1-16-8467/121 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-16-8467 (kohtueelses menetluses Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 09.11.2012.a. määruse nr 1-12-10523 alusel
Legislator headnote
AI generatedArt. 6 lg, Art. 6 lõikes, Art. 6 lõike, Art. 6 ei; 1-16-8467/121 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: määruse nr 1-12-10523 alusel
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 12.06.2019.a Tallinna kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-8467 (kohtueelses menetluses 11930000008)
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Rebane, rahvakohtunikud Kati Miller ja Igor
Katškov
Prokurör
Katrin Mikenberg
Kriminaalasi
I P süüdistuses KarS § 3891 lg 1, KarS § 3892 lg 1 (alates
01.01.2015 KarS § 3891 lg 2) ja KarS § 394 lg 2 p 1, 2, ja
3 järgi
OÜ Xxxx süüdistuses KarS § 3891 lg 3 ja KarS § 3892 lg
3 (alates 01.01.2015 KarS § 389¹ lg 3) järgi
N M süüdistuses KarS § 3892 lg 1 (alates 01.01.2015 KarS
§ 389¹ lg 1) järgi
OÜ Xxxx süüdistuses KarS § 3892 lg 3 (alates 01.01.2015
KarS § 389¹ lg 3) järgi
J M süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3, § 3892 lg
1 ja 3 - § 22 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 389¹ lg 2, 3 - §
22 lg 3), KarS § 3892 lg 1 (alates 01.01.2015 KarS § 389¹
lg 1), KarS § 3892 lg 1 - § 25 (alates 01.01.2015 KarS §
389¹ lg 1 - § 25), KarS § 255 lg 1 ja KarS § 394 lg 2 p 1, 3
järgi
O K süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 (alates
01.01.2015 KarS § 389¹ lg 2, 3 - § 22 lg 3), KarS § 3892 lg
1 ja 3 - § 22 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 389¹ lg 1, 3 –
22 lg 3), KarS § 3892 lg 1 ja 3 - § 25 – § 22 lg 3 (alates
01.01.2015 KarS § 389¹ lg 1 - § 25- § 22 lg 3) ja KarS §
255 lg 1 järgi
E S süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 (alates
01.01.2015 KarS § 389¹ lg 2 ja 3 - § 22 lg 3), KarS § 3892
lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 389¹ lg 1 ja
3 - § 22 lg 3), KarS § 3892 lg 1 ja 3 - § 25 – § 22 lg 3 (alates
01.01.2015 KarS § 389¹ lg 1 - § 25- § 22 lg 3) ja KarS §
255 lg 1 järgi
D R süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 ja KarS
§ 3892 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 389¹
lg 2, 3 - § 22 lg 3) järgi
üldmenetluses
Süüdistatav
I P, isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; Vene Föderatsiooni
kodakondsus; haridus: kõrgharidus; emakeel: vene keel;
töökoht:
OÜ
Xxxx
xxxx;
varem
kriminaalkorras
karistamata; 15.03.2012.a - 15.03.2013.a kohaldatud
tõkendit elukohast lahkumise keeld
Kaitsja
vandeadvokaat Vahur Kivistik ja advokaat Rein Laid
(kokkuleppel)
Süüdistatav
OÜ Xxxx, registrikood: xxxx; asukoht xxxx; esindaja I P;
varem kriminaalkorras karistamata
Kaitsja
vandeadvokaat Vahur Kivistik ja advokaat Rein Laid
(kokkuleppel)
Süüdistatav
N M, isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; Eesti Vabariigi
kodakondsus; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel;
töökoht: OÜ Xxxx; varem kriminaalkorras karistamata;
15.03.2012.a - 15.03.2013.a kohaldatud tõkendit elukohast
lahkumise keeld
Kaitsja
vandeadvokaat Madis Mahlapuu (määratud korras)
Süüdistatav
OÜ Xxxx, registrikood: xxxx; asukoht: xxxx; esindaja N M;
varem kriminaalkorras karistamata
Kaitsja
vandeadvokaat Madis Mahlapuu (määratud korras)
Süüdistatav
J M, isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; Eesti Vabariigi
kodakondsus; haridus: kesk-eriharidus; emakeel: vene keel;
töökoht: OÜ Xxxx; viimati karistatud Harju Maakohtu
05.04.2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-3826 KarS §
22 lg 3 ja KarS § 3761 lg 1 järgi; 15.03.2012.a - 04.04.2012.a
kohaldatud
tõkendit
elukohast
lahkumise
keeld,
04.04.2012.a
-
03.07.2012.a
kohaldatud
tõkendit
vahistamine, 03.07.2012.a - 16.04.2013.a kohaldatud
tõkendit kautsjon, 16.04.2013.a - 16.04.2014.a kohaldatud
tõkendit elukohast lahkumise keeld
Kaitsja
vandeadvokaat Madis Mahlapuu (määratud korras)
Süüdistatav
O K, isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; kodakondsuseta;
haridus: kesk-eriharidus; emakeel: vene keel; töökoht: OÜ
Xxxx; varem kriminaalkorras karistamata; 15.03.2012.a -
04.04.2012.a kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise
keeld, 04.04.2012.a -03.07.2012.a kohaldatud tõkendit
vahistamine, 03.07.2012.a - 16.04.2013.a kohaldatud
tõkendit kautsjon, 16.04.2013.a -16.04.2014.a kohaldatud
tõkendit elukohast lahkumise keeld
Kaitsja
vandeadvokaat Merle Järvala (määratud korras)
Süüdistatav
E S, isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; Eesti Vabariigi
kodakondsus; haridus: kõrgharidus; emakeel: vene keel;
töökoht: OÜ Xxxx; varem kriminaalkorras karistamata;
15.03.2012.a - 15.03.2013.a kohaldatud tõkendit elukohast
lahkumise keeld
Kaitsja
andeadvokaat Merle Järvala (määratud korras)
Süüdistatav
D R, isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; kodakondsuseta;
haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht: OÜ
Xxxx; varem kriminaalkorras karistamata; 16.03.2012.a -
16.03.2013.a kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld
Kaitsja
vandeadvokaat Vahur Kivistik ja advokaat Rein Laid
(kokkuleppel)
Menetlustoiming
Taotluse
lahendamine
seoses
mõistliku
menetlusaja
möödumisega kirjalikus menetluses
Juhindudes KrMS § 2742 ja § 2052 kohus määras:
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-16-8467 (kohtueelses menetluses
11930000008) seoses menetluses mõistliku aja möödumisega I Pil, OÜ Xxxx (esindaja
I P), N Mi, OÜ Xxxx (esindaja N M), J Mi, O Ki, E Si ja D Ri suhtes.
2. Arestitud vara:
Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 19.03.2012.a määruse nr 1-11-2467 alusel
arestitud kolmandale isikule J S I Mle kuuluv kinnistu aadressil xxxx;
Vabastada aresti alt ja tagastada O Kile Harju Maakohtu 08.05.2012.a määruse
nr 1-12-4452 alusel arestitud sularaha summas 2 185 eurot;
Vabastada aresti alt ja tagastada E Sile Harju Maakohtu 08.05.2012.a määruse nr
1-12-4453 ja Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2012.a määruse nr 1-12-4453 alusel
arestitud sularaha summas 30 305 eurot ja 7 000 USA dollarit;
Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 05.04.2012.a määruse nr 1-12-3230 alusel
arestitud I Pi vara 21 651,35 eurot, mis on käesoleval ajal hoiustatud SEB Pank
AS-is Rahandusministeeriumi kontol (nn prokuratuuri deposiitkontol) nr
EE891010220034796011 (varasemalt asus vara I Pile kuuluval Xxxx A/S Eesti
filiaalis asuval arvelduskontol nr xxxx, kuid 02.05.2019.a teavitas Xxxx A/S Eesti
filiaal prokuratuuri oma tegevuse lõpetamisest, klientide pangakontode
sulgemisest ning seoses sellega vajadusest kanda I Pi kontol nr xxxx paiknev
arestitud summa teisele kontole);
Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 05.04.2012.a määruse nr 1-12-3232 alusel
arestitud L Kle kuuluval ja Xxxx AS arvelduskontol nr xxxx olevad rahalised
vahendid summas 47 937,56 eurot;
Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 09.04.2012.a määruse nr 1-12-3231 alusel
arestitud M T kuuluval ja Xxxx AS arvelduskontol nr xxxx olevad rahalised
vahendid summas 13 180,57 USD;
Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 21.03.2012.a määruse nr 1-12-2468 alusel
arestitud OÜ-le Xxxx kuuluv kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx ja
katastritunnus 78406:611:8870);
Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 05.04.2012.a määruse nr 1-12-3229 alusel
arestitud Xxxx OÜ-le kuuluval ja Xxxx AS arvelduskontol nr xxxx olevad
rahalised vahendid summas 34 769,18 eurot;
Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 09.11.2012.a. määruse nr 1-12-10523 alusel
arestitud I Pile, kolmandatele isikutele I P ning I P kaasomandina kuuluv kinnistu
asukohaga xxxx (xxxx, xxxx) maksumusega 400 000 eurot;
Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 09.11.2012.a. määruse nr 1-12-10523 alusel
I Pile, kolmandatele isikutele I Pile ning I Ple kaasomandina kuuluv kinnistu
asukohaga xxxx (xxxx, xxxx) maksumusega 390 000 eurot.
3. Asitõendid:
OÜ Xxxx raamatupidamisdokumendid tõkendites nr 02239784, 02239789,
02239787, 02239786, 000728281 ja 02239790, mis on ära võetud läbiotsimise
käigus E Si kontorist OÜ Xxxx aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel
hävitada kohtumääruse jõustumisel;
OÜ Xxxx raamatupidamisdokumendid tõkendites nr 02239783, 000728330,
02239788, 02239781, 02239782 ja 000728282, mis on ära võetud E Si kontorist OÜ
Xxxx aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtumääruse
jõustumisel;
OÜ Xxxx raamatupidamisdokumendid tõkendites nr 001960471 ja 000728329,
mis on ära võetud E Si kontorist OÜ Xxxx aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 2
alusel tagastada OÜ-le Xxxx kohtumääruse jõustumisel;
OÜ Xxxx raamatupidamisdokumendid tõkendites: 000727392, 000727396,
000727400, 000727398, 000727397, 000727393 ja ET0027632, mis on ära võetud
läbiotsimise käigus OÜ Xxxx kontorist aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel
hävitada kohtumääruse jõustumisel;
OÜ Xxxx raamatupidamisdokumendid tõkendites nr 02239734, 000728808,
02239780 ja 02239733, mis on ära võetud üleandmise aktiga pankrotihalduri käest
– KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtumääruse jõustumisel;
OÜ Xxxx raamatupidamisdokumendid tõkendites nr 000728253, 000728243 ja
000728244, mis on ära võetud läbiotsimise käigus OÜ Xxxx kontorist aadressil
xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtumääruse jõustumisel;
OÜ Xxxx raamatupidamisdokumendid tõkendites nr 02239785, 000728321,
000728328 ja 000728322, mis on ära võetud läbiotsimise käigus E Si elukohast
aadressil xxxx - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtumääruse jõustumisel;
OÜ Xxxx raamatupidamisdokumendid tõkendites nr 02239754, mis on ära võetud
läbiotsimise käigus O Ki elukohast xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada
kohtumääruse jõustumisel;
D Ri vihik, mis on ära võetud läbiotsimise käigus OÜ Xxxx kontorist aadressil
xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada D Rile kohtumääruse jõustumisel;
Konservide kleebised, mis on ära võetud läbiotsimise käigus OÜ Xxxx kontoris
xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada OÜ-le Xxxx kohtumääruse
jõustumisel;
OÜ Xxxx (2tk), OÜ Xxxx, SIA Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx allkirja pitsatid, mis
on ära võetud läbiotsimise käigus J Mi elukohas aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3
p 4 alusel hävitada kohtumääruse jõustumisel;
OÜ Xxxx allkirja pitsat, mis on ära võetud läbiotsimise käigus J Mi elukohas
aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada OÜ-le Xxxx kohtumääruse
jõustumisel;
O Ki allkirja pitsat, mis on ära võetud läbiotsimise käigus J Mi elukohas aadressil
xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada O Kile kohtumääruse jõustumisel;
Xxxx panga Business-kliendi pangakaart nr xxxx J M nimele väljastatud OÜ
Xxxx pangakaart; Xxxx panga kuldkliendi pangakaart nr xxxx M nimele
väljastatud OÜ Xxxx pangakaart; musta värvi plastikust PIN-kalkulaator
„Sampo“ numbriga xxxx“ (OÜ Xxxx konto kasutamiseks), mis on ära võetud
läbiotsimise käigus J Mi elukohas aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel
hävitada kohtumääruse jõustumisel;
SIA Xxxx ja SIA Xxxx pitsatid, mis on ära võetud läbiotsimise käigus J Mi
elukohas aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtumääruse
jõustumisel;
Bulgaaria transpordi ettevõtte S I Sie Sd pitsat, mis on ära võetud Läbiotsimise
käigus J Mi elukohas aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada
kohtumääruse jõustumisel;
OÜ Xxxx pitsat, mis ära võetud läbiotsimise käigus OÜ Xxxx kontoris xxxx –
KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada OÜ-le Xxxx kohtumääruse jõustumisel;
OÜ Xxxx (2 tk), OÜ Xxxx ja SIA Xxxx pitsatid, mis on ära võetud läbiotsimise
käigus O Ki xxxx asuva tööruumist (OÜ Xxxx kontor) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel
hävitada kohtumääruse jõustumisel;
A G (xxxx) visiitkaart, mis on ära võetud läbiotsimise käigus OÜ Xxxx xxxx
kabinetist aadressil xxxx– KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtumääruse
jõustumisel;
PIN-kalkulaator nr xxxx, mis on ära võetud läbiotsimise käigus OÜ Xxxx xxxx
kabinetist aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada I Pile
kohtumääruse jõustumisel;
OÜ Xxxx pitsat, mis on ära võetud läbiotsimise käigus OÜ Xxxx xxxx kabinetist
aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada OÜ-le Xxxx kohtumääruse
jõustumisel;
OÜ Xxxx raamatupidamisdokumendid, mis on ära võetud läbiotsimise käigus S S
töökohas aadressil: xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada OÜ-le Xxxx
kohtumääruse jõustumisel;
Tühjad CMR blanketid SIA Xxxx templite jäljenditega, autonumbritega ja
autojuhtide allkirjadega ning OÜ Xxxx raamatupidamisdokumendid tõkendites
nr 0057183, 00571782, 0620159 ja 00571784, mis on ära võetud läbiotsimise käigus
A Ki elukohas aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtumääruse
jõustumisel;
Variettevõtete (SIA Xxxx, SIA Xxxx ja SIA Xxxx) dokumendid nr AB002721,
AB002720, AB002722 ja BA-000376, mis on läbiotsimise käigus ära võetud xxxx
– KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtumääruse jõustumisel;
Punane ümbrik ning ümbriku külge kinnitatud paber, mis on ära võetud
läbiotsimise käigus E Si kontoris aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel
tagastada E Sile kohtumääruse jõustumisel;
Visiitkaart SIA Xxxx esindaja T P nimele, mis on läbiotsimise käigus ära võetud
J Mi elukohas aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtumääruse
jõustumisel;
CD-plaadid ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KrMS
§ 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.
4. KrMS § 183 lg 1 alusel jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kuluna määratud
kaitsjatele vandeadvokaat Merle Järvalale makstud tasu 3648 eurot ja
vandeadvokaat Madis Mahlapuule makstud tasu 3888 eurot.
5. KrMS § 183 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt I Pi kasuks välja tema poolt kantud
õigusabikulud kogusummas 52 418,38 eurot.
6. KrMS § 2742 lg 2 alusel teatada käesolevast kohtumäärusest kohtu esimehele.
Edasikaebamise kord
KrMS § 387 lg 1 alusel võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Harju maakohtule 15
päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.
1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.1. SÜÜDISTUSE SISU
Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja menetluses on kriminaalasi nr 1-16-8467, kus on esitatud
süüdistus I Pile, OÜ-le Xxxx (esindaja I P), N Mile, OÜ-le Xxxx (esindaja N M), J Mile, O
Kile, E Sile ja D Rile.
1.1.1. I Pi süüdistus
I Pit süüdistatakse selles, et tema olles OÜ Xxxx xxxx, J Mi, O Ki, E S ja D Ri kaasabil, esitas
valeandmeid maksudeklaratsioonides.
Nimelt, I P, olles alates 15.10.1997.a OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane
01.11.1997.a KMKR nr xxxx, juriidiline aadress xxxx) xxxx, kes lähtudes äriseadustiku §-de
180 lg 1 ja 183 esindab ja juhib osaühingut ning on korraldab osaühingu raamatupidamist ning
lähtudes maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 (RT I 2002, 26, 150) on kohustatud tagama
maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku
täitmise, esitas ajavahemikul 21.02.2011 kuni 17.07.2012 e-maksuameti kaudu kasutades
selleks vahendina OÜ Xxxx raamatupidamisega tegelevat isikut I A´t maksuperioodil jaanuar
2011.a kuni veebruar 2012.a valeandmeid osaühingu käibedeklaratsioonides eesmärgiga
vähendada osaühingu maksukoormust ning alusetult tekitada ja suurendada tagastusnõudeid,
mille tulemusel jäi riigile maksudena laekumata 301 868,19 eurot, so enam kui suure kahjule
vasta summa. Nimelt on OÜ Xxxx maksukohustuslane Maksukorralduse seaduse § 6 lg 1 p 1
tähenduses, kes on kohustatud MKS § 6 lg 2 alusel tagama seadusega sätestatud tingimustel ja
korras maksude maksmise ning teiste, rahaliste ja mitterahaliste kohustustuste täitmise. Samuti
OÜ Xxxx nimelt, milline olles alates 01.05.2004 jõustunud käibemaksuseaduse (edaspidi
KMS) § 11 lg 1, § 13 lg 1, § 20 lg 1, 3 ja § 29 lg 1 sätestatu alusel vastutav ettevõtluse
tulemusena tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise, tasumisele kuuluva käibemaksusumma
arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest – esitati valeandmeid
käibedeklaratsioonides. Selleks, I P koos J M´iga leppisid eelnevalt kokku näilike tehingute
sõlmimises, mille kohaselt OÜ Xxxx soetab toidukauba - kondenspiima, kala-, lihakonservide
ja kalamarja 20%-lise käibemaksu määraga variettevõttelt. Variettevõtted soetavad toidukauba
omakorda 0 %-lise maksumääraga Läti, Leedu, Prantsusmaa ja Saksamaa ettevõtetelt. Sellise
näiliku tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx soetab kauba 20 %-lise käibemaksumääraga,
mitte otse teistes EL riikides asuvatelt ettevõtetelt 0 %-lise käibemaksumääraga tekkis OÜ-l
Xxxx variettevõtete fiktiivsete arvete alusel õigus alusetult vähendada tasumisele kuuluvat
käibemaksu, suurendada tagastamisele kuuluvat enammakstud käibemaksu ja tekitada alusetu
tagastusnõue. Lisaks lepiti kokku, et selleks J M kindlustab variettevõtte, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx,
OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete, so tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise ja
esitamise kondenspiima, kala-, lihakonservide ja kalamarja müügi kohta. Seega kasutati
järgnevatel ajavahemikel J Mi poolt organiseeritud variettevõtteid:
ajavahemikul
01.01.2011
kuni
20.01.2011.a
OÜ
Xxxx
(reg.kood
xxxx,
käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 30.03.2010 registreerimisnumbriga
xxxx, xxxx J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress xxxx);
ajavahemikul
01.01.2011
kuni
27.04.2011.a
OÜ
Xxxx
(reg.kood
xxxx,
käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 16.02.2005 registreerimisnumbriga
xxxx, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress xxxx);
ajavahemikul
01.05.2011
kuni
27.10.2011.a
OÜ
Xxxx
(reg.kood
xxxx,
käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.07.1994 registreerimisnumbriga
xxxx, xxxx O K alates 28.04.2011, juriidiline aadress xxxx);
ajavahemikul 01.11.2011 kuni 29.02. 2012.a (kaasarvatud) OÜ Xxxx (reg.kood xxxx,
käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 18.10.2011 registreerimisnumbriga
xxxx, asutaja E S, alates 25.08.2011 kuni 02.04.2012 osanik E S, alates 02.04.2012 kuni
käesoleva ajani osanik O K, alates 25.08.2011 kuni 26.03.2012 xxxx E S, alates
26.03.2012 kuni 09.07.2012 xxxx O K ja J M, alates 09.07.2012 kuni käesoleva ajani
xxxx A K, juriidiline aadress xxxx, lao asukoht: xxxx, alates 26.03.2012 kuni käesoleva
ajani juriidiline aadress xxxx).
Rahaülekannete ning raha väljavõtmise jaoks kasutati ka OÜ-d Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud
05.01.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.03.2011. kuni 09.05.2011 nr
xxxx, alates 12.06.1998 kuni 19.10.2011 osanik E S, alates 19.10.2011 kuni käesoleva ajani
osanik O K, alates 27.11.1997 kuni 01.02.2011 xxxx E S, alates 01.02.2011 kuni käesoleva
ajani xxxx J M, alates 29.04.1999 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress xxxx).
Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija
OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku
kontrolli varifirmade tegevuse üle. Samuti omas J M täielikku kontrolli OÜ Xxxx ning OÜ
Xxxx üle. Nimelt asutas E S J Mi ja O Ki palvel OÜ Xxxx, mille ta koheselt loovutas nendele
kasutamiseks. J. Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx
ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis ta oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks. Peale
selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid, samuti
andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile varifirmade pangakontodele laekunud summade
liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmiseks ning sularahas väljavõtmiseks.
E S, omades raamatupidamisfirmasid OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi
O Ki, sõlmis OÜ Xxxx nimelt ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ning OÜ Xxxx nimelt
ettevõttega OÜ Xxxx lepingud raamatupidamisteenuste osutamiseks, misjärel korraldas ta
nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks OÜ Xxxx
ja OÜ Xxxx raamatupidajat O Ft ja OÜ Xxxx raamatupidajat S St. Sealhulgas koostasid
raamatupidajad E Si kontrolli all fiktiivsed kauba müügiarved OÜ-le Xxxx OÜ-de Xxxx, OÜ
Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt OÜ Xxxx töötaja M K saadetud andmete alusel. Samuti E S, olles
ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni 19.10.2011, võimaldas J.Mil ja O.Kil
kasutada nimetatud firma arveldusarvet andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx
maksupettuse skeemis. Variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx poolt OÜ
Xxxx pangakontole kantud raha segati ja võeti sularahas välja. Nimelt, OÜ Xxxx poolt
varifirmade OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx pangakontodele arvete alusel
ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxx või läbi O
Ki pangakonto. Samuti kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale
segunemist läbi AS Xxxx ja/või O Ki pangakonto sularahana välja võeti. Välja võetud sularaha
tagastati I Pile. Tegelikkuses aga variettevõtted OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ei
olnud kauba müüjad. Faktiliselt OÜ Xxxx soetas ajavahemikul jaanuar 2011 kuni veebruar
2012.a kondenspiima otse Leedu ettevõttelt Xxxx, kalakonservid Läti ettevõttelt SIA Xxxx,
Leedu ettevõttelt Xxxx ja Poola ettevõttelt Xxxx, lihakonservid Prantsuse ettevõttelt Xxxx ja
Läti ettevõttelt SIA Xxxx ning kalamarja Saksamaa ettevõttelt Xxxx. Selleks tellis kauba ja
transpordi OÜ Xxxx töötaja D R varifirmade nimelt olles teadlik, et varifirmad ei ole kauba
tegelikud ostjad ühendusesiseselt. Seega oli varifirmadest äriühingute OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ
Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse eesmärgiks võimaldada OÜ-le Xxxx ebaseaduslikult omandada
sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaks) mahaarvamise õigust
vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada
tagastamisele kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid. Selliselt kajastas OÜ Xxxx xxxx
I P maksuperioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 OÜ Xxxx raamatupidamisarvestuses OÜ
Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivseid arveid kogusummas 1 762 622,29 eurot.
OÜ
Xxxx
nimelt
kajastati
käibedeklaratsioonides
alusetult
KMD
5. real
sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real
enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31
lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna äriühingu nimelt Maksu-ja Tolliametile e-
maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides kajastati alusetult soetamist äriühingutelt
OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx – kaupade näol, millised tegelikkuses ei pärinenud
nimetatud riiulifirmadelt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu vahetult ühendusesisestelt hankijatelt,
siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le rakendada pöörmaksustamist, ehk
deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada sellelt nii tasumisele kuuluv
käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka sisendkäibemaks ja deklareerida see KMD
5. real. Nimelt:
01.2011 deklaratsioon esitatud 21.02.2011 – käive summas 80 490,93 EUR, käibemaksu
summa sellest 16 098,19 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR,
sisendkäibemaks 40 406,39 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 80 EUR. Enammakstud
käibemaks 24 308,20 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 166 450,41 EUR, käibemaks sellest
33 290,08 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR, sisendkäibemaks 18
835,45 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 86 039,48 EUR ning tasumisele kuuluv
käibemaks 14 454,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 38 762,84 EUR;
02.2011 deklaratsioon esitatud 21.03.2011 – käive summas 84 383,93 EUR, käibemaksu
summas sellest 16 876,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR,
sisendkäibemaks 42 843,80 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 120 EUR.
Enammakstud käibemaks 25 967,01 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 300 345,65 EUR,
käibemaks sellest 60 069,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR,
sisendkäibemaks 44 846,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 216 081,72 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 15 222,72 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 41 189,73 EUR;
03.2011 deklaratsioon esitatud 20.04.2011 – käive summas 157 064 EUR, käibemaksu summas
sellest 31 412,80 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR,
sisendkäibemaks 18 677,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 50 EUR. Tasumisele
kuuluv käibemaks 12 735,36 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 269 432,76 EUR,
käibemaks sellest 53 886,55 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR,
sisendkäibemaks 23 560,92 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 418,76 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 30 325,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 17 590,27 EUR;
04.2011 deklaratsioon esitatud 20.05.2011 – käive summas 114 436,98 EUR, käibemaksu
summas sellest 22 887,40 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR,
sisendkäibemaks 35 383,64 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud
käibemaks 12 496,24 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 236 866,26 EUR, käibemaks sellest
47 373,25 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR, sisendkäibemaks 25
616,29 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 429,28 EUR ning tasumisele kuuluv
käibemaks 21 756,96 EUR Seega alusetult maha arvatud käibemaksu summas 34 253,21 EUR;
05.2011 deklaratsioon esitatud 20.06.2011 – käive summas 112 779,65 EUR, käibemaksu
summas sellest 22 555,93 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR,
sisendkäibemaks 31 568,85 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 36 811,80 EUR.
Enammakstud käibemaks 9 012,92 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 136 852,95 EUR,
käibemaks sellest 27 370,59 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR,
sisendkäibemaks 15 756,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 60 885,10 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 11 613,75 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 20 626,67 EUR;
06.2011 deklaratsioon esitatud 20.07.2011 (deklaratsioon on tühistatud 19.08.2011) – käive
summas 70 790,66 EUR, käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav
käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 7 572,17 EUR ja ühendusesisene soetamine
summas 70 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 6 585,96 EUR. Tegelikkuses oli käive summas
143 386,94 EUR, käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas
4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72
666,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud
käibemaksu summas 7 263,16 EUR;
06.2011 deklaratsioon esitatud 19.08.2011 (parandus) – käive summas 70 790,66 EUR,
käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28
EUR, sisendkäibemaks 8 608,97 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 70 EUR.
Tasumisele kuuluv käibemaks 5 549,16 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 143 386,94 EUR,
käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR,
sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72 666,28 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 8 299,96 EUR;
07.2011 deklaratsioon esitatud 20.08.2011 – käive summas 93 731,55 EUR, käibemaksu
summas sellest 18 746,31 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR,
sisendkäibemaks 8 462,89 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 180 EUR. Tasumisele
kuuluv käibemaks 10 283,42 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 108 020,09 EUR,
käibemaks sellest 21 604, 02 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR,
sisendkäibemaks 3 282,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 14 468,54 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 18 321,55 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 8 038,13 EUR;
08.2011 deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 96 360,66 EUR, käibemaksu
summas sellest 19 272,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR,
sisendkäibemaks 31 980,12 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 145 EUR.
Enammakstud käibemaks 12 707,99 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 218 226,83 EUR,
käibemaks sellest 43 645,37 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR,
sisendkäibemaks 25 007 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 011,17 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 18 638,37 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 31 346,35 EUR;
09.2011 deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 12 603,96 EUR, käibemaksu
summas sellest 2 520,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR,
sisendkäibemaks 11 294,49 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud
käibemaks 8 773,70 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 43 014,84 EUR, käibemaks sellest
8 602,97 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR, sisendkäibemaks 10
165,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 30 410,88 EUR ning enammakstud
käibemaks 1 562,47 EUR Seega suurendati alusetult enammakstud käibemaksu summas 7
211,23 EUR;
10.2011 deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (deklaratsioon on tühistatud 22.11.2011) – käive
summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga
maksustatav käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 32 439,71 EUR ja ühendusesisene
soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR. Tegelikkuses oli
käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav
käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine
summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult
mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75.EUR;
10.2011 deklaratsioon esitatud 22.11.2011 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud
28.12.2011) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0%
määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 32 439, 71 EUR ja
ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR.
Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0%
määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja
ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66
EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75 EUR;
10.2011 deklaratsioon esitatud 28.12.2011 (parandus) – käive summas 116 993,10 EUR,
käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87
EUR, sisendkäibemaks 35 759,71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR.
Enammakstud käibemaks 12 361,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR,
käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR,
sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas
13 224,75 EUR;
11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 110 505 EUR, käibemaksu summas
sellest 22 101 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks
41 179,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 220 EUR. Enammakstud käibemaks 19
078,47 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 222 854,82 EUR, käibemaks sellest 44 570,96
EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks 37 468,86
EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 569,82 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks
7 102,10 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 26 180,57 EUR;
12.2011 deklaratsioon esitatud 20.01.2012 - käive summas 160 396,91 EUR, käibemaksu
summas sellest 32 079,38 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR,
sisendkäibemaks 33 642,16 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 150 EUR.
Enammakstud käibemaks 1 562,78 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 290 524,07 EUR,
käibemaks sellest 58 104,81 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR,
sisendkäibemaks 41 604,65 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 130 277,16 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 16 500,16 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 18 062,94 EUR;
01.2012 deklaratsioon esitatud 19.02.2012 – käive summas 106 584,51 EUR, käibemaksu
summas sellest 21 316,90 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR,
sisendkäibemaks 21 316,90 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 694,15 EUR.
Enammakstud käibemaks 20 598,28 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 233 355,03 EUR,
käibemaks sellest 46 671,01 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR,
sisendkäibemaks 40 949,77 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 127 464,67 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 5 721,24 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas
26 319,51 EUR;
02.2012 deklaratsioon esitatud 19.03.2012 (deklaratsioon on tühistatud 20.06.2012) – käive
summas 0 EUR, käibemaksu summas sellest 0 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0
EUR, sisendkäibemaks 0 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud
käibemaks 0 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 0 EUR. Tegelikkuses oli käive summas
103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas
0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR
ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 7 915,95 EUR;
02.2012 deklaratsioon esitatud 20.06.2012 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud
17.07.2012) - käive summas 84 816,58 EUR, käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0%
määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja
ühendusesisene soetamine summas 110 EUR. Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR.
Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0%
määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja
ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95
EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 10 762,04 EUR;
02.2012 deklaratsioon esitatud 17.07.2012 (parandus) – käive summas 84 816,58 EUR,
käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29
EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 110 EUR.
Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR,
käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29 EUR,
sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas
10 762,04 EUR.
