli müügi kohta. Selliselt kasutati kõnealuses maksupettuse skeemis J Mi poolt

organiseeritud variettevõtteid:

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 15.10.2003, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

16.02.2005 kuni 1.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx)

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 29.12.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

01.07.1994 kuni 15.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 28.04.2011 kuni 27.06.2012, juriidiline

aadress Xxxx.)

Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija

OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku

kontrolli varifirmade tegevuse üle. J. Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete

OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks.

Peale selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid,

samuti andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile teostada varifirmade pangakontodele laekunud

summade liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmist ning sularahas väljavõtmiseks. E

S, omades raamatupidamisfirmat OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi O Ki, sõlmis

lepingud ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidamisteenuste osutamise kohta,

korraldas nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks

raamatupidaja O Ft. Samuti E S, olles ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni

19.10.2011, võimaldas J. Mil ja O. Kil kasutada nimetatud firma arveldusarvet ning edaspidi

vormistas selle ettevõtte xxxxks J Mi, andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx

maksupettuse skeemis. Nimelt, OÜ Xxxx poolt varifirma OÜ Xxxx kontole arvete alusel

ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxx. Samuti

kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale segunemist läbi AS Xxxx

sularahana O Ki, J Mi ja E Si poolt välja võeti. Tegelikkuses ei olnud variettevõtted OÜ Xxxx

ja OÜ Xxxx kauba müüjad. Faktiliselt soetas OÜ Xxxx ajavahemikus august-oktoober 2011.a

alumiiniumkangid otse SIA Xxxx kauba vahendusfirmadelt SIA-lt Xxxx ja SIA-lt Xxxx ning

silikoonmetalli SIA-lt Xxxx. SIA Xxxx tegeles Lätis alumiiniumkangide tootmisega ning ta

olid olemas oma toodete turustamiseks kliendid Euroopas. Kuid selleks, et OÜ-l Xxxxs tekiks

võimalus riigilt käibemaksu tagasi küsida leppis J M eelnevalt kokku SIA Xxxx xxxxga A Pga

toormetalli ostu osas Eesti ettevõtte OÜ Xxxx jaoks läbi variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx

ning kauba edasi müügi osas SIA Xxxx klientidele Euroopas. Kauba edasi müümiseks EL

ettevõtetele Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx leppis N M nimetatud ettevõtete

esindajatega kokku kauba hinna ja tarne ajad ning koostas OÜ Xxxx nimelt müügiarved 0 %-

lise käibemaksumääraga. Samuti tegi ta J Mi poolt organiseeritud OÜ Xxxx fiktiivsete arvete

alusel ülekanded OÜ Xxxx AS Xxxx kontolt nr xxxx ja AS Xxxx kontolt nr xxxx OÜ Xxxx

AS Xxxx kontole nr xxxx. Selliselt variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse tegelik

eesmärk oli anda võimalus äriühingul OÜ Xxxx ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu

(kaupade/teenuste

soetamisel

tasutud

käibemaks)

mahaarvamise

õigust

vastavalt

käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada tagastamisele

kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid ning luua alusetult tagastamisnõudeid. OÜ

Xxxx raamatupidamises kajastasid N M ja J M maksustamisperioodil august-november 2011.a

OÜ Xxxx fiktiivseid arveid kogusummas 1 640 476,8 eurot (sh käibemaks 281 995,73 eurot).

Nii kajastasid OÜ Xxxx xxxx N M ja tegelik juht J Mi, O Ki ja E Si kaasabil OÜ Xxxx nimelt

käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real

tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega

01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31 lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna

äriühingu nimelt Maksu-ja Tolliametile e-maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides

kajastati alusetult soetamist äriühingult OÜ Xxxx – kaupade näol, millised tegelikkuses ei

pärinenud nimetatud riiulifirmalt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu vahetult ühendusesisestelt

hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le rakendada

pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada sellelt nii

tasumisele kuuluv käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka sisendkäibemaks ja

deklareerida see KMD 5. real. Nimelt:

08.2011.a deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 1 856,67 eurot,

käibemaksusumma sellest 371,33 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 419 562 EUR,

sisendkäibemaks 81 295,10 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 1 000 EUR.

Enammakstud käibemaks 80 923,77 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 397 484 eurot,

käibemaks sellest 79 496,8 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 419 562 EUR,

sisendkäibemaks 80 227,10 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 398 484 EUR ning

enammakstud käibemaks 358,97 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 80

564,80 eurot;

09.2011.a deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 11 463,33 eurot,

käibemaksusumma sellest 2 292,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 406 063 EUR,

sisendkäibemaks 79 463,49 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 11 250 EUR

Enammakstud käibemaks 77 170,82 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 392 455,33 eurot,

käibemaks sellest 78 491,07 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 406 063 EUR,

sisendkäibemaks 78 599,49 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 392 242 EUR ning

enammakstud käibemaks 108,42 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 77

062,40 eurot;

10.2011.a deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (tühistatud 13.01.2012) – käive summas 66 163,33

eurot, käibemaksu summa sellest 13 232,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614

553 EUR, sisendkäibemaks 119 350,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 15 250

EUR. Enammakstud käibemaks 106 118,26 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 654 971,33

eurot, käibemaks sellest 130 994,27 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR,

sisendkäibemaks 118 006,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 587 458 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 12 987,34 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 119 105,60 eurot;

10.2011.a deklaratsioon esitatud 13.01.2012 – käive summas 82 763,33 eurot,

käibemaksusumma sellest 16 552,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553

EUR, sisendkäibemaks 119 350,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 15 250 EUR.

Enammakstud käibemaks 102 798,26 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 654 971,33 eurot,

käibemaks sellest 130 994,27 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR,

sisendkäibemaks 118 006,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 587 458 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 12 987,34 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 115 785,60 eurot;

11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 20.12.2011) – käive summas 113 357,90

eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168

760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR.

Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot,

käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,

sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning

enammakstud käibemaks 185,70 eurot Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8

582,93 eurot;

11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 09.01.2012) – käive summas 113 357,90

eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168

760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR.

Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot,

käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,

sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning

enammakstud käibemaks 185,70 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8

582,93 eurot;

11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 113 357,90 eurot, käibemaksu

summas sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,

sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud

käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot, käibemaks sellest

22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 22

857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR .ning enammakstud

käibemaks 185,70 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 582,93 eurot. Sel

viisil esitasid OÜ Xxxx xxxx N M ja tegelik juht J M maksustamisperioodil august-november

2011.a e-maksuameti kaudu OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt, real 5

deklareeriti sisendkäibemaksu 311 549,72 eurot, millest 281 995,73 eurot rohkem kui

seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 12

987,34 eurot võrra ning tekitati (102 798,26 eurot) ja suurendati (166 210,13 eurot)

enammakstud käibemaksu summas 269 008,39 eurot. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele

kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes

sellega alates 01.05.2004.a kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate

muudatuste ja täiendustega) nõudeid:

- § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma

maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse

maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma

käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,

säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele

vastavaid arveid;

- § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;

- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma

maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud

käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud

§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud

maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama

maksustamisperioodi sisendkäibemaks;

- § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;

- § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või

teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohaselt arve alusel.

- § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa

käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.

Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel

arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel

varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. 13.01.2012 esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu

tagastustaotluse summas 8 000 eurot, mis tagastati 03.02.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx

AS Xxxx pangakontole xxxx. 17.04.2012 esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu tagastustaotluse

summas 79 000 eurot, mis tagastati 17.04.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx AS Xxxx

pangakontole xxxx. Ülejäänud summast 2 333,43 eurot (768,63 + 1564,80) tasaarveldati ning

179 860,66 eurot (77062,40+102798,26) tagastamine peatati maksuhalduri poolt. Süüteo

toimepanemise ajal oli O Ki tegevus kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi (RT I

2010, 22, 108) järgmiselt.

Seega O K, aitas J Mile, N Mile ja OÜ-le Xxxx kaasa esitada OÜ Xxxx

käibedeklaratsioonides

teadvalt

valeandmeid

maksukohustuse

vähendamise

ja

tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata

kokku 281 996 EUR, millega pani toime KarS § 3892 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 389¹ lg 1, 3 § 22 lg 3 (RT I,

23.12.2014, 16) järgi.

Samuti süüdistatakse O Ki selles, et tema koos E Siga aitas vaimselt, aineliselt ja füüsiliselt

kaasa OÜ-le Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane alates 19.10.2011 kuni

01.02.2012.a KMKR nr xxxx, juriidiline aadress Xxxx) ja OÜ Xxxx xxxxle J Mile 20.03.2012.a

novembrikuu 2011.a käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisele. OÜ Xxxx 2011.a.

novembrikuu käibedeklaratsioon oli eelnevalt esitatud 09.01.2012 – käive summas 123 200

eurot, käibemaksusumma sellest 24 640 eurot ja sisendkäibemaks 0 eurot. Tasumisele kuuluv

käibemaks 24 640 eurot. Hiljem, J M, O K ja E S leppisid eelnevalt kokku novembrikuu 2011

parandusdeklaratsiooni esitamises. Selleks koostas J M ise või lasi koostada fiktiivsed, so

tegelikkusele mittevastavad arved toormetalli CU katoodi müügi kohta. Selleks kasutati J Mi

poolt organiseeritud variettevõtet OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 25.11.2009;

käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 30.03.2010 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx

J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress Xxxx, Harju Maakohtu 10.01.2012 kohtumäärusega

OÜ Xxxx on välja kuulutatud pankroti) ning koostati OÜ Xxxx fiktiivsed toormetalli - CU

katoodi müügiarved OÜ-le Xxxx, millised O K edastas E S´ile OÜ Xxxx raamatupidamises

kajastamiseks ning parandusdeklaratsiooni esitamiseks. Tegelikkuses toormetalli tehinguid ei

toimunud, kaupu ei liikunud ning kauba eest ei tasutud. Variettevõtte OÜ Xxxx tegevuse tegelik

eesmärk oli anda võimalus äriühingul OÜ Xxxx ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu

(kaupade/teenuste

soetamisel

tasutud

käibemaks)

mahaarvamise

õigus

vastavalt

käibemaksuseaduse § 29 lg 3 ja seeläbi tekitada alusetu tagastusnõue. Sellisel viisil kajastas J

M OÜ Xxxx maksustamisperioodil november 2011.a oma raamatupidamises OÜ Xxxx

fiktiivseid toormetalli arveid kogusummas 331 800 eurot (sh käibemaks 55 300 eurot). Samuti

kajastas ta OÜ Xxxx raamatupidamises alusetult pöördmaksustatud metallijäätmete soetust

OÜ-lt Xxxx kokku summas 1 378 440 eurot (sh käibemaks 229 740 eurot) ning CU katoodide

müüki OÜ-le Xxxx summas 147 840 eurot (sh käibemaks 24 640 eurot), sest tegelikkuses

nimetatud tehinguid ei toimunud. Selliselt kajastas J M E S ja O Ki kaasabil OÜ Xxxx

käibedeklaratsioonis alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real

tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega

01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 29 lg 1 ja 3 ettenähtud kohustusi, kuna äriühingu

nimelt

Maksu-ja

Tolliametile

e-maksuameti

kaudu

esitatud

käibedeklaratsiooni

parandusdeklaratsioonis kajastati alusetult soetamist äriühingult OÜ Xxxx – kaupade näol,

millised tegelikkuses ei eksisteerinud ning millest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat

käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seadusega sätestatud korras. Samuti kajastas ta

alusetult andmeid KMD real 1, 4, 5 ja 7.1 OÜ-le Xxxx müügi ja OÜ-lt Xxxx vanametalli soetuse

andmete näol. Valeandmeid sisaldav 11.2011.a deklaratsioon on esitatud 20.03.2012 järgmiste

andmetega – käive summas 1 271 900 eurot, käibemaksusumma sellest 254 380 eurot ja

sisendkäibemaks 285 040 eurot. Enammakstud käibemaks 30 660 eurot. Tegelikkuses oli käive

summas 123 200 eurot, käibemaks sellest 24 640 eurot ja sisendkäibemaks 0 eurot ning

tasumisele kuuluv käibemaks 24 640 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu kokku

vastavalt 55 300 eurot; Sel viisil esitati OÜ Xxxx nimel maksustamisperioodil november 2011.a

e-maksuameti kaudu käibedeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeriti

sisendkäibemaksu 285 040 eurot, millest 55 300 eurot rohkem kui seadusega lubatud maha

arvata, ning sellega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 24 640 eurot võrra ning tekitati

alusetu käibemaksu enammakse summas 30 660 eurot. Sellest tulenevalt ei arvutatud

tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras,

rikkudes sellega alates 01.05.2004.a kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos

hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid:

- § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma

maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse

maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma

käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,

säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele

vastavaid arveid;

- § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;

- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma

maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud

käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud

§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud

maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama

maksustamisperioodi sisendkäibemaks;

- § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;

09.04.2012 maksuhaldur alustas kontrolli OÜ Xxxx käibemaksu arvestamise ja deklareerimise

õigust maksuperioodil 2011 novembrikuu ning enammakse tagastamine peatati maksuhalduri

poolt, mistõttu jäi kuritegu toimepanijatest mitteolenevatel asjaoludel lõpule viimata. Süüteo

toimepanemise ajal oli O Ki tegevus kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 1, 3 - § 25 - § 22 lg 3 järgi

(RT I 2010, 22, 108) järgmiselt:

Seega süüdistatakse O Ki selles, et tema aitas kaasa OÜ-le Xxxx ja J Mile esitada teadavalt

OÜ Xxxx nimelt käibedeklaratsioonis valeandmeid tagastusnõude tekitamise eesmärgil,

mille tulemusel vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 24 640 eurot võrra ja tekitati

alusetu käibemaksu tagastusnõue summas 30 660 EUR, kokku esitati valeandmeid seega

summas 55300 eurot, millega pani toime KarS § 3892 lg 1 ja 3 - § 25 ja § 22 lg 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo katse.

Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 389¹ lg 1, 3 - § 25 § 22 lg 3 (RT

I, 23.12.2014, 16) järgi.

1.1.7. E Si süüdistus

E Si süüdistatakse selles, et tema koos J Mi ja O Kiga kuulusid kuritegelikku ühendusse, mille

tegevus ajavahemikus jaanuar 2011 – veebruar 2012 oli suunatud maksupettuste

toimepanemisele Eesti ja Läti territooriumil.

Nimelt, E S koos J Mi ja O Kiga organiseerisid Eestis, Lätis ja Bulgaarias vari- ja puhverfirmade

soetamise ja/või asutamise ning nende tegevuse korraldamise. Kuritegeliku ühenduse kontrolli

all olid järgmised Eesti variettevõtted:

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 25.11.2009; käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

30.03.2010 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress Xxxx,

Harju Maakohtu 10.01.2012 kohtumäärusega OÜ Xxxx on välja kuulutatud pankrott)

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 15.10.2003, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

16.02.2005 ja kustutati 1.11.2011, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx, Harju

Maakohtu kohtumäärusega 25.09.2012 on OÜ Xxxx kandemäärus tühistatud ja ettevõte

kustutatud äriregistrist 25.03.2013)

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 29.12.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

01.07.1994 ja kustutati 15.11.2011, xxxx O K alates 28.04.2011 kuni 27.06.2012, juriidiline

aadress Xxxx, Harju Maakohtu 21.06.2012 kohtumäärusega lõpetati

OÜ Xxxx

pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu)

Xxxx OÜ (reg.kood xxxx, asutatud 26.09.2011, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

05.10.2011 kuni 18.05.2012, xxxx O K alates 11.10.2011, juriidiline aadress Xxxx, Harju

Maakohtu 09.08.2012 kohtumäärusega OÜ-le Xxxx on välja kuulutatud pankrott)

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 25.08.2011, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

18.10.2011 registreerimisnumbriga xxxx, asutaja E S, alates 25.08.2011 kuni 02.04.2012

osanik E S, alates 02.04.2012 kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 25.08.2011 kuni

26.03.2012 xxxx E S, alates 26.03.2012 kuni 09.07.2012 xxxx O K ja J M, alates 09.07.2012

kuni käesoleva ajani xxxx A K, alates 25.08.2011 kuni 26.03.2012 juriidiline aadress: Xxxx,

alates 26.03.2012 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx)

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 22.08.2011, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

19.10.2011 kuni 02.02.2012, asutaja E S, alates 22.08.2011 kuni 03.04.2012 osanik E S, alates

03.04.2012 kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 22.08.2011 kuni 18.11.2011 xxxx E S,

alates 18.11.2011 kuni käesoleva ajani xxxx J M, alates 22.08.2011 kuni 03.04.2012 juriidiline

aadress Xxxx, alates 03.04.2012 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx)

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 05.01.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

01.03.2011. kuni 09.05.2011, alates 12.06.1998 kuni 19.10.2011 osanik E S, alates 19.10.2011

kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 27.11.1997 kuni 01.02.2011 xxxx E S, alates

01.02.2011 kuni käesoleva ajani xxxx J M, alates 29.04.1999 kuni käesoleva ajani juriidiline

aadress Xxxx).