Sel viisil esitati OÜ Xxxx nimelt maksustamisperioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 e-
maksuameti kaudu käibemaksudeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeris
sisendkäibemaksu 401 532,52 EUR, millest 301 868,20 EUR rohkem, kui on seadusega lubatud
maha arvata, ning sellega vähendas tasumisele kuuluvate käibemaksu 153 717,90 EUR ning
tekitas (140 939,07 EUR) ja suurendas (7 211,23 EUR) enammakstud käibemaksu summas 148
150,30 EUR, millisest summast 143 008,51 EUR tasaarveldati. Sellest tulenevalt ei arvutatud
tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras,
rikkudes sellega alates 01.05.2004.a. kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos
hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid;
- § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma
maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse
maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma
käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,
säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele
vastavaid arveid.
- § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;
- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma
maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud
käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud
§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud
maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama
maksustamisperioodi sisendkäibemaks;
- § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt
maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;
- § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või
teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.
- § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa
käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.
Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel
arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel
varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.
Samuti I P, olles osaühingu OÜ Xxxx xxxx, esitas ajavahemikul 09.02.2011 kuni 04.05.2011;
04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni 10.08.2012 e-maksuameti kaudu kasutades
selleks vahendina OÜ Xxxx raamatupidamisega tegelevat isikut I A´t maksuperioodidel jaanuar
2011 kuni aprill 2011, juuni 2011 kuni veebruar 2012, aprill 2012 kuni juuli 2012.a
valeandmeid osaühingu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja
töötuskindlustusmakse deklaratsioonis jättes arvestamata, deklareerimata ja tasumata
tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Nimelt OÜ Xxxx arvelduskontolt OÜ Xxxx, AS
Xxxx arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx
arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole
nr xxxx ja OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx teostatud ülekanded/väljamaksed ei ole
täielikult seotud OÜ Xxxx majandustegevusega ja seega ei ole need täielikult käsitletavad
ettevõtlusega seotud kuludena, kuna OÜ Xxxx tegelikult ei soetanud kaupu OÜ-delt Xxxx,
Xxxxe, Xxxx vaid EL Ühendusse kuuluvates riikides asuvatest ettevõtetest oste. OÜ Xxxx tegi
AS Xxxx arvelduskontolt xxxx OÜ-dele Xxxx, Xxxx, Xxxx majandustegevusega mitteseotud
väljamakseid.
Eelnimetatud väljamaksete ja kauba tegeliku soetushinna vahe kuulub maksustamisele
tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu tulumaksuseaduse (kehtib alates 01.01.2000.a)
§ 51 lg 2 p 3 tähenduses ja seega jäeti deklareerimata ja tasumata tulumaksu:
09.02.2011 esitatud 2011.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 27 051,81 EUR (101 766,35 X 21/79)
07.03.2011 esitatud 2011.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 188,11 EUR (34 564,81 X 21/79)
05.04.2011 esitatud 2011.a märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 487,95 EUR (35 692,78 X 21/79)
04.05.2011 esitatud 2011.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 28 443,35 EUR (107 001,19 X 21/79)
04.07.2011 esitatud 2011.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 3 194,70 EUR (12 018,15 X 21/79)
05.08.2011 esitatud 2011.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 357,42 EUR ( 38 963,61 X 21/79)
02.09.2011 esitatud 2011.a augustikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 461,31 EUR (16 783,04 X 21/79)
02.10.2011 esitatud 2011.a septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 12 774,01 EUR (48 054,60 X 21/79)
10.11.2011 esitatud 2011.a oktoobrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 763,87 EUR (40 492,67 X 21/79)
07.12.2011 esitatud 2011.a novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 916,08 EUR (7 208,12 X 21/79)
10.01.2012 esitatud 2011.a detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 348,93 EUR 16 360,28 X 21/79)
07.02.2012 esitatud 2012.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 007,38 EUR (26 361,08 X 21/79)
07.03.2012 esitatud 2012.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 387,34 EUR (16 504,74 X 21/79)
04.05.2012 esitatud 2012.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 435,28 EUR (27 970,81X 21/79)
11.06.2012 esitatud 2012.a maikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 317,00 EUR (27 525,84 X 21/79)
10.07.2012 esitatud 2012.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 181,49 EUR (4 444,64 X 21/79)
10.08.2012 esitatud 2012.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 525,18 EUR (1 975,69 X 21/79)
kokku summas 149 841,21 - EUR, kuna TMS § 4 lg 1-1 p 1 kohaselt tulumaksu määr 21%,
residendist juriidilise isiku poolt ettevõtlusega mitteseotud kulude puhul jagatakse maksustav
summa enne maksumääraga korrutamist 0,79. Samuti TMS § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja
kohustatud kandma TMS § 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu-ja Tolliameti
pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
Süüteo toimepanemise ajal oli I Pi tegevus kvalifitseeritav KarS § 389¹ lg 1 ja § 3892 lg 1 järgi
(RT I 2010, 22, 108).
Seega
I
Pi,
vahendliku
täideviimise
läbi,
valitsedes
ülekaaluka
teadmisega
raamatupidajat, esitas maksuhaldurile teadvalt valeandmeid, nimelt OÜ Xxxx
käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse
ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksukohustuse vähendamise ning
tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata
käibemaksuna 153 717,90 EUR, tulumaksuna 149 841,21 EUR ning mille tulemusel
tekitati (140 939,07 EUR) ja suurendati (7 211,23 EUR) alusetu käibemaksu tagastusnõue
summas kokku 148 150,30 EUR, ning pani seega toime KarS § 389¹ lg 1 ja § 3892 lg 1 järgi
kvalifitseeritava kuriteo.
Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 389¹ lg 2 (RT I, 23.12.2014, 16)
järgi. KarS § 121 lg 3 kohaselt on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot.
Seega I P, vahendliku täideviimise läbi, valitsedes ülekaaluka teadmisega raamatupidajat,
esitas maksuhaldurile OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu,
kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides
valeandmeid
maksukohustuse
vähendamise
ning
tagastusnõude
tekitamise
ja
suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata käibemaksuna 153 717,90 EUR,
tulumaksuna 149 841,21 EUR ning mille tulemusel tekitati (140 939,07 EUR) ja
suurendati (7 211,23 EUR) alusetu käibemaksu tagastusnõue summas kokku 148 150,30
EUR, seega kokku 451 709 EUR, millega pani toime KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritava
kuriteo.
Samuti süüdistatakse I Pit rahapesus, mis seisnes selles, et tema olles OÜ Xxxx xxxx pani
ajavahemikul jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 kavatsetult toime käibemaksupettuse, so OÜ
Xxxx käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise maksukohustuste vähendamise ja alusetu
tagastusnõude suurendamise eesmärgil. Seega pani ta toime KarS § 3891 lg 1 järgi
kvalifitseeritava kuriteo, mille tulemusena jäi riigile maksudena laekumata 301 868,20 eurot,
so enam kui suure kahjule vastav summa. OÜ Xxxx kandis fiktiivsete arvete alusel 1 762
622,29 eurot (sh käibemaks 301 868,19 eurot) varifirmade pangakontodele, kust
käibemaksusumma võeti ATM-st või läbi AS Xxxx sularahas välja või kanti see J M kontrolli
all oleva varifirma OÜ Xxxx pangakontole, kus see peale raha segunemist läbi AS Xxxx O Ki,
J Mi ja E Si poolt sularahas välja võeti ning tagastati OÜ Xxxx xxxx I Pile. Nimetatud
käibemaksu summa 301 868,19 eurot on Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
seaduse mõistes kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud vara, milline tagastati arvevabriku
teenust pakkuvate kuritegeliku ühenduse liikmete J Mi ja O Ki poolt I Pile, kui OÜ Xxxx
kriminaaltulu, so maksupettuse tulemusena säästetud vara.
Samuti on kriminaalmenetluse käigus tuvastatud, et I P perioodil 2011 jaanuar – 2012 juuli kas
ise või tema korraldusel raamatupidaja tegi OÜ Xxxx arvelduskontolt OÜ Xxxx AS Xxxx
arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole
xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx ja OÜ
Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx teostatud ülekanded/väljamaksed, mis ei olnud täielikult
seotud OÜ Xxxx majandustegevusega ja seega ei ole need täielikult käsitletavad ettevõtlusega
seotud kuludena, kuna OÜ Xxxx tegelikult ei soetanud kaupu OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx vaid
EL Ühendusse kuuluvates riikides asuvatest ettevõtetest oste. OÜ Xxxx tegi AS Xxxx
arvelduskontolt xxxx OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx majandustegevusega mitteseotud
väljamakseid järgnevalt:
2011 jaanuaris summas 101 766, 35 eurot,
2012 veebruaris 34568,81 eurot,
2011 märtsis 35692,78 eurot,
2011 aprillis 107001,19 eurot,
2011 juunis 12018,15 eurot,
2011 juulis 38963,61 eurot,
2011 augustis 1687304 eurot,
2011 septembris 48054,60 eurot,
2011 oktoobris 40492,67 eurot,
2011 novembris 7208,12 eurot,
2011 detsembris 16360,28 eurot,
2012 jaanuaris 26361,08 eurot,
2012 veebruaris 16504,74 eurot,
2012 aprillis 27970,81 eurot,
2012 mais 27525,84 eurot,
2011 juunis 4444,64 eurot,
2012 juulis 1957,69 eurot,
kokku summas 563 688,40 eurot.
Nimetatud summa, mis OÜ Xxxx kandis varifirmade arvelduskontodele ja mis ei ole
ettevõtlusega seotud, võeti ATM-st või läbi AS Xxxx sularahas välja või kanti see J M kontrolli
all oleva varifirma OÜ Xxxx pangakontole, kus see peale raha segunemist läbi AS Xxxx O Ki,
J Mi ja E Si poolt sularahas välja võeti ning tagastati samal perioodil OÜ Xxxx xxxx I Pile.
Nimetatud tegevus on käsitletav kuritegeliku tegevuse mõistes nii maksukuriteo
toimepanemisena kui ka varavastase kuriteo tunnusega teo toimepanemisega rahapesu ja
terrorismi tõkestamise seaduse mõistes. Seega, kokku tekkis OÜ Xxxx nimel toimepandud
maksukuriteo tulemusena perioodil 2011 jaanuar-2012 juuli kuritegelikku vara 865 556,59
eurot (301868,19 + 563688,40). Selleks, et varjata enda valduses oleva kuritegeliku raha
päritolu ja tegelikku omanikku muundas I P seda järgnevalt: Nimelt omas I P kahe otsest ja
täielikku kontrolli Venemaa kodaniku arveldusarvete üle. Kontrollides oma lähisugulaste L K
Xxxx asuvat arveldusarvet nr xxxx ja Xxxx asuvat arveldusarvet nr xxx ning M T Xxxx asuvat
arveldusarveid nr xxxx; nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx ja nr xxxx tegi tema või
tema korraldusel teised isikud (L K, M T ja I P) nimetatud kontodele sularaha sissemaksed,
mida kasutati nii I Pi ja tema pereliikmete huvides kui ka muude tehingute tegemiseks. Selliselt
pandi tema korraldusel ajavahemikul 2011 jaanuar kuni 2012 jaanuar L K arveldusarvetele nr
xxxx ja nr xxxx sularaha 100 000 eurot ning ajavahemikul 2011 jaanuar kuni november 2011
M T arveldusarvetele nr xxxx; nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx sularaha
33500 eurot. Selle tegevusega, st kolmandate isikute arvelduskontodele sularaha sissemaksete
tegemisega summas 133 500 eurot, varjas I P rahasummade tegelikku omanikku ning raha
päritolu, jättes mulje, et raha tegelikeks omanikeks on L K ja M T. 23.09.2011 on I P M T Xxxx
arvelduskontolt teinud rahalise ülekande summas 23000 eurot L K Xxxx AS arvelduskontole
selgitusega krediit. Osa sisse makstud sularahast on kasutatud kinnistu ostmiseks ja nimelt.
26.09.2011 on I P sõlminud L K nimel väljastatud volikirja alusel asjaõiguslepingu nr 4749
millega ostis OÜ-lt Xxxx L K nimele kinnistu aadressil xxxx (ärimaa). Lepingu kohaselt oli
kinnistu ostuhinnaks 100 000 eurot, L K Xxxx arvelduskontolt on 26.09.2011 ja 27.09.2011
tehtud OÜ-le Xxxx ülekanded kokku summas 100 000 eurot. Eeltoodud tegevus on käsitletav
rahapesuna alates 28.01.2008 jõustunud Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
seaduse § 4 lg 1 p 1 ja 2 tähenduses: „Rahapesu on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud
vara või selle asemel saadud vara:
1) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või
varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine;
2) muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või
hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud
isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest.“
I Pi eesmärk oli varjata raha kuritegelikku päritolu ja selle tegelikku omanikku. Arvestades
asjaolu, et kuritegelik raha investeeriti majandustegevusse, jõudis raha legaalsesse
majanduskäibesse ja kahjustas Eesti finantssüsteemi.Eelkirjeldatud tegudega varjas I P kuriteo
tulemusena saadud vara päritolu ja tegi toiminguid kuriteo tulemusena saadud varaga suures
ulatuses, muundas kuriteo tulemusel saadud vara ja sooritas sellega ülekandeid ning tehes
tehinguid eesmärgiga varjata vara tegelikku omanikku ja selle ebaseaduslikku päritolu.
Seega pani I P toime rahapesu suures ulatuses (vähemalt 133500 eurot), so KarS § 394 lg
2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Vastavalt KarS RS §-le 8 punktile 2 oli kuriteo toimepanemise ajal tegemist suure kahjuga siis,
kui see ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2011 oli kehtiva palga
alammäär 278 eurot. Seega 2011 oli tegemist suure kahjuga siis, kui see ületas 27800 eurot.
Käesoleval hetkel on suur kahju KarS § 121 järgi siis kui see ületab 40 000 eurot.
Samuti on eeluurimise käigus on tuvastatud, et I P, olles OÜ Xxxx xxxx ja pannes ajavahemikul
jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 kavatsetult toime maksupettuse ning teenides seeläbi
kuritegelikku tulu, on samuti kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud vara vähemalt summas
250 000 eurot muundanud järgmiselt. Nimelt on I P 26.09.2011 vormistanud OÜ Xxxx kassasse
O Lga sõlmitud võltsitud laenulepingu nr 01/09 alusel sularaha sissemakse summas 250 000
eurot, ning seejärel teinud OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole nr xxxx ja AS Xxxx pangakontole
nr xxxx sularaha sissemaksed järgnevalt:
26.09.2011 I P tegi sissemakse summas 125 000 € OÜ Xxxx Xxxx oleva pangakontole nr xxxx
selgitusega „SS< KASSA“
27.09.2011 I P tegi sissemakse summas 125 000 € OÜ Xxxx Xxxx oleva pangakontole nr xxxx
selgitusega „Sularaha sissemakse kassast“
Seejärel finantseeriti OÜ Xxxx pangakontole sisse makstud summade kaudu kinnistu
(katastritunnus 78406:611:8870) soetust aadressil xxxx järgmiselt:
26.09.2011 OÜ Xxxx Xxxx olevalt pangakontolt nr xxxx kanti raha summas 130 000 eurot
notar T T kontole xxxx selgitusega: „Ostetava objekti aadress xxxx osamaks“
27.09.2011 OÜ Xxxx Xxxx olevalt pangakontolt nr xxxx kanti raha summas 127 000 eurot
notar T T kontole xxxx selgitusega: „xxxx lõppmaks“.
OÜ Xxxx on kinnistu omanikuna kinnistusregistrisse sisse kantud 27.09.2011 asjaõiguslepingu
nr 1915 alusel. Lepingu kohaselt soetas OÜ Xxxx nimetatud kinnistu 27.09.2011 S S´lt hinnaga
257 000 eurot, millise rahasumma on OÜ Xxxx tulenevalt lepingust kandnud Tallinna notar T
T notarikontole. Seega on kinnistut finantseeritud vähemalt 250000 euro ulatuses kuritegelikul
teel saadud rahalistest vahenditest.
Eeltoodud tegevus on käsitletav rahapesuna alates 28.01.2008 jõustunud Rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse § 4 lg 1 p 1 ja 2 tähenduses: „Rahapesu on kuritegeliku
tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara:
1) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või
varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine;
2) muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või
hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud
isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest.“
Nende toimingute eesmärk oli varjata raha kuritegelikku päritolu ja tegelikku omanikku.
Arvestades asjaolu, et kuritegelik raha investeeriti majandustegevusse, jõudis raha legaalsesse
majanduskäibesse ja kahjustas Eesti finantssüsteemi. Eelkirjeldatud tegudega varjas I P kuriteo
tulemusena saadud vara päritolu ja tegi toiminguid kuriteo tulemusena saadud varaga suures
ulatuses, et varjata vara tegelikku omanikku ja selle ebaseaduslikku päritolu, muundas kuriteo
tulemusel saadud vara ja sooritas sellega ülekandeid ning tehes tehinguid ning tegi seda
vähemalt teist korda.
Seega pani I P toime rahapesu suures ulatuses (250 000 eurot) ja vähemalt teist korda, so
KarS § 394 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Vastavalt KarS RS §-le 8 punktile 2 oli kuriteo toimepanemise ajal tegemist suure kahjuga siis,
kui see ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2011 oli kehtiva palga
alammäär 278 eurot. Seega 2011 oli tegemist suure kahjuga siis, kui see ületas 27800 eurot.
Käesoleval hetkel on suur kahju KarS § 121 järgi siis kui see ületab 40 000 eurot.
Samuti süüdistatakse I Pit selles, et tema eelneval kokkuleppel J Miga varjas viimase poolt
Lätis toimepandud kuritegelikust tegevusest saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja tegelikku
omanikku. Nimelt, J M olles Lätis registreeritud äriühingu SIA Xxxx tegelik juht pani alates
2011 aasta jaanuarist kuni novembrini kuritegeliku ühenduse liikmena toime maksukuritegusid
Läti vabariigi territooriumil ja teenis seeläbi kuritegelikku tulu. Selline J Mi poolne tegevus on
käsitletav kuritegeliku tegevusena Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
mõistes ja selle tulemusena saadud vara- raha vähemalt 510 500 eurot kuritegeliku tegevuse
tulemusena saadud vara. Selleks, et varjata J Mi kuritegeliku tegevuse teel saadud vara päritolu
ja tegelikku omanikku ning selleks, et raha legaalselt käibesse tuua, muundasid J M ja I P seda
ja tegid mitmekordseid ülekandeid järgnevalt: Raha, mis on eelnevalt kantud SIA Xxxx
kontodelt nr xxxx ja nr xxxx J Mi kontroll all oleva Läti varifirma SIA Xxxx kontodele xxxx ja
nr xxxx, kandis J M oma endise abikaasa J S I M AS Xxxx pangakontole nr xxxx. Nimetatud
arvelduskonto avas J S I M 17.10.2011 AS Xxxx J Mi palvel ning sõlmis pangakontol
ülekannete
tegemiseks
internetipanga
lepingu,
misjärel
loovutas
ta
pangakonto
kasutamisõiguse koos PIN kalkulaatoriga J Mile. Edasi, I P võimaldas J Mile kanda oma poja
I Pi nimele xxxx pangas (endine xxxx, xxxx) olevale arvelduskontole nr xxxx (mis vastab
endise xxxx, xxxx panga kontole numbriga xxxx ning kuulub I Pile, I Ple ja I P) kokku 500 000
eurot. 20.10.2011 xxxx Xxxx pangas olevalt kontolt nr xxxx kanti 30 002,50 eurot tagatisraha
J A G G –le kinnisvara tehingu tagamiseks. 21.11.2011 võeti kontolt nr xxxx 423 345 eurot
välja tšekkide ja talongide alusel ning 40 000 eurot kanti I Pile. Samal päeval so 21.11.2011
soetasid I P, I P ja I P kaasomanikena kinnistu xxxx asukohaga aadressil xxxx (xxxx), mille
tegelikuks omanikuks sai eelneval kokkuleppel I Piga tegelikult J M. Selliselt I P koos J Miga
varjasid raha kuritegelikku päritolu ja tegelikku omanikku ning panid toime rahapesu suures
ulatuses ja grupis. Eeltoodud tegevus on käsitletav rahapesuna alates 28.01.2008 jõustunud
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 lg 1 p 1 ja 2 tähenduses: „Rahapesu
on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara:
1) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või
varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine;
2) muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või
hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses
osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest.“
J Mi ja I Pi eesmärk oli varjata raha kuritegelikku päritolu ja selle tegelikku omanikku.
Eelkirjeldatud tegudega varjasid J M ja I P kuriteo tulemusena saadud vara päritolu ja tegi
toiminguid kuriteo tulemusena saadud varaga suures ulatuses, muundas kuriteo tulemusel
saadud vara ja sooritas sellega ülekandeid ning tehes tehinguid eesmärgiga varjata vara
tegelikku omanikku ja selle ebaseaduslikku päritolu. Seega pani I P koos J Miga toime
rahapesu suures ulatuses (500 000 eurot) ja grupi poolt, so KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi
kvalifitseeritava kuriteo.
Vastavalt KarS RS §-le 8 punktile 2 oli kuriteo toimepanemise ajal tegemist suure kahjuga siis,
kui see ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2011 oli kehtiva palga
alammäär 278 eurot. Seega 2011 oli tegemist suure kahjuga siis, kui see ületas 27800 eurot.
Käesoleval hetkel on suur kahju KarS § 121 järgi siis kui see ületab 40 000 eurot.
1.1.2. OÜ Xxxx süüdistus
OÜ-d Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane alates 01.11.1997.a, KMKR nr xxxx,
xxxx: I P alates 15.10.1997 kuni käesoleva hetkeni, juriidiline aadress xxxx) süüdistatakse
selles, et et tema oma xxxx I Pi tegevuse läbi ning J Mi, O Ki, E Si ja D Ri kaasabil, lähtudes
OÜ Xxxx huvidest, esitas maksudeklaratsioonides valeandmeid. Nimelt I P, olles osaühingu
xxxx, kes lähtudes äriseadustiku §-de 180 lg 1 ja 183 esindab ja juhib osaühingut ning on
korraldab osaühingu raamatupidamist ning lähtudes Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS)
§ 8 lg 1 on kohustatud tagama maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste
tähtaegse ning täieliku täitmise, esitas ajavahemikul 21.02.2011 kuni 17.07.2012 e-maksuameti
kaudu kasutades selleks vahendina OÜ Xxxx raamatupidamisega tegelevat isikut I A´t
maksuperioodil
jaanuar
2011.a
kuni
veebruar
2012.a
valeandmeid
osaühingu
käibedeklaratsioonides eesmärgiga vähendada osaühingu maksukoormust ning alusetult
tekitada ja suurendada tagastusnõudeid, mille tulemusel jäi riigile maksudena laekumata
301868,19 eurot, so enam kui suure kahjule vasta summa. Nimelt on OÜ Xxxx
maksukohustuslane Maksukorralduse seaduse § 6 lg 1 p 1 tähenduses, kes on kohustatud MKS
§ 6 lg 2 alusel tagama seadusega sätestatud tingimustel ja korras maksude maksmise ning teiste,
rahaliste ja mitterahaliste kohustustuste täitmise. Samuti OÜ Xxxx, olles alates 01.05.2004
jõustunud käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 11 lg 1, § 13 lg 1, § 20 lg 1, 3 ja § 29 lg 1
sätestatu alusel vastutav ettevõtluse tulemusena tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise,
tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja
käibemaksu tasumise eest – esitas valeandmeid käibedeklaratsioonides. Selleks, I P koos J
M´iga leppisid eelnevalt kokku näilike tehingute sõlmimises, mille kohaselt OÜ Xxxx soetab
toidukauba - kondenspiima, kala-, lihakonservide ja kalamarja 20%-lise käibemaksu määraga
variettevõttelt. Variettevõtted soetavad toidukauba omakorda 0 %-lise maksumääraga Läti,
Leedu, Prantsusmaa ja Saksamaa ettevõtetelt. Sellise näiliku tehinguteahela tulemusel, kus OÜ
Xxxx soetab kauba 20 %-lise käibemaksumääraga, mitte otse teistes EL riikides asuvatelt
ettevõtetelt 0 %-lise käibemaksumääraga tekkis OÜ-l Xxxx variettevõtete fiktiivsete arvete
alusel õigus alusetult vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu, suurendada tagastamisele
kuuluvat enammakstud käibemaksu ja tekitada alusetu tagastusnõue. Lisaks lepiti kokku, et
selleks J M kindlustab variettevõtte, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt
fiktiivsete, so tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise ja esitamise kondenspiima, kala-
, lihakonservide ja kalamarja müügi kohta. Selliselt kasutati järgnevatel ajavahemikel J Mi poolt
organiseeritud variettevõtteid:
ajavahemikul
01.01.2011
kuni
20.01.2011.a
OÜ
Xxxx
(reg.kood
xxxx,
käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 30.03.2010 registreerimisnumbriga
xxxx, xxxx J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress Xxxx)
ajavahemikul
01.01.2011
kuni
27.04.2011.a
OÜ
Xxxx
(reg.kood
xxxx,
käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 16.02.2005 registreerimisnumbriga
xxxx, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx)
ajavahemikul
01.05.2011
kuni
27.10.2011.a
OÜ
Xxxx
(reg.kood
xxxx,
käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.07.1994 registreerimisnumbriga
xxxx, xxxx O K alates 28.04.2011, juriidiline aadress Xxxx)
ajavahemikul 01.11.2011 kuni 29.02. 2012.a (kaasarvestatud) OÜ Xxxx (reg.kood
xxxx,
käibemaksukohustuslaseks
registreeritud
alates
18.10.2011
registreerimisnumbriga xxxx, asutaja E S, alates 25.08.2011 kuni 02.04.2012 osanik E
S, alates 02.04.2012 kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 25.08.2011 kuni
26.03.2012 xxxx E S, alates 26.03.2012 kuni 09.07.2012 xxxx O K ja J M, alates
09.07.2012 kuni käesoleva ajani xxxx A K,juriidiline aadress xxxx, lao asukoht: Xxxx,
alates 26.03.2012 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx)
Rahaülekannete ning raha väljavõtmise jaoks kasutati ka OÜ-d Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud
05.01.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.03.2011. kuni 09.05.2011 nr
xxxx, alates 12.06.1998 kuni 19.10.2011 osanik E S, alates 19.10.2011 kuni käesoleva ajani
osanik O K, alates 27.11.1997 kuni 01.02.2011 xxxx E S, alates 01.02.2011 kuni käesoleva
ajani xxxx J M, alates 29.04.1999 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx). Tegelikkuses
ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija OÜ Xxxx
ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku kontrolli
varifirmade tegevuse üle. Samuti omas J M täielikku kontrolli OÜ Xxxx ning OÜ Xxxx üle.
Nimelt asutas E S J Mi ja O Ki palvel OÜ Xxxx, mille ta koheselt loovutas nendele
kasutamiseks. J.Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx
ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis ta oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks. Peale
selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid, samuti
andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile varifirmade pangakontodele laekunud summade
liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmiseks ning sularahas väljavõtmiseks.
E S, omades raamatupidamisfirmasid OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi
O Ki, sõlmis OÜ Xxxx nimelt ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ning OÜ Xxxx nimelt
ettevõttega OÜ Xxxx lepingud raamatupidamisteenuste osutamiseks, misjärel korraldas ta
nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks OÜ Xxxx
ja OÜ Xxxx raamatupidajat O Ft ja OÜ Xxxx raamatupidajat S St. Sealhulgas koostasid
raamatupidajad E Si kontrolli all fiktiivsed kauba müügiarved OÜ-le Xxxx OÜ-de Xxxx, OÜ
Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt OÜ Xxxx töötaja M K saadetud andmete alusel. Samuti E S, olles
ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni 19.10.2011, võimaldas J.Mil ja O.Kil
kasutada nimetatud firma arveldusarvet andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx
maksupettuse skeemis. Variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx poolt OÜ
Xxxx pangakontole kantud raha segati ja võeti sularahas välja. Nimelt, OÜ Xxxx poolt
varifirmade OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx pangakontodele arvete alusel
ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxxi või läbi O
Ki pangakonto. Samuti kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale
segunemist läbi AS Xxxx ja/või O Ki pangakonto sularahana välja võeti. Välja võetud sularaha
tagastati I Pile. Tegelikkuses aga variettevõtted OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ei
olnud kauba müüjad. Faktiliselt OÜ Xxxx soetas ajavahemikul jaanuar 2011 kuni veebruar
2012.a kondenspiima otse Leedu ettevõttelt Xxxx, kalakonservid Läti ettevõttelt SIA Xxxx,
Leedu ettevõttelt Xxxx ja Poola ettevõttelt Xxxx, lihakonservid Prantsuse ettevõttelt Xxxx ja
Läti ettevõttelt SIA Xxxx ning kalamarja Saksamaa ettevõttelt Xxxx. Selleks tellis kauba ja
transpordi OÜ Xxxx töötaja D R varifirmade nimelt olles teadlik, et varifirmad ei ole kauba
tegelikud ostjad ühendusesiseselt. Seega oli varifirmadest äriühingute OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ
Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse eesmärgiks võimaldada OÜ-le Xxxx ebaseaduslikult omandada
sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaks) mahaarvamise õigust
vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada
tagastamisele kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid. Selliselt kajastas OÜ Xxxx xxxx
I P maksuperioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 OÜ Xxxx raamatupidamisarvestuses OÜ
Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivseid arveid kogusummas 1 762 622,29 eurot.
OÜ
Xxxx
nimelt
kajastati
käibedeklaratsioonides
alusetult
KMD
5. real
sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real
enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31
lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna äriühingu nimelt Maksu-ja Tolliametile e-
maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides kajastati alusetult soetamist äriühingutelt
OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx – kaupade näol, millised tegelikkuses ei pärinenud
nimetatud riiulifirmadelt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu vahetult ühendusesisestelt hankijatelt,
siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le rakendada pöörmaksustamist, ehk
deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada sellelt nii tasumisele kuuluv
käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka sisendkäibemaks ja deklareerida see KMD
5. real. Nimelt:
01.2011 deklaratsioon esitatud 21.02.2011 – käive summas 80 490,93 EUR, käibemaksu
summa sellest 16 098,19 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR,
sisendkäibemaks 40 406,39 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 80 EUR. Enammakstud
käibemaks 24 308,20 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 166 450,41 EUR, käibemaks sellest
33 290,08 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR, sisendkäibemaks 18
835,45 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 86 039,48 EUR ning tasumisele kuuluv
käibemaks 14 454,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 38 762,84 EUR;
02.2011 deklaratsioon esitatud 21.03.2011 – käive summas 84 383,93 EUR, käibemaksu
summas sellest 16 876,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR,
sisendkäibemaks 42 843,80 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 120 EUR.
Enammakstud käibemaks 25 967,01 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 300 345,65 EUR,
käibemaks sellest 60 069,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR,
sisendkäibemaks 44 846,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 216 081,72 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 15 222,72 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 41 189,73 EUR;
03.2011 deklaratsioon esitatid 20.04.2011 – käive summas 157 064 EUR, käibemaksu summas
sellest 31 412,80 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR,
sisendkäibemaks 18 677,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 50 EUR. Tasumisele
kuuluv käibemaks 12 735,36 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 269 432,76 EUR,
käibemaks sellest 53 886,55 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR,
sisendkäibemaks 23 560,92 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 418,76 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 30 325,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 17 590,27 EUR;
04.2011 deklaratsioon esitatud 20.05.2011 – käive summas 114 436,98 EUR, käibemaksu
summas sellest 22 887,40 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR,
sisendkäibemaks 35 383,64 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud
käibemaks 12 496,24 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 236 866,26 EUR, käibemaks sellest
47 373,25 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR, sisendkäibemaks 25
616,29 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 429,28 EUR ning tasumisele kuuluv
käibemaks 21 756,96 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 34 253,21 EUR;
05.2011 deklaratsioon esitatud 20.06.2011 – käive summas 112 779,65 EUR, käibemaksu
summas sellest 22 555,93 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR,
sisendkäibemaks 31 568,85 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 36 811,80 EUR.
Enammakstud käibemaks 9 012,92 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 136 852,95 EUR,
käibemaks sellest 27 370,59 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR,
sisendkäibemaks 15 756,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 60 885,10 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 11 613,75 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 20 626,67 EUR;
06.2011 deklaratsioon esitatud 20.07.2011 (deklaratsioon on tühistatud 19.08.2011) – käive
summas 70 790,66 EUR, käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav
käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 7 572,17 EUR ja ühendusesisene soetamine
summas 70 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 6 585,96 EUR. Tegelikkuses oli käive summas
143 386,94 EUR, käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas
4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72
666,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud
käibemaksu summas 7 263,16 EUR;
06.2011 deklaratsioon esitatud 19.08.2011 (parandus) – käive summas 70 790,66 EUR,
käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28
EUR, sisendkäibemaks 8 608,97 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 70 EUR.
Tasumisele kuuluv käibemaks 5 549,16 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 143 386,94 EUR,
käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR,
sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72 666,28 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 8 299,96 EUR;
07.2011 deklaratsioon esitatud 20.08.2011 – käive summas 93 731,55 EUR, käibemaksu
summas sellest 18 746,31 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR,
sisendkäibemaks 8 462,89 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 180 EUR. Tasumisele
kuuluv käibemaks 10 283,42 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 108 020,09 EUR,
käibemaks sellest 21 604, 02 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR,
sisendkäibemaks 3 282,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 14 468,54 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 18 321,55 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 8 038,13 EUR;
08.2011 deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 96 360,66 EUR, käibemaksu
summas sellest 19 272,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR,
sisendkäibemaks 31 980,12 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 145 EUR.
Enammakstud käibemaks 12 707,99 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 218 226,83 EUR,
käibemaks sellest 43 645,37 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR,
sisendkäibemaks 25 007 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 011,17 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 18 638,37 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 31 346,35 EUR;
09.2011 deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 12 603,96 EUR, käibemaksu
summas sellest 2 520,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR,
sisendkäibemaks 11 294,49 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud
käibemaks 8 773,70 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 43 014,84 EUR, käibemaks sellest
8 602,97 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR, sisendkäibemaks 10
165,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 30 410,88 EUR ning enammakstud
käibemaks 1 562,47 EUR Seega suurendati alusetult enammakstud käibemaksu summas 7
211,23 EUR;
10.2011 deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (deklaratsioon on tühistatud 22.11.2011) – käive
summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga
maksustatav käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 32 439,71 EUR ja ühendusesisene
soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR. Tegelikkuses oli
käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav
käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine
summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult
mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75.EUR;
10.2011 deklaratsioon esitatud 22.11.2011 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud
28.12.2011) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0%
määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 32 439, 71 EUR ja
ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR.
Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0%
määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja
ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66
EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75 EUR;
10.2011 deklaratsioon esitatud 28.12.2011 (parandus) – käive summas 116 993,10 EUR,
käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87
EUR, sisendkäibemaks 35 759,71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR.
Enammakstud käibemaks 12 361,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR,
käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR,
sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas
13 224,75 EUR;
11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 110 505 EUR, käibemaksu summas
sellest 22 101 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks
41 179,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 220 EUR. Enammakstud käibemaks 19
078,47 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 222 854,82 EUR, käibemaks sellest 44 570,96
EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks 37 468,86
EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 569,82 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks
7 102,10 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 26 180,57 EUR;
12.2011 deklaratsioon esitatud 20.01.2012 - käive summas 160 396,91 EUR, käibemaksu
summas sellest 32 079,38 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR,
sisendkäibemaks 33 642,16 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 150 EUR.
Enammakstud käibemaks 1 562,78 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 290 524,07 EUR,
käibemaks sellest 58 104,81 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR,
sisendkäibemaks 41 604,65 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 130 277,16 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 16 500,16 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 18 062,94 EUR;
01.2012 deklaratsioon esitatud 19.02.2012 – käive summas 106 584,51 EUR, käibemaksu
summas sellest 21 316,90 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR,
sisendkäibemaks 21 316,90 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 694,15 EUR.
Enammakstud käibemaks 20 598,28 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 233 355,03 EUR,
käibemaks sellest 46 671,01 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR,
sisendkäibemaks 40 949,77 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 127 464,67 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 5 721,24 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas
26 319,51 EUR;
02.2012 deklaratsioon esitatud 19.03.2012 (deklaratsioon on tühistatud 20.06.2012) – käive
summas 0 EUR, käibemaksu summas sellest 0 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0
EUR, sisendkäibemaks 0 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud
käibemaks 0 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 0 EUR. Tegelikkuses oli käive summas
103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas
0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR
ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 7 915,95 EUR;
02.2012 deklaratsioon esitatud 20.06.2012 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud
17.07.2012) - käive summas 84 816,58 EUR, käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0%
määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja
ühendusesisene soetamine summas 110 EUR. Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR.
Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0%
määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja
ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95
EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 10 762,04 EUR;
02.2012 deklaratsioon esitatud 17.07.2012 (parandus) – käive summas 84 816,58 EUR,
käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29
EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 110 EUR.
Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR,
käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29 EUR,
sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas
10 762,04 EUR;
Sel viisil esitati OÜ Xxxx nimelt maksustamisperioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 e-
maksuameti kaudu käibemaksudeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeris
sisendkäibemaksu 401 532,52 EUR, millest 301 868,20 EUR rohkem, kui on seadusega lubatud
maha arvata, ning sellega vähendas tasumisele kuuluvate käibemaksu 153 717,90 EUR ning
tekitas (140 939,07 EUR) ja suurendas (7 211,23 EUR) enammakstud käibemaksu summas 148
150,30 EUR, millisest summast 143 008,51 EUR tasaarveldati. Sellest tulenevalt ei arvutatud
tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras,
rikkudes sellega alates 01.05.2004.a. kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos
hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid:
- § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma
maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse
maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma
käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,
säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele
vastavaid arveid.
- § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;
- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma
maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud
käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud
§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud
maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama
maksustamisperioodi sisendkäibemaks;
- § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt
maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;
- § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või
teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.
- § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa
käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.
Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel
arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel
varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.
Samuti I P, olles osaühingu OÜ Xxxx xxxx, esitas ajavahemikul 09.02.2011 kuni 04.05.2011;
04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni 10.08.2012 e-maksuameti kaudu kasutades
selleks vahendina OÜ Xxxx raamatupidamisega tegelevat isikut I A´t maksuperioodidel jaanuar
2011 kuni aprill 2011, juuni 2011 kuni veebruar 2012, aprill 2012 kuni juuli 2012.a
valeandmeid osaühingu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja
töötuskindlustusmakse deklaratsioonis jättes arvestamata, deklareerimata ja tasumata
tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Nimelt OÜ Xxxx arvelduskontolt OÜ Xxxx AS
Xxxx arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx
arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole
nr xxxx ja OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx teostatud ülekanded/väljamaksed ei ole
täielikult seotud OÜ Xxxx majandustegevusega ja seega ei ole need täielikult käsitletavad
ettevõtlusega seotud kuludena, kuna OÜ Xxxx tegelikult ei soetanud kaupu OÜ-delt Xxxx,
Xxxx, Xxxx vaid EL Ühendusse kuuluvates riikides asuvatest ettevõtetest oste. OÜ Xxxx tegi
AS Xxxx arvelduskontolt xxxx OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx majandustegevusega mitteseotud
väljamakseid. Eelnimetatud väljamaksete ja kauba tegeliku soetushinna vahe kuulub
maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu tulumaksuseaduse (kehtib
alates 01.01.2000.a) § 51 lg 2 p 3 tähenduses ja seega jäeti deklareerimata ja tasumata
tulumaksu:
09.02.2011 esitatud 2011.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 27 051,81 EUR (101 766,35 X 21/79)
07.03.2011 esitatud 2011.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 188,11 EUR (34 564,81 X 21/79)
05.04.2011 esitatud 2011.a märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 487,95 EUR (35 692,78 X 21/79)
04.05.2011 esitatud 2011.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 28 443,35 EUR (107 001,19 X 21/79)
04.07.2011 esitatud 2011.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 3 194,70 EUR (12 018,15 X 21/79)
05.08.2011 esitatud 2011.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 357,42 EUR ( 38 963,61 X 21/79)
02.09.2011 esitatud 2011.a augustikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 461,31 EUR (16 783,04 X 21/79)
02.10.2011 esitatud 2011.a septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 12 774,01 EUR (48 054,60 X 21/79)
10.11.2011 esitatud 2011.a oktoobrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 763,87 EUR (40 492,67 X 21/79)
07.12.2011 esitatud 2011.a novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 916,08 EUR (7 208,12 X 21/79)
10.01.2012 esitatud 2011.a detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 348,93 EUR 16 360,28 X 21/79)
07.02.2012 esitatud 2012.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 007,38 EUR (26 361,08 X 21/79)
07.03.2012 esitatud 2012.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 387,34 EUR (16 504,74 X 21/79)
04.05.2012 esitatud 2012.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 435,28 EUR (27 970,81X 21/79)
11.06.2012 esitatud 2012.a maikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 317,00 EUR (27 525,84 X 21/79)
10.07.2012 esitatud 2012.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 181,49 EUR (4 444,64 X 21/79)
10.08.2012 esitatud 2012.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 525,18 EUR (1 975,69 X 21/79)
kokku summas 149 841,21- EUR, kuna TMS § 4 lg 1-1 p 1 kohaselt tulumaksu määr 21%,
residendist juriidilise isiku poolt ettevõtlusega mitteseotud kulude puhul jagatakse maksustav
summa enne maksumääraga korrutamist 0,79. Samuti TMS § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja
kohustatud kandma TMS § 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu-ja Tolliameti
pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Süüteo
toimepanemise ajal oli OÜ Xxxx tegevus kvalifitseeritav KarS § 389¹ lg 3 ja § 3892 lg 3 järgi
(RT I 2010, 22, 108) järgmiselt.
Seega OÜ Xxxx läbi oma xxxx I Pi, kes vahendliku täideviimise läbi valitsedes ülekaaluka
teadmisega raamatupidajat, esitas maksuhaldurile teadvalt valeandmeid, nimelt OÜ
Xxxx käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksukohustuse vähendamise ning
tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata
käibemaksuna 153 717,90 EUR, tulumaksuna 149 841,21 EUR ning mille tulemusel
tekitati (140 939,07 EUR) ja suurendati (7 211,23 EUR) alusetu käibemaksu tagastusnõue
summas kokku 148 150,30 EUR, ning pani seega toime KarS § 389¹ lg 3 ja § 3892 lg 3 järgi
kvalifitseeritava kuriteo.
Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 389¹ lg 3 (RT I, 23.12.2014, 16)
järgi. KarS § 121 lg 3 kohaselt on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot.
Seega OÜ Xxxx läbi oma xxxx I Pi, kes vahendliku täideviimise läbi valitsedes ülekaaluka
teadmisega raamatupidajat, esitas maksuhaldurile OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides ning
tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse
deklaratsioonides valeandmeid maksukohustuse vähendamise ning tagastusnõude
tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata käibemaksuna 153
717,90 EUR, tulumaksuna 149 841,21 EUR ning mille tulemusel tekitati (140 939,07 EUR)
ja suurendati (7 211,23 EUR) alusetu käibemaksu tagastusnõue summas kokku 148 150,30
EUR, seega kokku 451 709 EUR, millega pani toime KarS § 3891 lg 3 järgi kvalifitseeritava
kuriteo.
1.1.3. N Mi süüdistus
N Mi süüdistatakse selles, et tema olles OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane
alates 01.07.1998 KMKR nr xxxx, ajavahemikul 29.08.1997 - 15.09.2011 xxxx I P, alates
16.09.2011 xxxx N M, juriidiline aadress Xxxx) xxxx koos J Miga ning O Ki ja E Si kaasabil,
esitas valeandmeid OÜ Xxxx maksudeklaratsioonides. Nimelt N M, olles osaühingu xxxx, kes
lähtudes äriseadustiku § 180 lg 1 ja § 183 esindab ja juhib osaühingut ning korraldab osaühingu
raamatupidamist, ning lähtudes maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 (RT I 2002, 26, 150) on
kohustatud tagama maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse
ning täieliku täitmise, ja J M, olles ettevõtte tegelik juht, kasutades selleks vahendina OÜ Xxxx
raamatupidamisega tegelevat isikut I A´t, esitasid ajavahemikul 20.09.2011 - 13.01.2012
maksustamisperioodi
august-november
2011.a
kohta
valeandmeid
osaühingu
käibedeklaratsioonides eesmärgiga vähendada osaühingu maksukoormust ning alusetult
tekitada ja suurendada tagastamisnõudeid, mille tulemusel on alusetult tagastatud ja
tasaarveldatud 281 996 eurot ehk suurele kahjule vastav summa. Nimelt on OÜ Xxxx
maksukohustuslane Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 6 lg 1 p 1 tähenduses, kes on
kohustatud MKS § 6 lg 2 alusel tagama seadusega sätestatud tingimustel ja korras maksude
maksmise ning teiste, rahaliste ja mitterahaliste kohustustuste täitmise. Samuti OÜ Xxxx
nimelt, milline olles alates 01.05.2004 jõustunud käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 11 lg
1, § 13 lg 1, § 20 lg 1, 3 ja § 29 lg 1 sätestatu alusel vastutav ettevõtluse tulemusena tekkivalt
käibelt käibemaksu arvestamise, tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamise,
käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest – esitati valeandmeid
käibedeklaratsioonides. Selleks J M omades eelnevaid sidemeid ja kontakte Läti metallitootjaga
Xxxx SIA (xxxx A P) leppis N Miga kokku näilike tehingute ahelas, mille kohaselt OÜ Xxxx
soetab toormetalli – silikoonimetalli ja alumiiniumkangid 20%-lise käibemaksu määraga
variettevõttelt OÜ Xxxx. OÜ Xxxx soetab toormetalli samuti 20 %-lise käibemaksumääraga
teiselt variettevõttelt OÜ-lt Xxxx, milline omakorda soetab toormetalli 0 %-lise maksumääraga
Läti ettevõtetelt SIA-lt Xxxx, SIA-lt Xxxx, millised ettevõtted on SIA Xxxx toodete vahendajad
ja SIA-lt Xxxx. Samuti lepiti kokku, et peale kauba jõudmist OÜ-sse Xxxx müüakse toormetall
0 %-lise käibemaksumääraga Euroopa Liidu riikides asuvatele ettevõtetele. Sellise näiliku
tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx ühelt poolt soetab kauba 20 %-lise
käibemaksumääraga ja teiselt poolt müüb sama kauba Euroopasse 0%-lise käibemaksumääraga
tekkis OÜ-l Xxxx variettevõtte OÜ Xxxx fiktiivsete arvete alusel õigus alusetult riigilt tagasi
küsida kauba soetamise tasutud käibemaksusummad.
Samuti lepiti kokku, et J M kindlustab variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete,
so tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise ja esitamise alumiiniumkangide ja
silikoonmetalli müügi kohta. Selliselt kasutati kõnealuses maksupettuse skeemis J Mi poolt
organiseeritud variettevõtteid:
OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 15.10.2003, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
16.02.2005 kuni 1.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx)
OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 29.12.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
01.07.1994 kuni 15.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 28.04.2011 kuni 27.06.2012, juriidiline
aadress Xxxx.)
Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija
OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku
kontrolli varifirmade tegevuse üle. J.Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete
OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks.
Peale selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid,
samuti andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile teostada varifirmade pangakontodele laekunud
summade liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmist ning sularahas väljavõtmiseks. E
S, omades raamatupidamisfirmat OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi O Ki, sõlmis
lepingud ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidamisteenuste osutamise kohta,
korraldas nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks
raamatupidaja O Ft. Samuti E S, olles ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni
19.10.2011, võimaldas J.Mil ja O.Kil kasutada nimetatud firma arveldusarvet ning edaspidi
vormistas selle ettevõtte xxxx J Mi, andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx maksupettuse
skeemis. Nimelt, OÜ Xxxx poolt varifirma OÜ Xxxx kontole arvete alusel ülekantud summad
võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxx. Samuti kasutati selleks varifirma
OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale segunemist läbi AS Xxxx sularahana O Ki, J Mi ja E Si
poolt välja võeti. Tegelikkuses ei olnud variettevõtted OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx kauba müüjad.
Faktiliselt soetas OÜ Xxxx ajavahemikus august-oktoober 2011.a alumiiniumkangid otse SIA
Xxxx kauba vahendusfirmadelt SIA-lt Xxxx ja SIA-lt Xxxx ning silikoonmetalli SIA-lt Xxxx.
SIA Xxxx tegeles Lätis alumiiniumkangide tootmisega ning ta olid olemas oma toodete
turustamiseks kliendid Euroopas. Kuid selleks, et OÜ-l Xxxxs tekiks võimalus riigilt
käibemaksu tagasi küsida leppis J M eelnevalt kokku SIA Xxxx xxxx A Pga toormetalli ostu
osas Eesti ettevõtte OÜ Xxxx jaoks läbi variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ning kauba edasi
müügi osas SIA Xxxx klientidele Euroopas. Kauba edasi müümiseks EL ettevõtetele Xxxx,
Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx leppis N M nimetatud ettevõtete esindajatega kokku
kauba hinna ja tarne ajad ning koostas OÜ Xxxx nimelt müügiarved 0 %-lise
käibemaksumääraga. Samuti tegi ta J Mi poolt organiseeritud OÜ Xxxx fiktiivsete arvete alusel
ülekanded OÜ Xxxx AS Xxxx kontolt nr xxxx ja AS Xxxx kontolt nr xxxx OÜ Xxxx AS Xxxx
kontole nr xxxx Selliselt variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse tegelik eesmärk oli anda
võimalus äriühingul OÜ Xxxx ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste
soetamisel tasutud käibemaks) mahaarvamise õigust vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3,
vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada tagastamisele kuuluvaid enammakstud
käibemaksusummasid ning luua alusetult tagastamisnõudeid. OÜ Xxxx raamatupidamises
kajastasid N M ja J M maksustamisperioodil august-november 2011.a OÜ Xxxx fiktiivseid
arveid kogusummas 1 640 476,8 eurot (sh käibemaks 281 995,73 eurot). N M ja J M kajastasid
OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12.
real tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes
sellega 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31 lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi,
kuna
äriühingu
nimelt
Maksu-ja
Tolliametile
e-maksuameti
kaudu
esitatud
käibedeklaratsioonides kajastati alusetult soetamist äriühingult OÜ Xxxx – kaupade näol,
millised tegelikkuses ei pärinenud nimetatud riiulifirmalt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu
vahetult ühendusesisestelt hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le
rakendada pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada
sellelt nii tasumisele kuuluv käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka
sisendkäibemaks ja deklareerida see KMD 5. real. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele
kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seadusega sätestatud korras ning selle
tulemusel jäi käibemaksuna laekumata 281 995,73 eurot järgnevalt:
08.2011.a deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 1 856,67 eurot,
käibemaksusumma sellest 371,33 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 419 562 EUR,
sisendkäibemaks 81 295,10 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 1 000 EUR.
Enammakstud käibemaks 80 923,77 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 397 484 eurot,
käibemaks sellest 79 496,8 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 419 562 EUR,
sisendkäibemaks 80 227,10 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 398 484 EUR ning
enammakstud käibemaks 358,97 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 80
564,80 eurot;
09.2011.a deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 11 463,33 eurot,
käibemaksusumma sellest 2 292,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 406 063 EUR,
sisendkäibemaks 79 463,49 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 11 250 EUR
Enammakstud käibemaks 77 170,82 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 392 455,33 eurot,
käibemaks sellest 78 491,07 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 406 063 EUR,
sisendkäibemaks 78 599,49 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 392 242 EUR ning
enammakstud käibemaks 108,42 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 77
062,40 eurot;
10.2011.a deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (tühistatud 13.01.2012) – käive summas 66 163,33
eurot, käibemaksu summa sellest 13 232,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614
553 EUR, sisendkäibemaks 119 350,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 15 250
EUR. Enammakstud käibemaks 106 118,26 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 654 971,33
eurot, käibemaks sellest 130 994,27 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR,
sisendkäibemaks 118 006,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 587 458 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 12 987,34 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 119 105,60 eurot;
10.2011.a deklaratsioon esitatud 13.01.2012 – käive summas 82 763,33 eurot,
käibemaksusumma sellest 16 552,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553
EUR, sisendkäibemaks 119 350,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 15 250 EUR.
Enammakstud käibemaks 102 798,26 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 654 971,33 eurot,
käibemaks sellest 130 994,27 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR,
sisendkäibemaks 118 006,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 587 458 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 12 987,34 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 115 785,60 eurot;
11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 20.12.2011) – käive summas 113 357,90
eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168
760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR.
Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot,
käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,
sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning
enammakstud käibemaks 185,70 eurot Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8
582,93 eurot;
11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 09.01.2012) – käive summas 113 357,90
eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168
760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR.
Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot,
käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,
sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning
enammakstud käibemaks 185,70 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8
582,93 eurot;
11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 113 357,90 eurot, käibemaksu
summas sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,
sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud
käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot, käibemaks sellest
22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 22
857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR .ning enammakstud
käibemaks 185,70 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 582,93 eurot;
Sel viisil esitasid OÜ Xxxx xxxx N M ja tegelik juht J M maksustamisperioodil august-
november 2011.a e-maksuameti kaudu OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides valeandmeid ja
nimelt, real 5 deklareeriti sisendkäibemaksu 311 549,72 eurot, millest 281 995,73 eurot rohkem
kui seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 12
987,34 eurot võrra ning tekitati (102 798,26 eurot) ja suurendati (166 210,13 eurot)
enammakstud käibemaksu summas 269 008,39 eurot.Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele
kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes
sellega alates 01.05.2004.a kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate
muudatuste ja täiendustega) nõudeid:
- § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma
maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse
maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma
käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,
säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele
vastavaid arveid;
- § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;
- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma
maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud
käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud
§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud
maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama
maksustamisperioodi sisendkäibemaks;
- § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt
maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;
- § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või
teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohaselt arve alusel.
- § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa
käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.
Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel
arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel
varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.
13.01.2012 esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu tagastustaotluse summas 8 000 eurot, mis
tagastati 03.02.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole xxxx. 17.04.2012
esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu tagastustaotluse summas 79 000 eurot, mis tagastati
17.04.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole xxxx. Ülejäänud summast 2
333,43 eurot (768,63 + 1564,80) tasaarveldati ning 179 860,66 eurot (77062,40+102798,26)
tagastamine peatati maksuhalduri poolt. Süüteo toimepanemise ajal oli N Mi tegevus
kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 1 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt.
Seega N M koos J Miga esitas OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides teadvalt valeandmeid
maksukohustuse vähendamise ja tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil,
mille tulemusel jäi laekumata 281 996 EUR, millega pani toime KarS § 3892 lg 1 järgi
kvalifitseeritava kuriteo.
Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 389¹ lg 1 (RT I, 23.12.2014, 16)
järgi.
1.1.4. OÜ Xxxx süüdistus
OÜ-d Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane alates 01.07.1998 KMKR nr xxxx,
ajavahemikul 29.08.1997 - 15.09.2011 xxxx I P, alates 16.09.2011 xxxx N M, juriidiline
aadress Xxxx) süüdistatakse, et tema oma xxxx N Mi tegevuse läbi koos J Miga ning O Ki ja
E Si kaasabil, lähtudes OÜ Xxxx huvidest, esitas valeandmeid maksudeklaratsioonides. N M,
olles osaühingu xxxx, kes lähtudes äriseadustiku § 180 lg 1 ja § 183 esindab ja juhib osaühingut
ning korraldab osaühingu raamatupidamist, ning lähtudes maksukorralduse seaduse § 8 lg 1
(RT I 2002, 26, 150) on kohustatud tagama maksuseadustest tulenevate rahaliste ja
mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, ja J M, olles ettevõtte tegelik juht,
kasutades selleks vahendina OÜ Xxxx raamatupidamisega tegelevat isikut I A´t, esitasid
ajavahemikul 20.09.2011 - 13.01.2012 maksustamisperioodi august-november 2011.a kohta
valeandmeid
osaühingu
käibedeklaratsioonides
eesmärgiga
vähendada
osaühingu
maksukoormust ning alusetult tekitada ja suurendada tagastamisnõudeid, mille tulemusel on
alusetult tagastatud ja tasaarveldatud 281 996 eurot ehk suurele kahjule vastav summa. Nimelt
OÜ Xxxx on maksukohustuslane Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 6 lg 1 p 1
tähenduses, kes on kohustatud MKS § 6 lg 2 alusel tagama seadusega sätestatud tingimustel ja
korras maksude maksmise ning teiste, rahaliste ja mitterahaliste kohustustuste täitmise. Samuti
OÜ Xxxx, olles alates 01.05.2004 jõustunud käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 11 lg 1, §
13 lg 1, § 20 lg 1, 3 ja § 29 lg 1 sätestatu alusel vastutav ettevõtluse tulemusena tekkivalt käibelt
käibemaksu
arvestamise,
tasumisele
kuuluva
käibemaksusumma
arvutamise,
käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest – esitas valeandmeid
käibedeklaratsioonides. Selleks J M omades eelnevaid sidemeid ja kontakte Läti metallitootjaga
Xxxx SIA (xxxx A P) leppis N Miga kokku näilike tehingute ahelas, mille kohaselt OÜ Xxxx
soetab toormetalli – silikoonimetalli ja alumiiniumkangid 20%-lise käibemaksu määraga
variettevõttelt OÜ Xxxx. OÜ Xxxx soetab toormetalli samuti 20 %-lise käibemaksumääraga
teiselt variettevõttelt OÜ-lt Xxxx, milline omakorda soetab toormetalli 0 %-lise maksumääraga
Läti ettevõtetelt SIA-lt Xxxx, SIA-lt Xxxx, millised ettevõtted on SIA Xxxx toodete vahendajad
ja SIA-lt Xxxx (direktor T P, kes on A P abikaasa). Samuti lepiti kokku, et peale kauba jõudmist
OÜ-sse Xxxx müüakse toormetall 0 %-lise käibemaksumääraga Euroopa Liidu riikides
asuvatele ettevõtetele. Sellise näiliku tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx ühelt poolt soetab
kauba 20 %-lise käibemaksumääraga ja teiselt poolt müüb sama kauba Euroopasse 0%-lise
käibemaksumääraga tekkis OÜ-l Xxxx variettevõtte OÜ Xxxx fiktiivsete arvete alusel õigus
alusetult riigilt tagasi küsida kauba soetamise tasutud käibemaksusummad. Samuti lepiti kokku,
et J M kindlustab variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete, so tegelikkusele
mittevastavate arvete koostamise ja esitamise alumiiniumkangide ja silikoonmetalli müügi
kohta. Selliselt kasutati kõnealuses maksupettuse skeemis J Mi poolt organiseeritud
variettevõtteid:
OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 15.10.2003, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
16.02.2005 kuni 1.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx)
OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 29.12.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
01.07.1994 kuni 15.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 28.04.2011 kuni 27.06.2012, juriidiline
aadress Xxxx.)
Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija
OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku
kontrolli varifirmade tegevuse üle. J.Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete
OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks.
Peale selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid,
samuti andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile teostada varifirmade pangakontodele laekunud
summade liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmist ning sularahas väljavõtmiseks. E
S, omades raamatupidamisfirmat OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi O Ki, sõlmis
lepingud ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidamisteenuste osutamise kohta,
korraldas nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks
raamatupidaja O Ft. Samuti E S, olles ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni
19.10.2011, võimaldas J.Mil ja O.Kil kasutada nimetatud firma arveldusarvet ning edaspidi
vormistas selle ettevõtte xxxxks J Mi, andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx
maksupettuse skeemis. Nimelt, OÜ Xxxx poolt varifirma OÜ Xxxx kontole arvete alusel
ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxx. Samuti
kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale segunemist läbi AS Xxxx
sularahana O Ki, J Mi ja E Si poolt välja võeti. Tegelikkuses ei olnud variettevõtted OÜ Xxxx
ja OÜ Xxxx kauba müüjad. Faktiliselt soetas OÜ Xxxx ajavahemikus august-oktoober 2011.a
alumiiniumkangid otse SIA Xxxx kauba vahendusfirmadelt SIA-lt Xxxx ja SIA-lt Xxxx ning
silikoonmetalli SIA-lt Xxxx. SIA Xxxx tegeles Lätis alumiiniumkangide tootmisega ning ta
olid olemas oma toodete turustamiseks kliendid Euroopas. Kuid selleks, et OÜ-l Xxxx tekiks
võimalus riigilt käibemaksu tagasi küsida leppis J M eelnevalt kokku SIA Xxxx xxxxga A Pga
toormetalli ostu osas Eesti ettevõtte OÜ Xxxx jaoks läbi variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx
ning kauba edasi müügi osas SIA Xxxx klientidele Euroopas. Kauba edasi müümiseks EL
ettevõtetele Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, xxxx ja Xxxx leppis N M nimetatud ettevõtete
esindajatega kokku kauba hinna ja tarne ajad ning koostas OÜ Xxxx nimelt müügiarved 0 %-
lise käibemaksumääraga. Samuti tegi ta J Mi poolt organiseeritud OÜ Xxxx fiktiivsete arvete
alusel ülekanded OÜ Xxxx AS Xxxx kontolt nr xxxx ja AS Xxxx kontolt nr xxxx OÜ Xxxx
AS Xxxx kontole nr xxxx Selliselt variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse tegelik
eesmärk oli anda võimalus äriühingul OÜ Xxxx ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu
(kaupade/teenuste
soetamisel
tasutud
käibemaks)
mahaarvamise
õigust
vastavalt
käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada tagastamisele
kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid ning luua alusetult tagastamisnõudeid. OÜ
Xxxx kajastas maksustamisperioodil august-november 2011.a oma raamatupidamises OÜ
Xxxx fiktiivseid arveid kogusummas 1 640 476,8 eurot (sh käibemaks 281 995,73 eurot).
N M ja J M kajastasid OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real
sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real
enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31
lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna äriühingu nimelt Maksu-ja Tolliametile e-
maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides kajastati alusetult soetamist äriühingult OÜ
Xxxx – kaupade näol, millised tegelikkuses ei pärinenud nimetatud riiulifirmalt. Kuna OÜ
Xxxx soetas kaupu vahetult ühendusesisestelt hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus
vastavalt KMS –le rakendada pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja
6. real ning arvestada sellelt nii tasumisele kuuluv käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real
ning ka sisendkäibemaks ja deklareerida see KMD 5. real. Sellest tulenevalt ei arvutatud
tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seadusega sätestatud korras
ning selle tulemusel jäi käibemaksuna laekumata 281 995,73 eurot järgnevalt:
08.2011.a deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 1 856,67 eurot,
käibemaksusumma sellest 371,33 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 419 562 EUR,
sisendkäibemaks 81 295,10 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 1 000 EUR.
Enammakstud käibemaks 80 923,77 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 397 484 eurot,
käibemaks sellest 79 496,8 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 419 562 EUR,
sisendkäibemaks 80 227,10 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 398 484 EUR ning
enammakstud käibemaks 358,97 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 80
564,80 eurot;
09.2011.a deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 11 463,33 eurot,
käibemaksusumma sellest 2 292,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 406 063 EUR,
sisendkäibemaks 79 463,49 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 11 250 EUR
Enammakstud käibemaks 77 170,82 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 392 455,33 eurot,
käibemaks sellest 78 491,07 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 406 063 EUR,
sisendkäibemaks 78 599,49 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 392 242 EUR ning
enammakstud käibemaks 108,42 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 77
062,40 eurot;
10.2011.a deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (tühistatud 13.01.2012) – käive summas 66 163,33
eurot, käibemaksu summa sellest 13 232,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614
553 EUR, sisendkäibemaks 119 350,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 15 250
EUR. Enammakstud käibemaks 106 118,26 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 654 971,33
eurot, käibemaks sellest 130 994,27 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR,
sisendkäibemaks 118 006,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 587 458 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 12 987,34 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 119 105,60 eurot;
10.2011.a deklaratsioon esitatud 13.01.2012 – käive summas 82 763,33 eurot,
käibemaksusumma sellest 16 552,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553
EUR, sisendkäibemaks 119 350,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 15 250 EUR.