Kuritegeliku ühenduse kontrolli all olid järgmised Läti variettevõtted:

SIA Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 16.11.2010, alates 14.12.2010 xxxx J M (Eesti kodanik),

juriidiline aadress: xxx)

SIA Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 18.03.2010, alate14.12.2010 xxxx O K (Eestis elav

kodakondsuseta isik), juriidiline aadress xxxx)

SIA Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 28.03.2011, xxxx T B (Leedu kodanik), prokurist J M,

juriidiline aadress xxxx).

Kuritegeliku ühenduse kontrolli all oli järgmine Bulgaaria variettevõte:

Xxxx (reg.kood xxxx), osanik ja juhataja J M /Eesti kodanik/, juriidiline aadress xxxx).

Nimetatud ettevõtteid kasutati maksupettusskeemides, mis pandi toime Eestis ja Lätis, ning

nende ainukeseks eesmärgiks oli pakkuda erinevatele tegutsevatele äriühingutele Eestis ja Lätis

fiktiivseid arveid maksukohustuse vähendamiseks ja/või tagastusnõude tekitamiseks ning läbi

selle tegevuse kuritegelikku tulu teenimiseks. Nimetatud konkreetsete isikutevaheliste

ülesannete jaotusega grupis oli rollide jaotus alljärgnev: J M organiseeris ülalloetletud

variettevõtete soetamist ning omades täielikku kontrolli nende fiktiivse tegevuse üle, juhtis ja

andis korraldusi O Kile, samuti isiklikult või O Ki kaudu E Sile. Samuti J M, olles variettevõtte

OÜ Xxxx xxxx, esindas nimetatud osaühingut, koostas ja allkirjastas selle nimel dokumente,

sõlmis raamatupidamisfirmaga OÜ Xxxx lepingu raamatupidamisteenuste ostmise kohta, mille

alusel raamatupidaja I A koostas ning esitas OÜ Xxxx nimel maksudeklaratsioone. J M sõlmis

raamatupidamisfirmaga SIA Xxxx lepingud raamatupidamisteenuste osutamise kohta

variettevõtetele SIA Xxxx ja SIA Xxxx. Koostas dokumente, sealhulgas müügiarveid SIA

Xxxx, SIA Xxxx, SIA Xxxx ja Xxxx nimel ning esitas raamatupidaja S Z`le SIA Xxxx, SIA

Xxxx, SIA Xxxx dokumente, mille alusel viimane koostas ja esitas maksudeklaratsioone.

Samuti J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas varifirmade

pangakontodele laekunud summade liikumist, st laekunud summade edasikandmist. Muu

hulgas kandis ta raha AS-le Xxxx, seejärel võttis välja sularahana. Selleks, et raskendada tõe

väljaselgitamist, J M kasutas maksupettuse skeemis OÜ Xxxx pangakontot, mille kasutamiseks

oli koostatud OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx vahel pangakonto rendilepingud.

Erinevatelt ettevõtetelt laekunud raha segunes OÜ Xxxx pangakontol, seejärel osa rahast läks

arvete tasumiseks, osa kanti AS Xxxx pangakontole, kust võeti sularahana välja. Samal

eesmärgil J M kasutas maksupettuse skeemis maksudeoptimeerimist, mille tulemusel

variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivse tegevuse tulemusena tekkinud

maksukohustus vähendati omakorda OÜ Xxxx fiktiivsete soetusarvetega. Selliselt lasus

maksukoormus variettevõttel OÜ Xxxx, kes küll deklareeris tasumisele kuuluvat käibemaksu,

kuid ei tasunud seda. Selle tulemusel OÜ-l Xxxx tekkis maksuvõlg 867 284,40 eurot. Kokku

on OÜ Xxxx teadaolevaid kohustusi summas 6 016 336,50 eurot ning Harju Maakohtu

10.01.2012 määrusega kuulutati välja OÜ Xxxx pankrott. Analoogselt Lätis, lasus

maksukoormus 2011-2012.a erinevatel perioodidel variettevõtetel SIA Xxxx ja SIA Xxxx,

millised ettevõtted deklareerisid tasumisele kuuluvat käibemaksu, kuid ei tasunud seda. Selle

tulemusel on maksuvõlad ettevõtetel SIA Xxxx 865 296,56 LT ja SIA Xxxx 2 354 337,10 LT,

lisaks sellele deklareeris SIA Xxxx enammakstud käibemaksu 163 699,38 LT. Samuti J M jagas

kuritegelikul teel saadud tulu. O K, olles variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja SIA

Xxxx xxxx, omas ülevaadet ettevõtete fiktiivse tegevuse üle, esindas nimetatud äriühinguid

Maksu-ja Tolliametis ning teistes asutustes, allkirjastas loetletud ettevõtete nimel dokumente,

kaasaarvatud müügiarveid. Samuti O K teostas variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivset

tegevust, millede juhatuste liige oli E S, allkirjastas arveid nende ettevõtete nimel. Vastavalt J

Milt saadud korraldustele O K andis E S`ile juhiseid ettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx,

OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidamisarvestuse kohta, kaasaarvatud maksudeklaratsioonide

koostamise ja esitamise kohta. Samuti sõlmis lepingu raamatupidamisfirmaga SIA Xxxx

variettevõtte SIA Xxxx raamatupidamisarvestuse pidamise kohta. Peale selle O K, omades

juurdepääsu variettevõtete pangakontodele, J Mi korraldusel, tegi rahaülekandeid variettevõtete

OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja SIA Xxxx nimel, samuti

tegeles raha väljaviimisega nende pangakontodelt. OÜ Xxxx pangakontolt raha väljaviimiseks

kanti see O Ki isiklikule kontole, kust ta selle sularahana välja võttis. Samuti, kandis ta OÜ

Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx pangakontodelt rahasummad üle AS-le Xxxx, kust ta selle

sularahana välja võttis. Samuti O K lasi valmistada oma allkirja pitsati ning andis selle

kasutamiseks J Mile. E S, olles OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx, loovutas enda poolt

soetatud ettevõtted J Mi ja O Kile. Samuti E S, olles raamatupidamisfirma OÜ Xxxx omanik ja

xxxx, sõlmis lepingud raamatupidamisteenuste osutamise kohta variettevõtetele OÜ Xxxx, OÜ

Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx, ning olles ettevõtte OÜ Xxxx omanik ja xxxx, sõlmis lepingud

raamatupidamisteenuste osutamise kohta variettevõtetele OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx. Sõlmitud

lepingute alusel OÜ Xxxx raamatupidaja O F pidas ettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx

raamatupidamist, koostas fiktiivseid müügiarveid ning esitas maksudeklaratsioone.

Raamatupidaja S S, kokkuleppel E S`iga, pidas ettevõtte OÜ Xxxx raamatupidamist ja koostas

fiktiivseid müügiarveid. Variettevõtetele OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegi

raamatupidamist isiklikult E S, samuti ta esitas maksudeklaratsioone nii ülalmainitud ettevõtete

nimel, kui ka OÜ Xxxx nimel. Peale seda E S võttis AS-st Xxxx välja sularaha, mis oli OÜ

Xxxx pangakontodelt ülekantud AS-le Xxxx pangakontole. Samuti E S hoidis oma kontoris

aadressil: Xxxx kuritegeliku ühenduse raha.

Seega E S pani toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kolmest või

enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse

kuulumises, mille tegevus oli suunatud maksukuritegude, so KarS § 3891 ja KarS § 3892

järgi sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele.

Samuti süüdistatakse E Si selles, et tema koos J Mi, O Kiga ja D Riga aitas vaimselt, aineliselt

ja füüsiliselt kaasa OÜ-le Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane 01.11.1997.a KMKR

nr xxxx, juriidiline aadress Xxxx) ja OÜ Xxxx xxxxle ning tegevjuhile I Pile ajavahemikul

21.02.2011-17.07.2012 käibedeklaratsioonides ja ajavahemikul 09.02.2011 kuni 04.05.2011;

04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni 10.08.2012 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku

kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides valeandmete esitamisele.

Selleks, I P koos J Miga leppisid eelnevalt kokku näilike tehingute sõlmimises, mille kohaselt

OÜ Xxxx soetab toidukauba - kondenspiima, kala-, lihakonservide ja kalamarja 20%-lise

käibemaksu määraga variettevõttelt. Variettevõtted soetavad toidukauba omakorda 0 %-lise

maksumääraga Läti, Leedu, Prantsusmaa ja Saksamaa ettevõtetelt. Sellise näiliku

tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx soetab kauba 20 %-lise käibemaksumääraga, mitte otse

teistes EL riikides asuvatelt ettevõtetelt 0 %-lise käibemaksumääraga tekkis OÜ-l Xxxx

variettevõtete fiktiivsete arvete alusel õigus alusetult vähendada tasumisele kuuluvat

käibemaksu, suurendada tagastamisele kuuluvat enammakstud käibemaksu ja tekitada alusetu

tagastusnõue. Lisaks lepiti kokku, et selleks J M kindlustab variettevõtte, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx,

OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete, so tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise ja

esitamise kondenspiima, kala-, lihakonservide ja kalamarja müügi kohta. Seega kasutati

järgnevatel ajavahemikel J Mi poolt organiseeritud variettevõtteid:

ajavahemikul

01.01.2011

kuni

20.01.2011.a

OÜ

Xxxx

(reg.kood

xxxx,

käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 30.03.2010 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx

J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress Xxxx)

ajavahemikul

01.01.2011

kuni

27.04.2011.a

OÜ

Xxxx

(reg.kood

xxxx,

käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 16.02.2005 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx

O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx)

ajavahemikul

01.05.2011

kuni

27.10.2011.a

OÜ

Xxxx

(reg.kood

xxxx,

käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.07.1994 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx

O K alates 28.04.2011, juriidiline aadress Xxxx)

ajavahemikul 01.11.2011 kuni 29.02. 2012.a (kaasarvestatud) OÜ Xxxx (reg.kood xxxx,

käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 18.10.2011 registreerimisnumbriga xxxx,

asutaja E S, alates 25.08.2011 kuni 02.04.2012 osanik E S, alates 02.04.2012 kuni käesoleva

ajani osanik O K, alates 25.08.2011 kuni 26.03.2012 xxxx E S, alates 26.03.2012 kuni

09.07.2012 xxxx O K ja J M, alates 09.07.2012 kuni käesoleva ajani xxxx A K, juriidiline

aadress Xxxx, lao asukoht: Xxxx, alates 26.03.2012 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress

Xxxx)

Rahaülekannete ning raha väljavõtmise jaoks kasutati ka OÜ-d Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud

05.01.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.03.2011. kuni 09.05.2011 nr

xxxx, alates 12.06.1998 kuni 19.10.2011 osanik E S, alates 19.10.2011 kuni käesoleva ajani

osanik O K, alates 27.11.1997 kuni 01.02.2011 xxxx E S, alates 01.02.2011 kuni käesoleva

ajani xxxx J M, alates 29.04.1999 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx).

Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija

OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku

kontrolli varifirmade tegevuse üle. Samuti omas J M täielikku kontrolli OÜ Xxxx ning OÜ

Xxxx üle. Nimelt asutas E S J Mi ja O Ki palvel OÜ Xxxx, mille ta koheselt loovutas nendele

kasutamiseks. J.Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx

ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis ta oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks. Peale

selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid, samuti

andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile varifirmade pangakontodele laekunud summade

liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmiseks ning sularahas väljavõtmiseks.

E S, omades raamatupidamisfirmasid OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi

O Ki, sõlmis OÜ Xxxx nimelt ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ning OÜ Xxxx nimelt

ettevõttega OÜ Xxxx lepingud raamatupidamisteenuste osutamiseks, misjärel korraldas ta

nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks OÜ Xxxx

ja OÜ Xxxx raamatupidajat O Ft ja OÜ Xxxx raamatupidajat S St. Sealhulgas koostasid

raamatupidajad E Si kontrolli all fiktiivsed kauba müügiarved OÜ-le Xxxx OÜ-de Xxxx, OÜ

Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt OÜ Xxxx töötaja M K saadetud andmete alusel. Samuti E S, olles

ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni 19.10.2011, võimaldas J. Mil ja O. Kil

kasutada nimetatud firma arveldusarvet andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx

maksupettuse skeemis. Variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx poolt OÜ

Xxxx pangakontole kantud raha segati ja võeti sularahas välja. Nimelt, OÜ Xxxx poolt

varifirmade OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx pangakontodele arvete alusel

ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxxi või läbi O

Ki pangakonto. Samuti kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale

segunemist läbi AS Xxxx ja/või O Ki pangakonto sularahana välja võeti. Välja võetud sularaha

tagastati I Pile. Tegelikkuses aga variettevõtted OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ei

olnud kauba müüjad. Faktiliselt OÜ Xxxx soetas ajavahemikul jaanuar 2011 kuni veebruar

2012.a kondenspiima otse Leedu ettevõttelt Xxxx, kalakonservid Läti ettevõttelt SIA Xxxx,

Leedu ettevõttelt Xxxx ja Poola ettevõttelt Xxxx, lihakonservid Prantsuse ettevõttelt Xxxx ja

Läti ettevõttelt SIA Xxxx ning kalamarja Saksamaa ettevõttelt Xxxx. Selleks tellis kauba ja

transpordi OÜ Xxxx töötaja D R varifirmade nimelt olles teadlik, et varifirmad ei ole kauba

tegelikud ostjad ühendusesiseselt. Seega oli varifirmadest äriühingute OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ

Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse eesmärgiks võimaldada OÜ-le Xxxx ebaseaduslikult omandada

sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaks) mahaarvamise õigust

vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada

tagastamisele kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid. Selliselt kajastas OÜ Xxxx xxxx

I P maksuperioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 OÜ Xxxx raamatupidamisarvestuses OÜ

Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivseid arveid kogusummas 1 762 622,29 eurot.

Nii kajastas OÜ Xxxx juhataja I P J Mi, O Ki, E Si ja D Ri kaasabil OÜ Xxxx nimelt

käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real

tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega

01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31 lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna

äriühingu nimelt Maksu-ja Tolliametile e-maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides

kajastati alusetult soetamist äriühingutelt OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx – kaupade

näol, millised tegelikkuses ei pärinenud nimetatud riiulifirmadelt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu

vahetult ühendusesisestelt hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le

rakendada pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada

sellelt nii tasumisele kuuluv käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka

sisendkäibemaks ja deklareerida see KMD 5. real. Nimelt:

01.2011 deklaratsioon esitatud 21.02.2011 – käive summas 80 490,93 EUR, käibemaksu

summa sellest 16 098,19 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR,

sisendkäibemaks 40 406,39 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 80 EUR. Enammakstud

käibemaks 24 308,20 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 166 450,41 EUR, käibemaks sellest

33 290,08 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR, sisendkäibemaks 18

835,45 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 86 039,48 EUR ning tasumisele kuuluv

käibemaks 14 454,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 38 762,84 EUR;

02.2011 deklaratsioon esitatud 21.03.2011 – käive summas 84 383,93 EUR, käibemaksu

summas sellest 16 876,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR,

sisendkäibemaks 42 843,80 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 120 EUR.

Enammakstud käibemaks 25 967,01 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 300 345,65 EUR,

käibemaks sellest 60 069,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR,

sisendkäibemaks 44 846,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 216 081,72 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 15 222,72 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 41 189,73 EUR;

03.2011 deklaratsioon esitatid 20.04.2011 – käive summas 157 064 EUR, käibemaksu summas

sellest 31 412,80 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR,

sisendkäibemaks 18 677,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 50 EUR. Tasumisele

kuuluv käibemaks 12 735,36 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 269 432,76 EUR,

käibemaks sellest 53 886,55 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR,

sisendkäibemaks 23 560,92 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 418,76 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 30 325,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 17 590,27 EUR;

04.2011 deklaratsioon esitatud 20.05.2011 – käive summas 114 436,98 EUR, käibemaksu

summas sellest 22 887,40 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR,

sisendkäibemaks 35 383,64 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud

käibemaks 12 496,24 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 236 866,26 EUR, käibemaks sellest

47 373,25 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR, sisendkäibemaks 25

616,29 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 429,28 EUR ning tasumisele kuuluv

käibemaks 21 756,96 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 34 253,21 EUR;

05.2011 deklaratsioon esitatud 20.06.2011 – käive summas 112 779,65 EUR, käibemaksu

summas sellest 22 555,93 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR,

sisendkäibemaks 31 568,85 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 36 811,80 EUR.

Enammakstud käibemaks 9 012,92 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 136 852,95 EUR,

käibemaks sellest 27 370,59 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR,

sisendkäibemaks 15 756,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 60 885,10 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 11 613,75 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 20 626,67 EUR;

06.2011 deklaratsioon esitatud 20.07.2011 (deklaratsioon on tühistatud 19.08.2011) – käive

summas 70 790,66 EUR, käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav

käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 7 572,17 EUR ja ühendusesisene soetamine

summas 70 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 6 585,96 EUR. Tegelikkuses oli käive summas

143 386,94 EUR, käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas

4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72

666,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud

käibemaksu summas 7 263,16 EUR;

06.2011 deklaratsioon esitatud 19.08.2011 (parandus) – käive summas 70 790,66 EUR,

käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28

EUR, sisendkäibemaks 8 608,97 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 70 EUR.

Tasumisele kuuluv käibemaks 5 549,16 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 143 386,94 EUR,

käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR,

sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72 666,28 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 8 299,96 EUR;

07.2011 deklaratsioon esitatud 20.08.2011 – käive summas 93 731,55 EUR, käibemaksu

summas sellest 18 746,31 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR,

sisendkäibemaks 8 462,89 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 180 EUR. Tasumisele

kuuluv käibemaks 10 283,42 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 108 020,09 EUR,

käibemaks sellest 21 604, 02 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR,

sisendkäibemaks 3 282,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 14 468,54 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 18 321,55 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 8 038,13 EUR;

08.2011 deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 96 360,66 EUR, käibemaksu

summas sellest 19 272,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR,

sisendkäibemaks 31 980,12 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 145 EUR.

Enammakstud käibemaks 12 707,99 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 218 226,83 EUR,

käibemaks sellest 43 645,37 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR,

sisendkäibemaks 25 007 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 011,17 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 18 638,37 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 31 346,35 EUR;

09.2011 deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 12 603,96 EUR, käibemaksu

summas sellest 2 520,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR,

sisendkäibemaks 11 294,49 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud

käibemaks 8 773,70 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 43 014,84 EUR, käibemaks sellest

8 602,97 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR, sisendkäibemaks 10

165,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 30 410,88 EUR ning enammakstud

käibemaks 1 562,47 EUR Seega suurendati alusetult enammakstud käibemaksu summas 7

211,23 EUR;

10.2011 deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (deklaratsioon on tühistatud 22.11.2011) – käive

summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga

maksustatav käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 32 439,71 EUR ja ühendusesisene

soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR. Tegelikkuses oli

käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav

käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine

summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult

mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75.EUR;

10.2011 deklaratsioon esitatud 22.11.2011 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud

28.12.2011) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0%

määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 32 439, 71 EUR ja

ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR.

Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0%

määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja

ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66

EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75 EUR;

10.2011 deklaratsioon esitatud 28.12.2011 (parandus) – käive summas 116 993,10 EUR,

käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87

EUR, sisendkäibemaks 35 759,71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR.

Enammakstud käibemaks 12 361,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR,

käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR,

sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

13 224,75 EUR;

11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 110 505 EUR, käibemaksu summas

sellest 22 101 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks

41 179,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 220 EUR. Enammakstud käibemaks 19

078,47 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 222 854,82 EUR, käibemaks sellest 44 570,96

EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks 37 468,86

EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 569,82 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks

7 102,10 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 26 180,57 EUR;

12.2011 deklaratsioon esitatud 20.01.2012 - käive summas 160 396,91 EUR, käibemaksu

summas sellest 32 079,38 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR,

sisendkäibemaks 33 642,16 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 150 EUR.

Enammakstud käibemaks 1 562,78 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 290 524,07 EUR,

käibemaks sellest 58 104,81 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR,

sisendkäibemaks 41 604,65 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 130 277,16 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 16 500,16 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 18 062,94 EUR;

01.2012 deklaratsioon esitatud 19.02.2012 – käive summas 106 584,51 EUR, käibemaksu

summas sellest 21 316,90 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR,

sisendkäibemaks 21 316,90 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 694,15 EUR.

Enammakstud käibemaks 20 598,28 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 233 355,03 EUR,

käibemaks sellest 46 671,01 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR,

sisendkäibemaks 40 949,77 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 127 464,67 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 5 721,24 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

26 319,51 EUR;

02.2012 deklaratsioon esitatud 19.03.2012 (deklaratsioon on tühistatud 20.06.2012) – käive

summas 0 EUR, käibemaksu summas sellest 0 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0

EUR, sisendkäibemaks 0 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud

käibemaks 0 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 0 EUR. Tegelikkuses oli käive summas

103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas

0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR

ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 7 915,95 EUR;

02.2012 deklaratsioon esitatud 20.06.2012 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud

17.07.2012) - käive summas 84 816,58 EUR, käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0%

määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja

ühendusesisene soetamine summas 110 EUR. Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR.

Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0%

määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja

ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95

EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 10 762,04 EUR;

02.2012 deklaratsioon esitatud 17.07.2012 (parandus) – käive summas 84 816,58 EUR,

käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29

EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 110 EUR.

Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR,

käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29 EUR,

sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

10 762,04 EUR;

Sel viisil esitati ajavahemikul 21.02.2011 – 17.07.2012 OÜ Xxxx nimelt maksustamisperioodil

jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 e-maksuameti kaudu käibemaksudeklaratsioonides

valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeris sisendkäibemaksu 401 532,52 EUR, millest 301

868,20 EUR rohkem, kui on seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendas tasumisele

kuuluvate käibemaksu 153 717,90 EUR ning tekitas (140 939,07 EUR) ja suurendas (7 211,23

EUR) enammakstud käibemaksu summas 148 150,30 EUR, millisest summast 143 008,51 EUR

tasaarveldati. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja

sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes sellega alates 01.05.2004.a.

kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega)

nõudeid;

- § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma

maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse

maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma

käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,

säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele

vastavaid arveid.

- § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;

- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma

maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud

käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud

§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud

maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama

maksustamisperioodi sisendkäibemaks;

- § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;

- § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või

teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

- § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa

käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.

Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel

arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel

varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.

Samuti, E S koos O Ki, J Mi ja D Riga aitas kaasa OÜ-le Xxxx ja OÜ Xxxx xxxxle I Pile

ajavahemikul 09.02.2011 kuni 04.05.2011; 04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni

10.08.2012 valeandmete esitamisele osaühingu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku

kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksuperioodide jaanuar

2011 kuni aprill 2011, juuni 2011 kuni veebruar 2012, aprill 2012 kuni juuli 2012.a. kohta jättes

arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt.

Deklaratsioonid esitati läbi e-maksuameti kasutades selleks vahendina OÜ Xxxx

raamatupidamisega tegelevat isikut I A´t Nimelt OÜ Xxxx arvelduskontolt OÜ Xxxx AS Xxxx

arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole

xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx ja OÜ

Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx teostatud ülekanded/väljamaksed ei ole täielikult seotud

OÜ Xxxx majandustegevusega ja seega ei ole need täielikult käsitletavad ettevõtlusega seotud

kuludena, kuna OÜ Xxxx ei soetanud kaupu tegelikult OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx vaid EL

Ühendusse kuuluvates riikides asuvatest ettevõtetest oste. OÜ Xxxx tegi AS Xxxx

arvelduskontolt xxxx OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx majandustegevusega mitteseotud

väljamakseid. Eelnimetatud väljamaksete ja kauba tegeliku soetushinna vahe kuulub

maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu tulumaksuseaduse (kehtib

alates 01.01.2000.a) § 51 lg 2 p 3 tähenduses ja seega jäeti deklareerimata ja tasumata

tulumaksu:

09.02.2011 esitatud 2011.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 27 051,81 EUR (101 766,35 X 21/79)

07.03.2011 esitatud 2011.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 188,11 EUR (34 564,81 X 21/79)

05.04.2011 esitatud 2011.a märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 487,95 EUR (35 692,78 X 21/79)

04.05.2011 esitatud 2011.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 28 443,35 EUR (107 001,19 X 21/79)

04.07.2011 esitatud 2011.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 3 194,70 EUR (12 018,15 X 21/79)

05.08.2011 esitatud 2011.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 357,42 EUR ( 38 963,61 X 21/79)

02.09.2011 esitatud 2011.a augustikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 461,31 EUR (16 783,04 X 21/79)

02.10.2011 esitatud 2011.a septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 12 774,01 EUR (48 054,60 X 21/79)

10.11.2011 esitatud 2011.a oktoobrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 763,87 EUR (40 492,67 X 21/79)

07.12.2011 esitatud 2011.a novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 916,08 EUR (7 208,12 X 21/79)

10.01.2012 esitatud 2011.a detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 348,93 EUR 16 360,28 X 21/79)

07.02.2012 esitatud 2012.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 007,38 EUR (26 361,08 X 21/79)

07.03.2012 esitatud 2012.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 387,34 EUR (16 504,74 X 21/79)

04.05.2012 esitatud 2012.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 435,28 EUR (27 970,81X 21/79)

11.06.2012 esitatud 2012.a maikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 317,00 EUR (27 525,84 X 21/79)

10.07.2012 esitatud 2012.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 181,49 EUR (4 444,64 X 21/79)

10.08.2012 esitatud 2012.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 525,18 EUR (1 975,69 X 21/79)

kokku summas 149 841,21- EUR, kuna TMS § 4 lg 1-1 p 1 kohaselt tulumaksu määr 21%,

residendist juriidilise isiku poolt ettevõtlusega mitteseotud kulude puhul jagatakse maksustav

summa enne maksumääraga korrutamist 0,79. Samuti TMS § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja

kohustatud kandma TMS § 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu-ja Tolliameti

pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Süüteo

toimepanemise ajal oli E S tegevus kvalifitseeritav KarS § 389¹ lg 1, 3 - § 22 lg 3 ja § 3892 lg

1, 3 - § 22 lg 3 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt.

Seega E S, aitas I Pile ja OÜ-le Xxxx kaasa valeandmete esitamisele OÜ Xxxx

käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse

ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksukohustuse vähendamise ning

tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata

käibemaksuna 153 717,90 EUR, tulumaksuna 149 841,21 EUR ning mille tulemusel

tekitati (140 939,07 EUR) ja suurendati (7 211,23 EUR) alusetu käibemaksu tagastusnõue

summas kokku 148 150,30 EUR, ning pani seega toime KarS § 389¹ lg 1, 3 - § 22 lg 3 ja §

3892 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 389¹ lg 2, 3 § 22 lg 3 (RT I,

23.12.2014, 16) järgi. KarS § 121 lg 3 kohaselt on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab

400 000 eurot

Samuti süüdistatakse E Si selles, et tema koos O K´iga aitas vaimselt, aineliselt ja füüsiliselt

kaasa OÜ-le OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane alates 01.07.1998 KMKR nr

xxxx, juriidiline aadress Xxxx) ja OÜ Xxxx xxxxle N Mile ning tegelik juhile J Mile

ajavahemikul 20.09.2011 - 13.01.2012 maksustamisperioodi august-november 2011.a kohta

käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele. Selleks, J M omades eelnevaid sidemeid ja

kontakte Läti metallitootjaga Xxxx SIA (xxxx A P) leppis N Miga kokku näilike tehingute

ahelas, mille kohaselt OÜ Xxxx soetab toormetalli – silikoonimetalli ja alumiiniumkangid

20%-lise käibemaksu määraga variettevõttelt OÜ Xxxx. OÜ Xxxx soetab toormetalli samuti 20

%-lise käibemaksumääraga teiselt variettevõttelt OÜ-lt Xxxx, milline omakorda soetab

toormetalli 0 %-lise maksumääraga Läti ettevõtetelt SIA-lt Xxxx, SIA-lt Xxxx, millised

ettevõtted on SIA Xxxx toodete vahendajad ja SIA-lt Xxxx (direktor T P, kes on A P abikaasa).

Samuti lepiti kokku, et peale kauba jõudmist OÜ-sse Xxxx müüakse toormetall 0 %-lise

käibemaksumääraga Euroopa Liidu riikides asuvatele ettevõtetele. Sellise näiliku

tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx ühelt poolt soetab kauba 20 %-lise

käibemaksumääraga ja teiselt poolt müüb sama kauba Euroopasse 0%-lise käibemaksumääraga

tekkis OÜ-l Xxxxs variettevõtte OÜ Xxxx fiktiivsete arvete alusel õigus alusetult riigilt tagasi

küsida kauba soetamise tasutud käibemaksusummad.

Samuti lepiti kokku, et J M kindlustab variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete,

so tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise ja esitamise alumiiniumkangide ja

silikoonmetalli müügi kohta. Selliselt kasutati kõnealuses maksupettuse skeemis J Mi poolt

organiseeritud variettevõtteid:

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 15.10.2003, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

16.02.2005 kuni 1.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx)

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 29.12.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates

01.07.1994 kuni 15.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 28.04.2011 kuni 27.06.2012, juriidiline

aadress Xxxx.)

Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija

OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku

kontrolli varifirmade tegevuse üle. J. Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete

OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks.

Peale selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid,

samuti andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile teostada varifirmade pangakontodele laekunud

summade liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmist ning sularahas väljavõtmiseks. E

S, omades raamatupidamisfirmat OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi O Ki, sõlmis

lepingud ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidamisteenuste osutamise kohta,

korraldas nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks

raamatupidaja O Ft. Samuti E S, olles ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni

19.10.2011, võimaldas J. Mil ja O. Kil kasutada nimetatud firma arveldusarvet ning edaspidi

vormistas selle ettevõtte xxxxks J Mi, andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx

maksupettuse skeemis. Nimelt, OÜ Xxxx poolt varifirma OÜ Xxxx kontole arvete alusel

ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxx. Samuti

kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale segunemist läbi AS Xxxx

sularahana O Ki, J Mi ja E Si poolt välja võeti. Tegelikkuses ei olnud variettevõtted OÜ Xxxx

ja OÜ Xxxx kauba müüjad. Faktiliselt soetas OÜ Xxxx ajavahemikus august-oktoober 2011.a

alumiiniumkangid otse SIA Xxxx kauba vahendusfirmadelt SIA-lt Xxxx ja SIA-lt Xxxx ning

silikoonmetalli SIA-lt Xxxx. SIA Xxxx tegeles Lätis alumiiniumkangide tootmisega ning ta

olid olemas oma toodete turustamiseks kliendid Euroopas. Kuid selleks, et OÜ-l Xxxxs tekiks

võimalus riigilt käibemaksu tagasi küsida leppis J M eelnevalt kokku SIA Xxxx xxxxga A Pga

toormetalli ostu osas Eesti ettevõtte OÜ Xxxx jaoks läbi variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx

ning kauba edasi müügi osas SIA Xxxx klientidele Euroopas. Kauba edasi müümiseks EL

ettevõtetele Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx leppis N M nimetatud ettevõtete

esindajatega kokku kauba hinna ja tarne ajad ning koostas OÜ Xxxx nimelt müügiarved 0 %-

lise käibemaksumääraga. Samuti tegi ta J Mi poolt organiseeritud OÜ Xxxx fiktiivsete arvete

alusel ülekanded OÜ Xxxx AS Xxxx kontolt nr xxxx ja AS Xxxx kontolt nr xxxx OÜ Xxxx

AS Xxxx kontole nr xxxx Selliselt variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse tegelik

eesmärk oli anda võimalus äriühingul OÜ Xxxx ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu

(kaupade/teenuste

soetamisel

tasutud

käibemaks)

mahaarvamise

õigust

vastavalt

käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada tagastamisele

kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid ning luua alusetult tagastamisnõudeid. OÜ

Xxxx raamatupidamises kajastasid N M ja J M maksustamisperioodil august-november 2011.a

OÜ Xxxx fiktiivseid arveid kogusummas 1 640 476,8 eurot (sh käibemaks 281 995,73 eurot).