Enammakstud käibemaks 102 798,26 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 654 971,33 eurot,
käibemaks sellest 130 994,27 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR,
sisendkäibemaks 118 006,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 587 458 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 12 987,34 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 115 785,60 eurot;
11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 20.12.2011) – käive summas 113 357,90
eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168
760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR.
Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot,
käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,
sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning
enammakstud käibemaks 185,70 eurot Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8
582,93 eurot;
11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 09.01.2012) – käive summas 113 357,90
eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168
760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR.
Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot,
käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,
sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning
enammakstud käibemaks 185,70 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8
582,93 eurot;
11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 113 357,90 eurot, käibemaksu
summas sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,
sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud
käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot, käibemaks sellest
22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 22
857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR .ning enammakstud
käibemaks 185,70 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 582,93 eurot;
Sel viisil esitati OÜ Xxxx nimel maksustamisperioodil august-november 2011.a e-maksuameti
kaudu käibedeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeriti sisendkäibemaksu 311
549,72 eurot, millest 281 995,73 eurot rohkem kui seadusega lubatud maha arvata, ning sellega
vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 12 987,34 eurot võrra ning tekitati (102 798,26
eurot) ja suurendati (166 210,13 eurot) enammakstud käibemaksu summas 269 008,39 eurot.
Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid
seaduses sätestatud korras, rikkudes sellega alates 01.05.2004.a kehtiva Käibemaksuseaduse
(RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid:
- § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma
maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse
maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma
käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,
säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele
vastavaid arveid;
- § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;
- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma
maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud
käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud
§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud
maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama
maksustamisperioodi sisendkäibemaks;
- § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt
maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;
- § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või
teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohaselt arve alusel.
- § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa
käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.
Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel
arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel
varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.
13.01.2012 esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu tagastustaotluse summas 8 000 eurot, mis
tagastati 03.02.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole xxxx. 17.04.2012
esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu tagastustaotluse summas 79 000 eurot, mis tagastati
17.04.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole xxxx. Ülejäänud summast 2
333,43 eurot (768,63 + 1564,80) tasaarveldati ning 179 860,66 eurot (77062,40+102798,26)
tagastamine peatati maksuhalduri poolt. Süüteo toimepanemise ajal oli OÜ Xxxx tegevus
kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 3 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt.
Seega OÜ Xxxx läbi oma xxxx N Mi ja J Mi, esitas käibedeklaratsioonides teadvalt
valeandmeid maksukohustuse vähendamise ja tagastusnõude tekitamise ja suurendamise
eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata 281 996 EUR, millega pani toime KarS § 3892 lg
3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 389¹ lg 3 (RT I, 23.12.2014, 16)
järgi.
1.1.5. J Mi süüdistus
J Mi ühendusse, mille tegevus ajavahemikus jaanuar 2011 – veebruar 2012 oli suunatud
maksupettuste toimepanemisele Eesti ja Läti territooriumil.
Nimelt, J M koos O K´i ja E S`iga organiseerisid Eestis, Lätis ja Bulgaarias vari- ja
puhverfirmade soetamise ja/või asutamise ning nende tegevuse korraldamise.
Kuritegeliku ühenduse kontrolli all olid järgmised Eesti variettevõtted:
OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 25.11.2009; käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
30.03.2010 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress Xxxx,
Harju Maakohtu 10.01.2012 kohtumäärusega OÜ Xxxx on välja kuulutatud pankrott)
OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 15.10.2003, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
16.02.2005 ja kustutati 1.11.2011, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx, Harju
Maakohtu kohtumäärusega 25.09.2012 on OÜ Xxxx kandemäärus tühistatud ja ettevõte
kustutatud äriregistrist 25.03.2013)
OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 29.12.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
01.07.1994 ja kustutati 15.11.2011, xxxx O K alates 28.04.2011 kuni 27.06.2012, juriidiline
aadress Xxxx, Harju Maakohtu 21.06.2012 kohtumäärusega lõpetati
OÜ Xxxx
pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu)
Xxxx OÜ (reg.kood xxxx, asutatud 26.09.2011, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
05.10.2011 kuni 18.05.2012, .xxxx O K alates 11.10.2011, juriidiline aadress xxxx, Harju
Maakohtu 09.08.2012 kohtumäärusega OÜ-le Xxxx on välja kuulutatud pankrott)
OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 25.08.2011, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
18.10.2011 registreerimisnumbriga xxxx, asutaja E S, alates 25.08.2011 kuni 02.04.2012
osanik E S, alates 02.04.2012 kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 25.08.2011 kuni
26.03.2012 xxxx E S, alates 26.03.2012 kuni 09.07.2012 xxxx O K ja J M, alates 09.07.2012
kuni käesoleva ajani xxxx A K, alates 25.08.2011 kuni 26.03.2012 juriidiline aadress: xxxx,
alates 26.03.2012 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx)
OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 22.08.2011, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
19.10.2011 kuni 02.02.2012, asutaja E S, alates 22.08.2011 kuni 03.04.2012 osanik E S, alates
03.04.2012 kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 22.08.2011 kuni 18.11.2011 xxxx E S,
alates 18.11.2011 kuni käesoleva ajani xxxx J M, alates 22.08.2011 kuni 03.04.2012 juriidiline
aadress Xxxx, alates 03.04.2012 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx)
OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 05.01.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
01.03.2011. kuni 09.05.2011, alates 12.06.1998 kuni 19.10.2011 osanik E S, alates 19.10.2011
kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 27.11.1997 kuni 01.02.2011 xxxx E S, alates
01.02.2011 kuni käesoleva ajani xxxx J M, alates 29.04.1999 kuni käesoleva ajani juriidiline
aadress Xxxx).
Kuritegeliku ühenduse kontrolli all olid järgmised Läti variettevõtted:
SIA Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 16.11.2010, alates 14.12.2010 xxxx J M (Eesti kodanik),
juriidiline aadress: xxxx)
SIA Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 18.03.2010, alates 14.12.2010 xxxx O K (Eestis elav
kodakondsuseta isik), juriidiline aadress xxxx)
SIA Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 28.03.2011, xxxx T B (Leedu kodanik), prokurist J M,
juriidiline aadress xxxx).
Kuritegeliku ühenduse kontrolli all oli järgmine Bulgaaria variettevõte:
Xxxx (reg.kood xxxx), osanik ja juhataja J M /Eesti kodanik/, juriidiline aadress xxxx).
Nimetatud ettevõtteid kasutati maksupettusskeemides, mis pandi toime Eestis ja Lätis, ning
nende ainukeseks eesmärgiks oli pakkuda erinevatele tegutsevatele äriühingutele Eestis ja Lätis
fiktiivseid arveid maksukohustuse vähendamiseks ja/või tagastusnõude tekitamiseks ning läbi
selle tegevuse kuritegelikku tulu teenimiseks. Nimetatud konkreetsete isikutevaheliste
ülesannete jaotusega grupis oli rollide jaotus alljärgnev:
J M organiseeris ülalloetletud variettevõtete soetamist ning omades täielikku kontrolli nende
fiktiivse tegevuse üle, juhtis ja andis korraldusi O Kile, samuti isiklikult või O Ki kaudu – E
S`ile.
Samuti J M, olles variettevõtte OÜ Xxxx xxxx, esindas nimetatud osaühingut, koostas ja
allkirjastas selle nimel dokumente, sõlmis raamatupidamisfirmaga OÜ Xxxx lepingu
raamatupidamisteenuste ostmise kohta, mille alusel raamatupidaja I A koostas ning esitas OÜ
Xxxx nimel maksudeklaratsioone.
J M sõlmis raamatupidamisfirmaga SIA Xxxx lepingud raamatupidamisteenuste osutamise
kohta variettevõtetele SIA Xxxx ja SIA Xxxx. Koostas dokumente, sealhulgas müügiarveid
SIA Xxxx, SIA Xxxx, SIA Xxxx ja Xxxx nimel ning esitas raamatupidaja S Z`le SIA Xxxx,
SIA Xxxx, SIA Xxxx dokumente, mille alusel viimane koostas ja esitas maksudeklaratsioone.
Samuti J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas varifirmade
pangakontodele laekunud summade liikumist, st laekunud summade edasikandmist. Muu
hulgas kandis ta raha AS-le Xxxx, seejärel võttis välja sularahana.
Selleks, et raskendada tõe väljaselgitamist, J M kasutas maksupettuse skeemis OÜ Xxxx
pangakontot, mille kasutamiseks oli koostatud OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx
vahel pangakonto rendilepingud. Erinevatelt ettevõtetelt laekunud raha segunes OÜ Xxxx
pangakontol, seejärel osa rahast läks arvete tasumiseks, osa kanti AS Xxxx pangakontole, kust
võeti sularahana välja.
Samal eesmärgil J M kasutas maksupettuse skeemis maksude optimeerimist, mille tulemusel
variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivse tegevuse tulemusena tekkinud
maksukohustus vähendati omakorda OÜ Xxxx fiktiivsete soetusarvetega. Selliselt lasus
maksukoormus variettevõttel OÜ Xxxx, kes küll deklareeris tasumisele kuuluvat käibemaksu,
kuid ei tasunud seda. Selle tulemusel OÜ-l Xxxx tekkis maksuvõlg 867 284,40 €. Kokku on
OÜ Xxxx teadaolevaid kohustusi summas 6 016 336,50 € ning Harju Maakohtu 10.01.2012
määrusega kuulutati välja OÜ Xxxx pankrott.
Analoogselt Lätis, lasus maksukoormus 2011-2012.a erinevatel perioodidel variettevõtetel SIA
Xxxx ja SIA Xxxx, millised ettevõtted deklareerisid tasumisele kuuluvat käibemaksu, kuid ei
tasunud seda. Selle tulemusel on maksuvõlad ettevõtetel SIA Xxxx 865 296,56 LT ja SIA Xxxx
2 354 337,10 LT, lisaks sellele deklareeris SIA Xxxx enammakstud käibemaksu 163 699,38
LT. Samuti J M jagas kuritegelikul teel saadud tulu.
O K, olles variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja SIA Xxxx xxxx, omas ülevaadet
ettevõtete fiktiivse tegevuse üle, esindas nimetatud äriühinguid Maksu-ja Tolliametis ning
teistes asutustes, allkirjastas loetletud ettevõtete nimel dokumente, kaasaarvatud müügiarveid.
Samuti O K teostas variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivset tegevust, millede juhatuste
liige oli E S, allkirjastas arveid nende ettevõtete nimel. Vastavalt J Milt saadud korraldustele O
K andis E S`ile juhiseid ettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx
raamatupidamisarvestuse kohta, kaasaarvatud maksudeklaratsioonide koostamise ja esitamise
kohta. Samuti sõlmis lepingu raamatupidamisfirmaga SIA Xxxx variettevõtte SIA Xxxx
raamatupidamisarvestuse pidamise kohta. Peale selle O K, omades juurdepääsu variettevõtete
pangakontodele, J Mi korraldusel, tegi rahaülekandeid variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ
Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja SIA Xxxx nimel, samuti tegeles raha väljaviimisega
nende pangakontodelt. OÜ Xxxx pangakontolt raha väljaviimiseks kanti see O Ki isiklikule
kontole, kust ta selle sularahana välja võttis. Samuti, kandis ta OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx
pangakontodelt rahasummad üle AS-le Xxxx, kust ta selle sularahana välja võttis.
Samuti O K lasi valmistada oma allkirja pitsati ning andis selle kasutamiseks J Mile.
E S, olles OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx, loovutas enda poolt soetatud ettevõtted J Mi
ja O Kile. Samuti E S, olles raamatupidamisfirma OÜ Xxxx omanik ja xxxx, sõlmis lepingud
raamatupidamisteenuste osutamise kohta variettevõtetele OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja
OÜ Xxxx, ning olles ettevõtte OÜ Xxxx omanik ja xxxx, sõlmis lepingud
raamatupidamisteenuste osutamise kohta variettevõtetele OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx. Sõlmitud
lepingute alusel OÜ Xxxx raamatupidaja O F pidas ettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx
raamatupidamist, koostas fiktiivseid müügiarveid ning esitas maksudeklaratsioone.
Raamatupidaja S S, kokkuleppel E S`iga, pidas ettevõtte OÜ Xxxx raamatupidamist ja koostas
fiktiivseid müügiarveid. Variettevõtetele OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegi
raamatupidamist isiklikult E S, samuti ta esitas maksudeklaratsioone nii ülalmainitud ettevõtete
nimel, kui ka OÜ Xxxx nimel. Peale seda E S võttis AS-st Xxxx välja sularaha, mis oli OÜ
Xxxx pangakontodelt ülekantud AS-le Xxxx pangakontole. Samuti E S hoidis oma kontoris
aadressil: xxxx kuritegeliku ühenduse raha.
Seega J M pani toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so so kolmest või
enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse
kuulumises, mille tegevus oli suunatud maksukuritegude, so KarS § 3891 ja KarS § 3892
järgi sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele.
Samuti süüdistatakse J Mit selles, et tema koos O K´iga, E S´iga ja D R´iga aitas vaimselt,
aineliselt ja füüsiliselt kaasa OÜ-le Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane
01.11.1997.a KMKR nr xxxx, juriidiline aadress Xxxx) ja OÜ Xxxx xxxx ning tegevjuhile I
Pile ajavahemikul 21.02.2011-17.07.2012 käibedeklaratsioonides ja ajavahemikul 09.02.2011
kuni 04.05.2011; 04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni 10.08.2012 tulu- ja
sotsiaalmaksu,
kohustusliku
kogumispensioni
makse
ja
töötuskindlustusmakse
deklaratsioonides valeandmete esitamisele.
Selleks, I P koos J Miga leppisid eelnevalt kokku näilike tehingute sõlmimises, mille kohaselt
OÜ Xxxx soetab toidukauba - kondenspiima, kala-, lihakonservide ja kalamarja 20%-lise
käibemaksu määraga variettevõttelt. Variettevõtted soetavad toidukauba omakorda 0 %-lise
maksumääraga Läti, Leedu, Prantsusmaa ja Saksamaa ettevõtetelt. Sellise näiliku
tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx soetab kauba 20 %-lise käibemaksumääraga, mitte otse
teistes EL riikides asuvatelt ettevõtetelt 0 %-lise käibemaksumääraga tekkis OÜ-l Xxxx
variettevõtete fiktiivsete arvete alusel õigus alusetult vähendada tasumisele kuuluvat
käibemaksu, suurendada tagastamisele kuuluvat enammakstud käibemaksu ja tekitada alusetu
tagastusnõue. Lisaks lepiti kokku, et selleks J M kindlustab variettevõtte, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx,
OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete, so tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise ja
esitamise kondenspiima, kala-, lihakonservide ja kalamarja müügi kohta. Seega kasutati
järgnevatel ajavahemikel J Mi poolt organiseeritud variettevõtteid:
ajavahemikul
01.01.2011
kuni
20.01.2011.a
OÜ
Xxxx
(reg.kood
xxxx,
käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 30.03.2010 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx
J M alates 29.10.2010, , juriidiline aadress Xxxx)
ajavahemikul
01.01.2011
kuni
27.04.2011.a
OÜ
Xxxx
(reg.kood
xxxx,
käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 16.02.2005 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx
O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx)
ajavahemikul
01.05.2011
kuni
27.10.2011.a
OÜ
Xxxx
(reg.kood
xxxx,
käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.07.1994 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx
O K alates 28.04.2011, juriidiline aadress Xxxx)
ajavahemikul 01.11.2011 kuni 29.02. 2012.a (kaasarvestatud) OÜ Xxxx (reg.kood xxxx,
käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 18.10.2011 registreerimisnumbriga xxxx,
asutaja E S, alates 25.08.2011 kuni 02.04.2012 osanik E S, alates 02.04.2012 kuni käesoleva
ajani osanik O K, alates 25.08.2011 kuni 26.03.2012 xxxx E S, alates 26.03.2012 kuni
09.07.2012 xxxx O K ja J M, alates 09.07.2012 kuni käesoleva ajani xxxx A K,juriidiline
aadress xxxx, lao asukoht: Xxxx, alates 26.03.2012 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress
Xxxx)
Rahaülekannete ning raha väljavõtmise jaoks kasutati ka OÜ-d Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud
05.01.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.03.2011. kuni 09.05.2011 nr
xxxx, alates 12.06.1998 kuni 19.10.2011 osanik E S, alates 19.10.2011 kuni käesoleva ajani
osanik O K, alates 27.11.1997 kuni 01.02.2011 xxxx E S, alates 01.02.2011 kuni käesoleva
ajani xxxx J M, alates 29.04.1999 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx).
Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija
OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku
kontrolli varifirmade tegevuse üle. Samuti omas J M täielikku kontrolli OÜ Xxxx ning OÜ
Xxxx üle. Nimelt asutas E S J Mi ja O Ki palvel OÜ Xxxx, mille ta koheselt loovutas nendele
kasutamiseks. J.Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx
ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis ta oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks. Peale
selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid, samuti
andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile varifirmade pangakontodele laekunud summade
liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmiseks ning sularahas väljavõtmiseks.
E S, omades raamatupidamisfirmasid OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi
O Ki, sõlmis OÜ Xxxx nimelt ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ning OÜ Xxxx nimelt
ettevõttega OÜ Xxxx lepingud raamatupidamisteenuste osutamiseks, misjärel korraldas ta
nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks OÜ Xxxx
ja OÜ Xxxx raamatupidajat O Ft ja OÜ Xxxx raamatupidajat S St.
Sealhulgas koostasid raamatupidajad E Si kontrolli all fiktiivsed kauba müügiarved OÜ-le
Xxxx OÜ-de Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt OÜ Xxxx töötaja M K saadetud andmete
alusel. Samuti E S, olles ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni 19.10.2011,
võimaldas J.Mil ja O.Kil kasutada nimetatud firma arveldusarvet andes sellega võimaluse
kasutada OÜ Xxxx maksupettuse skeemis. Variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja
OÜ Xxxx poolt OÜ Xxxx pangakontole kantud raha segati ja võeti sularahas välja. Nimelt, OÜ
Xxxx poolt varifirmade OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx pangakontodele arvete
alusel ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxxi või
läbi O Ki pangakonto. Samuti kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale
segunemist läbi AS Xxxx ja/või O Ki pangakonto sularahana välja võeti. Välja võetud sularaha
tagastati I Pile. Tegelikkuses aga variettevõtted OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ei
olnud kauba müüjad. Faktiliselt OÜ Xxxx soetas ajavahemikul jaanuar 2011 kuni veebruar
2012.a kondenspiima otse Leedu ettevõttelt Xxxx, kalakonservid Läti ettevõttelt SIA Xxxx,
Leedu ettevõttelt Xxxx ja Poola ettevõttelt Xxxx, lihakonservid Prantsuse ettevõttelt Xxxx ja
Läti ettevõttelt SIA Xxxx ning kalamarja Saksamaa ettevõttelt Xxxx. Selleks tellis kauba ja
transpordi OÜ Xxxx töötaja D R varifirmade nimelt olles teadlik, et varifirmad ei ole kauba
tegelikud ostjad ühendusesiseselt. Seega oli varifirmadest äriühingute OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ
Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse eesmärgiks võimaldada OÜ-le Xxxx ebaseaduslikult omandada
sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaks) mahaarvamise õigust
vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada
tagastamisele kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid. Selliselt kajastas OÜ Xxxx xxxx
I P maksuperioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 OÜ Xxxx raamatupidamisarvestuses OÜ
Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivseid arveid kogusummas 1 762 622,29 eurot.
Nii kajastas OÜ Xxxx juhataja I P J Mi, O Ki, E Si ja D Ri kaasabil OÜ Xxxx nimelt
käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real
tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega
01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31 lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna
äriühingu nimelt Maksu-ja Tolliametile e-maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides
kajastati alusetult soetamist äriühingutelt OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx – kaupade
näol, millised tegelikkuses ei pärinenud nimetatud riiulifirmadelt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu
vahetult ühendusesisestelt hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le
rakendada pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada
sellelt nii tasumisele kuuluv käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka
sisendkäibemaks ja deklareerida see KMD 5. real. Nimelt:
01.2011 deklaratsioon esitatud 21.02.2011 – käive summas 80 490,93 EUR, käibemaksu
summa sellest 16 098,19 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR,
sisendkäibemaks 40 406,39 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 80 EUR. Enammakstud
käibemaks 24 308,20 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 166 450,41 EUR, käibemaks sellest
33 290,08 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR, sisendkäibemaks 18
835,45 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 86 039,48 EUR ning tasumisele kuuluv
käibemaks 14 454,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 38 762,84 EUR;
02.2011 deklaratsioon esitatud 21.03.2011 – käive summas 84 383,93 EUR, käibemaksu
summas sellest 16 876,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR,
sisendkäibemaks 42 843,80 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 120 EUR.
Enammakstud käibemaks 25 967,01 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 300 345,65 EUR,
käibemaks sellest 60 069,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR,
sisendkäibemaks 44 846,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 216 081,72 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 15 222,72 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 41 189,73 EUR;
03.2011 deklaratsioon esitatid 20.04.2011 – käive summas 157 064 EUR, käibemaksu summas
sellest 31 412,80 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR,
sisendkäibemaks 18 677,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 50 EUR. Tasumisele
kuuluv käibemaks 12 735,36 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 269 432,76 EUR,
käibemaks sellest 53 886,55 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR,
sisendkäibemaks 23 560,92 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 418,76 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 30 325,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 17 590,27 EUR;
04.2011 deklaratsioon esitatud 20.05.2011 – käive summas 114 436,98 EUR, käibemaksu
summas sellest 22 887,40 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR,
sisendkäibemaks 35 383,64 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud
käibemaks 12 496,24 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 236 866,26 EUR, käibemaks sellest
47 373,25 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR, sisendkäibemaks 25
616,29 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 429,28 EUR ning tasumisele kuuluv
käibemaks 21 756,96 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 34 253,21 EUR;
05.2011 deklaratsioon esitatud 20.06.2011 – käive summas 112 779,65 EUR, käibemaksu
summas sellest 22 555,93 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR,
sisendkäibemaks 31 568,85 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 36 811,80 EUR.
Enammakstud käibemaks 9 012,92 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 136 852,95 EUR,
käibemaks sellest 27 370,59 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR,
sisendkäibemaks 15 756,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 60 885,10 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 11 613,75 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 20 626,67 EUR;
06.2011 deklaratsioon esitatud 20.07.2011 (deklaratsioon on tühistatud 19.08.2011) – käive
summas 70 790,66 EUR, käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav
käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 7 572,17 EUR ja ühendusesisene soetamine
summas 70 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 6 585,96 EUR. Tegelikkuses oli käive summas
143 386,94 EUR, käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas
4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72
666,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud
käibemaksu summas 7 263,16 EUR;
06.2011 deklaratsioon esitatud 19.08.2011 (parandus) – käive summas 70 790,66 EUR,
käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28
EUR, sisendkäibemaks 8 608,97 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 70 EUR.
Tasumisele kuuluv käibemaks 5 549,16 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 143 386,94 EUR,
käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR,
sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72 666,28 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 8 299,96 EUR;
07.2011 deklaratsioon esitatud 20.08.2011 – käive summas 93 731,55 EUR, käibemaksu
summas sellest 18 746,31 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR,
sisendkäibemaks 8 462,89 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 180 EUR. Tasumisele
kuuluv käibemaks 10 283,42 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 108 020,09 EUR,
käibemaks sellest 21 604, 02 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR,
sisendkäibemaks 3 282,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 14 468,54 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 18 321,55 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 8 038,13 EUR;
08.2011 deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 96 360,66 EUR, käibemaksu
summas sellest 19 272,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR,
sisendkäibemaks 31 980,12 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 145 EUR.
Enammakstud käibemaks 12 707,99 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 218 226,83 EUR,
käibemaks sellest 43 645,37 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR,
sisendkäibemaks 25 007 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 011,17 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 18 638,37 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 31 346,35 EUR;
09.2011 deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 12 603,96 EUR, käibemaksu
summas sellest 2 520,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR,
sisendkäibemaks 11 294,49 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud
käibemaks 8 773,70 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 43 014,84 EUR, käibemaks sellest
8 602,97 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR, sisendkäibemaks 10
165,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 30 410,88 EUR ning enammakstud
käibemaks 1 562,47 EUR Seega suurendati alusetult enammakstud käibemaksu summas 7
211,23 EUR;
10.2011 deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (deklaratsioon on tühistatud 22.11.2011) – käive
summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga
maksustatav käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 32 439,71 EUR ja ühendusesisene
soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR. Tegelikkuses oli
käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav
käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine
summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult
mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75.EUR;
10.2011 deklaratsioon esitatud 22.11.2011 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud
28.12.2011) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0%
määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 32 439, 71 EUR ja
ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR.
Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0%
määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja
ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66
EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75 EUR;
10.2011 deklaratsioon esitatud 28.12.2011 (parandus) – käive summas 116 993,10 EUR,
käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87
EUR, sisendkäibemaks 35 759,71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR.
Enammakstud käibemaks 12 361,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR,
käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR,
sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas
13 224,75 EUR;
11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 110 505 EUR, käibemaksu summas
sellest 22 101 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks
41 179,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 220 EUR. Enammakstud käibemaks 19
078,47 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 222 854,82 EUR, käibemaks sellest 44 570,96
EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks 37 468,86
EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 569,82 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks
7 102,10 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 26 180,57 EUR;
12.2011 deklaratsioon esitatud 20.01.2012 - käive summas 160 396,91 EUR, käibemaksu
summas sellest 32 079,38 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR,
sisendkäibemaks 33 642,16 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 150 EUR.
Enammakstud käibemaks 1 562,78 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 290 524,07 EUR,
käibemaks sellest 58 104,81 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR,
sisendkäibemaks 41 604,65 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 130 277,16 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 16 500,16 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 18 062,94 EUR;
01.2012 deklaratsioon esitatud 19.02.2012 – käive summas 106 584,51 EUR, käibemaksu
summas sellest 21 316,90 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR,
sisendkäibemaks 21 316,90 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 694,15 EUR.
Enammakstud käibemaks 20 598,28 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 233 355,03 EUR,
käibemaks sellest 46 671,01 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR,
sisendkäibemaks 40 949,77 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 127 464,67 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 5 721,24 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas
26 319,51 EUR;
02.2012 deklaratsioon esitatud 19.03.2012 (deklaratsioon on tühistatud 20.06.2012) – käive
summas 0 EUR, käibemaksu summas sellest 0 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0
EUR, sisendkäibemaks 0 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud
käibemaks 0 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 0 EUR. Tegelikkuses oli käive summas
103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas
0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR
ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 7 915,95 EUR;
02.2012 deklaratsioon esitatud 20.06.2012 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud
17.07.2012) - käive summas 84 816,58 EUR, käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0%
määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja
ühendusesisene soetamine summas 110 EUR. Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR.
Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0%
määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja
ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95
EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 10 762,04 EUR;
02.2012 deklaratsioon esitatud 17.07.2012 (parandus) – käive summas 84 816,58 EUR,
käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29
EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 110 EUR.
Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR,
käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29 EUR,
sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas
10 762,04 EUR;
Sel viisil esitati ajavahemikul 21.02.2011 – 17.07.2012 OÜ Xxxx nimelt maksustamisperioodil
jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 e-maksuameti kaudu käibemaksudeklaratsioonides
valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeris sisendkäibemaksu 401 532,52 EUR, millest 301
868,20 EUR rohkem, kui on seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendas tasumisele
kuuluvate käibemaksu 153 717,90 EUR ning tekitas (140 939,07 EUR) ja suurendas (7 211,23
EUR) enammakstud käibemaksu summas 148 150,30 EUR, millisest summast 143 008,51 EUR
tasaarveldati. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja
sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes sellega alates 01.05.2004.a.
kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega)
nõudeid;
- § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma
maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse
maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma
käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,
säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele
vastavaid arveid.
- § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;
- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma
maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud
käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud
§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud
maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama
maksustamisperioodi sisendkäibemaks;
- § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt
maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;
- § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või
teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.
- § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa
käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.
Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel
arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel
varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.
Samuti J M koos O Ki, E Si ja D Riga aitas kaasa OÜ-le Xxxx ja OÜ Xxxx xxxxle I Pile
ajavahemikul 09.02.2011 kuni 04.05.2011; 04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni
10.08.2012 valeandmete esitamisele osaühingu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku
kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksuperioodide jaanuar
2011 kuni aprill 2011, juuni 2011 kuni veebruar 2012, aprill 2012 kuni juuli 2012.a. kohta jättes
arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt.
Deklaratsioonid esitati läbi e-maksuameti kasutades selleks vahendina OÜ Xxxx
raamatupidamisega tegelevat isikut I A´t. Nimelt OÜ Xxxx arvelduskontolt OÜ Xxxx AS Xxxx
arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole
xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx ja OÜ
Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx teostatud ülekanded/väljamaksed ei ole täielikult seotud
OÜ Xxxx majandustegevusega ja seega ei ole need täielikult käsitletavad ettevõtlusega seotud
kuludena, kuna OÜ Xxxx ei soetanud kaupu tegelikult OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx vaid EL
Ühendusse kuuluvates riikides asuvatest ettevõtetest oste. OÜ Xxxx tegi AS Xxxx
arvelduskontolt xxxx OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx majandustegevusega mitteseotud
väljamakseid. Eelnimetatud väljamaksete ja kauba tegeliku soetushinna vahe kuulub
maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu tulumaksuseaduse (kehtib
alates 01.01.2000.a) § 51 lg 2 p 3 tähenduses ja seega jäeti deklareerimata ja tasumata
tulumaksu:
09.02.2011 esitatud 2011.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 27 051,81 EUR (101 766,35 X 21/79)
07.03.2011 esitatud 2011.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 188,11 EUR (34 564,81 X 21/79)
05.04.2011 esitatud 2011.a märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 487,95 EUR (35 692,78 X 21/79)
04.05.2011 esitatud 2011.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 28 443,35 EUR (107 001,19 X 21/79)
04.07.2011 esitatud 2011.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 3 194,70 EUR (12 018,15 X 21/79)
05.08.2011 esitatud 2011.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 357,42 EUR ( 38 963,61 X 21/79)
02.09.2011 esitatud 2011.a augustikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 461,31 EUR (16 783,04 X 21/79)
02.10.2011 esitatud 2011.a septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 12 774,01 EUR (48 054,60 X 21/79)
10.11.2011 esitatud 2011.a oktoobrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 763,87 EUR (40 492,67 X 21/79)
07.12.2011 esitatud 2011.a novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 916,08 EUR (7 208,12 X 21/79)
10.01.2012 esitatud 2011.a detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 348,93 EUR 16 360,28 X 21/79)
07.02.2012 esitatud 2012.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 007,38 EUR (26 361,08 X 21/79)
07.03.2012 esitatud 2012.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 387,34 EUR (16 504,74 X 21/79)
04.05.2012 esitatud 2012.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 435,28 EUR (27 970,81X 21/79)
11.06.2012 esitatud 2012.a maikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 317,00 EUR (27 525,84 X 21/79)
10.07.2012 esitatud 2012.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 181,49 EUR (4 444,64 X 21/79)
10.08.2012 esitatud 2012.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 525,18 EUR (1 975,69 X 21/79)
kokku summas 149 841,21- EUR, kuna TMS § 4 lg 1-1 p 1 kohaselt tulumaksu määr 21%,
residendist juriidilise isiku poolt ettevõtlusega mitteseotud kulude puhul jagatakse maksustav
summa enne maksumääraga korrutamist 0,79. Samuti TMS § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja
kohustatud kandma TMS § 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu-ja Tolliameti
pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Süüteo
toimepanemise ajal oli J Mi tegevus kvalifitseeritav KarS § 389¹ lg 1, 3 - § 22 lg 3 ja § 3892 lg
1, 3 - § 22 lg 3 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt.