Nii kajastasid OÜ Xxxx xxxx N M ja tegelik juht J Mi, O Ki ja E Si kaasabil OÜ Xxxx nimelt

käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real

tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega

01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31 lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna

äriühingu nimelt Maksu-ja Tolliametile e-maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides

kajastati alusetult soetamist äriühingult OÜ Xxxx – kaupade näol, millised tegelikkuses ei

pärinenud nimetatud riiulifirmalt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu vahetult ühendusesisestelt

hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le rakendada

pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada sellelt nii

tasumisele kuuluv käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka sisendkäibemaks ja

deklareerida see KMD 5. real. Nimelt:

08.2011.a deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 1 856,67 eurot,

käibemaksusumma sellest 371,33 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 419 562 EUR,

sisendkäibemaks 81 295,10 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 1 000 EUR.

Enammakstud käibemaks 80 923,77 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 397 484 eurot,

käibemaks sellest 79 496,8 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 419 562 EUR,

sisendkäibemaks 80 227,10 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 398 484 EUR ning

enammakstud käibemaks 358,97 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 80

564,80 eurot;

09.2011.a deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 11 463,33 eurot,

käibemaksusumma sellest 2 292,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 406 063 EUR,

sisendkäibemaks 79 463,49 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 11 250 EUR

Enammakstud käibemaks 77 170,82 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 392 455,33 eurot,

käibemaks sellest 78 491,07 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 406 063 EUR,

sisendkäibemaks 78 599,49 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 392 242 EUR ning

enammakstud käibemaks 108,42 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 77

062,40 eurot;

10.2011.a deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (tühistatud 13.01.2012) – käive summas 66 163,33

eurot, käibemaksu summa sellest 13 232,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614

553 EUR, sisendkäibemaks 119 350,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 15 250

EUR. Enammakstud käibemaks 106 118,26 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 654 971,33

eurot, käibemaks sellest 130 994,27 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR,

sisendkäibemaks 118 006,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 587 458 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 12 987,34 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 119 105,60 eurot;

10.2011.a deklaratsioon esitatud 13.01.2012 – käive summas 82 763,33 eurot,

käibemaksusumma sellest 16 552,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553

EUR, sisendkäibemaks 119 350,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 15 250 EUR.

Enammakstud käibemaks 102 798,26 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 654 971,33 eurot,

käibemaks sellest 130 994,27 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR,

sisendkäibemaks 118 006,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 587 458 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 12 987,34 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 115 785,60 eurot;

11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 20.12.2011) – käive summas 113 357,90

eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168

760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR.

Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot,

käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,

sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning

enammakstud käibemaks 185,70 eurot Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8

582,93 eurot;

11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 09.01.2012) – käive summas 113 357,90

eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168

760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR.

Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot,

käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,

sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning

enammakstud käibemaks 185,70 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8

582,93 eurot;

11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 113 357,90 eurot, käibemaksu

summas sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,

sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud

käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot, käibemaks sellest

22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 22

857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR .ning enammakstud

käibemaks 185,70 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 582,93 eurot;

Sel viisil esitasid OÜ Xxxx xxxx N M ja tegelik juht J M maksustamisperioodil august-

november 2011.a e-maksuameti kaudu OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides valeandmeid ja

nimelt, real 5 deklareeriti sisendkäibemaksu 311 549,72 eurot, millest 281 995,73 eurot rohkem

kui seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 12

987,34 eurot võrra ning tekitati (102 798,26 eurot) ja suurendati (166 210,13 eurot)

enammakstud käibemaksu summas 269 008,39 eurot.

Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid

seaduses sätestatud korras, rikkudes sellega alates 01.05.2004.a kehtiva Käibemaksuseaduse

(RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid:

- § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma

maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse

maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma

käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,

säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele

vastavaid arveid;

- § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;

- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma

maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud

käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud

§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud

maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama

maksustamisperioodi sisendkäibemaks;

- § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;

- § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või

teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohaselt arve alusel.

- § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa

käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.

Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel

arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel

varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.

13.01.2012 esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu tagastustaotluse summas 8 000 eurot, mis

tagastati 03.02.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole xxxx. 17.04.2012

esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu tagastustaotluse summas 79 000 eurot, mis tagastati

17.04.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole xxxx. Ülejäänud summast 2

333,43 eurot (768,63 + 1564,80) tasaarveldati ning 179 860,66 eurot (77062,40+102798,26)

tagastamine peatati maksuhalduri poolt. Süüteo toimepanemise ajal oli E S tegevus

kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt.

Seega E S, aitas J Mile, N Mile ja OÜ-le Xxxx kaasa esitada OÜ Xxxx

käibedeklaratsioonides

teadvalt

valeandmeid

maksukohustuse

vähendamise

ja

tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata

kokku 281 996 EUR, millega pani toime KarS § 3892 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 389¹ lg 1, 3 § 22 lg 3 (RT I,

23.12.2014, 16) järgi.

Samuti süüdistatakse E Si selles, et tema koos O Kiga aitas vaimselt, aineliselt ja füüsiliselt

kaasa OÜ-le Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane alates 19.10.2011 kuni

01.02.2012.a KMKR nr xxxx, juriidiline aadress Xxxx) ja OÜ Xxxx xxxxle J Mile 20.03.2012.a

novembrikuu 2011.a käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisele. OÜ Xxxx 2011.a.

novembrikuu käibedeklaratsioon oli eelnevalt esitatud 09.01.2012 – käive summas 123 200

eurot, käibemaksusumma sellest 24 640 eurot ja sisendkäibemaks 0 eurot. Tasumisele kuuluv

käibemaks 24 640 eurot. Hiljem, J M, O K ja E S leppisid eelnevalt kokku novembrikuu 2011

parandusdeklaratsiooni esitamises. Selleks koostas J M ise või lasi koostada fiktiivsed, so

tegelikkusele mittevastavad arved toormetalli CU katoodi müügi kohta. Selleks kasutati J Mi

poolt organiseeritud variettevõtet OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 25.11.2009;

käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 30.03.2010 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx

J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress Xxxx, Harju Maakohtu 10.01.2012 kohtumäärusega

OÜ Xxxx on välja kuulutatud pankroti) ning koostati OÜ Xxxx fiktiivsed toormetalli - CU

katoodi müügiarved OÜ-le Xxxx, millised O K edastas E S´ile OÜ Xxxx raamatupidamises

kajastamiseks ning parandusdeklaratsiooni esitamiseks. Tegelikkuses toormetalli tehinguid ei

toimunud, kaupu ei liikunud ning kauba eest ei tasutud. Variettevõtte OÜ Xxxx tegevuse tegelik

eesmärk oli anda võimalus äriühingul OÜ Xxxx ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu

(kaupade/teenuste

soetamisel

tasutud

käibemaks)

mahaarvamise

õigus

vastavalt

käibemaksuseaduse § 29 lg 3 ja seeläbi tekitada alusetu tagastusnõue. Sellisel viisil kajastas J

M OÜ Xxxx maksustamisperioodil november 2011.a oma raamatupidamises OÜ Xxxx

fiktiivseid toormetalli arveid kogusummas 331 800 eurot (sh käibemaks 55 300 eurot). Samuti

kajastas ta OÜ Xxxx raamatupidamises alusetult pöördmaksustatud metallijäätmete soetust

OÜ-lt Xxxx kokku summas 1 378 440 eurot (sh käibemaks 229 740 eurot) ning CU katoodide

müüki OÜ-le Xxxx summas 147 840 eurot (sh käibemaks 24 640 eurot), sest tegelikkuses

nimetatud tehinguid ei toimunud. Selliselt kajastas J M E S ja O Ki kaasabil OÜ Xxxx

käibedeklaratsioonis alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real

tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega

01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 29 lg 1 ja 3 ettenähtud kohustusi, kuna äriühingu

nimelt

Maksu-ja

Tolliametile

e-maksuameti

kaudu

esitatud

käibedeklaratsiooni

parandusdeklaratsioonis kajastati alusetult soetamist äriühingult OÜ Xxxx – kaupade näol,

millised tegelikkuses ei eksisteerinud ning millest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat

käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seadusega sätestatud korras.

Samuti kajastas ta alusetult andmeid KMD real 1, 4, 5 ja 7.1 OÜ-le Xxxx müügi ja OÜ-lt Xxxx

vanametalli soetuse andmete näol. Valeandmeid sisaldav 11.2011.a deklaratsioon on esitatud

20.03.2012 järgmiste andmetega – käive summas 1 271 900 eurot, käibemaksusumma sellest

254 380 eurot ja sisendkäibemaks 285 040 eurot. Enammakstud käibemaks 30 660 eurot.

Tegelikkuses oli käive summas 123 200 eurot, käibemaks sellest 24 640 eurot ja

sisendkäibemaks 0 eurot ning tasumisele kuuluv käibemaks 24 640 eurot. Seega alusetult

mahaarvatud käibemaksu kokku vastavalt 55 300 eurot; Sel viisil esitati OÜ Xxxx nimel

maksustamisperioodil november 2011.a e-maksuameti kaudu käibedeklaratsioonides

valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeriti sisendkäibemaksu 285 040 eurot, millest 55 300 eurot

rohkem kui seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendati tasumisele kuuluvat

käibemaksu 24 640 eurot võrra ning tekitati alusetu käibemaksu enammakse summas 30 660

eurot.

Sellest

tulenevalt

ei

arvutatud

tasumisele

kuuluvat

käibemaksu

ja

sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes sellega alates 01.05.2004.a

kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega)

nõudeid:

- § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma

maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse

maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma

käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,

säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele

vastavaid arveid;

- § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;

- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma

maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud

käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud

§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud

maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama

maksustamisperioodi sisendkäibemaks;

- § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;

09.04.2012 maksuhaldur alustas kontrolli OÜ Xxxx käibemaksu arvestamise ja deklareerimise

õigust maksuperioodil 2011 novembrikuu ning enammakse tagastamine peatati maksuhalduri

poolt, mistõttu jäi kuritegu toimepanijatest mitteolenevatel asjaoludel lõpule viimata. Süüteo

toimepanemise ajal oli E S tegevus kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 1, 3 - § 25 - § 22 lg 3 järgi

(RT I 2010, 22, 108) järgmiselt:

Seega süüdistatakse E Si selles, et tema aitas kaasa OÜ-le Xxxx ja J Mile esitada teadavalt

OÜ Xxxx nimelt käibedeklaratsioonis valeandmeid tagastusnõude tekitamise eesmärgil,

mille tulemusel vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 24 640 eurot võrra ja tekitati

alusetu käibemaksu tagastusnõue summas 30 660 EUR, kokku esitati valeandmeid seega

summas 55300 eurot, millega pani toime KarS § 3892 lg 1 ja 3 - § 25 ja § 22 lg 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo katse.

Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 389¹ lg 1, 3 - § 25 § 22 lg 3 (RT

I, 23.12.2014, 16) järgi.

1.1.8. D Ri süüdistus

D Ri süüdistatakse selles, et tema koos J M´iga, O K´iga ja E S´iga aitas vaimselt, aineliselt ja

füüsiliselt kaasa OÜ-le Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane 01.11.1997.a KMKR

nr xxxx, juriidiline aadress Xxxx) ja OÜ Xxxx xxxxle ning tegevjuhile I Pile ajavahemikul

21.02.2011-17.07.2012 käibedeklaratsioonides ja ajavahemikul 09.02.2011 kuni 04.05.2011;

04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni 10.08.2012 tulu-ja sotsiaalmaksu, kohustusliku

kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides valeandmete esitamisele.

Selleks, I P koos J M´iga leppisid eelnevalt kokku näilike tehingute sõlmimises, mille kohaselt

OÜ Xxxx soetab toidukauba - kondenspiima, kala-, lihakonservide ja kalamarja 20%-lise

käibemaksu määraga variettevõttelt. Variettevõtted soetavad toidukauba omakorda 0 %-lise

maksumääraga Läti, Leedu, Prantsusmaa ja Saksamaa ettevõtetelt. Sellise näiliku

tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx soetab kauba 20 %-lise käibemaksumääraga, mitte otse

teistes EL riikides asuvatelt ettevõtetelt 0 %-lise käibemaksumääraga tekkis OÜ-l Xxxx

variettevõtete fiktiivsete arvete alusel õigus alusetult vähendada tasumisele kuuluvat

käibemaksu, suurendada tagastamisele kuuluvat enammakstud käibemaksu ja tekitada alusetu

tagastusnõue. Lisaks lepiti kokku, et selleks J M kindlustab variettevõtte, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx,

OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete, so tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise ja

esitamise kondenspiima, kala-, lihakonservide ja kalamarja müügi kohta. Seega kasutati

järgnevatel ajavahemikel J Mi poolt organiseeritud variettevõtteid:

 ajavahemikul

01.01.2011

kuni

20.01.2011.a

OÜ

Xxxx

(reg.kood

xxxx,

käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 30.03.2010 registreerimisnumbriga

xxxx, xxxx J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress Xxxx)

 ajavahemikul

01.01.2011

kuni

27.04.2011.a

OÜ

Xxxx

(reg.kood

xxxx,

käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 16.02.2005 registreerimisnumbriga

xxxx, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx)

 ajavahemikul

01.05.2011

kuni

27.10.2011.a

OÜ

Xxxx

(reg.kood

xxxx,

käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.07.1994 registreerimisnumbriga

xxxx, xxxx O K alates 28.04.2011, juriidiline aadress Xxxx)

 ajavahemikul 01.11.2011 kuni 29.02.2012.a (kaasarvatud) OÜ Xxxx (reg.kood xxxx,

käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 18.10.2011 registreerimisnumbriga

xxxx, asutaja E S, alates 25.08.2011 kuni 02.04.2012 osanik E S, alates 02.04.2012 kuni

käesoleva ajani osanik O K, alates 25.08.2011 kuni 26.03.2012 xxxx E S, alates

26.03.2012 kuni 09.07.2012 xxxx O K ja J M, alates 09.07.2012 kuni käesoleva ajani

xxxx A K,juriidiline aadress Xxxx, lao asukoht: Xxxx, alates 26.03.2012 kuni käesoleva

ajani juriidiline aadress Xxxx).

Rahaülekannete ning raha väljavõtmise jaoks kasutati ka OÜ-d Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud

05.01.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.03.2011. kuni 09.05.2011 nr

xxxx, alates 12.06.1998 kuni 19.10.2011 osanik E S, alates 19.10.2011 kuni käesoleva ajani

osanik O K, alates 27.11.1997 kuni 01.02.2011 xxxx E S, alates 01.02.2011 kuni käesoleva

ajani xxxx J M, alates 29.04.1999 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx).

Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija

OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku

kontrolli varifirmade tegevuse üle. Samuti omas J M täielikku kontrolli OÜ Xxxx ning OÜ

Xxxx üle. Nimelt asutas E S J Mi ja O Ki palvel OÜ Xxxx, mille ta koheselt loovutas nendele

kasutamiseks. J.Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx

ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis ta oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks. Peale

selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid, samuti

andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile varifirmade pangakontodele laekunud summade

liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmiseks ning sularahas väljavõtmiseks.

E S, omades raamatupidamisfirmasid OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi

O Ki, sõlmis OÜ Xxxx nimelt ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ning OÜ Xxxx nimelt

ettevõttega OÜ Xxxx lepingud raamatupidamisteenuste osutamiseks, misjärel korraldas ta

nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks OÜ Xxxx

ja OÜ Xxxx raamatupidajat O Ft ja OÜ Xxxx raamatupidajat S St. Sealhulgas koostasid

raamatupidajad E Si kontrolli all fiktiivsed kauba müügiarved OÜ-le Xxxx OÜ-de Xxxx, OÜ

Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt OÜ Xxxx töötaja M K saadetud andmete alusel. Samuti E S, olles

ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni 19.10.2011, võimaldas J.Mil ja O.Kil

kasutada nimetatud firma arveldusarvet andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx

maksupettuse skeemis. Variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx poolt OÜ

Xxxx pangakontole kantud raha segati ja võeti sularahas välja. Nimelt, OÜ Xxxx poolt

varifirmade OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx pangakontodele arvete alusel

ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxxi või läbi O

Ki pangakonto. Samuti kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale

segunemist läbi AS Xxxx ja/või O Ki pangakonto sularahana välja võeti. Välja võetud sularaha

tagastati I Pile. Tegelikkuses aga variettevõtted OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ei

olnud kauba müüjad. Faktiliselt OÜ Xxxx soetas ajavahemikul jaanuar 2011 kuni veebruar

2012.a kondenspiima otse Leedu ettevõttelt Xxxx, kalakonservid Läti ettevõttelt SIA Xxxx,

Leedu ettevõttelt Xxxx ja Poola ettevõttelt Xxxx, lihakonservid Prantsuse ettevõttelt Xxxx ja

Läti ettevõttelt SIA Xxxx ning kalamarja Saksamaa ettevõttelt Xxxx. Selleks tellis kauba ja

transpordi OÜ Xxxx töötaja D R varifirmade nimelt olles teadlik, et varifirmad ei ole kauba

tegelikud ostjad ühendusesiseselt. Seega oli varifirmadest äriühingute OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ

Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse eesmärgiks võimaldada OÜ-le Xxxx ebaseaduslikult omandada

sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaks) mahaarvamise õigust

vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada

tagastamisele kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid. Selliselt kajastas OÜ Xxxx xxxx

I P maksuperioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 OÜ Xxxx raamatupidamisarvestuses OÜ

Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivseid arveid kogusummas 1 762 622,29 eurot.

Nii kajastas OÜ Xxxx juhataja I P D Ri, J Mi, O Ki ja E Si kaasabil OÜ Xxxx nimelt kajastati

käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real

tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega

01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31 lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna

äriühingu nimelt Maksu-jaTolliametile e-maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides

kajastati alusetult soetamist äriühingutelt OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx – kaupade

näol, millised tegelikkuses ei pärinenud nimetatud riiulifirmadelt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu

vahetult ühendusesisestelt hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le

rakendada pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada

sellelt nii tasumisele kuuluv käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka

sisendkäibemaks ja deklareerida see KMD 5. real. Nimelt:

01.2011 deklaratsioon esitatud 21.02.2011 – käive summas 80 490,93 EUR, käibemaksu

summa sellest 16 098,19 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR,

sisendkäibemaks 40 406,39 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 80 EUR. Enammakstud

käibemaks 24 308,20 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 166 450,41 EUR, käibemaks sellest

33 290,08 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR, sisendkäibemaks 18

835,45 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 86 039,48 EUR ning tasumisele kuuluv

käibemaks 14 454,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 38 762,84 EUR;

02.2011 deklaratsioon esitatud 21.03.2011 – käive summas 84 383,93 EUR, käibemaksu

summas sellest 16 876,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR,

sisendkäibemaks 42 843,80 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 120 EUR.

Enammakstud käibemaks 25 967,01 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 300 345,65 EUR,

käibemaks sellest 60 069,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR,

sisendkäibemaks 44 846,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 216 081,72 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 15 222,72 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 41 189,73 EUR;

03.2011 deklaratsioon esitatid 20.04.2011 – käive summas 157 064 EUR, käibemaksu summas

sellest 31 412,80 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR,

sisendkäibemaks 18 677,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 50 EUR. Tasumisele

kuuluv käibemaks 12 735,36 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 269 432,76 EUR,

käibemaks sellest 53 886,55 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR,

sisendkäibemaks 23 560,92 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 418,76 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 30 325,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 17 590,27 EUR;

04.2011 deklaratsioon esitatud 20.05.2011 – käive summas 114 436,98 EUR, käibemaksu

summas sellest 22 887,40 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR,

sisendkäibemaks 35 383,64 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud

käibemaks 12 496,24 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 236 866,26 EUR, käibemaks sellest

47 373,25 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR, sisendkäibemaks 25

616,29 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 429,28 EUR ning tasumisele kuuluv

käibemaks 21 756,96 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 34 253,21 EUR;

05.2011 deklaratsioon esitatud 20.06.2011 – käive summas 112 779,65 EUR, käibemaksu

summas sellest 22 555,93 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR,

sisendkäibemaks 31 568,85 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 36 811,80 EUR.

Enammakstud käibemaks 9 012,92 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 136 852,95 EUR,

käibemaks sellest 27 370,59 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR,

sisendkäibemaks 15 756,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 60 885,10 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 11 613,75 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 20 626,67 EUR;

06.2011 deklaratsioon esitatud 20.07.2011 (deklaratsioon on tühistatud 19.08.2011) – käive

summas 70 790,66 EUR, käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav

käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 7 572,17 EUR ja ühendusesisene soetamine

summas 70 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 6 585,96 EUR. Tegelikkuses oli käive summas

143 386,94 EUR, käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas

4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72

666,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud

käibemaksu summas 7 263,16 EUR;

06.2011 deklaratsioon esitatud 19.08.2011 (parandus) – käive summas 70 790,66 EUR,

käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28

EUR, sisendkäibemaks 8 608,97 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 70 EUR.

Tasumisele kuuluv käibemaks 5 549,16 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 143 386,94 EUR,

käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR,

sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72 666,28 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 8 299,96 EUR;

07.2011 deklaratsioon esitatud 20.08.2011 – käive summas 93 731,55 EUR, käibemaksu

summas sellest 18 746,31 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR,

sisendkäibemaks 8 462,89 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 180 EUR. Tasumisele

kuuluv käibemaks 10 283,42 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 108 020,09 EUR,

käibemaks sellest 21 604, 02 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR,

sisendkäibemaks 3 282,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 14 468,54 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 18 321,55 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 8 038,13 EUR;

08.2011 deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 96 360,66 EUR, käibemaksu

summas sellest 19 272,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR,

sisendkäibemaks 31 980,12 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 145 EUR.

Enammakstud käibemaks 12 707,99 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 218 226,83 EUR,

käibemaks sellest 43 645,37 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR,

sisendkäibemaks 25 007 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 011,17 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 18 638,37 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 31 346,35 EUR;

09.2011 deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 12 603,96 EUR, käibemaksu

summas sellest 2 520,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR,

sisendkäibemaks 11 294,49 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud

käibemaks 8 773,70 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 43 014,84 EUR, käibemaks sellest

8 602,97 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR, sisendkäibemaks 10

165,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 30 410,88 EUR ning enammakstud

käibemaks 1 562,47 EUR Seega suurendati alusetult enammakstud käibemaksu summas 7

211,23 EUR;

10.2011 deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (deklaratsioon on tühistatud 22.11.2011) – käive

summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga

maksustatav käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 32 439,71 EUR ja ühendusesisene

soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR. Tegelikkuses oli

käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav

käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine

summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult

mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75.EUR;

10.2011 deklaratsioon esitatud 22.11.2011 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud

28.12.2011) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0%

määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 32 439, 71 EUR ja

ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR.

Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0%

määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja

ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66

EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75 EUR;

10.2011 deklaratsioon esitatud 28.12.2011 (parandus) – käive summas 116 993,10 EUR,

käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87

EUR, sisendkäibemaks 35 759,71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR.

Enammakstud käibemaks 12 361,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR,

käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR,

sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

13 224,75 EUR;

11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 110 505 EUR, käibemaksu summas

sellest 22 101 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks

41 179,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 220 EUR. Enammakstud käibemaks 19

078,47 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 222 854,82 EUR, käibemaks sellest 44 570,96

EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks 37 468,86

EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 569,82 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks

7 102,10 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 26 180,57 EUR;

12.2011 deklaratsioon esitatud 20.01.2012 - käive summas 160 396,91 EUR, käibemaksu

summas sellest 32 079,38 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR,

sisendkäibemaks 33 642,16 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 150 EUR.

Enammakstud käibemaks 1 562,78 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 290 524,07 EUR,

käibemaks sellest 58 104,81 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR,

sisendkäibemaks 41 604,65 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 130 277,16 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 16 500,16 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 18 062,94 EUR;

01.2012 deklaratsioon esitatud 19.02.2012 – käive summas 106 584,51 EUR, käibemaksu

summas sellest 21 316,90 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR,

sisendkäibemaks 21 316,90 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 694,15 EUR.

Enammakstud käibemaks 20 598,28 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 233 355,03 EUR,

käibemaks sellest 46 671,01 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR,

sisendkäibemaks 40 949,77 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 127 464,67 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 5 721,24 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

26 319,51 EUR;

02.2012 deklaratsioon esitatud 19.03.2012 (deklaratsioon on tühistatud 20.06.2012) – käive

summas 0 EUR, käibemaksu summas sellest 0 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0

EUR, sisendkäibemaks 0 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud

käibemaks 0 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 0 EUR. Tegelikkuses oli käive summas

103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas

0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR

ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu

summas 7 915,95 EUR;

02.2012 deklaratsioon esitatud 20.06.2012 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud

17.07.2012) - käive summas 84 816,58 EUR, käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0%

määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja

ühendusesisene soetamine summas 110 EUR. Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR.

Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0%

määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja

ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95

EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 10 762,04 EUR;

02.2012 deklaratsioon esitatud 17.07.2012 (parandus) – käive summas 84 816,58 EUR,

käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29

EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 110 EUR.

Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR,

käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29 EUR,

sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

10 762,04 EUR;

Sel viisil esitati ajavahemikul 21.02.2011 – 17.07.2012 OÜ Xxxx nimelt maksustamisperioodil

jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 e-maksuameti kaudu käibemaksudeklaratsioonides

valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeris sisendkäibemaksu 401 532,52 EUR, millest 301

868,20 EUR rohkem, kui on seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendas tasumisele

kuuluvate käibemaksu 153 717,90 EUR ning tekitas (140 939,07 EUR) ja suurendas (7 211,23

EUR) enammakstud käibemaksu summas 148 150,30 EUR, millisest summast 143 008,51 EUR

tasaarveldati. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja

sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes sellega alates 01.05.2004.a.

kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega)

nõudeid;

- § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma

maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse

maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma

käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,

säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele

vastavaid arveid.

- § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;

- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma

maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud

käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud

§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud

maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama

maksustamisperioodi sisendkäibemaks;

- § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;

- § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või

teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

- § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa

käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.

Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel

arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel

varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.

Samuti D R koos J M´iga, O K´iga ja E S´iga aitas kaasa OÜ-le Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx I P´ile

ajavahemikul 09.02.2011 kuni 04.05.2011; 04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni

10.08.2012 valeandmete esitamisele osaühingu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku

kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksuperioodide jaanuar

2011 kuni aprill 2011, juuni 2011 kuni veebruar 2012, aprill 2012 kuni juuli 2012.a kohta jättes

arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt.

Deklaratsioonid esitati läbi e-maksuameti kasutades selleks vahendina OÜ Xxxx

raamatupidamisega tegelevat isikut I A´t. Nimelt OÜ Xxxx arvelduskontolt OÜ Xxxx AS Xxxx

arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole

xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx ja OÜ

Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx teostatud ülekanded/väljamaksed ei ole täielikult seotud

OÜ Xxxx majandustegevusega ja seega ei ole need täielikult käsitletavad ettevõtlusega seotud

kuludena, kuna OÜ Xxxx tegelikult ei soetanud kaupu OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx vaid EL

Ühendusse kuuluvates riikides asuvatest ettevõtetest oste. OÜ Xxxx tegi AS Xxxx

arvelduskontolt xxxx OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx majandustegevusega mitteseotud

väljamakseid. Eelnimetatud väljamaksete ja kauba tegeliku soetushinna vahe kuulub

maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu tulumaksuseaduse (kehtib

alates 01.01.2000.a) § 51 lg 2 p 3 tähenduses ja seega jäeti deklareerimata ja tasumata

tulumaksu:

09.02.2011 esitatud 2011.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 27 051,81 EUR (101 766,35 X 21/79)

07.03.2011 esitatud 2011.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 188,11 EUR (34 564,81 X 21/79)

05.04.2011 esitatud 2011.a märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 487,95 EUR (35 692,78 X 21/79)

04.05.2011 esitatud 2011.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 28 443,35 EUR (107 001,19 X 21/79)

04.07.2011 esitatud 2011.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 3 194,70 EUR (12 018,15 X 21/79)

05.08.2011 esitatud 2011.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 357,42 EUR ( 38 963,61 X 21/79)

02.09.2011 esitatud 2011.a augustikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 461,31 EUR (16 783,04 X 21/79)

02.10.2011 esitatud 2011.a septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 12 774,01 EUR (48 054,60 X 21/79)

10.11.2011 esitatud 2011.a oktoobrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 763,87 EUR (40 492,67 X 21/79)

07.12.2011 esitatud 2011.a novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 916,08 EUR (7 208,12 X 21/79)

10.01.2012 esitatud 2011.a detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 348,93 EUR 16 360,28 X 21/79)

07.02.2012 esitatud 2012.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 007,38 EUR (26 361,08 X 21/79)

07.03.2012 esitatud 2012.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 387,34 EUR (16 504,74 X 21/79)

04.05.2012 esitatud 2012.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 435,28 EUR (27 970,81X 21/79)

11.06.2012 esitatud 2012.a maikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 317,00 EUR (27 525,84 X 21/79)

10.07.2012 esitatud 2012.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 181,49 EUR (4 444,64 X 21/79)

10.08.2012 esitatud 2012.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 525,18 EUR (1 975,69 X 21/79)

kokku summas 149 841,21- EUR, kuna TMS § 4 lg 1-1 p 1 kohaselt tulumaksu määr 21%,

residendist juriidilise isiku poolt ettevõtlusega mitteseotud kulude puhul jagatakse maksustav

summa enne maksumääraga korrutamist 0,79. Samuti TMS § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja

kohustatud kandma TMS § 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu-ja Tolliameti

pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Süüteo

toimepanemise ajal oli D Ri tegevus kvalifitseeritav KarS § 389¹ lg 1, 3 ja § 3892 lg 1, 3 - § 22

lg 3 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt.

Seega D R, aitas kaasa OÜ-le Xxxx ja I Pile esitada teadvalt OÜ Xxxx nimelt

käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse

ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksukohustuse vähendamise ning

tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata

käibemaksuna 153 717,90 EUR, tulumaksuna 149 841,21 EUR ning mille tulemusel

tekitati (140 939,07 EUR) ja suurendati (7 211,23 EUR) alusetu käibemaksu tagastusnõue

summas kokku 148 150,30 EUR, ning pani seega toime KarS § 389¹ lg 1, 3 - § 22 lg 3 ja §

3892 lg 1, 3 § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 389¹ lg 2 (RT I, 23.12.2014, 16)

järgi. KarS § 121 lg 3 kohaselt on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot.

Seega D R, aitas kaasa OÜ-le Xxxx ja I Pile esitada teadvalt OÜ Xxxx nimelt OÜ Xxxx

käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse

ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides valeandmeid maksukohustuse vähendamise

ning tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata

käibemaksuna 153 717,90 EUR, tulumaksuna 149 841,21 EUR ning mille tulemusel

tekitati (140 939,07 EUR) ja suurendati (7 211,23 EUR) alusetu käibemaksu tagastusnõue

summas kokku 148 150,30 EUR, seega kokku 451 709 EUR, millega pani toime KarS §

3891 lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2. KOHTUEELNE MENETLUS

Maksu- ja Tolliameti uurimisosakond alustas 10.01.2011.a kriminaalmenetluse nr

11930000008.