Seega J M, aitas I Pile ja OÜ-le Xxxx kaasa valeandmete esitamisele OÜ Xxxx
käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse
ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksukohustuse vähendamise ning
tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata
käibemaksuna 153 717,90 EUR, tulumaksuna 149 841,21 EUR ning mille tulemusel
tekitati (140 939,07 EUR) ja suurendati (7 211,23 EUR) alusetu käibemaksu tagastusnõue
summas kokku 148 150,30 EUR, ning pani seega toime KarS § 389¹ lg 1, 3 - § 22 lg 3 ja §
3892 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 389¹ lg 2, 3 § 22 lg 3 (RT I,
23.12.2014, 16) järgi. KarS § 121 lg 3 kohaselt on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab
400 000 eurot.
Samuti süüdistatakse J Mit selles, et tema olles OÜ Xxxx (reg.kood xxxx,
käibemaksukohustuslane alates 01.07.1998 KMKR nr xxxx, ajavahemikul 29.08.1997 -
15.09.2011 xxxx I P, alates 16.09.2011 xxxx N M, juriidiline aadress Xxxx) tegelik juht koos
N Miga ning O Ki ja E Si kaasabil, esitas valeandmeid OÜ Xxxx maksudeklaratsioonides.
Nimelt, N M, olles osaühingu xxxx, kes lähtudes äriseadustiku § 180 lg 1 ja § 183 esindab ja
juhib osaühingut ning korraldab osaühingu raamatupidamist, ning lähtudes maksukorralduse
seaduse § 8 lg 1 (RT I 2002, 26, 150) on kohustatud tagama maksuseadustest tulenevate
rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, ja J M, olles ettevõtte
tegelik juht, kasutades selleks vahendina OÜ Xxxx raamatupidamisega tegelevat isikut I A´t,
esitasid ajavahemikul 20.09.2011 - 13.01.2012 maksustamisperioodi august-november 2011.a
kohta valeandmeid osaühingu käibedeklaratsioonides eesmärgiga vähendada osaühingu
maksukoormust ning alusetult tekitada ja suurendada tagastamisnõudeid, mille tulemusel on
alusetult tagastatud ja tasaarveldatud 281 995,73 € ehk suurele kahjule vastav summa. Nimelt
on Xxxx OÜ maksukohustuslane Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 6 lg 1 p 1
tähenduses, kes on kohustatud MKS § 6 lg 2 alusel tagama seadusega sätestatud tingimustel ja
korras maksude maksmise ning teiste, rahaliste ja mitterahaliste kohustustuste täitmise. Samuti
OÜ Xxxx olles alates 01.05.2004 jõustunud käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 11 lg 1, §
13 lg 1, § 20 lg 1, 3 ja § 29 lg 1 sätestatu alusel vastutav ettevõtluse tulemusena tekkivalt käibelt
käibemaksu
arvestamise,
tasumisele
kuuluva
käibemaksusumma
arvutamise,
käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest – esitati valeandmeid
käibedeklaratsioonides. Selleks J M omades eelnevaid sidemeid ja kontakte Läti metallitootjaga
Xxxx SIA (xxxx A P) leppis N Miga kokku näilike tehingute ahelas, mille kohaselt OÜ Xxxx
soetab toormetalli – silikoonimetalli ja alumiiniumkangid 20%-lise käibemaksu määraga
variettevõttelt OÜ Xxxx. OÜ Xxxx soetab toormetalli samuti 20 %-lise käibemaksumääraga
teiselt variettevõttelt OÜ-lt Xxxx, milline omakorda soetab toormetalli 0 %-lise maksumääraga
Läti ettevõtetelt SIA-lt Xxxx, SIA-lt Xxxx, millised ettevõtted on SIA Xxxx toodete vahendajad
ja SIA-lt Xxxx (direktor T P, kes on A P abikaasa). Samuti lepiti kokku, et peale kauba jõudmist
OÜ-sse Xxxx müüakse toormetall 0 %-lise käibemaksumääraga Euroopa Liidu riikides
asuvatele ettevõtetele. Sellise näiliku tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx ühelt poolt soetab
kauba 20 %-lise käibemaksumääraga ja teiselt poolt müüb sama kauba Euroopasse 0%-lise
käibemaksumääraga tekkis OÜ-l Xxxxs variettevõtte OÜ Xxxx fiktiivsete arvete alusel õigus
alusetult riigilt tagasi küsida kauba soetamise tasutud käibemaksusummad. Samuti lepiti kokku,
et J M kindlustab variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete, so tegelikkusele
mittevastavate arvete koostamise ja esitamise alumiiniumkangide ja silikoonmetalli müügi
kohta. Selliselt kasutati kõnealuses maksupettuse skeemis J Mi poolt organiseeritud
variettevõtteid:
OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 15.10.2003, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
16.02.2005 kuni 1.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx)
OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 29.12.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
01.07.1994 kuni 15.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 28.04.2011 kuni 27.06.2012, juriidiline
aadress Xxxx.)
Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija
OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku
kontrolli varifirmade tegevuse üle. J.Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete
OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks.
Peale selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid,
samuti andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile teostada varifirmade pangakontodele laekunud
summade liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmist ning sularahas väljavõtmiseks. E
S, omades raamatupidamisfirmat OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi O Ki, sõlmis
lepingud ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidamisteenuste osutamise kohta,
korraldas nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks
raamatupidaja O Ft. Samuti E S, olles ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni
19.10.2011, võimaldas J.Mil ja O.Kil kasutada nimetatud firma arveldusarvet ning edaspidi
vormistas selle ettevõtte xxxx J Mi, andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx maksupettuse
skeemis. Nimelt, OÜ Xxxx poolt varifirma OÜ Xxxx kontole arvete alusel ülekantud summad
võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxx. Samuti kasutati selleks varifirma
OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale segunemist läbi AS Xxxx sularahana O Ki, J Mi ja E Si
poolt välja võeti. Tegelikkuses ei olnud variettevõtted OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx kauba müüjad.
Faktiliselt soetas OÜ Xxxx ajavahemikus august-oktoober 2011.a alumiiniumkangid otse SIA
Xxxx kauba vahendusfirmadelt SIA-lt Xxxx ja SIA-lt Xxxx ning silikoonmetalli SIA-lt Xxxx.
SIA Xxxx tegeles Lätis alumiiniumkangide tootmisega ning ta olid olemas oma toodete
turustamiseks kliendid Euroopas. Kuid selleks, et OÜ-l Xxxx tekiks võimalus riigilt
käibemaksu tagasi küsida leppis J M eelnevalt kokku SIA Xxxx xxxxga A Pga toormetalli ostu
osas Eesti ettevõtte OÜ Xxxx jaoks läbi variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ning kauba edasi
müügi osas SIA Xxxx klientidele Euroopas. Kauba edasi müümiseks EL ettevõtetele Xxxx,
Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx leppis N M nimetatud ettevõtete esindajatega kokku
kauba hinna ja tarne ajad ning koostas OÜ Xxxx nimelt müügiarved 0 %-lise
käibemaksumääraga. Samuti tegi ta J Mi poolt organiseeritud OÜ Xxxx fiktiivsete arvete alusel
ülekanded OÜ Xxxx AS Xxxx kontolt nr xxxx ja AS Xxxx kontolt nr xxxx OÜ Xxxx AS Xxxx
kontole nr xxxx Selliselt variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse tegelik eesmärk oli anda
võimalus äriühingul OÜ Xxxx ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste
soetamisel tasutud käibemaks) mahaarvamise õigust vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3,
vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada tagastamisele kuuluvaid enammakstud
käibemaksusummasid ning luua alusetult tagastamisnõudeid. OÜ Xxxx raamatupidamises
kajastasid N M ja J M maksustamisperioodil august-november 2011.a OÜ Xxxx fiktiivseid
arveid kogusummas 1 640 476,8 eurot (sh käibemaks 281 995,73 eurot). N M ja J M kajastasid
OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12.
real tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes
sellega 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31 lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi,
kuna
äriühingu
nimelt
Maksu-ja
Tolliametile
e-maksuameti
kaudu
esitatud
käibedeklaratsioonides kajastati alusetult soetamist äriühingult OÜ Xxxx – kaupade näol,
millised tegelikkuses ei pärinenud nimetatud riiulifirmalt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu
vahetult ühendusesisestelt hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le
rakendada pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada
sellelt nii tasumisele kuuluv käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka
sisendkäibemaks ja deklareerida see KMD 5. real. Nimelt:
08.2011.a deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 1 856,67 eurot,
käibemaksusumma sellest 371,33 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 419 562 EUR,
sisendkäibemaks 81 295,10 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 1 000 EUR.
Enammakstud käibemaks 80 923,77 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 397 484 eurot,
käibemaks sellest 79 496,8 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 419 562 EUR,
sisendkäibemaks 80 227,10 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 398 484 EUR ning
enammakstud käibemaks 358,97 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 80
564,80 eurot;
09.2011.a deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 11 463,33 eurot,
käibemaksusumma sellest 2 292,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 406 063 EUR,
sisendkäibemaks 79 463,49 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 11 250 EUR
Enammakstud käibemaks 77 170,82 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 392 455,33 eurot,
käibemaks sellest 78 491,07 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 406 063 EUR,
sisendkäibemaks 78 599,49 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 392 242 EUR ning
enammakstud käibemaks 108,42 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 77
062,40 eurot;
10.2011.a deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (tühistatud 13.01.2012) – käive summas 66 163,33
eurot, käibemaksu summa sellest 13 232,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614
553 EUR, sisendkäibemaks 119 350,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 15 250
EUR. Enammakstud käibemaks 106 118,26 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 654 971,33
eurot, käibemaks sellest 130 994,27 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR,
sisendkäibemaks 118 006,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 587 458 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 12 987,34 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 119 105,60 eurot;
10.2011.a deklaratsioon esitatud 13.01.2012 – käive summas 82 763,33 eurot,
käibemaksusumma sellest 16 552,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553
EUR, sisendkäibemaks 119 350,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 15 250 EUR.
Enammakstud käibemaks 102 798,26 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 654 971,33 eurot,
käibemaks sellest 130 994,27 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR,
sisendkäibemaks 118 006,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 587 458 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 12 987,34 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 115 785,60 eurot;
11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 20.12.2011) – käive summas 113 357,90
eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168
760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR.
Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot,
käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,
sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning
enammakstud käibemaks 185,70 eurot Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8
582,93 eurot;
11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 09.01.2012) – käive summas 113 357,90
eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168
760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR.
Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot,
käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,
sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning
enammakstud käibemaks 185,70 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8
582,93 eurot;
11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 113 357,90 eurot, käibemaksu
summas sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,
sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud
käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot, käibemaks sellest
22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 22
857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR .ning enammakstud
käibemaks 185,70 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 582,93 eurot;
Sel viisil esitasid OÜ Xxxx xxxx N M ja tegelik juht J M maksustamisperioodil august-
november 2011.a e-maksuameti kaudu OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides valeandmeid ja
nimelt, real 5 deklareeriti sisendkäibemaksu 311 549,72 eurot, millest 281 995,73 eurot rohkem
kui seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 12
987,34 eurot võrra ning tekitati (102 798,26 eurot) ja suurendati (166 210,13 eurot)
enammakstud käibemaksu summas 269 008,39 eurot. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele
kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes
sellega alates 01.05.2004.a kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate
muudatuste ja täiendustega) nõudeid:
- § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma
maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse
maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma
käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,
säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele
vastavaid arveid;
- § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;
- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma
maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud
käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud
§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud
maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama
maksustamisperioodi sisendkäibemaks;
- § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt
maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;
- § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või
teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohaselt arve alusel.
- § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa
käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.
Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel
arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel
varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.
13.01.2012 esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu tagastustaotluse summas 8 000 eurot, mis
tagastati 03.02.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole xxxx. 17.04.2012
esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu tagastustaotluse summas 79 000 eurot, mis tagastati
17.04.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole xxxx. Ülejäänud summast 2
333,43 eurot (768,63 + 1564,80) tasaarveldati ning 179 860,66 eurot (77062,40+102798,26)
tagastamine peatati maksuhalduri poolt. Süüteo toimepanemise ajal oli J Mi tegevus
kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 1 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt.
Seega J M koos N Miga esitas OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides teadvalt valeandmeid
maksukohustuse vähendamise ja tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil,
mille tulemusel jäi laekumata 281 996 EUR, millega pani toime KarS § 3892 lg 1 järgi
kvalifitseeritava kuriteo.
Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 389¹ lg 1 (RT I, 23.12.2014, 16)
järgi.
Samuti süüdistatakse J Mit, et tema olles OÜ Xxxx xxxx, O Ki ja E S kaasabil, esitas
valeandmeid OÜ Xxxx maksudeklaratsioonis.
Nimelt, J M, olles alates 18.11.2011.a OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane
alates 19.10.2011 kuni 01.02.2012.a KMKR nr xxxx, ajavahemikul 22.08.2011 kuni
18.11.2011 xxxx E S, juriidiline aadress Xxxx) xxxx, kes lähtudes äriseadustiku §-de 180 lg 1
ja 183 esindab ja juhib osaühingut ning on korraldab osaühingu raamatupidamist ning lähtudes
maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 (RT I 2002, 26, 150) on kohustatud tagama maksuseadustest
tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, esitas
20.03.2012 e-maksuameti kaudu läbi kuritegeliku ühenduse liikme E S maksuperioodi
valeandmeid osaühingu november 2011.a käibedeklaratsiooni parandusdeklaratsioonis
eesmärgiga vähendada osaühingu maksukoormust ning tekitada alusetu tagastusnõude, mille
tulemusel vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 24 640 eurot võrra ning tekitati alusetu
tagastusnõue 30 660 eurot. OÜ Xxxx 2011.a. novembrikuu käibedeklaratsioon oli eelnevalt
esitatud 09.01.2012 – käive summas 123 200 eurot, käibemaksusumma sellest 24 640 eurot ja
sisendkäibemaks 0 eurot. Tasumisele kuuluv käibemaks 24 640 eurot. Hiljem, J M, O K ja E S
leppisid eelnevalt kokku novembrikuu 2011 parandusdeklaratsiooni esitamises. Selleks koostas
J M ise või lasi koostada fiktiivsed, so tegelikkusele mittevastavad arved toormetalli CU katoodi
müügi kohta. Selleks kasutati J Mi poolt organiseeritud variettevõtet OÜ Xxxx (reg.kood xxxx,
asutatud
25.11.2009;
käibemaksukohustuslaseks
registreeritud
alates
30.03.2010
registreerimisnumbriga xxxx, xxxx J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress Xxxx, Harju
Maakohtu 10.01.2012 kohtumäärusega OÜ Xxxx on välja kuulutatud pankroti) ning koostati
OÜ Xxxx fiktiivsed toormetalli - CU katoodi müügiarved OÜ-le Xxxx, millised O K edastas E
S´ile OÜ Xxxx raamatupidamises kajastamiseks ning parandusdeklaratsiooni esitamiseks.
Tegelikkuses toormetalli tehinguid ei toimunud, kaupu ei liikunud ning kauba eest ei tasutud.
Variettevõtte OÜ Xxxx tegevuse tegelik eesmärk oli anda võimalus äriühingul OÜ Xxxx
ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaks)
mahaarvamise õigus vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3 ja seeläbi tekitada alusetu
tagastusnõue. Sellisel viisil kajastas J M OÜ Xxxx maksustamisperioodil november 2011.a oma
raamatupidamises OÜ Xxxx fiktiivseid toormetalli arveid kogusummas 331 800 eurot (sh
käibemaks 55 300 eurot).
Samuti kajastas ta OÜ Xxxx raamatupidamises alusetult pöördmaksustatud metallijäätmete
soetust OÜ-lt Xxxx kokku summas 1 378 440 eurot (sh käibemaks 229 740 eurot) ning CU
katoodide müüki OÜ-le Xxxx summas 147 840 eurot (sh käibemaks 24 640 eurot), sest
tegelikkuses nimetatud tehinguid ei toimunud. Selliselt kajastas J M E S ja O Ki kaasabil OÜ
Xxxx käibedeklaratsioonis alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real
tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega
01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 29 lg 1 ja 3 ettenähtud kohustusi, kuna äriühingu
nimelt
Maksu-ja
Tolliametile
e-maksuameti
kaudu
esitatud
käibedeklaratsiooni
parandusdeklaratsioonis kajastati alusetult soetamist äriühingult OÜ Xxxx – kaupade näol,
millised tegelikkuses ei eksisteerinud ning millest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat
käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seadusega sätestatud korras. Samuti kajastas ta
alusetult andmeid KMD real 1, 4, 5 ja 7.1 OÜ-le Xxxx müügi ja OÜ-lt Xxxx vanametalli soetuse
andmete näol. Valeandmeid sisaldav 11.2011.a deklaratsioon on esitatud 20.03.2012 järgmiste
andmetega – käive summas 1 271 900 eurot, käibemaksusumma sellest 254 380 eurot ja
sisendkäibemaks 285 040 eurot. Enammakstud käibemaks 30 660 eurot. Tegelikkuses oli käive
summas 123 200 eurot, käibemaks sellest 24 640 eurot ja sisendkäibemaks 0 eurot ning
tasumisele kuuluv käibemaks 24 640 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu kokku
vastavalt 55 300 eurot; Sel viisil esitati OÜ Xxxx nimel maksustamisperioodil november 2011.a
e-maksuameti kaudu käibedeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeriti
sisendkäibemaksu 285 040 eurot, millest 55 300 eurot rohkem kui seadusega lubatud maha
arvata, ning sellega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 24 640 eurot võrra ning tekitati
alusetu käibemaksu enammakse summas 30 660 eurot. Sellest tulenevalt ei arvutatud
tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras,
rikkudes sellega alates 01.05.2004.a kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos
hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid:
- § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma
maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse
maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma
käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,
säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele
vastavaid arveid;
- § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;
- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma
maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud
käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud
§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud
maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama
maksustamisperioodi sisendkäibemaks;
- § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt
maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;
09.04.2012 maksuhaldur alustas kontrolli OÜ Xxxx käibemaksu arvestamise ja deklareerimise
õigust maksuperioodil 2011 novembrikuu ning enammakse tagastamine peatati maksuhalduri
poolt, mistõttu jäi kuritegu toimepanijatest mitteolenevatel asjaoludel lõpule viimata. Süüteo
toimepanemise ajal oli J Mi tegevus kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 1 - § 25 järgi (RT I 2010,
22, 108).
Seega J M esitas OÜ Xxxx käibedeklaratsioonis valeandmeid, mille tulemusel vähendati
tasumisele kuuluvat käibemaksu 24 640 eurot võrra ja tekitati alusetu käibemaksu
tagastusnõue summas 30 660 EUR, kokku esitati valeandmeid seega summas 55300 eurot,
millega pani toime KarS § 3892 lg 1 - § 25 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 389¹ lg 1 - § 25 (RT I,
23.12.2014, 16) järgi.
Samuti J Mit süüdistatakse koos I Piga rahapesus, mis seisnes selles, et tema eelneval
kokkuleppel I Piga varjas Läti vabariigi territooriumil kuritegeliku ühenduse poolt toimepandud
maksukuriteost, so kuritegelikust tegevusest, saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja tegelikku
omanikku.
Nimelt, J M olles Lätis registreeritud äriühingu SIA Xxxx tegelik juht pani alates 2011 aasta
jaanuarist kuni novembrini kuritegeliku ühenduse liikmena toime maksukuritegusid Läti
vabariigi territooriumil ja teenis seeläbi kuritegelikku tulu. Selline J Mi poolne tegevus on
käsitletav kuritegeliku tegevusena Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
mõistes ja selle tulemusena saadud vara- raha vähemalt 510 500 eurot kuritegeliku tegevuse
tulemusena saadud vara. Selleks, et varjata oma kuritegeliku tegevuse teel saadud vara päritolu
ja tegelikku omanikku ning selleks, et raha legaalselt käibesse tuua, muundas J M seda
järgnevalt: Raha, mis on eelnevalt kantud SIA Xxxx kontodelt nr xxxx ja nr xxxx J Mi kontroll
all oleva Läti varifirma SIA Xxxx kontodele xxxx ja nr xxxx, kandis J M edasi oma endise
abikaasa J S I M AS Xxxx asuvale pangakontole nr xxxx. Nimetatud arvelduskonto avas J S I
M 17.10.2011 AS Xxxx J Mi palvel ning sõlmis pangakontol ülekannete tegemiseks
internetipanga lepingu, misjärel loovutas ta pangakonto kasutamisõiguse koos PIN
kalkulaatoriga J Mile. Edasi, J M, eelneval kokkuleppel I Piga, kandis J S E M Xxxx
arvelduskontol olevad rahasummad kokku 500 000 eurot edasi I Pi nimele xxxx Xxxx pangas
(endine xxxx) olevale arvelduskontole nr xxxx (mis vastab endise xxxx panga kontole numbriga
xxxx ning, mis kuulub I Pile, I Ple ja I P). 20.10.2011 xxxx Xxxx pangas olevalt kontolt nr
xxxx kanti 30 002,50 eurot J Mi palvel tagatisraha J A G G –le kinnisvara tehingu tagamiseks.
21.11.2011 võeti kontolt nr xxxx 423 345 eurot välja tšekkide ja talongide alusel ning 40 000
eurot kanti I Pile. Samal päeval so 21.11.2011 soetasid I P, I P ja I P kaasomanikena kinnistu
xxxx asukohaga aadressil xxxx (xxxx), mille tegelikuks omanikuks sai eelneval kokkuleppel I
Piga tegelikult J M. Selliselt J M koos I Piga varjates raha kuritegelikku päritolu ja tegelikku
omanikku pani toime rahapesu suures ulatuses.
Eeltoodud tegevus on käsitletav rahapesuna alates 28.01.2008 jõustunud Rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse § 4 lg 1 p 1 ja 2 tähenduses: „Rahapesu on kuritegeliku
tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara:
1) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või
varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine;
2) muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või
hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud
isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest.“
J Mi eesmärk oli varjata raha kuritegelikku päritolu ja selle tegelikku omanikku.
Eelkirjeldatud tegudega varjas J M koos I Piga kuriteo tulemusena saadud vara päritolu ja tegi
toiminguid kuriteo tulemusena saadud varaga suures ulatuses, muundas kuriteo tulemusel
saadud vara ja sooritas sellega ülekandeid ning tehes tehinguid eesmärgiga varjata vara
tegelikku omanikku ja selle ebaseaduslikku päritolu.
Seega pani J M koos I Piga toime rahapesu suures ulatuses (500 000 eurot) ja grupi poolt,
so KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Vastavalt KarS RS §-le 8 punktile 2 oli kuriteo toimepanemise ajal tegemist suure kahjuga siis,
kui see ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2011 oli kehtiva palga
alammäär 278 eurot. Seega 2011 oli tegemist suure kahjuga siis, kui see ületas 27800 eurot.
Käesoleval hetkel on suur kahju KarS § 121 järgi siis kui see ületab 40 000 eurot.
1.1.6. O Ki süüdistus
O Ki süüdistatakse selles, et tema koos J Mi ja E Siga kuulusid kuritegelikku ühendusse, mille
tegevus ajavahemikus jaanuar 2011 – veebruar 2012 oli suunatud maksupettuste
toimepanemisele Eesti ja Läti territooriumil.
Nimelt, O K koos J Miga ja E Siga organiseerisid Eestis, Lätis ja Bulgaarias vari- ja
puhverfirmade soetamise ja/või asutamise ning nende tegevuse korraldamise. Kuritegeliku
ühenduse kontrolli all olid järgmised Eesti variettevõtted:
OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 25.11.2009; käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
30.03.2010 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress Xxxx,
Harju Maakohtu 10.01.2012 kohtumäärusega OÜ Xxxx on välja kuulutatud pankrott)
OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 15.10.2003, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
16.02.2005 ja kustutati 1.11.2011, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx, Harju
Maakohtu kohtumäärusega 25.09.2012 on OÜ Xxxx kandemäärus tühistatud ja ettevõte
kustutatud äriregistrist 25.03.2013)
OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 29.12.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
01.07.1994 ja kustutati 15.11.2011, xxxx O K alates 28.04.2011 kuni 27.06.2012, juriidiline
aadress Xxxx, Harju Maakohtu 21.06.2012 kohtumäärusega lõpetati
OÜ Xxxx
pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu)
Xxxx OÜ (reg.kood xxxx, asutatud 26.09.2011, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
05.10.2011 kuni 18.05.2012, .xxxx O K alates 11.10.2011, juriidiline aadress Xxxx, Harju
Maakohtu 09.08.2012 kohtumäärusega OÜ-le Xxxx on välja kuulutatud pankrott)
OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 25.08.2011, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
18.10.2011 registreerimisnumbriga xxxx, asutaja E S, alates 25.08.2011 kuni 02.04.2012
osanik E S, alates 02.04.2012 kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 25.08.2011 kuni
26.03.2012 xxxx E S, alates 26.03.2012 kuni 09.07.2012 xxxx O K ja J M, alates 09.07.2012
kuni käesoleva ajani xxxx A K, alates 25.08.2011 kuni 26.03.2012 juriidiline aadress: Xxxx,
alates 26.03.2012 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx)
OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 22.08.2011, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
19.10.2011 kuni 02.02.2012, asutaja E S, alates 22.08.2011 kuni 03.04.2012 osanik E S, alates
03.04.2012 kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 22.08.2011 kuni 18.11.2011 xxxx E S,
alates 18.11.2011 kuni käesoleva ajani xxxx J M, alates 22.08.2011 kuni 03.04.2012 juriidiline
aadress Xxxx, alates 03.04.2012 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx)
OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 05.01.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
01.03.2011. kuni 09.05.2011, alates 12.06.1998 kuni 19.10.2011 osanik E S, alates 19.10.2011
kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 27.11.1997 kuni 01.02.2011 xxxx E S, alates
01.02.2011 kuni käesoleva ajani xxxx J M, alates 29.04.1999 kuni käesoleva ajani juriidiline
aadress Xxxx).
Kuritegeliku ühenduse kontrolli all olid järgmised Läti variettevõtted:
SIA Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 16.11.2010, alates 14.12.2010 xxxx J M (Eesti kodanik),
juriidiline aadress: xxxx)
SIA Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 18.03.2010, alates 14.12.2010 xxxx O K (Eestis elav
kodakondsuseta isik), juriidiline aadress xxxx)
SIA Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 28.03.2011, xxxx T B (Leedu kodanik), prokurist J M,
juriidiline aadress xxxx).
Kuritegeliku ühenduse kontrolli all oli järgmine Bulgaaria variettevõte:
Xxxx (reg.kood xxxx), osanik ja juhataja J M /Eesti kodanik/, juriidiline aadress xxxx).
Nimetatud ettevõtteid kasutati maksupettusskeemides, mis pandi toime Eestis ja Lätis, ning
nende ainukeseks eesmärgiks oli pakkuda erinevatele tegutsevatele äriühingutele Eestis ja Lätis
fiktiivseid arveid maksukohustuse vähendamiseks ja/või tagastusnõude tekitamiseks ning läbi
selle tegevuse kuritegelikku tulu teenimiseks.
Nimetatud konkreetsete isikutevaheliste ülesannete jaotusega grupis oli rollide jaotus
alljärgnev:
J M organiseeris ülal loetletud variettevõtete soetamist ning omades täielikku kontrolli nende
fiktiivse tegevuse üle, juhtis ja andis korraldusi O Kile, samuti isiklikult või O Ki kaudu – E
S`ile. Samuti J M, olles variettevõtte OÜ Xxxx xxxx, esindas nimetatud osaühingut, koostas ja
allkirjastas selle nimel dokumente, sõlmis raamatupidamisfirmaga OÜ Xxxx lepingu
raamatupidamisteenuste ostmise kohta, mille alusel raamatupidaja I A koostas ning esitas OÜ
Xxxx nimel maksudeklaratsioone. J M sõlmis raamatupidamisfirmaga SIA Xxxx lepingud
raamatupidamisteenuste osutamise kohta variettevõtetele SIA Xxxx ja SIA Xxxx. Koostas
dokumente, sealhulgas müügiarveid SIA Xxxx, SIA Xxxx, SIA Xxxx ja Xxxx nimel ning esitas
raamatupidaja S Z`le SIA Xxxx, SIA Xxxx, SIA Xxxx dokumente, mille alusel viimane koostas
ja esitas maksudeklaratsioone. Samuti J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele,
teostas varifirmade pangakontodele laekunud summade liikumist, st laekunud summade
edasikandmist. Muu hulgas kandis ta raha AS-le Xxxx, seejärel võttis välja sularahana. Selleks,
et raskendada tõe väljaselgitamist, J M kasutas maksupettuse skeemis OÜ Xxxx pangakontot,
mille kasutamiseks oli koostatud OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx vahel pangakonto
rendilepingud. Erinevatelt ettevõtetelt laekunud raha segunes OÜ Xxxx pangakontol, seejärel
osa rahast läks arvete tasumiseks, osa kanti AS Xxxx pangakontole, kust võeti sularahana välja.
Samal eesmärgil J M kasutas maksupettuse skeemis maksudeoptimeerimist, mille tulemusel
variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivse tegevuse tulemusena tekkinud
maksukohustus vähendati omakorda OÜ Xxxx fiktiivsete soetusarvetega. Selliselt lasus
maksukoormus variettevõttel OÜ Xxxx, kes küll deklareeris tasumisele kuuluvat käibemaksu,
kuid ei tasunud seda. Selle tulemusel OÜ-l Xxxx tekkis maksuvõlg 867 284,40 eurot. Kokku
on OÜ Xxxx teadaolevaid kohustusi summas 6 016 336,50 eurot ning Harju Maakohtu
10.01.2012 määrusega kuulutati välja OÜ Xxxx pankrott. Analoogselt Lätis, lasus
maksukoormus 2011-2012.a erinevatel perioodidel variettevõtetel SIA Xxxx ja SIA Xxxx,
millised ettevõtted deklareerisid tasumisele kuuluvat käibemaksu, kuid ei tasunud seda. Selle
tulemusel on maksuvõlad ettevõtetel SIA Xxxx 865 296,56 LT ja SIA Xxxx 2 354 337,10 LT,
lisaks sellele deklareeris SIA Xxxx enammakstud käibemaksu 163 699,38 LT. Samuti J M jagas
kuritegelikul teel saadud tulu. O K, olles variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja SIA
Xxxx xxxx, omas ülevaadet ettevõtete fiktiivse tegevuse üle, esindas nimetatud äriühinguid
Maksu-ja Tolliametis ning teistes asutustes, allkirjastas loetletud ettevõtete nimel dokumente,
kaasaarvatud müügiarveid. Samuti O K teostas variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivset
tegevust, millede juhatuste liige oli E S, allkirjastas arveid nende ettevõtete nimel. Vastavalt J
Milt saadud korraldustele O K andis E S`ile juhiseid ettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx,
OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidamisarvestuse kohta, kaasaarvatud maksudeklaratsioonide
koostamise ja esitamise kohta. Samuti sõlmis lepingu raamatupidamisfirmaga SIA Xxxx
variettevõtte SIA Xxxx raamatupidamisarvestuse pidamise kohta. Peale selle O K, omades
juurdepääsu variettevõtete pangakontodele, J Mi korraldusel, tegi rahaülekandeid variettevõtete
OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja SIA Xxxx nimel, samuti
tegeles raha väljaviimisega nende pangakontodelt. OÜ Xxxx pangakontolt raha väljaviimiseks
kanti see O Ki isiklikule kontole, kust ta selle sularahana välja võttis. Samuti, kandis ta OÜ
Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx pangakontodelt rahasummad üle AS-le Xxxx, kust ta selle
sularahana välja võttis. Samuti O K lasi valmistada oma allkirja pitsati ning andis selle
kasutamiseks J Mile. E S, olles OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx, loovutas enda poolt
soetatud ettevõtted J Mi ja O Kile. Samuti E S, olles raamatupidamisfirma OÜ Xxxx omanik ja
xxxx, sõlmis lepingud raamatupidamisteenuste osutamise kohta variettevõtetele OÜ Xxxx, OÜ
Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx, ning olles ettevõtte OÜ Xxxx omanik ja xxxx, sõlmis lepingud
raamatupidamisteenuste osutamise kohta variettevõtetele OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx. Sõlmitud
lepingute alusel OÜ Xxxx raamatupidaja O F pidas ettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx
raamatupidamist, koostas fiktiivseid müügiarveid ning esitas maksudeklaratsioone.