Vandeadvokaat Vahur Kivistiku taotlusest ja süüdistusaktist nähtub, et kriminaalmenetluse

kohtueelses menetluses on läbiviidud mitmeid toiminguid:

 päringud erinevatesse asutustesse (pankadesse, Maanteeametile, Maksu- ja

Tolliametile, Harju Maakohtu Kinnistusosakonnale, Politsei- ja Piirivalveameti

Piirivalveosakonnale, Xxxx AS-le, Xxxx OÜ-le, Xxxx AS-le);

 läbiotsimised:

 14.03.2012.a läbiotsimine I Pi elukohas xxxx;

 14.03.2012.a läbiotsimine OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegutsemiskohas Xxxx;

 14.03.2012.a läbiotsimine E Si elukohas Xxxx;

 14.03.2012.a läbiotsimine E Si poolt kasutatavas korteris xxxx;

 14.03.2012.a läbiotsimine S S elukohas xxxx;

 14.03.2012.a läbiotsimine J Mi poolt kasutatavas korteris xxxx;

 14.03.2012.a

läbiotsimine

J

Mi

poolt

kasutatavas

sõidukis

xxxx

registreerimisnumbriga xxxx;

 14.03.2012.a

läbiotsimine

N

Mi

poolt

kasutatavas

sõidukis

xxxx

registreerimisnumbriga xxxx;

 14.03.2012.a läbiotsimine N Mi elukohas xxxx;

 14.03.2012.a läbiotsimine O Ki elukohas xxxx;

 14.03.2012.a läbiotsimine O Ki elukohas xxxx;

 14.03.2012.a läbiotsimine A Ki elukohas xxxx;

 14.03.2012.a läbiotsimine J Mi elukohas aadressil xxxx ja xxxx;

 15.03.2012.a täiendav läbiotsimine OÜ Xxxxi kontoris aadressil Xxxx;

 jälitustoimingud (telefonide pealtkuulamine, IP aadresside tuvastamine);

 vara arestimised:

 19.03.2012.a Harju Maakohtu määrusega nr 1-11-2467 on arestitud kolmanda

isiku J S I M kinnistu xxxx, pindala 1315 m2;

 21.03.2012.a Harju Maakohtu määrusega nr 1-12-2468 on arestitud

kahtlustatavale OÜ-le Xxxx kuuluv kinnistu asukohaga xxxx, pindala 2083 m2;

 05.04.2012.a Harju Maakohtu määrusega nr 1-12-3230 on arestitud

kahtlustatavale I Pile kuuluval Xxxx asuval arvelduskontol nr xxxx olevad

rahalised vahendid summas 21 651,35 eurot;

 05.04.2012.a Harju Maakohtu määrusega nr 1-12-3232 on arestitud L Kle

kuuluval ja Xxxx AS arvelduskontol nr xxxx olevad rahalised vahendid summas

47 937,56 eurot;

 05.04.2012.a Harju Maakohtu määrusega nr 1-12-3229 on arestitud Xxxx OÜ-

le kuuluval Xxxx AS arvelduskontol nr xxxx olevad rahalised vahendid summas

34 769,18 eurot;

 09.04.2012.a Harju Maakohtu määrusega nr 1-12-3231 on arestitud M Tle

kuuluval Xxxx AS arvelduskontol nr xxxx olevad rahalised vahendid summas

13 180,57 USD;

 08.05.2012.a Harju

Maakohtu

määrusega nr 1-12-4452.on

arestitud

kahtlustatava O Ki sularaha 2 185 eurot;

 08.05.2012.a Harju Maakohtu määrusega nr 1-12-4453 ning 04.06.2012.a

Ringkonnakohtu määrusega nr 1-12-4453 arestitud kahtlustatava E Si sularaha

30 305 eurot ja 7 000 USA dollarit;

 09.11.2012.a. Harju Maakohtu määrusega nr 1-12-10523 on arestitud

kahtlustatavale I Pile, kolmandatele isikutele I Pile ning I Ple kaasomandina

kuuluv kinnistu asukohaga xxxx (xxxx) maksumusega 400 000 eurot, kinnisvara

kuulub I Pile 25%,I Pile 25% ja I Ple 50% ulatuses;

 09.11.2012.a. Harju Maakohtu määrusega nr 1-12-10523 on arestitud

kahtlustatavale I Pile, kolmandatele isikutele I Pile ning I Ple kaasomandina

kuuluv kinnistu asukohaga xxxx (xxxx) maksumusega 390 000 eurot, kinnisvara

kuulub I Pile 25%, I Pile 50% ja I Ple 25% ulatuses;

 vaatlusprotokollid (läbiotsimistel äravõetud arvutite, raamatupidamisdokumentide,

muude dokumentide, mobiiltelefoni, pitsatite, visiitkaardi, pin-kalkulaatori, konservide

ja kondenspiima etikettide, punase ümbriku, vihiku ja tühjade CMR blankettide vaatlus,

OÜ Xxxx kodulehe vaatlus, pangakontode vaatlus, varalist seisundit kajastavate

dokumentide vaatlus, päringute vastuste vaatlus)

 õigusabitaotlused:

 Läti Vabariiki (22.11.2011. a, 21.02.2012.a, 22.06.2012.a, 18.07.2012.a,

21.11.2012.a, 24.01.2013.a, 03.09.2013.a, 16.09.2016.a);

 Šveitsi Konföderatsiooni (17.07.2012.a);

 Bulgaaria Vabariiki (20.11.2012.a);

 Leedu Vabariiki (08.05.2012.a, 22.06.2012.a)

 Prantsusmaale (14.09.2012.a);

 Saksamaale (17.07.2012.a);

 Venemaale (14.05.2012.a);

 Hispaania Kuningriiki (03.05.2012.a, 29.11.2012.a, 07.07.2014.a);

 kahtlustatavana

kinnipidamised

(14.03.2012.a

peeti

kriminaalasjas

kahtlustatavana kinni I P, D R, N M, J M, O K ja E S);

 isikulised tõendid:

 tunnistajate ülekuulamised (märts 2012.a kuni detsember 2013.a);

 kahtlustatavate

ülekuulamised

(N

M

15.03.2012.a,

03.07.2012.a

ja

03.10.2013.a, OÜ Xxxx 15.03.2012.a ja 03.10.2013.a, I P 15.03.2012.a,

07.10.2013.a ja 16.12.2013.a, OÜ Xxxx 15.03.2012.a ja 07.10.2013.a, D R

14.03.2012.a, 16.03.2012.a ja 14.10.2013.a, E S 14.03.2012.a, 12.04.2012.a ja

19.12.2012.a, J M 14.03.2012.a, 27.03.2012.a ja 14.10.2013.a ning O K

14.03.2012.a, 03.05.2012.a ja 14.10.2013.a)

1.3. KOHTUMENETLUS

Prokuratuur edastas 30.09.2016.a Harju Maakohtule süüdistusakti (süüdistusakti kuupäevaks

on 29.09.2016.a) ja kriminaalasi anti kohtunik Velmar Bretti menetlusse.

Harju Maakohtu 17.11.2016.a kohtumäärustega nr 1-16-8467 määrati riigi õigusabi J Mile, N

Mile, OÜ-le Xxxx, O Kile ja E Sile.

08.12.2016.a esitasid kõigi süüdistatavate kaitsjad ühiselt taotluse, milles palusid pikendada

kriminaalasjas nr 1-16-8467 kaitseaktide esitamise tähtaega kuni 31.01.2017.a. Kohtunik

Velmar Brett rahuldas 09.12.2016.a kirjaga kaitsjate taotluse ja pikendas kaitseaktide esitamise

tähtaega kuni 31.01.2017.a.

Harju Maakohus korraldas 16.12.2016.a kriminaalasjas eelistungi, kus arutleti, kas kaitsjatel on

esialgseid taotlusi süüdistusakti tagastamiseks, taotlusi kriminaalmenetluse lõpetamise kohta

vastavalt KrMS § 199 lg 2 p 2, 6 juhtudele ning vastuväiteid kohtualluvusele ja süüdistatavate

isikute kohtu alla andmiseks. Kuna kaitsjatel taotlusi ja vastuväiteid ei olnud, siis määras kohus,

et süüdistatavad tuleb kohtu alla anda.

Harju Maakohus andis 20.12.2016.a kohtumäärusega süüdistatavad kohtu alla ja rahuldas

kaitsjate taotluse pikendada kaitseaktide esitamise tähtaega kuni 31.01.2017.a.

31.01.2017.a esitasid kaitsjad kohtule taotluse kaitseaktide esitamise tähtaja täiendavaks

pikendamiseks kolme tööpäeva võrra, s.o kuni 03.02.2017.a. Harju Maakohus rahuldas

31.01.2017.a kirjaga kaitsjate taotluse.

15.02.2017.a toimus kriminaalasjas teine eelistung, kus Harju Maakohus määras kriminaalasja

arutamise kohtuistungite ajavahemikuks jaanuar 2018 kuni mai 2019. Lisaks määras kohus, et

kaitsjad peavad prokurörile esitama kaitseaktides toodud dokumentaalsete tõendite koopiad

hiljemalt 20.11.2017.a ning kaitsjad Merle Järvala ja Madis Mahlapuu peavad esitama

kaitseakti täpsustuse taotletud ülekuulatavate tunnistajate osas hiljemalt 01.03.2017.a.

Harju Maakohtu 18.01.2018.a kohtumäärustega määras kohus N Mi, J Mi ja OÜ Xxxxi

kaitsjaks riigi õigusabi korras vandeadvokaat Madis Mahlapuu.

22.01.2018 esitas Xxxx OÜ pankrotihaldur R K Harju Maakohtule taotluse KrMS § 401 lg 2

alusel Xxxx OÜ (pankrotis) kõrvaldamiseks kriminaalasja menetlusest, kuna Xxxx OÜ ei vasta

asjaolude muutumise tõttu enam kolmanda isiku mõistele.

Harju Maakohtu 24.01.2018.a kohtumäärustega määras kohus O Ki ja E Si kaitsjaks riigi

õigusabi korras vandeadvokaat Merle Järvala.

Harju Maakohtu 28.03.2018.a kohtumäärusega trahviti süüdistatav J Mit 26.03.2018.a,

27.03.2018.a ja 28.03.2018.a kohtuistungitelt mõjuva põhjuseta mitteilmumise eest

rahatrahviga 1600 eurot.

Harju Maakohtu 18.10.2018.a kohtumäärusega trahviti süüdistatav J Mit 08.10.2018.a ja

17.10.2018.a kohtuistungitele mõjuva põhjuseta mitteilmumise eest rahatrahviga 2000 eurot.

Järgnevalt toob kohus välja loetelu kriminaalmenetluses planeeritud kohtuistungitest koos

menetlusosaliste nimedega, kes kohtuistungitelt puudusid ja muude põhjustega, miks

kohtuistungid ära jäid. Planeeritud kohtuistungite ajakava oli järgnev:

 22.01.2018.a – ilmumata süüdistatav I P, kohtuistung lükati edasi seoses süüdistatav I

Pi haigestumisega kuni 30.01.2018.a (haigestumise kohta esitatud kohtule tõend),

planeeritud kohtuistungid 23.01.2018.a, 24.01.2018.a ja 29.01.2018.a ei toimunud;

 30.01.2018.a – ilmumata süüdistatav I P, kohtuistung lükati edasi seoses I Pi tervisliku

seisundiga kuni 05.02.2018.a, planeeritud kohtuistung 31.01.2018.a ei toimunud;

 05.02.2018.a – ilmumata süüdistatav I P (haigestumise kohta esitatud kohtule tõend),

planeeritud kohtuistungid 06.02.2018.a ja 07.02.2018.a lükatud edasi seoses I Pi

tervisliku seisundiga kuni 12.02.2018.a;

 12.02.2018.a – kohus rahuldas kolmanda isiku Xxxx OÜ esindaja pankrotihaldur R K

taotluse ja kõrvaldas menetlusest kolmanda isiku Xxxx OÜ, kirjalike tõendite uurimine;

 13.02.2018.a – kirjalike tõendite uurimine; istung lükkus poole pealt edasi seoses kaitsja

vandeadvokaat Vahur Kivistiku haigestumisega (haigestumise kohta esitatud kohtule

tõend);

 14.02.2018.a – kohtuistung edasi lükatud kuni 19.02.2018.a seoses kaitsja Vahur

Kivistiku haigestumisega (haigestumise kohta esitatud kohtule tõend);

 19.02.2018.a – ilmumata kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik, kohtuistung lükati

edasi kuni 21.02.2018.a seoses kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistiku haigestumisega

ja 20.02.2018.a määratud kohtuistung lükati edasi seoses süüdistatava J Mi osalemisega

Lätis toimuval kohtuistungil;

 21.02.2018.a – kirjalike tõendite uurimine;

 14.03.2018.a – ilmumata süüdistatavad N M (sai ekslikult aru, et ta ei pea kohtuistungile

tulema) ja I P (haigestus, haigestumise kohta esitatud kohtule tõend), kohtuistung lükati

edasi kuni 15.03.2018.a seoses süüdistatava I Pi mitteilmumisega kohtuistungile

tervisliku seisundi tõttu;

 15.03.2018.a – ilmumata süüdistatav I P, kohtuistung lükatud edasi kuni 16.03.2018.a

seoses süüdistatava I Pi mitteilmumisega kohtuistungile tema tervisliku seisundi tõttu

(haigestumise kohta esitatud kohtule tõend);

 16.03.2018.a – ilmumata süüdistatav I P, kohtuistung lükatud edasi kuni 26.03.2018.a

seoses süüdistatava I Pi mitteilmumisega kohtuistungile tema tervisliku seisundi tõttu

(haigestumise kohta esitatud kohtule tõend);

 26.03.2018.a – ilmumata süüdistatav J M, kohtuistung lükatud edasi kuni 28.03.2018.a

seoses süüdistatava J Mi mitteilmumisega kohtuistungile tema tervisliku seisundi tõttu,

planeeritud kohtuistung 27.03.2018.a ei toimunud;

 28.03.2018.a – ilmumata süüdistatav J M, kohtuistung lükatud edasi kuni 02.05.2018.a

seoses süüdistatava J Mi mitteilmumisega kohtuistungile tema tervisliku seisundi tõttu,

Harju Maakohus trahvis 28.03.2018.a kohtumäärusega süüdistatav J Mit 26.03.2018.a,

27.03.2018.a ja 28.03.2018.a kohtuistungitelt mõjuva põhjuseta mitteilmumise eest

rahatrahviga 1600 eurot;

 02.05.2018.a – kirjalike tõendite uurimine, kohus määras uued kohtuistungid ära jäänud

kohtuistungite asemele,

 03.05.2018.a – planeeritud kohtuistung ei toimunud seoses süüdistatava J Mi

osalemisega Lätis toimuval kohtuistungil;

 04.05.2018.a – kirjalike tõendite uurimine;

 10.05.2018.a – kirjalike tõendite uurimine;

 11.05.2018.a – planeeritud kohtuistung ei toimunud seoses süüdistatava J Mi

osalemisega Lätis toimuval kohtuistungil;

 24.05.2018.a – kirjalike tõendite uurimine;

 25.05.2018.a – kirjalike tõendite uurimine; kohus teatab, et kuna tal ei õnnestunud

rahvakohtunike täiendavalt saada, siis jäävad suvised kohtuistungid ära ning järgmine

kohtuistung

toimub

04.09.2018.a;

planeeritud

kohtuistungid

31.05.2018.a,

01.06.2018.a, 07.06.2018.a, 08.06.2018.a, 25.06.2018.a, 26.06.2018.a ja 27.06.2018.a,

28.06.2018.a ei toimunud;

 04.09.2018.a

–

kohtuistung

lükkus

edasi

seoses

kohtuniku

erakorralise

eemalviibimisega;

 06.09.2018.a – kirjalike tõendite uurimine;

 07.09.2018.a – kirjalike tõendite uurimine;

 12.09.2018.a – tunnistajate ülekuulamine ja kirjalike tõendite uurimine;

 13.09.2018.a

–

kohtuistung

lükkus

edasi

seoses

kohtuniku

erakorralise

eemalviibimisega;

 14.09.2018.a – tunnistajate ülekuulamine;

 20.09.2018.a – tunnistajate ülekuulamine ja kirjalike tõendite uurimine;

 21.09.2018.a – tunnistajate ülekuulamine ja kirjalike tõendite uurimine;

 24.09.2018.a – kohtuistungile ilmumata prokurör Martin Tuulik seoses haigestumisega,

kohus teatas, et Riigikohtu esimees esitab kohtunik Velmar Bretti Riigikohtu liikmeks,

kohtuistung lükkus edasi;

 25.09.2018.a – kohtuistung lükkus edasi prokurör Martin Tuuliku haigestumise tõttu;

 26.09.2018.a – kohtuistung lükkus edasi seoses kohtuniku osalemisega prokuratuuri

koolitusel;

 08.10.2018.a – ilmumata J M, kohtuistungid lükati edasi kuni 17.10.2018.a seoses J Mi

haigestumisega ja arstile minekuga 12.10.2018.a ning seoses kahe Saksamaal oleva

tehniliste probleemide tõttu ära jääva tunnistaja ülekuulamisega; planeeritud

kohtuistungid 09.10.2018.a, 10.10.2018.a, 15.10.2018.a ja 16.10.2018.a ei toimunud;

 17.10.2018.a – ilmumata J M, Harju Maakohus trahvis 18.10.2018.a kohtumäärusega

süüdistatav J Mit 08.10.2018.a ja 17.10.2018.a kohtuistungitele mõjuva põhjuseta

mitteilmumise eest rahatrahviga 2000 eurot, kohtuistung lükati edasi kuni 29.10.2018.a,

planeeritud kohtuistungid 22.10.2018.a, 23.10.2018.a ja 24.10.2018.a ei toimunud;

 29.10.2018.a – kohtuistung jäi ära seoses Läti tunnistaja mitteilmumisega Läti

Kohtusse; kohus teatab, et sellel aastal rohkem istungeid ei toimu, planeeritud

kohtuistungid 30.10.2018.a, 31.10.2018.a, 05.11.2018.a, 06.11.2018.a, 07.11.2018.a,

12.11.2018.a, 13.11.2018.a, 14.11.2018.a, 22.11.2018.a, 23.11.2018.a, 03.12.2018.a,

04.12.2018.a, 05.12.2018.a, 10.12.2018.a, 11.12.2018.a, 12.12.2018.a, 17.12.2018.a,

18.12.2018.a ja 19.12.2018.a ei toimunud;

 Kohtunik Velmar Bretti poolt planeeritud kohtuistungid ei toimunud ka järgmistel

kuupäevadel: 21.01.2019.a, 22.01.2019.a, 23.01.2019.a, 28.01.2019.a, 29.01.2019.a,

30.01.2019.a, 04.02.2019.a, 05.02.2019.a, 06.02.2019.a, 11.02.2019.a, 12.02.2019.a,

13.02.2019.a, 18.02.2019.a, 19.02.2019.a, 20.02.2019.a, 04.03.2019.a, 05.03.2019.a,

06.03.2019.a, 11.03.2019.a, 12.03.2019.a, 13.03.2019.a, 18.03.2019.a, 19.03.2019.a,

20.03.2019.a, 20.05.2019.a, 21.05.2019.a, 22.05.2019.a ja 23.05.2019.a.

Eeltoodust nähtub, et kriminaalasi oli kohtunik Velmar Bretti menetluses alates 30.09.2016.a

kuni 01.02.2019.a, mil kohtunik Velmar Brett asus tööle Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

kohtunikuna ning kriminaalasi määrati kohtunik Anne Rebase menetlusse.

10.05.2019.a toimus kriminaalasjas korraldav kohtuistung, kus selgus, et kriminaalasjas riikliku

süüdistaja rolli täitev ringkonnaprokurör Martin Tuulik ei jätka enam prokuratuuris ning tema

asemele määratakse uus prokurör. Kohtuistung lükkus edasi kuni uue prokuröri selgumiseni.

22.05.2019.a toimus kriminaalasjas uus korraldav kohtuistung, mis toimus, kuid lükati edasi

(kaitsja V.Kivistik esitas taotluse, millist ilma rahvakohtuniketa ei olnud võimalik arutada).

30.05.2019.a toimunud korraldaval kohtuistungil esitas I Pi, OÜ Xxxxi ja D Ri kaitsja

vandeadvokaat Vahur Kivistik taotluse kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses

mõistliku menetlusaja möödumisega KrMS § 2742 alusel. Prokurör Katrin Mikenberg

nimetatud taotlusele kohtuistungil vastu ei vaielnud, vaid nõustus taotluses toodud daatumite ja

faktiväidetega ning nõustus menetluse lõpetamisega. O Ki ja E Si kaitsja vandeadvokaat Merle

Järvala ning N Mi, J Mi ja OÜ Xxxx kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu esitasid samuti

taotluse KrMS § 2742 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja

möödumisega, leides, et vandeadvokaat Vahur Kivistiku poolt välja toodud daatumid ja

faktiväited on ülekantavad ka nende kaitsealustele. Prokurör nõustus ka nende taotlustega.

2. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

KrMS § 2742 sätestab, et kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik

mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja

arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava

nõusolekul käesoleva seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse

lõpetada. KrMS § 2052 kohaselt tuleb kriminaalmenetluse lõpetamisel seoses menetluse

mõistliku aja möödumisega arvestada kuriteo raskust, kriminaalasjas keerukust ja mahukust,

kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid. Isiku õigus enda kohtuasja menetlemisele

mõistliku aja jooksul tuleneb ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

(EIÕK) art 6 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt on igaühel oma tsiviilõiguste ja -kohustuste

või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja

arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud

õigusemõistmise volitustega institutsioonis.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale tuginevalt

märkinud, et EIÕK art 6 lõikes 1 viidatud "mõistliku aja" kulg kriminaalasjades algab isiku

"süüdistamisega". "Kriminaalsüüdistust" EIÕK art 6 lõike 1 tähenduses võib defineerida kui

pädeva ametiasutuse poolt isiku ametlikku teavitamist sellest, et väidetavalt on ta pannud toime

kuriteo. Selline definitsioon vastab ka testile, kas "[kahtlustatava] seisundit mõjutati oluliselt".

Peale isikule esitatud pädeva asutuse ametliku teate selle kohta, et isikut kahtlustatakse kuriteo

toimepanemises, võib menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse mineva aja käivitada ka

mingi muu toiming, mis sisaldab endas viidet sellisele teatele ja mõjutab samamoodi oluliselt

kahtlustatava olukorda. Kriminaalmenetluse alustamine - kui see (s.t esimene menetlustoiming)

isiku olukorda oluliselt ei mõjuta - üldjuhul menetlusaega ei käivita (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p-d 586-588 koos edasiste

viidetega). Menetlusaja mõistlikkuse hindamise aluseks olev ajavahemik tuleb tuvastada iga

kuriteo puhul eraldi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. juuni 2015.a otsus asjas nr 3-1-

1-53-15, p 9).

Eeltoodust tulenevalt on käesolevas kriminaalasjas menetlusaja mõistlikkuse hindamisel

aluseks võetava perioodi alguspunkt 14.03.2012.a, mil I P, D R, N M, J M, O K ja E S peeti

kriminaalasjas kahtlustatavana kinni ning isikud said ametlikult teada, et nende ja OÜ Xxxxi ja

OÜ Xxxx suhtes on käimas kriminaalmenetlus ehk kriminaalmenetlus hakkas süüdistatavaid

mõjutama.

Süüdistusaktist ja kohtu poolt eelnevalt väljatoodud andmetest (vt kohtumääruse p 1.2.

kohtueelne menetlus) ilmneb, et enamik kriminaalmenetluse kohtueelses menetluses läbiviidud

toimingutest teostati ajavahemikul 10.01.2011.a kuni 2013.a detsember. Kohus tuvastas, et

süüdistusaktis on 2014. aastal teostatud toimingutena märgitud üksnes 07.07.2014.a xxxx

saadetud õigusabitaotlus ja xxxx õigusabitaotluse vastus 06.10.2014.a. Samuti tuvastas kohus,

et 2015. aasta kohta on süüdistusaktis üksnes välja toodud, et 11.12.2015.a lõpetati

kriminaalmenetlus OÜ Xxxx suhtes KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel OÜ Xxxx nimel 2011.a

novembri käibedeklaratsioonis valeandmete esitamise episoodis. 2016. aasta kohta nähtub aga

süüdistusaktist, et 16.09.2016.a on tehtud Läti Vabariiki õigusabitaotlus nr PRP-6/16/5037 ning

vandeadvokaat Vahur Kivistiku taotluse kohaselt lahendati 31.03.2016.a ka kahtlustatava

taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Eelneva tõttu nõustub kohus kaitsjate seisukohaga, et

kohtueelse uurimise periood ajavahemikul 2013.a detsembri lõpust kuni 2016.a septembri

keskpaigani on süüdistusaktis toodud tõendite loetelu pinnalt hinnatav väheaktiivsena, kuna

süüdistusaktist ei nähtu märkimisväärseid tõendeid või toiminguid, mis oleksid kogutud või

tehtud pärast 2013. aastat. Prokuratuur edastas süüdistusakti Harju Maakohtusse alles

30.09.2016.a, mis tähendab, et kriminaalmenetluse peamiste asjaolude väljaselgitamise ja

tõendite kogumise viimastest toimingutest 2013. aasta detsembris oli möödunud ligikaudu 2

aastat ja 9 kuud. Vandeadvokaat Vahur Kivistik on kohtule esitatud taotluses lisaks välja

toonud, et prokuratuur andis küll kaitsjatele taotluste esitamise tähtaja, pikendas seda tähtaega

ja lahendas kaitsjate taotluse perioodil 07.12.2015.a - 15.04.2016.a, mille võiks 2 aastast ja 9

kuust maha arvestada, kuid sellest hoolimata jääb kohtueelse menetluse viibimise ajaks (aeg,

mil ei tehtud olulisi ja sisulisi toiminguid) kokku ligikaudu 2 aastat ja 5 kuud.

Eelnevast nähtub, et kogu kohtueelne menetlus kestis kokku ligikaudu 5 aastat ja 9 kuud

(10.01.2011.a – 30.09.2016.a). Kaitsja hinnangul on eeluurimisele kulunud aeg aastatel 2011

kuni 2016 ebamõistlikult pikk ning kohus nõustub sellise seisukohaga, sest kohtu käsutuses

olevatest andmetest ei nähtu asjaolusid, mis oleksid takistanud kohtueelse menetluse kiiremat

lõpuleviimist. Kriminaalasja kohtumenetlus on aga kestnud kokku 2 aastat ja 8 kuud, kui võtta

arvesse süüdistusakti kohtusse esitamise kuupäeva 30.09.2016.a ja kriminaalasjas viimase

korraldava kohtuistungi toimumise kuupäeva 30.05.2019.a. Seega on käesolevaks ajaks kõigi

süüdistatavate suhtes kriminaalmenetlus mõistliku menetlusaja tähenduses kestnud

kokku juba 7 aastat ja 2 kuud (14.03.2012.a – 30.05.2019.a).

22.05.2019.a toimunud korraldaval kohtuistungil selgus, et kriminaalasja arutamine saaks

jätkuda alles veebruaris 2020.a, kuivõrd kriminaalmenetluses muutus lisaks kohtukoosseisule

ka prokurör, kes vajas aega ennast asjaga kurssi viimiseks ja kellel algavad septembrist ühe

teise maksuasja istungid ning kuna vandeadvokaat Vahur Kivistik on kuni 05.11.2020.a

hõivatud xxxx kriminaalasjaga nr 1-17-9149. Nimetatud põhjustel leiti ka kohtuistungil, et

kohtuistungeid oleks alates 2020. aasta veebruarist võimalik määrata üksnes kahele päevale

nädalas (esmaspäevad ja reeded, sest kaitsja Vahur Kivistik on teistel päevadel hõivatud xxxx

kriminaalasjaga). Samuti leiti kohtuistungil, et vajalike kohtuistungite päevade arv on üle 100

päeva, mille tõttu oleks realistlik jõuda lõpliku kohtuotsuseni alles 2022.a kevad (arvestades, et

kõik nädalad ei pruugi kohtumenetluse pooltele asja arutamiseks sobida, vahepeal on puhkused

ja teiste kriminaalasjade istungid, põhjendatud muud menetlsuosaliste äraolekud, enne

kohtuvaidlusi peab jääma valmistumiseks aega ning kohtuotsuse kirjutamisele kuluvat aega

tuleb samuti arvestada). Seega oleks kohtumenetlus esimeses astmes kuni kohtuotsuse

tegemiseni kestnud selleks ajaks kokku ligikaudu 5 aastat ja 5 kuud.

EIK on 16.05.2019.a kohtuasjas J vs R leidnud, et kriminaalasja menetlus esimese astme kohtus

kogukestusega 3 aastat, 11 kuud ja 4 päeva rikub EIÕK art 6 lõikes 1 sätestatud isiku õigust

enda kohtuasja menetlemisele mõistliku aja jooksul. Kohtuotsuse tegemisel tugines EIK

26.11.2013.a kohtuasjale V jt vs R, kus peeti EIÕK art 6 lõike 1 rikkumiseks 4 aasta ja 9 kuu

pikkust menetlust esimese astme kohtus. Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et käesolevas

kriminaalasjas on perspektiiv jõuda kohtumenetluse esimeses astmes lõpliku kohtulahendini

ligikaudu 5 aasta ja 5 kuu pärast, siis oleks EIK kohtupraktika pinnalt tegemist juba mõistliku

menetlusaja nõude rikkumisega. Kohus nõustub vandeadvokaat Vahur Kivistiku seisukohaga,

et eelnevalt väljatoodud asjaoludest tulenevalt ei ole realistik, et kriminaalasjas tehakse

kohtuotsus enne 30.09.2020, st 4 aasta möödumist süüdistusakti kohtusse esitamisest.

Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt hinnatakse menetlusaja

mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest

kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) süüdistatava ja tema kaitsja (kaebaja) käitumine; 3)

asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks

konkreetses menetluses kaalul (vt nt K vs. S, otsus 28. juunist 1978, p-d 99 ja 111; K vs. P, p

124; V K vs. V, otsus 29. maist 2012, p 58). Nendele samadele põhimõtetel tuginedes on

kriminaalasja mõistliku menetlusaja küsimust lahendanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium

(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-63-13 p 9,

Riigikohtu üldkogu 22. märtsi 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-85-09 p-d 78 ja 79)

Kohus võtab eelpool nimetatud kriteeriume arvesse ka käesoleva kriminaalasja mõistliku

menetlusaja küsimust analüüsides.

1. Kriminaalasja keerukus ja mahukus

Õiguskirjanduses on märgitud, et kohtuasja keerukus võib väljenduda tõendite vastuolulisuses

ja suures hulgas, kriminaalmenetluse mahukuses, süüdistatavate ja kuriteoepisoodide rohkuses,

tehiolude ja õiguslike asjaolude keerulisuses (nt rahvusvahelised finantskuriteod, pettused),

ekspertide ja tõlkide kaasamises, tõendite, tunnistajate, kahtlustatavate ja süüdistatavate

viibimises välisriigis.1

Käesoleva kriminaalasja puhul on tegemist keskmise keerukusastmega maksualase

kriminaalasjaga. Kohus leiab, et kriminaalasja keerukuse tingib ka see, et osad tunnistajad

viibivad välisriigis, mistõttu võib esineda takistusi nende tunnistajate ülekuulamiseks ja seega

võivad kohtuistungid edasi lükkuda (kriminaalasjas on juba mitu kohtuistungit ära jäänud, sest

tunnistajad ei ilmunud välisriigis kohtusse või kuna esinesid tehnilised probleemid tunnistajate

videosilla vahendusel ülekuulamiseks).

Kohtu hinnangul on käesolev kriminaalasi mahukas, sest kohtuistungi protokollidest nähtub, et

kriminaalasjas kohtusse esitatavad materjalid koosnevad 88 köitest (51 põhitoimikut ja 37

lisatoimikut), seejuures on ainuüksi süüdistusakt 278 lehekülge pikk. Kriminaalasja

mahukusele viitab ka asjaolu, et prokurör taotles kokku 62 tunnistaja ülekuulamist (kellest 2

tunnistajat on vahepeal ära surnud ja 7 on varasemalt üle kuulatud) ning vandeadvokaat Vahur

Kivistik taotles 2 tunnistaja ülekuulamist ja vandeadvokaat Merle Järvala lisaks 12 tunnistaja

ülekuulamist, keda süüdistusaktis juba nimetatud ei olnud. Seega on menetluspooled taotlenud

kriminaalmenetluses kokku 76 tunnistaja ülekuulamist. Harju Maakohtu endine kohtunik

Velmar Brett leidis 15.02.2017.a kohtuistungil kriminaalasja keerukust arvestades, et

kriminaalasja kohtulikuks uurimiseks kulub kokku 102 päeva (prokuröril 55 päeva,

vandeadvokaat Vahur Kivistikul 30 päeva, vandeadvokaat Madis Mahlapuul 15 päeva ja

vandeadvokaat Merle Järvalal 2 päeva) ning seda arvesse võttes määras kohus kriminaalasja

arutamise kohtuistungite ajavahemikuks jaanuar 2018 kuni mai 2019 ehk 1 aasta ja 5 kuu

pikkuse perioodi. Kuivõrd vandeadvokaat Merle Järvala esitas taotluse alustada kohtulikku

uurimist alates 22.01.2018.a, siis algas kriminaalasja kohtulik uurimine alles sellel kuupäeval

ehk 1 aasta ja 4 kuud pärast 30.09.2016.a süüdistusakti kohtusse edastamist. Ka 22.05.2019.a

toimunud korraldaval kohtuistungil leidsid kohtumenetluse pooled, et kriminaalasja

kohtulikuks uurimiseks kulub endiselt üle 100 päeva. Seega nõustub kohus kohtumenetluse

poolte seisukohtadega, et käesolev kriminaalasi ei ole niivõrd keerukas, kuid on mahukas.

1 E. Kergandberg, P. Pikamäe. Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2012, lk

637.