Raamatupidaja S S, kokkuleppel E S`iga, pidas ettevõtte OÜ Xxxx raamatupidamist ja koostas
fiktiivseid müügiarveid. Variettevõtetele OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegi
raamatupidamist isiklikult E S, samuti ta esitas maksudeklaratsioone nii ülalmainitud ettevõtete
nimel, kui ka OÜ Xxxx nimel. Peale seda E S võttis AS-st Xxxx välja sularaha, mis oli OÜ
Xxxx pangakontodelt ülekantud AS-le Xxxx pangakontole. Samuti E S hoidis oma kontoris
aadressil: xxxx kuritegeliku ühenduse raha.
Seega O K pani toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kolmest või
enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse
kuulumises, mille tegevus oli suunatud maksukuritegude, so KarS § 3891 ja KarS § 3892
järgi sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele.
Samuti süüdistatakse O Ki selles, et tema koos J Mi, E Siga ja D Riga aitas vaimselt, aineliselt
ja füüsiliselt kaasa OÜ-le Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane 01.11.1997.a KMKR
nr xxxx, juriidiline aadress Xxxx) ja OÜ Xxxx xxxxle ning tegevjuhile I Pile ajavahemikul
21.02.2011-17.07.2012 käibedeklaratsioonides ja ajavahemikul 09.02.2011 kuni 04.05.2011;
04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni 10.08.2012 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku
kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides valeandmete esitamisele.
Selleks, I P koos J Miga leppisid eelnevalt kokku näilike tehingute sõlmimises, mille kohaselt
OÜ Xxxx soetab toidukauba - kondenspiima, kala-, lihakonservide ja kalamarja 20%-lise
käibemaksu määraga variettevõttelt. Variettevõtted soetavad toidukauba omakorda 0 %-lise
maksumääraga Läti, Leedu, Prantsusmaa ja Saksamaa ettevõtetelt. Sellise näiliku
tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx soetab kauba 20 %-lise käibemaksumääraga, mitte otse
teistes EL riikides asuvatelt ettevõtetelt 0 %-lise käibemaksumääraga tekkis OÜ-l Xxxx
variettevõtete fiktiivsete arvete alusel õigus alusetult vähendada tasumisele kuuluvat
käibemaksu, suurendada tagastamisele kuuluvat enammakstud käibemaksu ja tekitada alusetu
tagastusnõue. Lisaks lepiti kokku, et selleks J M kindlustab variettevõtte, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx,
OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete, so tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise ja
esitamise kondenspiima, kala-, lihakonservide ja kalamarja müügi kohta. Seega kasutati
järgnevatel ajavahemikel J Mi poolt organiseeritud variettevõtteid:
ajavahemikul
01.01.2011
kuni
20.01.2011.a
OÜ
Xxxx
(reg.kood
xxxx,
käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 30.03.2010 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx
J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress Xxxx)
ajavahemikul
01.01.2011
kuni
27.04.2011.a
OÜ
Xxxx
(reg.kood
xxxx,
käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 16.02.2005 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx
O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx)
ajavahemikul
01.05.2011
kuni
27.10.2011.a
OÜ
Xxxx
(reg.kood
xxxx,
käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.07.1994 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx
O K alates 28.04.2011, juriidiline aadress Xxxx)
ajavahemikul 01.11.2011 kuni 29.02. 2012.a (kaasarvestatud) OÜ Xxxx (reg.kood xxxx,
käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 18.10.2011 registreerimisnumbriga xxxx,
asutaja E S, alates 25.08.2011 kuni 02.04.2012 osanik E S, alates 02.04.2012 kuni käesoleva
ajani osanik O K, alates 25.08.2011 kuni 26.03.2012 xxxx E S, alates 26.03.2012 kuni
09.07.2012 xxxx O K ja J M, alates 09.07.2012 kuni käesoleva ajani xxxx A K, juriidiline
aadress xxxx, lao asukoht: Xxxx, alates 26.03.2012 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress
Xxxx)
Rahaülekannete ning raha väljavõtmise jaoks kasutati ka OÜ-d Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud
05.01.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.03.2011. kuni 09.05.2011 nr
xxxx, alates 12.06.1998 kuni 19.10.2011 osanik E S, alates 19.10.2011 kuni käesoleva ajani
osanik O K, alates 27.11.1997 kuni 01.02.2011 xxxx E S, alates 01.02.2011 kuni käesoleva
ajani xxxx J M, alates 29.04.1999 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx).
Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija
OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku
kontrolli varifirmade tegevuse üle. Samuti omas J M täielikku kontrolli OÜ Xxxx ning OÜ
Xxxx üle. Nimelt asutas E S J Mi ja O Ki palvel OÜ Xxxx, mille ta koheselt loovutas nendele
kasutamiseks. J. Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx
ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis ta oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks. Peale
selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid, samuti
andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile varifirmade pangakontodele laekunud summade
liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmiseks ning sularahas väljavõtmiseks.
E S, omades raamatupidamisfirmasid OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi
O Ki, sõlmis OÜ Xxxx nimelt ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ning OÜ Xxxx nimelt
ettevõttega OÜ Xxxx lepingud raamatupidamisteenuste osutamiseks, misjärel korraldas ta
nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks OÜ Xxxx
ja OÜ Xxxx raamatupidajat O Ft ja OÜ Xxxx raamatupidajat S St. Sealhulgas koostasid
raamatupidajad E Si kontrolli all fiktiivsed kauba müügiarved OÜ-le Xxxx OÜ-de Xxxx, OÜ
Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt OÜ Xxxx töötaja M K saadetud andmete alusel. Samuti E S, olles
ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni 19.10.2011, võimaldas J.Mil ja O.Kil
kasutada nimetatud firma arveldusarvet andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx
maksupettuse skeemis. Variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx poolt OÜ
Xxxx pangakontole kantud raha segati ja võeti sularahas välja. Nimelt, OÜ Xxxx poolt
varifirmade OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx pangakontodele arvete alusel
ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxxi või läbi O
Ki pangakonto. Samuti kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale
segunemist läbi AS Xxxx ja/või O Ki pangakonto sularahana välja võeti. Välja võetud sularaha
tagastati I Pile. Tegelikkuses aga variettevõtted OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ei
olnud kauba müüjad. Faktiliselt OÜ Xxxx soetas ajavahemikul jaanuar 2011 kuni veebruar
2012.a kondenspiima otse Leedu ettevõttelt Xxxx, kalakonservid Läti ettevõttelt SIA Xxxx,
Leedu ettevõttelt Xxxx ja Poola ettevõttelt Xxxx, lihakonservid Prantsuse ettevõttelt Xxxx ja
Läti ettevõttelt SIA Xxxx ning kalamarja Saksamaa ettevõttelt Xxxx. Selleks tellis kauba ja
transpordi OÜ Xxxx töötaja D R varifirmade nimelt olles teadlik, et varifirmad ei ole kauba
tegelikud ostjad ühendusesiseselt. Seega oli varifirmadest äriühingute OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ
Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse eesmärgiks võimaldada OÜ-le Xxxx ebaseaduslikult omandada
sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaks) maha arvamise õigust
vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada
tagastamisele kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid. Selliselt kajastas OÜ Xxxx xxxx
I P maksuperioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 OÜ Xxxx raamatupidamisarvestuses OÜ
Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivseid arveid kogusummas 1 762 622,29 eurot.
Nii kajastas OÜ Xxxx juhataja I P J Mi, O Ki, E Si ja D Ri kaasabil OÜ Xxxx nimelt
käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real
tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega
01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31 lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna
äriühingu nimelt Maksu-ja Tolliametile e-maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides
kajastati alusetult soetamist äriühingutelt OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx – kaupade
näol, millised tegelikkuses ei pärinenud nimetatud riiulifirmadelt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu
vahetult ühendusesisestelt hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le
rakendada pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada
sellelt nii tasumisele kuuluv käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka
sisendkäibemaks ja deklareerida see KMD 5. real. Nimelt:
01.2011 deklaratsioon esitatud 21.02.2011 – käive summas 80 490,93 EUR, käibemaksu
summa sellest 16 098,19 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR,
sisendkäibemaks 40 406,39 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 80 EUR. Enammakstud
käibemaks 24 308,20 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 166 450,41 EUR, käibemaks sellest
33 290,08 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR, sisendkäibemaks 18
835,45 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 86 039,48 EUR ning tasumisele kuuluv
käibemaks 14 454,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 38 762,84 EUR;
02.2011 deklaratsioon esitatud 21.03.2011 – käive summas 84 383,93 EUR, käibemaksu
summas sellest 16 876,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR,
sisendkäibemaks 42 843,80 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 120 EUR.
Enammakstud käibemaks 25 967,01 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 300 345,65 EUR,
käibemaks sellest 60 069,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR,
sisendkäibemaks 44 846,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 216 081,72 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 15 222,72 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 41 189,73 EUR;
03.2011 deklaratsioon esitatid 20.04.2011 – käive summas 157 064 EUR, käibemaksu summas
sellest 31 412,80 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR,
sisendkäibemaks 18 677,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 50 EUR. Tasumisele
kuuluv käibemaks 12 735,36 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 269 432,76 EUR,
käibemaks sellest 53 886,55 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR,
sisendkäibemaks 23 560,92 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 418,76 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 30 325,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 17 590,27 EUR;
04.2011 deklaratsioon esitatud 20.05.2011 – käive summas 114 436,98 EUR, käibemaksu
summas sellest 22 887,40 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR,
sisendkäibemaks 35 383,64 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud
käibemaks 12 496,24 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 236 866,26 EUR, käibemaks sellest
47 373,25 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR, sisendkäibemaks 25
616,29 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 429,28 EUR ning tasumisele kuuluv
käibemaks 21 756,96 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 34 253,21 EUR;
05.2011 deklaratsioon esitatud 20.06.2011 – käive summas 112 779,65 EUR, käibemaksu
summas sellest 22 555,93 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR,
sisendkäibemaks 31 568,85 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 36 811,80 EUR.
Enammakstud käibemaks 9 012,92 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 136 852,95 EUR,
käibemaks sellest 27 370,59 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR,
sisendkäibemaks 15 756,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 60 885,10 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 11 613,75 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 20 626,67 EUR;
06.2011 deklaratsioon esitatud 20.07.2011 (deklaratsioon on tühistatud 19.08.2011) – käive
summas 70 790,66 EUR, käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav
käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 7 572,17 EUR ja ühendusesisene soetamine
summas 70 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 6 585,96 EUR. Tegelikkuses oli käive summas
143 386,94 EUR, käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas
4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72
666,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud
käibemaksu summas 7 263,16 EUR;
06.2011 deklaratsioon esitatud 19.08.2011 (parandus) – käive summas 70 790,66 EUR,
käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28
EUR, sisendkäibemaks 8 608,97 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 70 EUR.
Tasumisele kuuluv käibemaks 5 549,16 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 143 386,94 EUR,
käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR,
sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72 666,28 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 8 299,96 EUR;
07.2011 deklaratsioon esitatud 20.08.2011 – käive summas 93 731,55 EUR, käibemaksu
summas sellest 18 746,31 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR,
sisendkäibemaks 8 462,89 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 180 EUR. Tasumisele
kuuluv käibemaks 10 283,42 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 108 020,09 EUR,
käibemaks sellest 21 604, 02 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR,
sisendkäibemaks 3 282,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 14 468,54 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 18 321,55 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 8 038,13 EUR;
08.2011 deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 96 360,66 EUR, käibemaksu
summas sellest 19 272,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR,
sisendkäibemaks 31 980,12 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 145 EUR.
Enammakstud käibemaks 12 707,99 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 218 226,83 EUR,
käibemaks sellest 43 645,37 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR,
sisendkäibemaks 25 007 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 011,17 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 18 638,37 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 31 346,35 EUR;
09.2011 deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 12 603,96 EUR, käibemaksu
summas sellest 2 520,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR,
sisendkäibemaks 11 294,49 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud
käibemaks 8 773,70 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 43 014,84 EUR, käibemaks sellest
8 602,97 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR, sisendkäibemaks 10
165,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 30 410,88 EUR ning enammakstud
käibemaks 1 562,47 EUR Seega suurendati alusetult enammakstud käibemaksu summas 7
211,23 EUR;
10.2011 deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (deklaratsioon on tühistatud 22.11.2011) – käive
summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga
maksustatav käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 32 439,71 EUR ja ühendusesisene
soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR. Tegelikkuses oli
käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav
käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine
summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult
mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75.EUR;
10.2011 deklaratsioon esitatud 22.11.2011 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud
28.12.2011) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0%
määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 32 439, 71 EUR ja
ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR.
Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0%
määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja
ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66
EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75 EUR;
10.2011 deklaratsioon esitatud 28.12.2011 (parandus) – käive summas 116 993,10 EUR,
käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87
EUR, sisendkäibemaks 35 759,71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR.
Enammakstud käibemaks 12 361,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR,
käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR,
sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas
13 224,75 EUR;
11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 110 505 EUR, käibemaksu summas
sellest 22 101 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks
41 179,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 220 EUR. Enammakstud käibemaks 19
078,47 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 222 854,82 EUR, käibemaks sellest 44 570,96
EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks 37 468,86
EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 569,82 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks
7 102,10 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 26 180,57 EUR;
12.2011 deklaratsioon esitatud 20.01.2012 - käive summas 160 396,91 EUR, käibemaksu
summas sellest 32 079,38 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR,
sisendkäibemaks 33 642,16 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 150 EUR.
Enammakstud käibemaks 1 562,78 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 290 524,07 EUR,
käibemaks sellest 58 104,81 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR,
sisendkäibemaks 41 604,65 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 130 277,16 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 16 500,16 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 18 062,94 EUR;
01.2012 deklaratsioon esitatud 19.02.2012 – käive summas 106 584,51 EUR, käibemaksu
summas sellest 21 316,90 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR,
sisendkäibemaks 21 316,90 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 694,15 EUR.
Enammakstud käibemaks 20 598,28 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 233 355,03 EUR,
käibemaks sellest 46 671,01 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR,
sisendkäibemaks 40 949,77 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 127 464,67 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 5 721,24 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas
26 319,51 EUR;
02.2012 deklaratsioon esitatud 19.03.2012 (deklaratsioon on tühistatud 20.06.2012) – käive
summas 0 EUR, käibemaksu summas sellest 0 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0
EUR, sisendkäibemaks 0 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud
käibemaks 0 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 0 EUR. Tegelikkuses oli käive summas
103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas
0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR
ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 7 915,95 EUR;
02.2012 deklaratsioon esitatud 20.06.2012 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud
17.07.2012) - käive summas 84 816,58 EUR, käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0%
määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja
ühendusesisene soetamine summas 110 EUR. Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR.
Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0%
määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja
ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95
EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 10 762,04 EUR;
02.2012 deklaratsioon esitatud 17.07.2012 (parandus) – käive summas 84 816,58 EUR,
käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29
EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 110 EUR.
Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR,
käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29 EUR,
sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas
10 762,04 EUR;
Sel viisil esitati ajavahemikul 21.02.2011 – 17.07.2012 OÜ Xxxx nimelt maksustamisperioodil
jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 e-maksuameti kaudu käibemaksudeklaratsioonides
valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeris sisendkäibemaksu 401 532,52 EUR, millest 301
868,20 EUR rohkem, kui on seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendas tasumisele
kuuluvate käibemaksu 153 717,90 EUR ning tekitas (140 939,07 EUR) ja suurendas (7 211,23
EUR) enammakstud käibemaksu summas 148 150,30 EUR, millisest summast 143 008,51 EUR
tasaarveldati. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja
sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes sellega alates 01.05.2004.a.
kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega)
nõudeid;
- § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma
maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse
maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma
käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,
säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele
vastavaid arveid.
- § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;
- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma
maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud
käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud
§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud
maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama
maksustamisperioodi sisendkäibemaks;
- § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt
maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;
- § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või
teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.
- § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa
käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.
Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel
arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel
varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.
Samuti, O K koos J Mi, E Si ja D Riga aitas kaasa OÜ-le Xxxx ja OÜ Xxxx xxxxle I Pile
ajavahemikul 09.02.2011 kuni 04.05.2011; 04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni
10.08.2012 valeandmete esitamisele osaühingu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku
kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksuperioodide jaanuar
2011 kuni aprill 2011, juuni 2011 kuni veebruar 2012, aprill 2012 kuni juuli 2012.a. kohta jättes
arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt.
Deklaratsioonid esitati läbi e-maksuameti kasutades selleks vahendina OÜ Xxxx
raamatupidamisega tegelevat isikut I A´t Nimelt OÜ Xxxx arvelduskontolt OÜ Xxxx AS Xxxx
arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole
xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx ja OÜ
Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx teostatud ülekanded/väljamaksed ei ole täielikult seotud
OÜ Xxxx majandustegevusega ja seega ei ole need täielikult käsitletavad ettevõtlusega seotud
kuludena, kuna OÜ Xxxx ei soetanud kaupu tegelikult OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx vaid EL
Ühendusse kuuluvates riikides asuvatest ettevõtetest oste. OÜ Xxxx tegi AS Xxxx
arvelduskontolt xxxx OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx majandustegevusega mitteseotud
väljamakseid. Eelnimetatud väljamaksete ja kauba tegeliku soetushinna vahe kuulub
maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu tulumaksuseaduse (kehtib
alates 01.01.2000.a) § 51 lg 2 p 3 tähenduses ja seega jäeti deklareerimata ja tasumata
tulumaksu:
09.02.2011 esitatud 2011.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 27 051,81 EUR (101 766,35 X 21/79)
07.03.2011 esitatud 2011.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 188,11 EUR (34 564,81 X 21/79)
05.04.2011 esitatud 2011.a märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 487,95 EUR (35 692,78 X 21/79)
04.05.2011 esitatud 2011.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 28 443,35 EUR (107 001,19 X 21/79)
04.07.2011 esitatud 2011.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 3 194,70 EUR (12 018,15 X 21/79)
05.08.2011 esitatud 2011.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 357,42 EUR ( 38 963,61 X 21/79)
02.09.2011 esitatud 2011.a augustikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 461,31 EUR (16 783,04 X 21/79)
02.10.2011 esitatud 2011.a septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 12 774,01 EUR (48 054,60 X 21/79)
10.11.2011 esitatud 2011.a oktoobrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 763,87 EUR (40 492,67 X 21/79)
07.12.2011 esitatud 2011.a novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 916,08 EUR (7 208,12 X 21/79)
10.01.2012 esitatud 2011.a detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 348,93 EUR 16 360,28 X 21/79)
07.02.2012 esitatud 2012.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 007,38 EUR (26 361,08 X 21/79)
07.03.2012 esitatud 2012.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 387,34 EUR (16 504,74 X 21/79)
04.05.2012 esitatud 2012.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 435,28 EUR (27 970,81X 21/79)
11.06.2012 esitatud 2012.a maikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 317,00 EUR (27 525,84 X 21/79)
10.07.2012 esitatud 2012.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 181,49 EUR (4 444,64 X 21/79)
10.08.2012 esitatud 2012.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 525,18 EUR (1 975,69 X 21/79)
kokku summas 149 841,21- EUR, kuna TMS § 4 lg 1-1 p 1 kohaselt tulumaksu määr 21%,
residendist juriidilise isiku poolt ettevõtlusega mitteseotud kulude puhul jagatakse maksustav
summa enne maksumääraga korrutamist 0,79. Samuti TMS § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja
kohustatud kandma TMS § 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu-ja Tolliameti
pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Süüteo
toimepanemise ajal oli O Ki tegevus kvalifitseeritav KarS § 389¹ lg 1, 3 - § 22 lg 3 ja § 3892 lg
1, 3 - § 22 lg 3 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt.
Seega O K, aitas I Pile ja OÜ-le Xxxx kaasa valeandmete esitamisele OÜ Xxxx
käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse
ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksukohustuse vähendamise ning
tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata
käibemaksuna 153 717,90 EUR, tulumaksuna 149 841,21 EUR ning mille tulemusel
tekitati (140 939,07 EUR) ja suurendati (7 211,23 EUR) alusetu käibemaksu tagastusnõue
summas kokku 148 150,30 EUR, ning pani seega toime KarS § 389¹ lg 1, 3 - § 22 lg 3 ja §
3892 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 389¹ lg 2, 3 § 22 lg 3 (RT I,
23.12.2014, 16) järgi. KarS § 121 lg 3 kohaselt on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab
400 000 eurot.
Samuti süüdistatakse O Ki selles, et tema koos E Siga aitas vaimselt, aineliselt ja füüsiliselt
kaasa OÜ-le OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane alates 01.07.1998 KMKR nr
xxxx, juriidiline aadress Xxxx) ja OÜ Xxxx xxxxle N Mile ning tegelikule juhile J Mile
ajavahemikul 20.09.2011 - 13.01.2012 maksustamisperioodi august-november 2011.a kohta
käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele. Selleks, J M omades eelnevaid sidemeid ja
kontakte Läti metallitootjaga Xxxx SIA (xxxx A P) leppis N Miga kokku näilike tehingute
ahelas, mille kohaselt OÜ Xxxx soetab toormetalli – silikoonimetalli ja alumiiniumkangid
20%-lise käibemaksu määraga variettevõttelt OÜ Xxxx. OÜ Xxxx soetab toormetalli samuti 20
%-lise käibemaksumääraga teiselt variettevõttelt OÜ-lt Xxxx, milline omakorda soetab
toormetalli 0 %-lise maksumääraga Läti ettevõtetelt SIA-lt Xxxx, SIA-lt Xxxx, millised
ettevõtted on SIA Xxxx toodete vahendajad ja SIA-lt Xxxx (direktor T P, kes on A P abikaasa).
Samuti lepiti kokku, et peale kauba jõudmist OÜ-sse Xxxx müüakse toormetall 0 %-lise
käibemaksumääraga Euroopa Liidu riikides asuvatele ettevõtetele. Sellise näiliku
tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx ühelt poolt soetab kauba 20 %-lise
käibemaksumääraga ja teiselt poolt müüb sama kauba Euroopasse 0%-lise käibemaksumääraga
tekkis OÜ-l Xxxxs variettevõtte OÜ Xxxx fiktiivsete arvete alusel õigus alusetult riigilt tagasi
küsida kauba soetamise tasutud käibemaksusummad.
Samuti lepiti kokku, et J M kindlustab variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete,
so tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise ja esitamise alumiiniumkangide ja
silikoonmetalli müügi kohta. Selliselt kasutati kõnealuses maksupettuse skeemis J Mi poolt
organiseeritud variettevõtteid:
OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 15.10.2003, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
16.02.2005 kuni 1.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx)
OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 29.12.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
01.07.1994 kuni 15.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 28.04.2011 kuni 27.06.2012, juriidiline
aadress Xxxx.)
Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija
OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku
kontrolli varifirmade tegevuse üle. J. Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete
OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks.
Peale selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid,
samuti andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile teostada varifirmade pangakontodele laekunud
summade liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmist ning sularahas väljavõtmiseks. E
S, omades raamatupidamisfirmat OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi O Ki, sõlmis
lepingud ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidamisteenuste osutamise kohta,
korraldas nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks
raamatupidaja O Ft. Samuti E S, olles ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni
19.10.2011, võimaldas J. Mil ja O. Kil kasutada nimetatud firma arveldusarvet ning edaspidi
vormistas selle ettevõtte xxxxks J Mi, andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx
maksupettuse skeemis. Nimelt, OÜ Xxxx poolt varifirma OÜ Xxxx kontole arvete alusel
ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxx. Samuti
kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale segunemist läbi AS Xxxx
sularahana O Ki, J Mi ja E Si poolt välja võeti. Tegelikkuses ei olnud variettevõtted OÜ Xxxx
ja OÜ Xxxx kauba müüjad. Faktiliselt soetas OÜ Xxxx ajavahemikus august-oktoober 2011.a
alumiiniumkangid otse SIA Xxxx kauba vahendusfirmadelt SIA-lt Xxxx ja SIA-lt Xxxx ning
silikoonmetalli SIA-lt Xxxx. SIA Xxxx tegeles Lätis alumiiniumkangide tootmisega ning ta
olid olemas oma toodete turustamiseks kliendid Euroopas. Kuid selleks, et OÜ-l Xxxxs tekiks
võimalus riigilt käibemaksu tagasi küsida leppis J M eelnevalt kokku SIA Xxxx xxxxga A Pga
toormetalli ostu osas Eesti ettevõtte OÜ Xxxx jaoks läbi variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx
ning kauba edasi müügi osas SIA Xxxx klientidele Euroopas. Kauba edasi müümiseks EL
ettevõtetele Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx leppis N M nimetatud ettevõtete
esindajatega kokku kauba hinna ja tarne ajad ning koostas OÜ Xxxx nimelt müügiarved 0 %-
lise käibemaksumääraga. Samuti tegi ta J Mi poolt organiseeritud OÜ Xxxx fiktiivsete arvete
alusel ülekanded OÜ Xxxx AS Xxxx kontolt nr xxxx ja AS Xxxx kontolt nr xxxx OÜ Xxxx
AS Xxxx kontole nr xxxx. Selliselt variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse tegelik
eesmärk oli anda võimalus äriühingul OÜ Xxxx ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu
(kaupade/teenuste
soetamisel
tasutud
käibemaks)
mahaarvamise
õigust
vastavalt
käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada tagastamisele
kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid ning luua alusetult tagastamisnõudeid. OÜ
Xxxx raamatupidamises kajastasid N M ja J M maksustamisperioodil august-november 2011.a
OÜ Xxxx fiktiivseid arveid kogusummas 1 640 476,8 eurot (sh käibemaks 281 995,73 eurot).
Nii kajastasid OÜ Xxxx xxxx N M ja tegelik juht J Mi, O Ki ja E Si kaasabil OÜ Xxxx nimelt
käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real
tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega
01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31 lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna
äriühingu nimelt Maksu-ja Tolliametile e-maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides
kajastati alusetult soetamist äriühingult OÜ Xxxx – kaupade näol, millised tegelikkuses ei
pärinenud nimetatud riiulifirmalt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu vahetult ühendusesisestelt
hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le rakendada
pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada sellelt nii
tasumisele kuuluv käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka sisendkäibemaks ja
deklareerida see KMD 5. real. Nimelt:
08.2011.a deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 1 856,67 eurot,
käibemaksusumma sellest 371,33 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 419 562 EUR,
sisendkäibemaks 81 295,10 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 1 000 EUR.
Enammakstud käibemaks 80 923,77 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 397 484 eurot,
käibemaks sellest 79 496,8 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 419 562 EUR,
sisendkäibemaks 80 227,10 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 398 484 EUR ning
enammakstud käibemaks 358,97 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 80
564,80 eurot;
09.2011.a deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 11 463,33 eurot,
käibemaksusumma sellest 2 292,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 406 063 EUR,
sisendkäibemaks 79 463,49 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 11 250 EUR
Enammakstud käibemaks 77 170,82 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 392 455,33 eurot,
käibemaks sellest 78 491,07 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 406 063 EUR,
sisendkäibemaks 78 599,49 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 392 242 EUR ning
enammakstud käibemaks 108,42 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 77
062,40 eurot;
10.2011.a deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (tühistatud 13.01.2012) – käive summas 66 163,33
eurot, käibemaksu summa sellest 13 232,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614
553 EUR, sisendkäibemaks 119 350,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 15 250
EUR. Enammakstud käibemaks 106 118,26 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 654 971,33
eurot, käibemaks sellest 130 994,27 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR,
sisendkäibemaks 118 006,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 587 458 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 12 987,34 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 119 105,60 eurot;
10.2011.a deklaratsioon esitatud 13.01.2012 – käive summas 82 763,33 eurot,
käibemaksusumma sellest 16 552,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553
EUR, sisendkäibemaks 119 350,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 15 250 EUR.
Enammakstud käibemaks 102 798,26 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 654 971,33 eurot,
käibemaks sellest 130 994,27 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR,
sisendkäibemaks 118 006,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 587 458 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 12 987,34 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 115 785,60 eurot;
11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 20.12.2011) – käive summas 113 357,90
eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168
760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR.
Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot,
käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,
sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning
enammakstud käibemaks 185,70 eurot Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8
582,93 eurot;
11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 09.01.2012) – käive summas 113 357,90
eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168
760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR.
Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot,
käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,
sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning
enammakstud käibemaks 185,70 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8
582,93 eurot;
11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 113 357,90 eurot, käibemaksu
summas sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,
sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud
käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot, käibemaks sellest
22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 22
857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR .ning enammakstud
käibemaks 185,70 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 582,93 eurot. Sel
viisil esitasid OÜ Xxxx xxxx N M ja tegelik juht J M maksustamisperioodil august-november
2011.a e-maksuameti kaudu OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt, real 5
deklareeriti sisendkäibemaksu 311 549,72 eurot, millest 281 995,73 eurot rohkem kui
seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 12
987,34 eurot võrra ning tekitati (102 798,26 eurot) ja suurendati (166 210,13 eurot)
enammakstud käibemaksu summas 269 008,39 eurot. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele
kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes
sellega alates 01.05.2004.a kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate
muudatuste ja täiendustega) nõudeid:
- § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma
maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse
maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma
käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,
säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele
vastavaid arveid;
- § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;
- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma
maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud
käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud
§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud
maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama
maksustamisperioodi sisendkäibemaks;
- § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt
maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;
- § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või
teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohaselt arve alusel.
- § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa
käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.
Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel
arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel
varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. 13.01.2012 esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu
tagastustaotluse summas 8 000 eurot, mis tagastati 03.02.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx
AS Xxxx pangakontole xxxx. 17.04.2012 esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu tagastustaotluse
summas 79 000 eurot, mis tagastati 17.04.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx AS Xxxx
pangakontole xxxx. Ülejäänud summast 2 333,43 eurot (768,63 + 1564,80) tasaarveldati ning
179 860,66 eurot (77062,40+102798,26) tagastamine peatati maksuhalduri poolt. Süüteo
toimepanemise ajal oli O Ki tegevus kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi (RT I
2010, 22, 108) järgmiselt.
Seega O K, aitas J Mile, N Mile ja OÜ-le Xxxx kaasa esitada OÜ Xxxx
käibedeklaratsioonides
teadvalt
valeandmeid
maksukohustuse
vähendamise
ja
tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata
kokku 281 996 EUR, millega pani toime KarS § 3892 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava
kuriteo.
Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 389¹ lg 1, 3 § 22 lg 3 (RT I,
23.12.2014, 16) järgi.