2. Süüdistatavate või nende kaitsjate käitumine

Riigikohus on korduvalt Inimõiguste Kohtu seisukohale viidates leidnud, et ehkki EIÕK art 6

ei eelda süüdistatavalt aktiivset koostööd õiguskaitseorganitega, samuti ei saa isikule ette heita

talle siseriikliku õigusega tagatud õiguskaitsevahendite täielikku ärakasutamist, on isiku

käitumine käsitatav objektiivse faktina, mida ei ole võimalik riigile omistada ning mida tuleb

arvestada selle hindamisel, kas menetlusaeg on olnud EIÕK art 6 lg 1 mõttes mõistlik või mitte

(vt nt E v. S, otsus 15. juulist 1982, p 82; G v. K, otsus 14. maist 2002, p 43, M v. R, otsus 10.

märtsist 2009, p 46) (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2010.a otsus kohtuasjas

nr 3-1-1-43-10 p 35). Õiguskirjanduses on nimetatud, et isiku selliseks käitumiseks, mis

mõjutab mõistliku menetlusaja arvutamist, saab lugeda kahtlustatava ja süüdistatava

menetlusest kõrvalehoidmist, ning muud obstruktiivset käitumist, mis takistab kiiret ja tõhusat

menetlust.2

Kohus tuvastas käesoleva kriminaalmenetluse kohtuistungite protokollidega tutvudes, et

kriminaalmenetluses on mitmed kohtuistungid jäänud ära ka süüdistatavatest tulenevatel

põhjustel. Nimelt on süüdistatava I Pi haigestumise tõttu lükatud kohtuistungeid edasi 12 korral

(22.01.2018.a, 23.01.2018.a, 24.01.2018.a, 29.01.2018.a, 30.01.2018.a, 31.01.2018.a,

05.02.2018.a, 06.02.2018.a, 07.02.2018.a, 14.03.2018.a, 15.03.2018.a ja 16.03.2018.a). I P

esitas haigestumiste kohta kohtule ka tõendid. Kohtuistungeid on 8 korral lükatud edasi ka

seoses J Mi haigestumisega (26.03.2018.a, 27.03.2018.a, 28.03.2018.a, 08.10.2018.a,

17.10.2018.a, 22.10.2018.a, 23.10.2018.a ja 24.10.2018.a). Kuivõrd J M ei esitanud kohtule

nõuetele vastavaid tõendeid oma haigestumise kohta, see tähendab ei ilmunud kohtuistungitele

mõjuva põhjuseta, siis trahvis Harju Maakohus teda kahel korral (Harju Maakohtu 28.03.2018.a

ja 18.10.2018.a kohtumäärused). Seoses süüdistatava J Mi osalemisega Lätis toimuval

kohtuistungil lükati edasi 3 kohtuistungit (20.02.2018.a, 03.05.2018.a ja 11.05.2018.a) ja 3

kohtuistungit on edasi lükatud ka vandeadvokaat Vahur Kivistiku haigestumise tõttu

(13.02.2018.a kohtuistung lükati edasi poole pealt, 14.02.2018.a ja 19.02.2018.a). Eelnevast

selgub, et süüdistatavate või nende kaitsjate käitumise tõttu on kriminaalmenetluses jäänud

kokku ära 26 kohtuistungit.

Kohus leiab, et kuigi üks süüdistatavatest, nimelt J M, on mitmele kohtuistungile jäänud

ilmumata mõjuva põhjuseta või ei ole kohtule esitanud puudumiste kohta nõuetekohaseid

tõendeid ning teda on puudumiste tõttu ka trahvitud, siis ei ilmne kogu kriminaalmenetluse

kulgu ja teiste süüdistatavate ning kaitsjate tegevust vaadates asjaolusid, mis annaksid alust

viidata süüdistatavate või nende kaitsjate poolsele menetluse venitamisele.

3. Asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine

Asjaomaste asutuste käitumise puhul on esmalt oluline välja tuua, et kohtueelsele menetlusele

kulunud aeg on kohtu hinnangul ebamõistlikult pikk. Küll aga nõustub kohus prokuröri

seisukohaga, et kohtueelsele menetlusele kulunud aeg võis olla sõltuvuses prokuröri

koormatusega ja tööjõu ressursi vähesusega. Kuivõrd kohtul ei ole täpseid andmeid kohtueelse

menetluse kulgu takistatavate asjaolude kohta ning kohtul puudub ka konkreetne teadmine, mis

sellise ajakulu põhjustas, siis võtab kohus seda arvesse hinnates kriminaalmenetluses mõistliku

menetlusaja ületamist.

2 E. Kergandberg, P. Pikamäe. Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2012,

lk 637.

Samuti on oluline välja tuua, et prokuröri haigestumise tõttu jäi kriminaalmenetluses ära 2

kohtuistungit (24.09.2018.a ja 25.09.2018.a) ning prokuröri poolt kohtusse kutsutavate

tunnistajate mitteilmumise ja tehniliste probleemide tõttu neid videosilla vahendusel üle kuulata

lükati edasi 5 kohtuistungit (29.10.2018.a, 09.10.2018.a, 10.10.2018.a, 15.10.2018.a ja

16.10.2018.a). Kohtu hinnangul on prokuröri haigestumine mõistetav ning niisamuti on ka

arusaadav, et prokurör ei saa mõjutada asjaolu, kas tunnistaja ilmub välisriigis ülekuulamisele

või mitte (kui tunnistajat on eelnevalt nõuetekohaselt ülekuulamisest teavitatud) ja ka tehniliste

probleemide tekkimine ei ole asjaolu, mida saaks keegi ette näha või mõjutada.

Kohtuistungi protokollidest selgub lisaks, et kohtust tingituna ei toimunud kokku 58

kohtuistungit (31.05.2018.a, 01.06.2018.a, 07.06.2018.a, 08.06.2018.a, 25.06.2018.a,

26.06.2018.a, 27.06.2018.a, 28.06.2018.a, 04.09.2018.a, 13.09.2018.a, 26.09.2018.a,

30.10.2018.a, 31.10.2018.a, 05.11.2018.a, 06.11.2018.a, 07.11.2018.a, 12.11.2018.a,

13.11.2018.a, 14.11.2018.a, 22.11.2018.a, 23.11.2018.a, 03.12.2018.a, 04.12.2018.a,

05.12.2018.a, 10.12.2018.a, 11.12.2018.a, 12.12.2018.a, 17.12.2018.a, 18.12.2018.a,

19.12.2018.a, 21.01.2019.a, 22.01.2019.a, 23.01.2019.a, 28.01.2019.a, 29.01.2019.a,

30.01.2019.a, 04.02.2019.a, 05.02.2019.a, 06.02.2019.a, 11.02.2019.a, 12.02.2019.a,

13.02.2019.a, 18.02.2019.a, 19.02.2019.a, 20.02.2019.a, 04.03.2019.a, 05.03.2019.a,

06.03.2019.a, 11.03.2019.a, 12.03.2019.a, 13.03.2019.a, 18.03.2019.a, 19.03.2019.a,

20.03.2019.a,

20.05.2019.a,

21.05.2019.a,

22.05.2019.a

ja

23.05.2019.a).

Kui

kriminaalmenetluses planeeriti kokku 102 kohtuistungi pidamine ning nendest jäi kohtust

tingituna ära 58 istungit, mis on üle poole kohtuistungitest, siis on see kohtu hinnangul

märkimisväärne asjaolu, olenemata sellest, et suvised kohtuistungid jäid ära rahvakohtunike

puudumise tõttu ja ülejäänud kohtuistungid seoses kohtuniku suundumisega Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi kohtunikuks.

Eelneva tõttu leiab kohus, et kriminaalmenetluse mõistlik aeg on kindlasti ületatud juba

ainuüksi riigivõimu tegevuse tõttu (kohtueelse kriminaalmenetluse venimine 2 aasta ja 9 kuu

pikkuseks, kohtumenetluses esimese sisulise kohtuistungi toimumine ligi 1 aasta ja 4 kuud

pärast süüdistusakti kohtule esitamist, 2019. aasta alguses asja arutava kohtukoosseisu ja

prokuröri muutumise tõttu).

4. Olulised asjaolud, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul

Oluliste

asjaoludena,

mis

on

süüdistatava

jaoks

kaalul,

käsitletakse

peamiselt

kriminaalmenetlusega kaasnevaid põhiõiguste riiveid (eeluurimisvangistus, ametikohalt

eemaldamine, vara arest jms), samuti oodatava võimaliku karistuste raskust (pikk vangistus)

(vt nt EIK 09.11.1999 D vs. P, § 46; 25.11.2003 S vs. H 05.11.2003).

Käesolevas kriminaalmenetluses on kohaldatud kõigi süüdistatavate suhtes tõkendit elukohast

lahkumise keeld, lisaks on kahe süüdistatava suhtes kohaldanud kohus ka tõkendit vahistamine

ja kautsjon (J Mi ja O Ki suhtes). Lisaks eelnevale on arestitud süüdistatavatele kuuluvat vara,

korraldatud läbiotsimisi nende elu- ja töökohtades ja küsitletud süüdistatavate lähedasi. Seega

on süüdistatavad pidanud taluma mitmeid kriminaalmenetlust tagavate toimingute tegemisest

tingitud piiranguid ja nende võimalus korraldada oma elu- ja äritegevust oli selle kõige tõttu

piiratud, sealhulgas oli piiratud süüdistatavate liikumisvabadus ja tööelule seadis piirangud ka

pidev kohtuistungitest osavõtmine. Lisaks eelnevale tuleb arvesse võtta ka süüdistatavate

ebakindlust oma tuleviku suhtes ja asjaolu, et süüdistatavad on käesoleval juhul jäetud sellesse

positsiooni liiga kauaks (7 aastaks ja 2 kuuks ja teadmatus kestab edasi).

Riigikohus on korduvalt märkinud, et mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema

mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada süüdistatava

õigeksmõistmist või tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 23. märtsi 2011.a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-6-11, p 19). Kohus leiab, et

kuigi käesolevas kriminaalmenetluses süüdistatakse süüdistatavaid peamiselt esimese astme

kuritegudes (KarS § 255 lg 1, § 3891 lg 2, § 394 lg 2), siis ei ole süüdistatavatele süüksarvatavad

kuriteod oma olemuselt niivõrd rasked, et avalik huvi kaaluks üle süüdistatavate õiguse

mõistlikule menetlusajale nende süüasja läbivaatamisel. Seejuures on ka oluline, et

kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi, mis võiks samuti avaliku huvi suurendada.

Hinnates kõiki eespool nimetatud mõistliku menetlusaja hindamisel arvesse võetavaid

kriteeriume kogumis, leiab kohus, et käesolev kriminaalasi on keskmise keerukusastmega kuid

keskmisest mahukam, süüdistatavad ja nende kaitsjad ei ole põhjustanud menetluse venimist,

küll aga on menetlus veninud riigivõimu tegevuse tõttu ning seetõttu on kriminaalasja senine

menetlus kestnud põhjendamatult pikka aega. Seega on kohus seisukohal, et käesolevas

kriminaalasjas on rikutud süüdistatavate õigust kriminaalasja menetlemisele mõistliku aja

jooksul.

Riigikohus on seisukohal, et juhul kui eksisteerib arvestatav tõenäosus, et kriminaalasja

lahendamine lähiajal ei ole võimalik, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada, vältimaks olukorda,

kus süüdistatava õiguste juba alanud rikkumine jätkub veel pikka aega. Seejuures tuleb silmas

pidada, et kõneksoleva õiguse rikkumise intensiivsus on ajas süvenev. Kui mõistlik

menetlusaeg on juba möödunud ja ühtlasi on alust arvata, et kriminaalasja lahendamiseni ei

jõuta enne, kui kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel muutub

möödapääsmatuks, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada vaatamata sellele, et menetluse

lõpetamise ajal oleks süüdistatava õiguste rikkumine heastatav ka muul viisil. Viidatud

kohtuasjas tuvastasid kohtud süüdistatavate õiguse menetlusele mõistliku aja jooksul rikkumise

olukorras, kus kriminaalasja menetlusaeg ulatus erinevate süüdistatavate puhul ca 6 aastast 8

kuust ca 7 aasta 2 kuuni (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2013.a otsus kohtuasjas

nr 3-1-1-63-13, p 18). Käesolevas kriminaalasjas on leidnud tuvastamist, et kriminaalmenetlus

on kõigi süüdistatavate suhtes mõistliku menetlusaja tähenduses kestnud kokku juba 7 aastat ja

2 kuud, seega Riigikohtu lahendiga sarnases kestuses. Kuivõrd kriminaalasjas puudub

perspektiiv jõuda lähemal ajal lõpliku lahenduseni, siis süvendaks kriminaalasja edasine

menetlemine süüdistatavate mõistliku menetlusaja riivet veelgi. Samuti tuleb arvesse võtta, et

kuna süüdistatavad eitavad oma süüd, siis on alust eeldada, et kohtumenetluse pooled kasutavad

igal juhul ka kohtuotsuse edasikaebeõigust ehk kriminaalasja lõpliku kohtuotsuseni jõudmine

venib veelgi. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatavate õiguste rikkumist kriminaalasja arutamisele

mõistliku aja jooksul võimalik ka muul viisil heastada, sealhulgas tulevikus määratava karistuse

vähendamisega.

Seega kohus, tutvunud kriminaalasjas esitatud materjalidega ning kuulanud ära menetluspoolte

seisukohad, leiab, et kriminaalasi nr 1-16-8467 I Pi süüdistuses KarS § 3891 lg 1, § 3892 lg 1

(alates 01.01.2015 KarS § 3891 lg 2) ja § 394 lg 2 p 1, 2, ja 3 järgi, OÜ Xxxxi süüdistuses KarS

§ 3891 lg 3 ja § 3892 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 389¹ lg 3) järgi, N Mi süüdistuses KarS §

3892 lg 1 (alates 01.01.2015 KarS § 389¹ lg 1) järgi, OÜ Xxxxi süüdistuses KarS § 3892 lg 3

(alates 01.01.2015 KarS § 389¹ lg 3) järgi, J Mi süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3, §

3892 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 389¹ lg 2, 3 - § 22 lg 3), § 3892 lg 1 (alates

01.01.2015 KarS § 389¹ lg 1), § 3892 lg 1 - § 25 (alates 01.01.2015 KarS § 389¹ lg 1 - § 25), §

255 lg 1 ja § 394 lg 2 p 1, 3 järgi, O Ki süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 (alates

01.01.2015 KarS § 389¹ lg 2, 3 - § 22 lg 3), § 3892 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS

§ 389¹ lg 1, 3 – 22 lg 3), § 3892 lg 1 ja 3 - § 25 – § 22 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 389¹ lg 1

- § 25- § 22 lg 3) ja § 255 lg 1 järgi, E Si süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja 3 -§ 22 lg 3 (alates

01.01.2015 KarS § 389¹ lg 2 ja 3 - § 22 lg 3), § 3892 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 (alates 01.01.2015

KarS § 389¹ lg 1 ja 3 - § 22 lg 3), § 3892 lg 1 ja 3 - § 25 – § 22 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS §

389¹ lg 1 - § 25- § 22 lg 3) ja § 255 lg 1 järgi ning D Ri süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22

lg 3 ja § 3892 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 389¹ lg 2, 3 - § 22 lg 3) järgi tuleb

lõpetada KrMS § 2742 alusel seoses mõistliku menetlusaja möödumisega.

KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1)

kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta

kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus

menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisisutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei

ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 4) väärtusetu asi,

piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kohus

tuginebki nendele alustele kohtumääruse resolutsioonis toodud asitõendite üle otsustamisel.

KrMS § 183 lg 1 kohaselt kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik,

kui kriminaalmenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt

on menetluskuluks: 1) valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud

menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega; 4) määratud

kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Eelneva tõttu tuleb KrMS § 183 lg 1 alusel jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kuluna

määratud kaitsjatele vandeadvokaat Merle Järvalale makstud tasu 3648 eurot ja vandeadvokaat

Madis Mahlapuule makstud tasu 3888 eurot. Lisaks kontrollis kohus I Pi kokkuleppeliste

kaitsjate poolt esitatud taotlust menetluskulude väljanõudmiseks koos menetluskulude

nimekirja, arvete ja aruannete ning tasumist kinnitavate väljavõtete ja maksekorraldustega.

Kohtu hinnangul on kaitsjate ühe tööühiku hind 97,75 eurot tund (ühel korral 110 eurot tund ja

kolmel korral 115 eurot tund) mõistlik. Kaitsjal õigusabi osutamiseks kulunud tunnid on kohtu

seisukohalt põhjendatud ning arved on sellest lähtuvalt korrektselt vormistatud ja on tõendatud

nende tasumine süüdistatava poolt. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kuuluvad hüvitamisele ka

taotluses toodud lisakulud parkimisteenuse, tõlketeenuste ja dokumentide transportimise eest.

Kohus leiab, et taotluses välja toodud menetluskulud summas 52 418,38 eurot on olnud

vajalikud ja need on mõistlikus ulatuses ning seetõttu tuleb need kriminaalmenetluse

lõpetamisel täies ulatuses I Pile riigi poolt hüvitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Rebane Kati Miller

Igor Katškov

kohtunik/eesistuja

rahvakohtunik

rahvakohtunik