Samuti süüdistatakse O Ki selles, et tema koos E Siga aitas vaimselt, aineliselt ja füüsiliselt
kaasa OÜ-le Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane alates 19.10.2011 kuni
01.02.2012.a KMKR nr xxxx, juriidiline aadress Xxxx) ja OÜ Xxxx xxxxle J Mile 20.03.2012.a
novembrikuu 2011.a käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisele. OÜ Xxxx 2011.a.
novembrikuu käibedeklaratsioon oli eelnevalt esitatud 09.01.2012 – käive summas 123 200
eurot, käibemaksusumma sellest 24 640 eurot ja sisendkäibemaks 0 eurot. Tasumisele kuuluv
käibemaks 24 640 eurot. Hiljem, J M, O K ja E S leppisid eelnevalt kokku novembrikuu 2011
parandusdeklaratsiooni esitamises. Selleks koostas J M ise või lasi koostada fiktiivsed, so
tegelikkusele mittevastavad arved toormetalli CU katoodi müügi kohta. Selleks kasutati J Mi
poolt organiseeritud variettevõtet OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 25.11.2009;
käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 30.03.2010 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx
J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress Xxxx, Harju Maakohtu 10.01.2012 kohtumäärusega
OÜ Xxxx on välja kuulutatud pankroti) ning koostati OÜ Xxxx fiktiivsed toormetalli - CU
katoodi müügiarved OÜ-le Xxxx, millised O K edastas E S´ile OÜ Xxxx raamatupidamises
kajastamiseks ning parandusdeklaratsiooni esitamiseks. Tegelikkuses toormetalli tehinguid ei
toimunud, kaupu ei liikunud ning kauba eest ei tasutud. Variettevõtte OÜ Xxxx tegevuse tegelik
eesmärk oli anda võimalus äriühingul OÜ Xxxx ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu
(kaupade/teenuste
soetamisel
tasutud
käibemaks)
mahaarvamise
õigus
vastavalt
käibemaksuseaduse § 29 lg 3 ja seeläbi tekitada alusetu tagastusnõue. Sellisel viisil kajastas J
M OÜ Xxxx maksustamisperioodil november 2011.a oma raamatupidamises OÜ Xxxx
fiktiivseid toormetalli arveid kogusummas 331 800 eurot (sh käibemaks 55 300 eurot). Samuti
kajastas ta OÜ Xxxx raamatupidamises alusetult pöördmaksustatud metallijäätmete soetust
OÜ-lt Xxxx kokku summas 1 378 440 eurot (sh käibemaks 229 740 eurot) ning CU katoodide
müüki OÜ-le Xxxx summas 147 840 eurot (sh käibemaks 24 640 eurot), sest tegelikkuses
nimetatud tehinguid ei toimunud. Selliselt kajastas J M E S ja O Ki kaasabil OÜ Xxxx
käibedeklaratsioonis alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real
tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega
01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 29 lg 1 ja 3 ettenähtud kohustusi, kuna äriühingu
nimelt
Maksu-ja
Tolliametile
e-maksuameti
kaudu
esitatud
käibedeklaratsiooni
parandusdeklaratsioonis kajastati alusetult soetamist äriühingult OÜ Xxxx – kaupade näol,
millised tegelikkuses ei eksisteerinud ning millest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat
käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seadusega sätestatud korras. Samuti kajastas ta
alusetult andmeid KMD real 1, 4, 5 ja 7.1 OÜ-le Xxxx müügi ja OÜ-lt Xxxx vanametalli soetuse
andmete näol. Valeandmeid sisaldav 11.2011.a deklaratsioon on esitatud 20.03.2012 järgmiste
andmetega – käive summas 1 271 900 eurot, käibemaksusumma sellest 254 380 eurot ja
sisendkäibemaks 285 040 eurot. Enammakstud käibemaks 30 660 eurot. Tegelikkuses oli käive
summas 123 200 eurot, käibemaks sellest 24 640 eurot ja sisendkäibemaks 0 eurot ning
tasumisele kuuluv käibemaks 24 640 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu kokku
vastavalt 55 300 eurot; Sel viisil esitati OÜ Xxxx nimel maksustamisperioodil november 2011.a
e-maksuameti kaudu käibedeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeriti
sisendkäibemaksu 285 040 eurot, millest 55 300 eurot rohkem kui seadusega lubatud maha
arvata, ning sellega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 24 640 eurot võrra ning tekitati
alusetu käibemaksu enammakse summas 30 660 eurot. Sellest tulenevalt ei arvutatud
tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras,
rikkudes sellega alates 01.05.2004.a kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos
hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid:
- § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma
maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse
maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma
käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,
säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele
vastavaid arveid;
- § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;
- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma
maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud
käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud
§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud
maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama
maksustamisperioodi sisendkäibemaks;
- § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt
maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;
09.04.2012 maksuhaldur alustas kontrolli OÜ Xxxx käibemaksu arvestamise ja deklareerimise
õigust maksuperioodil 2011 novembrikuu ning enammakse tagastamine peatati maksuhalduri
poolt, mistõttu jäi kuritegu toimepanijatest mitteolenevatel asjaoludel lõpule viimata. Süüteo
toimepanemise ajal oli O Ki tegevus kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 1, 3 - § 25 - § 22 lg 3 järgi
(RT I 2010, 22, 108) järgmiselt:
Seega süüdistatakse O Ki selles, et tema aitas kaasa OÜ-le Xxxx ja J Mile esitada teadavalt
OÜ Xxxx nimelt käibedeklaratsioonis valeandmeid tagastusnõude tekitamise eesmärgil,
mille tulemusel vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 24 640 eurot võrra ja tekitati
alusetu käibemaksu tagastusnõue summas 30 660 EUR, kokku esitati valeandmeid seega
summas 55300 eurot, millega pani toime KarS § 3892 lg 1 ja 3 - § 25 ja § 22 lg 3 järgi
kvalifitseeritava kuriteo katse.
Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 389¹ lg 1, 3 - § 25 § 22 lg 3 (RT
I, 23.12.2014, 16) järgi.
1.1.7. E Si süüdistus
E Si süüdistatakse selles, et tema koos J Mi ja O Kiga kuulusid kuritegelikku ühendusse, mille
tegevus ajavahemikus jaanuar 2011 – veebruar 2012 oli suunatud maksupettuste
toimepanemisele Eesti ja Läti territooriumil.
Nimelt, E S koos J Mi ja O Kiga organiseerisid Eestis, Lätis ja Bulgaarias vari- ja puhverfirmade
soetamise ja/või asutamise ning nende tegevuse korraldamise. Kuritegeliku ühenduse kontrolli
all olid järgmised Eesti variettevõtted:
OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 25.11.2009; käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
30.03.2010 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress Xxxx,
Harju Maakohtu 10.01.2012 kohtumäärusega OÜ Xxxx on välja kuulutatud pankrott)
OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 15.10.2003, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
16.02.2005 ja kustutati 1.11.2011, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx, Harju
Maakohtu kohtumäärusega 25.09.2012 on OÜ Xxxx kandemäärus tühistatud ja ettevõte
kustutatud äriregistrist 25.03.2013)
OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 29.12.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
01.07.1994 ja kustutati 15.11.2011, xxxx O K alates 28.04.2011 kuni 27.06.2012, juriidiline
aadress Xxxx, Harju Maakohtu 21.06.2012 kohtumäärusega lõpetati
OÜ Xxxx
pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu)
Xxxx OÜ (reg.kood xxxx, asutatud 26.09.2011, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
05.10.2011 kuni 18.05.2012, xxxx O K alates 11.10.2011, juriidiline aadress Xxxx, Harju
Maakohtu 09.08.2012 kohtumäärusega OÜ-le Xxxx on välja kuulutatud pankrott)
OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 25.08.2011, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
18.10.2011 registreerimisnumbriga xxxx, asutaja E S, alates 25.08.2011 kuni 02.04.2012
osanik E S, alates 02.04.2012 kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 25.08.2011 kuni
26.03.2012 xxxx E S, alates 26.03.2012 kuni 09.07.2012 xxxx O K ja J M, alates 09.07.2012
kuni käesoleva ajani xxxx A K, alates 25.08.2011 kuni 26.03.2012 juriidiline aadress: Xxxx,
alates 26.03.2012 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx)
OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 22.08.2011, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
19.10.2011 kuni 02.02.2012, asutaja E S, alates 22.08.2011 kuni 03.04.2012 osanik E S, alates
03.04.2012 kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 22.08.2011 kuni 18.11.2011 xxxx E S,
alates 18.11.2011 kuni käesoleva ajani xxxx J M, alates 22.08.2011 kuni 03.04.2012 juriidiline
aadress Xxxx, alates 03.04.2012 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx)
OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 05.01.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
01.03.2011. kuni 09.05.2011, alates 12.06.1998 kuni 19.10.2011 osanik E S, alates 19.10.2011
kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 27.11.1997 kuni 01.02.2011 xxxx E S, alates
01.02.2011 kuni käesoleva ajani xxxx J M, alates 29.04.1999 kuni käesoleva ajani juriidiline
aadress Xxxx).
Kuritegeliku ühenduse kontrolli all olid järgmised Läti variettevõtted:
SIA Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 16.11.2010, alates 14.12.2010 xxxx J M (Eesti kodanik),
juriidiline aadress: xxx)
SIA Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 18.03.2010, alate14.12.2010 xxxx O K (Eestis elav
kodakondsuseta isik), juriidiline aadress xxxx)
SIA Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 28.03.2011, xxxx T B (Leedu kodanik), prokurist J M,
juriidiline aadress xxxx).
Kuritegeliku ühenduse kontrolli all oli järgmine Bulgaaria variettevõte:
Xxxx (reg.kood xxxx), osanik ja juhataja J M /Eesti kodanik/, juriidiline aadress xxxx).
Nimetatud ettevõtteid kasutati maksupettusskeemides, mis pandi toime Eestis ja Lätis, ning
nende ainukeseks eesmärgiks oli pakkuda erinevatele tegutsevatele äriühingutele Eestis ja Lätis
fiktiivseid arveid maksukohustuse vähendamiseks ja/või tagastusnõude tekitamiseks ning läbi
selle tegevuse kuritegelikku tulu teenimiseks. Nimetatud konkreetsete isikutevaheliste
ülesannete jaotusega grupis oli rollide jaotus alljärgnev: J M organiseeris ülalloetletud
variettevõtete soetamist ning omades täielikku kontrolli nende fiktiivse tegevuse üle, juhtis ja
andis korraldusi O Kile, samuti isiklikult või O Ki kaudu E Sile. Samuti J M, olles variettevõtte
OÜ Xxxx xxxx, esindas nimetatud osaühingut, koostas ja allkirjastas selle nimel dokumente,
sõlmis raamatupidamisfirmaga OÜ Xxxx lepingu raamatupidamisteenuste ostmise kohta, mille
alusel raamatupidaja I A koostas ning esitas OÜ Xxxx nimel maksudeklaratsioone. J M sõlmis
raamatupidamisfirmaga SIA Xxxx lepingud raamatupidamisteenuste osutamise kohta
variettevõtetele SIA Xxxx ja SIA Xxxx. Koostas dokumente, sealhulgas müügiarveid SIA
Xxxx, SIA Xxxx, SIA Xxxx ja Xxxx nimel ning esitas raamatupidaja S Z`le SIA Xxxx, SIA
Xxxx, SIA Xxxx dokumente, mille alusel viimane koostas ja esitas maksudeklaratsioone.
Samuti J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas varifirmade
pangakontodele laekunud summade liikumist, st laekunud summade edasikandmist. Muu
hulgas kandis ta raha AS-le Xxxx, seejärel võttis välja sularahana. Selleks, et raskendada tõe
väljaselgitamist, J M kasutas maksupettuse skeemis OÜ Xxxx pangakontot, mille kasutamiseks
oli koostatud OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx vahel pangakonto rendilepingud.
Erinevatelt ettevõtetelt laekunud raha segunes OÜ Xxxx pangakontol, seejärel osa rahast läks
arvete tasumiseks, osa kanti AS Xxxx pangakontole, kust võeti sularahana välja. Samal
eesmärgil J M kasutas maksupettuse skeemis maksudeoptimeerimist, mille tulemusel
variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivse tegevuse tulemusena tekkinud
maksukohustus vähendati omakorda OÜ Xxxx fiktiivsete soetusarvetega. Selliselt lasus
maksukoormus variettevõttel OÜ Xxxx, kes küll deklareeris tasumisele kuuluvat käibemaksu,
kuid ei tasunud seda. Selle tulemusel OÜ-l Xxxx tekkis maksuvõlg 867 284,40 eurot. Kokku
on OÜ Xxxx teadaolevaid kohustusi summas 6 016 336,50 eurot ning Harju Maakohtu
10.01.2012 määrusega kuulutati välja OÜ Xxxx pankrott. Analoogselt Lätis, lasus
maksukoormus 2011-2012.a erinevatel perioodidel variettevõtetel SIA Xxxx ja SIA Xxxx,
millised ettevõtted deklareerisid tasumisele kuuluvat käibemaksu, kuid ei tasunud seda. Selle
tulemusel on maksuvõlad ettevõtetel SIA Xxxx 865 296,56 LT ja SIA Xxxx 2 354 337,10 LT,
lisaks sellele deklareeris SIA Xxxx enammakstud käibemaksu 163 699,38 LT. Samuti J M jagas
kuritegelikul teel saadud tulu. O K, olles variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja SIA
Xxxx xxxx, omas ülevaadet ettevõtete fiktiivse tegevuse üle, esindas nimetatud äriühinguid
Maksu-ja Tolliametis ning teistes asutustes, allkirjastas loetletud ettevõtete nimel dokumente,
kaasaarvatud müügiarveid. Samuti O K teostas variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivset
tegevust, millede juhatuste liige oli E S, allkirjastas arveid nende ettevõtete nimel. Vastavalt J
Milt saadud korraldustele O K andis E S`ile juhiseid ettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx,
OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidamisarvestuse kohta, kaasaarvatud maksudeklaratsioonide
koostamise ja esitamise kohta. Samuti sõlmis lepingu raamatupidamisfirmaga SIA Xxxx
variettevõtte SIA Xxxx raamatupidamisarvestuse pidamise kohta. Peale selle O K, omades
juurdepääsu variettevõtete pangakontodele, J Mi korraldusel, tegi rahaülekandeid variettevõtete
OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja SIA Xxxx nimel, samuti
tegeles raha väljaviimisega nende pangakontodelt. OÜ Xxxx pangakontolt raha väljaviimiseks
kanti see O Ki isiklikule kontole, kust ta selle sularahana välja võttis. Samuti, kandis ta OÜ
Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx pangakontodelt rahasummad üle AS-le Xxxx, kust ta selle
sularahana välja võttis. Samuti O K lasi valmistada oma allkirja pitsati ning andis selle
kasutamiseks J Mile. E S, olles OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx, loovutas enda poolt
soetatud ettevõtted J Mi ja O Kile. Samuti E S, olles raamatupidamisfirma OÜ Xxxx omanik ja
xxxx, sõlmis lepingud raamatupidamisteenuste osutamise kohta variettevõtetele OÜ Xxxx, OÜ
Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx, ning olles ettevõtte OÜ Xxxx omanik ja xxxx, sõlmis lepingud
raamatupidamisteenuste osutamise kohta variettevõtetele OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx. Sõlmitud
lepingute alusel OÜ Xxxx raamatupidaja O F pidas ettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx
raamatupidamist, koostas fiktiivseid müügiarveid ning esitas maksudeklaratsioone.
Raamatupidaja S S, kokkuleppel E S`iga, pidas ettevõtte OÜ Xxxx raamatupidamist ja koostas
fiktiivseid müügiarveid. Variettevõtetele OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegi
raamatupidamist isiklikult E S, samuti ta esitas maksudeklaratsioone nii ülalmainitud ettevõtete
nimel, kui ka OÜ Xxxx nimel. Peale seda E S võttis AS-st Xxxx välja sularaha, mis oli OÜ
Xxxx pangakontodelt ülekantud AS-le Xxxx pangakontole. Samuti E S hoidis oma kontoris
aadressil: Xxxx kuritegeliku ühenduse raha.
Seega E S pani toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kolmest või
enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse
kuulumises, mille tegevus oli suunatud maksukuritegude, so KarS § 3891 ja KarS § 3892
järgi sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele.
Samuti süüdistatakse E Si selles, et tema koos J Mi, O Kiga ja D Riga aitas vaimselt, aineliselt
ja füüsiliselt kaasa OÜ-le Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane 01.11.1997.a KMKR
nr xxxx, juriidiline aadress Xxxx) ja OÜ Xxxx xxxxle ning tegevjuhile I Pile ajavahemikul
21.02.2011-17.07.2012 käibedeklaratsioonides ja ajavahemikul 09.02.2011 kuni 04.05.2011;
04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni 10.08.2012 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku
kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides valeandmete esitamisele.
Selleks, I P koos J Miga leppisid eelnevalt kokku näilike tehingute sõlmimises, mille kohaselt
OÜ Xxxx soetab toidukauba - kondenspiima, kala-, lihakonservide ja kalamarja 20%-lise
käibemaksu määraga variettevõttelt. Variettevõtted soetavad toidukauba omakorda 0 %-lise
maksumääraga Läti, Leedu, Prantsusmaa ja Saksamaa ettevõtetelt. Sellise näiliku
tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx soetab kauba 20 %-lise käibemaksumääraga, mitte otse
teistes EL riikides asuvatelt ettevõtetelt 0 %-lise käibemaksumääraga tekkis OÜ-l Xxxx
variettevõtete fiktiivsete arvete alusel õigus alusetult vähendada tasumisele kuuluvat
käibemaksu, suurendada tagastamisele kuuluvat enammakstud käibemaksu ja tekitada alusetu
tagastusnõue. Lisaks lepiti kokku, et selleks J M kindlustab variettevõtte, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx,
OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete, so tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise ja
esitamise kondenspiima, kala-, lihakonservide ja kalamarja müügi kohta. Seega kasutati
järgnevatel ajavahemikel J Mi poolt organiseeritud variettevõtteid:
ajavahemikul
01.01.2011
kuni
20.01.2011.a
OÜ
Xxxx
(reg.kood
xxxx,
käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 30.03.2010 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx
J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress Xxxx)
ajavahemikul
01.01.2011
kuni
27.04.2011.a
OÜ
Xxxx
(reg.kood
xxxx,
käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 16.02.2005 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx
O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx)
ajavahemikul
01.05.2011
kuni
27.10.2011.a
OÜ
Xxxx
(reg.kood
xxxx,
käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.07.1994 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx
O K alates 28.04.2011, juriidiline aadress Xxxx)
ajavahemikul 01.11.2011 kuni 29.02. 2012.a (kaasarvestatud) OÜ Xxxx (reg.kood xxxx,
käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 18.10.2011 registreerimisnumbriga xxxx,
asutaja E S, alates 25.08.2011 kuni 02.04.2012 osanik E S, alates 02.04.2012 kuni käesoleva
ajani osanik O K, alates 25.08.2011 kuni 26.03.2012 xxxx E S, alates 26.03.2012 kuni
09.07.2012 xxxx O K ja J M, alates 09.07.2012 kuni käesoleva ajani xxxx A K, juriidiline
aadress Xxxx, lao asukoht: Xxxx, alates 26.03.2012 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress
Xxxx)
Rahaülekannete ning raha väljavõtmise jaoks kasutati ka OÜ-d Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud
05.01.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.03.2011. kuni 09.05.2011 nr
xxxx, alates 12.06.1998 kuni 19.10.2011 osanik E S, alates 19.10.2011 kuni käesoleva ajani
osanik O K, alates 27.11.1997 kuni 01.02.2011 xxxx E S, alates 01.02.2011 kuni käesoleva
ajani xxxx J M, alates 29.04.1999 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx).
Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija
OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku
kontrolli varifirmade tegevuse üle. Samuti omas J M täielikku kontrolli OÜ Xxxx ning OÜ
Xxxx üle. Nimelt asutas E S J Mi ja O Ki palvel OÜ Xxxx, mille ta koheselt loovutas nendele
kasutamiseks. J.Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx
ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis ta oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks. Peale
selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid, samuti
andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile varifirmade pangakontodele laekunud summade
liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmiseks ning sularahas väljavõtmiseks.
E S, omades raamatupidamisfirmasid OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi
O Ki, sõlmis OÜ Xxxx nimelt ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ning OÜ Xxxx nimelt
ettevõttega OÜ Xxxx lepingud raamatupidamisteenuste osutamiseks, misjärel korraldas ta
nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks OÜ Xxxx
ja OÜ Xxxx raamatupidajat O Ft ja OÜ Xxxx raamatupidajat S St. Sealhulgas koostasid
raamatupidajad E Si kontrolli all fiktiivsed kauba müügiarved OÜ-le Xxxx OÜ-de Xxxx, OÜ
Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt OÜ Xxxx töötaja M K saadetud andmete alusel. Samuti E S, olles
ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni 19.10.2011, võimaldas J. Mil ja O. Kil
kasutada nimetatud firma arveldusarvet andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx
maksupettuse skeemis. Variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx poolt OÜ
Xxxx pangakontole kantud raha segati ja võeti sularahas välja. Nimelt, OÜ Xxxx poolt
varifirmade OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx pangakontodele arvete alusel
ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxxi või läbi O
Ki pangakonto. Samuti kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale
segunemist läbi AS Xxxx ja/või O Ki pangakonto sularahana välja võeti. Välja võetud sularaha
tagastati I Pile. Tegelikkuses aga variettevõtted OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ei
olnud kauba müüjad. Faktiliselt OÜ Xxxx soetas ajavahemikul jaanuar 2011 kuni veebruar
2012.a kondenspiima otse Leedu ettevõttelt Xxxx, kalakonservid Läti ettevõttelt SIA Xxxx,
Leedu ettevõttelt Xxxx ja Poola ettevõttelt Xxxx, lihakonservid Prantsuse ettevõttelt Xxxx ja
Läti ettevõttelt SIA Xxxx ning kalamarja Saksamaa ettevõttelt Xxxx. Selleks tellis kauba ja
transpordi OÜ Xxxx töötaja D R varifirmade nimelt olles teadlik, et varifirmad ei ole kauba
tegelikud ostjad ühendusesiseselt. Seega oli varifirmadest äriühingute OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ
Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse eesmärgiks võimaldada OÜ-le Xxxx ebaseaduslikult omandada
sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaks) mahaarvamise õigust
vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada
tagastamisele kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid. Selliselt kajastas OÜ Xxxx xxxx
I P maksuperioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 OÜ Xxxx raamatupidamisarvestuses OÜ
Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivseid arveid kogusummas 1 762 622,29 eurot.
Nii kajastas OÜ Xxxx juhataja I P J Mi, O Ki, E Si ja D Ri kaasabil OÜ Xxxx nimelt
käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real
tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega
01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31 lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna
äriühingu nimelt Maksu-ja Tolliametile e-maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides
kajastati alusetult soetamist äriühingutelt OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx – kaupade
näol, millised tegelikkuses ei pärinenud nimetatud riiulifirmadelt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu
vahetult ühendusesisestelt hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le
rakendada pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada
sellelt nii tasumisele kuuluv käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka
sisendkäibemaks ja deklareerida see KMD 5. real. Nimelt:
01.2011 deklaratsioon esitatud 21.02.2011 – käive summas 80 490,93 EUR, käibemaksu
summa sellest 16 098,19 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR,
sisendkäibemaks 40 406,39 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 80 EUR. Enammakstud
käibemaks 24 308,20 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 166 450,41 EUR, käibemaks sellest
33 290,08 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR, sisendkäibemaks 18
835,45 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 86 039,48 EUR ning tasumisele kuuluv
käibemaks 14 454,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 38 762,84 EUR;
02.2011 deklaratsioon esitatud 21.03.2011 – käive summas 84 383,93 EUR, käibemaksu
summas sellest 16 876,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR,
sisendkäibemaks 42 843,80 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 120 EUR.
Enammakstud käibemaks 25 967,01 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 300 345,65 EUR,
käibemaks sellest 60 069,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR,
sisendkäibemaks 44 846,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 216 081,72 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 15 222,72 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 41 189,73 EUR;
03.2011 deklaratsioon esitatid 20.04.2011 – käive summas 157 064 EUR, käibemaksu summas
sellest 31 412,80 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR,
sisendkäibemaks 18 677,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 50 EUR. Tasumisele
kuuluv käibemaks 12 735,36 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 269 432,76 EUR,
käibemaks sellest 53 886,55 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR,
sisendkäibemaks 23 560,92 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 418,76 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 30 325,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 17 590,27 EUR;
04.2011 deklaratsioon esitatud 20.05.2011 – käive summas 114 436,98 EUR, käibemaksu
summas sellest 22 887,40 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR,
sisendkäibemaks 35 383,64 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud
käibemaks 12 496,24 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 236 866,26 EUR, käibemaks sellest
47 373,25 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR, sisendkäibemaks 25
616,29 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 429,28 EUR ning tasumisele kuuluv
käibemaks 21 756,96 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 34 253,21 EUR;
05.2011 deklaratsioon esitatud 20.06.2011 – käive summas 112 779,65 EUR, käibemaksu
summas sellest 22 555,93 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR,
sisendkäibemaks 31 568,85 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 36 811,80 EUR.
Enammakstud käibemaks 9 012,92 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 136 852,95 EUR,
käibemaks sellest 27 370,59 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR,
sisendkäibemaks 15 756,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 60 885,10 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 11 613,75 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 20 626,67 EUR;
06.2011 deklaratsioon esitatud 20.07.2011 (deklaratsioon on tühistatud 19.08.2011) – käive
summas 70 790,66 EUR, käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav
käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 7 572,17 EUR ja ühendusesisene soetamine
summas 70 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 6 585,96 EUR. Tegelikkuses oli käive summas
143 386,94 EUR, käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas
4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72
666,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud
käibemaksu summas 7 263,16 EUR;
06.2011 deklaratsioon esitatud 19.08.2011 (parandus) – käive summas 70 790,66 EUR,
käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28
EUR, sisendkäibemaks 8 608,97 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 70 EUR.
Tasumisele kuuluv käibemaks 5 549,16 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 143 386,94 EUR,
käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR,
sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72 666,28 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 8 299,96 EUR;
07.2011 deklaratsioon esitatud 20.08.2011 – käive summas 93 731,55 EUR, käibemaksu
summas sellest 18 746,31 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR,
sisendkäibemaks 8 462,89 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 180 EUR. Tasumisele
kuuluv käibemaks 10 283,42 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 108 020,09 EUR,
käibemaks sellest 21 604, 02 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR,
sisendkäibemaks 3 282,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 14 468,54 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 18 321,55 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 8 038,13 EUR;
08.2011 deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 96 360,66 EUR, käibemaksu
summas sellest 19 272,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR,
sisendkäibemaks 31 980,12 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 145 EUR.
Enammakstud käibemaks 12 707,99 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 218 226,83 EUR,
käibemaks sellest 43 645,37 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR,
sisendkäibemaks 25 007 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 011,17 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 18 638,37 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 31 346,35 EUR;
09.2011 deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 12 603,96 EUR, käibemaksu
summas sellest 2 520,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR,
sisendkäibemaks 11 294,49 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud
käibemaks 8 773,70 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 43 014,84 EUR, käibemaks sellest
8 602,97 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR, sisendkäibemaks 10
165,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 30 410,88 EUR ning enammakstud
käibemaks 1 562,47 EUR Seega suurendati alusetult enammakstud käibemaksu summas 7
211,23 EUR;
10.2011 deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (deklaratsioon on tühistatud 22.11.2011) – käive
summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga
maksustatav käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 32 439,71 EUR ja ühendusesisene
soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR. Tegelikkuses oli
käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav
käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine
summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult
mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75.EUR;
10.2011 deklaratsioon esitatud 22.11.2011 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud
28.12.2011) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0%
määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 32 439, 71 EUR ja
ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR.
Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0%
määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja
ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66
EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75 EUR;
10.2011 deklaratsioon esitatud 28.12.2011 (parandus) – käive summas 116 993,10 EUR,
käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87
EUR, sisendkäibemaks 35 759,71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR.
Enammakstud käibemaks 12 361,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR,
käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR,
sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas
13 224,75 EUR;
11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 110 505 EUR, käibemaksu summas
sellest 22 101 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks
41 179,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 220 EUR. Enammakstud käibemaks 19
078,47 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 222 854,82 EUR, käibemaks sellest 44 570,96
EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks 37 468,86
EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 569,82 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks
7 102,10 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 26 180,57 EUR;
12.2011 deklaratsioon esitatud 20.01.2012 - käive summas 160 396,91 EUR, käibemaksu
summas sellest 32 079,38 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR,
sisendkäibemaks 33 642,16 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 150 EUR.
Enammakstud käibemaks 1 562,78 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 290 524,07 EUR,
käibemaks sellest 58 104,81 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR,
sisendkäibemaks 41 604,65 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 130 277,16 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 16 500,16 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 18 062,94 EUR;
01.2012 deklaratsioon esitatud 19.02.2012 – käive summas 106 584,51 EUR, käibemaksu
summas sellest 21 316,90 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR,
sisendkäibemaks 21 316,90 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 694,15 EUR.
Enammakstud käibemaks 20 598,28 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 233 355,03 EUR,
käibemaks sellest 46 671,01 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR,
sisendkäibemaks 40 949,77 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 127 464,67 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 5 721,24 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas
26 319,51 EUR;
02.2012 deklaratsioon esitatud 19.03.2012 (deklaratsioon on tühistatud 20.06.2012) – käive
summas 0 EUR, käibemaksu summas sellest 0 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0
EUR, sisendkäibemaks 0 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud
käibemaks 0 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 0 EUR. Tegelikkuses oli käive summas
103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas
0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR
ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 7 915,95 EUR;
02.2012 deklaratsioon esitatud 20.06.2012 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud
17.07.2012) - käive summas 84 816,58 EUR, käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0%
määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja
ühendusesisene soetamine summas 110 EUR. Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR.
Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0%
määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja
ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95
EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 10 762,04 EUR;
02.2012 deklaratsioon esitatud 17.07.2012 (parandus) – käive summas 84 816,58 EUR,
käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29
EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 110 EUR.
Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR,
käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29 EUR,
sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas
10 762,04 EUR;
Sel viisil esitati ajavahemikul 21.02.2011 – 17.07.2012 OÜ Xxxx nimelt maksustamisperioodil
jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 e-maksuameti kaudu käibemaksudeklaratsioonides
valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeris sisendkäibemaksu 401 532,52 EUR, millest 301
868,20 EUR rohkem, kui on seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendas tasumisele
kuuluvate käibemaksu 153 717,90 EUR ning tekitas (140 939,07 EUR) ja suurendas (7 211,23
EUR) enammakstud käibemaksu summas 148 150,30 EUR, millisest summast 143 008,51 EUR
tasaarveldati. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja
sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes sellega alates 01.05.2004.a.
kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega)
nõudeid;
- § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma
maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse
maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma
käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,
säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele
vastavaid arveid.
- § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;
- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma
maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud
käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud
§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud
maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama
maksustamisperioodi sisendkäibemaks;
- § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt
maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;
- § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või
teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.
- § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa
käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.
Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel
arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel
varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.
Samuti, E S koos O Ki, J Mi ja D Riga aitas kaasa OÜ-le Xxxx ja OÜ Xxxx xxxxle I Pile
ajavahemikul 09.02.2011 kuni 04.05.2011; 04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni
10.08.2012 valeandmete esitamisele osaühingu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku
kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksuperioodide jaanuar
2011 kuni aprill 2011, juuni 2011 kuni veebruar 2012, aprill 2012 kuni juuli 2012.a. kohta jättes
arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt.
Deklaratsioonid esitati läbi e-maksuameti kasutades selleks vahendina OÜ Xxxx
raamatupidamisega tegelevat isikut I A´t Nimelt OÜ Xxxx arvelduskontolt OÜ Xxxx AS Xxxx
arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole
xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx ja OÜ
Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx teostatud ülekanded/väljamaksed ei ole täielikult seotud
OÜ Xxxx majandustegevusega ja seega ei ole need täielikult käsitletavad ettevõtlusega seotud
kuludena, kuna OÜ Xxxx ei soetanud kaupu tegelikult OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx vaid EL
Ühendusse kuuluvates riikides asuvatest ettevõtetest oste. OÜ Xxxx tegi AS Xxxx
arvelduskontolt xxxx OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx majandustegevusega mitteseotud
väljamakseid. Eelnimetatud väljamaksete ja kauba tegeliku soetushinna vahe kuulub
maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu tulumaksuseaduse (kehtib
alates 01.01.2000.a) § 51 lg 2 p 3 tähenduses ja seega jäeti deklareerimata ja tasumata
tulumaksu:
09.02.2011 esitatud 2011.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 27 051,81 EUR (101 766,35 X 21/79)
07.03.2011 esitatud 2011.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 188,11 EUR (34 564,81 X 21/79)
05.04.2011 esitatud 2011.a märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 487,95 EUR (35 692,78 X 21/79)
04.05.2011 esitatud 2011.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 28 443,35 EUR (107 001,19 X 21/79)
04.07.2011 esitatud 2011.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 3 194,70 EUR (12 018,15 X 21/79)
05.08.2011 esitatud 2011.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 357,42 EUR ( 38 963,61 X 21/79)
02.09.2011 esitatud 2011.a augustikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 461,31 EUR (16 783,04 X 21/79)
02.10.2011 esitatud 2011.a septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 12 774,01 EUR (48 054,60 X 21/79)
10.11.2011 esitatud 2011.a oktoobrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 763,87 EUR (40 492,67 X 21/79)
07.12.2011 esitatud 2011.a novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 916,08 EUR (7 208,12 X 21/79)
10.01.2012 esitatud 2011.a detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 348,93 EUR 16 360,28 X 21/79)
07.02.2012 esitatud 2012.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 007,38 EUR (26 361,08 X 21/79)
07.03.2012 esitatud 2012.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 387,34 EUR (16 504,74 X 21/79)
04.05.2012 esitatud 2012.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 435,28 EUR (27 970,81X 21/79)
11.06.2012 esitatud 2012.a maikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 317,00 EUR (27 525,84 X 21/79)
10.07.2012 esitatud 2012.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 181,49 EUR (4 444,64 X 21/79)
10.08.2012 esitatud 2012.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 525,18 EUR (1 975,69 X 21/79)
kokku summas 149 841,21- EUR, kuna TMS § 4 lg 1-1 p 1 kohaselt tulumaksu määr 21%,
residendist juriidilise isiku poolt ettevõtlusega mitteseotud kulude puhul jagatakse maksustav
summa enne maksumääraga korrutamist 0,79. Samuti TMS § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja
kohustatud kandma TMS § 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu-ja Tolliameti
pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Süüteo
toimepanemise ajal oli E S tegevus kvalifitseeritav KarS § 389¹ lg 1, 3 - § 22 lg 3 ja § 3892 lg
1, 3 - § 22 lg 3 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt.
Seega E S, aitas I Pile ja OÜ-le Xxxx kaasa valeandmete esitamisele OÜ Xxxx
käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse
ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksukohustuse vähendamise ning
tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata
käibemaksuna 153 717,90 EUR, tulumaksuna 149 841,21 EUR ning mille tulemusel
tekitati (140 939,07 EUR) ja suurendati (7 211,23 EUR) alusetu käibemaksu tagastusnõue
summas kokku 148 150,30 EUR, ning pani seega toime KarS § 389¹ lg 1, 3 - § 22 lg 3 ja §
3892 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 389¹ lg 2, 3 § 22 lg 3 (RT I,
23.12.2014, 16) järgi. KarS § 121 lg 3 kohaselt on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab
400 000 eurot
Samuti süüdistatakse E Si selles, et tema koos O K´iga aitas vaimselt, aineliselt ja füüsiliselt
kaasa OÜ-le OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane alates 01.07.1998 KMKR nr
xxxx, juriidiline aadress Xxxx) ja OÜ Xxxx xxxxle N Mile ning tegelik juhile J Mile
ajavahemikul 20.09.2011 - 13.01.2012 maksustamisperioodi august-november 2011.a kohta
käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele. Selleks, J M omades eelnevaid sidemeid ja
kontakte Läti metallitootjaga Xxxx SIA (xxxx A P) leppis N Miga kokku näilike tehingute
ahelas, mille kohaselt OÜ Xxxx soetab toormetalli – silikoonimetalli ja alumiiniumkangid
20%-lise käibemaksu määraga variettevõttelt OÜ Xxxx. OÜ Xxxx soetab toormetalli samuti 20
%-lise käibemaksumääraga teiselt variettevõttelt OÜ-lt Xxxx, milline omakorda soetab
toormetalli 0 %-lise maksumääraga Läti ettevõtetelt SIA-lt Xxxx, SIA-lt Xxxx, millised
ettevõtted on SIA Xxxx toodete vahendajad ja SIA-lt Xxxx (direktor T P, kes on A P abikaasa).
Samuti lepiti kokku, et peale kauba jõudmist OÜ-sse Xxxx müüakse toormetall 0 %-lise
käibemaksumääraga Euroopa Liidu riikides asuvatele ettevõtetele. Sellise näiliku
tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx ühelt poolt soetab kauba 20 %-lise
käibemaksumääraga ja teiselt poolt müüb sama kauba Euroopasse 0%-lise käibemaksumääraga
tekkis OÜ-l Xxxxs variettevõtte OÜ Xxxx fiktiivsete arvete alusel õigus alusetult riigilt tagasi
küsida kauba soetamise tasutud käibemaksusummad.
Samuti lepiti kokku, et J M kindlustab variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete,
so tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise ja esitamise alumiiniumkangide ja
silikoonmetalli müügi kohta. Selliselt kasutati kõnealuses maksupettuse skeemis J Mi poolt
organiseeritud variettevõtteid:
OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 15.10.2003, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
16.02.2005 kuni 1.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx)
OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 29.12.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates
01.07.1994 kuni 15.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 28.04.2011 kuni 27.06.2012, juriidiline
aadress Xxxx.)
Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija
OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku
kontrolli varifirmade tegevuse üle. J. Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete
OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks.
Peale selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid,
samuti andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile teostada varifirmade pangakontodele laekunud
summade liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmist ning sularahas väljavõtmiseks. E
S, omades raamatupidamisfirmat OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi O Ki, sõlmis
lepingud ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidamisteenuste osutamise kohta,
korraldas nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks
raamatupidaja O Ft. Samuti E S, olles ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni
19.10.2011, võimaldas J. Mil ja O. Kil kasutada nimetatud firma arveldusarvet ning edaspidi
vormistas selle ettevõtte xxxxks J Mi, andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx
maksupettuse skeemis. Nimelt, OÜ Xxxx poolt varifirma OÜ Xxxx kontole arvete alusel
ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxx. Samuti
kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale segunemist läbi AS Xxxx
sularahana O Ki, J Mi ja E Si poolt välja võeti. Tegelikkuses ei olnud variettevõtted OÜ Xxxx
ja OÜ Xxxx kauba müüjad. Faktiliselt soetas OÜ Xxxx ajavahemikus august-oktoober 2011.a
alumiiniumkangid otse SIA Xxxx kauba vahendusfirmadelt SIA-lt Xxxx ja SIA-lt Xxxx ning
silikoonmetalli SIA-lt Xxxx. SIA Xxxx tegeles Lätis alumiiniumkangide tootmisega ning ta
olid olemas oma toodete turustamiseks kliendid Euroopas. Kuid selleks, et OÜ-l Xxxxs tekiks
võimalus riigilt käibemaksu tagasi küsida leppis J M eelnevalt kokku SIA Xxxx xxxxga A Pga
toormetalli ostu osas Eesti ettevõtte OÜ Xxxx jaoks läbi variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx
ning kauba edasi müügi osas SIA Xxxx klientidele Euroopas. Kauba edasi müümiseks EL
ettevõtetele Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx leppis N M nimetatud ettevõtete
esindajatega kokku kauba hinna ja tarne ajad ning koostas OÜ Xxxx nimelt müügiarved 0 %-
lise käibemaksumääraga. Samuti tegi ta J Mi poolt organiseeritud OÜ Xxxx fiktiivsete arvete
alusel ülekanded OÜ Xxxx AS Xxxx kontolt nr xxxx ja AS Xxxx kontolt nr xxxx OÜ Xxxx
AS Xxxx kontole nr xxxx Selliselt variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse tegelik
eesmärk oli anda võimalus äriühingul OÜ Xxxx ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu
(kaupade/teenuste
soetamisel
tasutud
käibemaks)
mahaarvamise
õigust
vastavalt
käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada tagastamisele
kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid ning luua alusetult tagastamisnõudeid. OÜ
Xxxx raamatupidamises kajastasid N M ja J M maksustamisperioodil august-november 2011.a
OÜ Xxxx fiktiivseid arveid kogusummas 1 640 476,8 eurot (sh käibemaks 281 995,73 eurot).
Nii kajastasid OÜ Xxxx xxxx N M ja tegelik juht J Mi, O Ki ja E Si kaasabil OÜ Xxxx nimelt
käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real
tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega
01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31 lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna
äriühingu nimelt Maksu-ja Tolliametile e-maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides
kajastati alusetult soetamist äriühingult OÜ Xxxx – kaupade näol, millised tegelikkuses ei
pärinenud nimetatud riiulifirmalt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu vahetult ühendusesisestelt
hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le rakendada
pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada sellelt nii
tasumisele kuuluv käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka sisendkäibemaks ja
deklareerida see KMD 5. real. Nimelt:
08.2011.a deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 1 856,67 eurot,
käibemaksusumma sellest 371,33 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 419 562 EUR,
sisendkäibemaks 81 295,10 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 1 000 EUR.
Enammakstud käibemaks 80 923,77 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 397 484 eurot,
käibemaks sellest 79 496,8 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 419 562 EUR,
sisendkäibemaks 80 227,10 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 398 484 EUR ning
enammakstud käibemaks 358,97 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 80
564,80 eurot;
09.2011.a deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 11 463,33 eurot,
käibemaksusumma sellest 2 292,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 406 063 EUR,
sisendkäibemaks 79 463,49 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 11 250 EUR
Enammakstud käibemaks 77 170,82 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 392 455,33 eurot,
käibemaks sellest 78 491,07 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 406 063 EUR,
sisendkäibemaks 78 599,49 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 392 242 EUR ning
enammakstud käibemaks 108,42 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 77
062,40 eurot;
10.2011.a deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (tühistatud 13.01.2012) – käive summas 66 163,33
eurot, käibemaksu summa sellest 13 232,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614
553 EUR, sisendkäibemaks 119 350,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 15 250
EUR. Enammakstud käibemaks 106 118,26 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 654 971,33
eurot, käibemaks sellest 130 994,27 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR,
sisendkäibemaks 118 006,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 587 458 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 12 987,34 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 119 105,60 eurot;
10.2011.a deklaratsioon esitatud 13.01.2012 – käive summas 82 763,33 eurot,
käibemaksusumma sellest 16 552,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553
EUR, sisendkäibemaks 119 350,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 15 250 EUR.
Enammakstud käibemaks 102 798,26 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 654 971,33 eurot,
käibemaks sellest 130 994,27 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR,
sisendkäibemaks 118 006,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 587 458 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 12 987,34 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 115 785,60 eurot;
11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 20.12.2011) – käive summas 113 357,90
eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168
760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR.
Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot,
käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,
sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning
enammakstud käibemaks 185,70 eurot Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8
582,93 eurot;
11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 09.01.2012) – käive summas 113 357,90
eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168
760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR.
Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot,
käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,
sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning
enammakstud käibemaks 185,70 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8
582,93 eurot;
11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 113 357,90 eurot, käibemaksu
summas sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR,
sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud
käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot, käibemaks sellest
22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 22
857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR .ning enammakstud
käibemaks 185,70 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 582,93 eurot;
Sel viisil esitasid OÜ Xxxx xxxx N M ja tegelik juht J M maksustamisperioodil august-
november 2011.a e-maksuameti kaudu OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides valeandmeid ja
nimelt, real 5 deklareeriti sisendkäibemaksu 311 549,72 eurot, millest 281 995,73 eurot rohkem
kui seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 12
987,34 eurot võrra ning tekitati (102 798,26 eurot) ja suurendati (166 210,13 eurot)
enammakstud käibemaksu summas 269 008,39 eurot.
Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid
seaduses sätestatud korras, rikkudes sellega alates 01.05.2004.a kehtiva Käibemaksuseaduse
(RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid:
- § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma
maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse
maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma
käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,
säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele
vastavaid arveid;
- § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;
- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma
maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud
käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud
§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud
maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama
maksustamisperioodi sisendkäibemaks;
- § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt
maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;
- § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või
teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohaselt arve alusel.
- § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa
käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.
Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel
arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel
varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.
13.01.2012 esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu tagastustaotluse summas 8 000 eurot, mis
tagastati 03.02.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole xxxx. 17.04.2012
esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu tagastustaotluse summas 79 000 eurot, mis tagastati
17.04.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole xxxx. Ülejäänud summast 2
333,43 eurot (768,63 + 1564,80) tasaarveldati ning 179 860,66 eurot (77062,40+102798,26)
tagastamine peatati maksuhalduri poolt. Süüteo toimepanemise ajal oli E S tegevus
kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt.
Seega E S, aitas J Mile, N Mile ja OÜ-le Xxxx kaasa esitada OÜ Xxxx
käibedeklaratsioonides
teadvalt
valeandmeid
maksukohustuse
vähendamise
ja
tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata
kokku 281 996 EUR, millega pani toime KarS § 3892 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava
kuriteo.
Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 389¹ lg 1, 3 § 22 lg 3 (RT I,
23.12.2014, 16) järgi.
Samuti süüdistatakse E Si selles, et tema koos O Kiga aitas vaimselt, aineliselt ja füüsiliselt
kaasa OÜ-le Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane alates 19.10.2011 kuni
01.02.2012.a KMKR nr xxxx, juriidiline aadress Xxxx) ja OÜ Xxxx xxxxle J Mile 20.03.2012.a
novembrikuu 2011.a käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisele. OÜ Xxxx 2011.a.
novembrikuu käibedeklaratsioon oli eelnevalt esitatud 09.01.2012 – käive summas 123 200
eurot, käibemaksusumma sellest 24 640 eurot ja sisendkäibemaks 0 eurot. Tasumisele kuuluv
käibemaks 24 640 eurot. Hiljem, J M, O K ja E S leppisid eelnevalt kokku novembrikuu 2011
parandusdeklaratsiooni esitamises. Selleks koostas J M ise või lasi koostada fiktiivsed, so
tegelikkusele mittevastavad arved toormetalli CU katoodi müügi kohta. Selleks kasutati J Mi
poolt organiseeritud variettevõtet OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 25.11.2009;
käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 30.03.2010 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx
J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress Xxxx, Harju Maakohtu 10.01.2012 kohtumäärusega
OÜ Xxxx on välja kuulutatud pankroti) ning koostati OÜ Xxxx fiktiivsed toormetalli - CU
katoodi müügiarved OÜ-le Xxxx, millised O K edastas E S´ile OÜ Xxxx raamatupidamises
kajastamiseks ning parandusdeklaratsiooni esitamiseks. Tegelikkuses toormetalli tehinguid ei
toimunud, kaupu ei liikunud ning kauba eest ei tasutud. Variettevõtte OÜ Xxxx tegevuse tegelik
eesmärk oli anda võimalus äriühingul OÜ Xxxx ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu
(kaupade/teenuste
soetamisel
tasutud
käibemaks)
mahaarvamise
õigus
vastavalt
käibemaksuseaduse § 29 lg 3 ja seeläbi tekitada alusetu tagastusnõue. Sellisel viisil kajastas J
M OÜ Xxxx maksustamisperioodil november 2011.a oma raamatupidamises OÜ Xxxx
fiktiivseid toormetalli arveid kogusummas 331 800 eurot (sh käibemaks 55 300 eurot). Samuti
kajastas ta OÜ Xxxx raamatupidamises alusetult pöördmaksustatud metallijäätmete soetust
OÜ-lt Xxxx kokku summas 1 378 440 eurot (sh käibemaks 229 740 eurot) ning CU katoodide
müüki OÜ-le Xxxx summas 147 840 eurot (sh käibemaks 24 640 eurot), sest tegelikkuses
nimetatud tehinguid ei toimunud. Selliselt kajastas J M E S ja O Ki kaasabil OÜ Xxxx
käibedeklaratsioonis alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real
tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega
01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 29 lg 1 ja 3 ettenähtud kohustusi, kuna äriühingu
nimelt
Maksu-ja
Tolliametile
e-maksuameti
kaudu
esitatud
käibedeklaratsiooni
parandusdeklaratsioonis kajastati alusetult soetamist äriühingult OÜ Xxxx – kaupade näol,
millised tegelikkuses ei eksisteerinud ning millest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat
käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seadusega sätestatud korras.
Samuti kajastas ta alusetult andmeid KMD real 1, 4, 5 ja 7.1 OÜ-le Xxxx müügi ja OÜ-lt Xxxx
vanametalli soetuse andmete näol. Valeandmeid sisaldav 11.2011.a deklaratsioon on esitatud
20.03.2012 järgmiste andmetega – käive summas 1 271 900 eurot, käibemaksusumma sellest
254 380 eurot ja sisendkäibemaks 285 040 eurot. Enammakstud käibemaks 30 660 eurot.
Tegelikkuses oli käive summas 123 200 eurot, käibemaks sellest 24 640 eurot ja
sisendkäibemaks 0 eurot ning tasumisele kuuluv käibemaks 24 640 eurot. Seega alusetult
mahaarvatud käibemaksu kokku vastavalt 55 300 eurot; Sel viisil esitati OÜ Xxxx nimel
maksustamisperioodil november 2011.a e-maksuameti kaudu käibedeklaratsioonides
valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeriti sisendkäibemaksu 285 040 eurot, millest 55 300 eurot
rohkem kui seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendati tasumisele kuuluvat
käibemaksu 24 640 eurot võrra ning tekitati alusetu käibemaksu enammakse summas 30 660
eurot.
Sellest
tulenevalt
ei
arvutatud
tasumisele
kuuluvat
käibemaksu
ja
sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes sellega alates 01.05.2004.a
kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega)
nõudeid:
- § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma
maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse
maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma
käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,
säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele
vastavaid arveid;
- § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;
- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma
maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud
käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud
§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud
maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama
maksustamisperioodi sisendkäibemaks;
- § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt
maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;
09.04.2012 maksuhaldur alustas kontrolli OÜ Xxxx käibemaksu arvestamise ja deklareerimise
õigust maksuperioodil 2011 novembrikuu ning enammakse tagastamine peatati maksuhalduri
poolt, mistõttu jäi kuritegu toimepanijatest mitteolenevatel asjaoludel lõpule viimata. Süüteo
toimepanemise ajal oli E S tegevus kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 1, 3 - § 25 - § 22 lg 3 järgi
(RT I 2010, 22, 108) järgmiselt:
Seega süüdistatakse E Si selles, et tema aitas kaasa OÜ-le Xxxx ja J Mile esitada teadavalt
OÜ Xxxx nimelt käibedeklaratsioonis valeandmeid tagastusnõude tekitamise eesmärgil,
mille tulemusel vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 24 640 eurot võrra ja tekitati
alusetu käibemaksu tagastusnõue summas 30 660 EUR, kokku esitati valeandmeid seega
summas 55300 eurot, millega pani toime KarS § 3892 lg 1 ja 3 - § 25 ja § 22 lg 3 järgi
kvalifitseeritava kuriteo katse.
Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 389¹ lg 1, 3 - § 25 § 22 lg 3 (RT
I, 23.12.2014, 16) järgi.
1.1.8. D Ri süüdistus
D Ri süüdistatakse selles, et tema koos J M´iga, O K´iga ja E S´iga aitas vaimselt, aineliselt ja
füüsiliselt kaasa OÜ-le Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane 01.11.1997.a KMKR
nr xxxx, juriidiline aadress Xxxx) ja OÜ Xxxx xxxxle ning tegevjuhile I Pile ajavahemikul
21.02.2011-17.07.2012 käibedeklaratsioonides ja ajavahemikul 09.02.2011 kuni 04.05.2011;
04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni 10.08.2012 tulu-ja sotsiaalmaksu, kohustusliku
kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides valeandmete esitamisele.
Selleks, I P koos J M´iga leppisid eelnevalt kokku näilike tehingute sõlmimises, mille kohaselt
OÜ Xxxx soetab toidukauba - kondenspiima, kala-, lihakonservide ja kalamarja 20%-lise
käibemaksu määraga variettevõttelt. Variettevõtted soetavad toidukauba omakorda 0 %-lise
maksumääraga Läti, Leedu, Prantsusmaa ja Saksamaa ettevõtetelt. Sellise näiliku
tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx soetab kauba 20 %-lise käibemaksumääraga, mitte otse
teistes EL riikides asuvatelt ettevõtetelt 0 %-lise käibemaksumääraga tekkis OÜ-l Xxxx
variettevõtete fiktiivsete arvete alusel õigus alusetult vähendada tasumisele kuuluvat
käibemaksu, suurendada tagastamisele kuuluvat enammakstud käibemaksu ja tekitada alusetu
tagastusnõue. Lisaks lepiti kokku, et selleks J M kindlustab variettevõtte, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx,
OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete, so tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise ja
esitamise kondenspiima, kala-, lihakonservide ja kalamarja müügi kohta. Seega kasutati
järgnevatel ajavahemikel J Mi poolt organiseeritud variettevõtteid:
ajavahemikul
01.01.2011
kuni
20.01.2011.a
OÜ
Xxxx
(reg.kood
xxxx,
käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 30.03.2010 registreerimisnumbriga
xxxx, xxxx J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress Xxxx)
ajavahemikul
01.01.2011
kuni
27.04.2011.a
OÜ
Xxxx
(reg.kood
xxxx,
käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 16.02.2005 registreerimisnumbriga
xxxx, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx)
ajavahemikul
01.05.2011
kuni
27.10.2011.a
OÜ
Xxxx
(reg.kood
xxxx,
käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.07.1994 registreerimisnumbriga
xxxx, xxxx O K alates 28.04.2011, juriidiline aadress Xxxx)
ajavahemikul 01.11.2011 kuni 29.02.2012.a (kaasarvatud) OÜ Xxxx (reg.kood xxxx,
käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 18.10.2011 registreerimisnumbriga
xxxx, asutaja E S, alates 25.08.2011 kuni 02.04.2012 osanik E S, alates 02.04.2012 kuni
käesoleva ajani osanik O K, alates 25.08.2011 kuni 26.03.2012 xxxx E S, alates
26.03.2012 kuni 09.07.2012 xxxx O K ja J M, alates 09.07.2012 kuni käesoleva ajani
xxxx A K,juriidiline aadress Xxxx, lao asukoht: Xxxx, alates 26.03.2012 kuni käesoleva
ajani juriidiline aadress Xxxx).
Rahaülekannete ning raha väljavõtmise jaoks kasutati ka OÜ-d Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud
05.01.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.03.2011. kuni 09.05.2011 nr
xxxx, alates 12.06.1998 kuni 19.10.2011 osanik E S, alates 19.10.2011 kuni käesoleva ajani
osanik O K, alates 27.11.1997 kuni 01.02.2011 xxxx E S, alates 01.02.2011 kuni käesoleva
ajani xxxx J M, alates 29.04.1999 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx).
Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija
OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku
kontrolli varifirmade tegevuse üle. Samuti omas J M täielikku kontrolli OÜ Xxxx ning OÜ
Xxxx üle. Nimelt asutas E S J Mi ja O Ki palvel OÜ Xxxx, mille ta koheselt loovutas nendele
kasutamiseks. J.Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx
ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis ta oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks. Peale
selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid, samuti
andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile varifirmade pangakontodele laekunud summade
liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmiseks ning sularahas väljavõtmiseks.
E S, omades raamatupidamisfirmasid OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi
O Ki, sõlmis OÜ Xxxx nimelt ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ning OÜ Xxxx nimelt
ettevõttega OÜ Xxxx lepingud raamatupidamisteenuste osutamiseks, misjärel korraldas ta
nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks OÜ Xxxx
ja OÜ Xxxx raamatupidajat O Ft ja OÜ Xxxx raamatupidajat S St. Sealhulgas koostasid
raamatupidajad E Si kontrolli all fiktiivsed kauba müügiarved OÜ-le Xxxx OÜ-de Xxxx, OÜ
Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt OÜ Xxxx töötaja M K saadetud andmete alusel. Samuti E S, olles
ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni 19.10.2011, võimaldas J.Mil ja O.Kil
kasutada nimetatud firma arveldusarvet andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx
maksupettuse skeemis. Variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx poolt OÜ
Xxxx pangakontole kantud raha segati ja võeti sularahas välja. Nimelt, OÜ Xxxx poolt
varifirmade OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx pangakontodele arvete alusel
ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxxi või läbi O
Ki pangakonto. Samuti kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale
segunemist läbi AS Xxxx ja/või O Ki pangakonto sularahana välja võeti. Välja võetud sularaha
tagastati I Pile. Tegelikkuses aga variettevõtted OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ei
olnud kauba müüjad. Faktiliselt OÜ Xxxx soetas ajavahemikul jaanuar 2011 kuni veebruar
2012.a kondenspiima otse Leedu ettevõttelt Xxxx, kalakonservid Läti ettevõttelt SIA Xxxx,
Leedu ettevõttelt Xxxx ja Poola ettevõttelt Xxxx, lihakonservid Prantsuse ettevõttelt Xxxx ja
Läti ettevõttelt SIA Xxxx ning kalamarja Saksamaa ettevõttelt Xxxx. Selleks tellis kauba ja
transpordi OÜ Xxxx töötaja D R varifirmade nimelt olles teadlik, et varifirmad ei ole kauba
tegelikud ostjad ühendusesiseselt. Seega oli varifirmadest äriühingute OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ
Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse eesmärgiks võimaldada OÜ-le Xxxx ebaseaduslikult omandada
sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaks) mahaarvamise õigust
vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada
tagastamisele kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid. Selliselt kajastas OÜ Xxxx xxxx
I P maksuperioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 OÜ Xxxx raamatupidamisarvestuses OÜ
Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivseid arveid kogusummas 1 762 622,29 eurot.
Nii kajastas OÜ Xxxx juhataja I P D Ri, J Mi, O Ki ja E Si kaasabil OÜ Xxxx nimelt kajastati
käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real
tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega
01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31 lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna
äriühingu nimelt Maksu-jaTolliametile e-maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides
kajastati alusetult soetamist äriühingutelt OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx – kaupade
näol, millised tegelikkuses ei pärinenud nimetatud riiulifirmadelt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu
vahetult ühendusesisestelt hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le
rakendada pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada
sellelt nii tasumisele kuuluv käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka
sisendkäibemaks ja deklareerida see KMD 5. real. Nimelt:
01.2011 deklaratsioon esitatud 21.02.2011 – käive summas 80 490,93 EUR, käibemaksu
summa sellest 16 098,19 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR,
sisendkäibemaks 40 406,39 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 80 EUR. Enammakstud
käibemaks 24 308,20 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 166 450,41 EUR, käibemaks sellest
33 290,08 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR, sisendkäibemaks 18
835,45 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 86 039,48 EUR ning tasumisele kuuluv
käibemaks 14 454,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 38 762,84 EUR;
02.2011 deklaratsioon esitatud 21.03.2011 – käive summas 84 383,93 EUR, käibemaksu
summas sellest 16 876,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR,
sisendkäibemaks 42 843,80 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 120 EUR.
Enammakstud käibemaks 25 967,01 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 300 345,65 EUR,
käibemaks sellest 60 069,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR,
sisendkäibemaks 44 846,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 216 081,72 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 15 222,72 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 41 189,73 EUR;
03.2011 deklaratsioon esitatid 20.04.2011 – käive summas 157 064 EUR, käibemaksu summas
sellest 31 412,80 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR,
sisendkäibemaks 18 677,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 50 EUR. Tasumisele
kuuluv käibemaks 12 735,36 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 269 432,76 EUR,
käibemaks sellest 53 886,55 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR,
sisendkäibemaks 23 560,92 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 418,76 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 30 325,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 17 590,27 EUR;
04.2011 deklaratsioon esitatud 20.05.2011 – käive summas 114 436,98 EUR, käibemaksu
summas sellest 22 887,40 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR,
sisendkäibemaks 35 383,64 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud
käibemaks 12 496,24 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 236 866,26 EUR, käibemaks sellest
47 373,25 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR, sisendkäibemaks 25
616,29 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 429,28 EUR ning tasumisele kuuluv
käibemaks 21 756,96 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 34 253,21 EUR;
05.2011 deklaratsioon esitatud 20.06.2011 – käive summas 112 779,65 EUR, käibemaksu
summas sellest 22 555,93 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR,
sisendkäibemaks 31 568,85 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 36 811,80 EUR.
Enammakstud käibemaks 9 012,92 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 136 852,95 EUR,
käibemaks sellest 27 370,59 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR,
sisendkäibemaks 15 756,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 60 885,10 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 11 613,75 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 20 626,67 EUR;
06.2011 deklaratsioon esitatud 20.07.2011 (deklaratsioon on tühistatud 19.08.2011) – käive
summas 70 790,66 EUR, käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav
käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 7 572,17 EUR ja ühendusesisene soetamine
summas 70 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 6 585,96 EUR. Tegelikkuses oli käive summas
143 386,94 EUR, käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas
4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72
666,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud
käibemaksu summas 7 263,16 EUR;
06.2011 deklaratsioon esitatud 19.08.2011 (parandus) – käive summas 70 790,66 EUR,
käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28
EUR, sisendkäibemaks 8 608,97 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 70 EUR.
Tasumisele kuuluv käibemaks 5 549,16 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 143 386,94 EUR,
käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR,
sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72 666,28 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 8 299,96 EUR;
07.2011 deklaratsioon esitatud 20.08.2011 – käive summas 93 731,55 EUR, käibemaksu
summas sellest 18 746,31 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR,
sisendkäibemaks 8 462,89 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 180 EUR. Tasumisele
kuuluv käibemaks 10 283,42 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 108 020,09 EUR,
käibemaks sellest 21 604, 02 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR,
sisendkäibemaks 3 282,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 14 468,54 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 18 321,55 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 8 038,13 EUR;
08.2011 deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 96 360,66 EUR, käibemaksu
summas sellest 19 272,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR,
sisendkäibemaks 31 980,12 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 145 EUR.
Enammakstud käibemaks 12 707,99 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 218 226,83 EUR,
käibemaks sellest 43 645,37 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR,
sisendkäibemaks 25 007 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 011,17 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 18 638,37 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 31 346,35 EUR;
09.2011 deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 12 603,96 EUR, käibemaksu
summas sellest 2 520,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR,
sisendkäibemaks 11 294,49 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud
käibemaks 8 773,70 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 43 014,84 EUR, käibemaks sellest
8 602,97 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR, sisendkäibemaks 10
165,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 30 410,88 EUR ning enammakstud
käibemaks 1 562,47 EUR Seega suurendati alusetult enammakstud käibemaksu summas 7
211,23 EUR;
10.2011 deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (deklaratsioon on tühistatud 22.11.2011) – käive
summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga
maksustatav käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 32 439,71 EUR ja ühendusesisene
soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR. Tegelikkuses oli
käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav
käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine
summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult
mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75.EUR;
10.2011 deklaratsioon esitatud 22.11.2011 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud
28.12.2011) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0%
määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 32 439, 71 EUR ja
ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR.
Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0%
määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja
ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66
EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75 EUR;
10.2011 deklaratsioon esitatud 28.12.2011 (parandus) – käive summas 116 993,10 EUR,
käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87
EUR, sisendkäibemaks 35 759,71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR.
Enammakstud käibemaks 12 361,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR,
käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR,
sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas
13 224,75 EUR;
11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 110 505 EUR, käibemaksu summas
sellest 22 101 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks
41 179,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 220 EUR. Enammakstud käibemaks 19
078,47 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 222 854,82 EUR, käibemaks sellest 44 570,96
EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks 37 468,86
EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 569,82 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks
7 102,10 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 26 180,57 EUR;
12.2011 deklaratsioon esitatud 20.01.2012 - käive summas 160 396,91 EUR, käibemaksu
summas sellest 32 079,38 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR,
sisendkäibemaks 33 642,16 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 150 EUR.
Enammakstud käibemaks 1 562,78 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 290 524,07 EUR,
käibemaks sellest 58 104,81 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR,
sisendkäibemaks 41 604,65 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 130 277,16 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 16 500,16 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 18 062,94 EUR;
01.2012 deklaratsioon esitatud 19.02.2012 – käive summas 106 584,51 EUR, käibemaksu
summas sellest 21 316,90 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR,
sisendkäibemaks 21 316,90 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 694,15 EUR.
Enammakstud käibemaks 20 598,28 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 233 355,03 EUR,
käibemaks sellest 46 671,01 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR,
sisendkäibemaks 40 949,77 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 127 464,67 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 5 721,24 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas
26 319,51 EUR;
02.2012 deklaratsioon esitatud 19.03.2012 (deklaratsioon on tühistatud 20.06.2012) – käive
summas 0 EUR, käibemaksu summas sellest 0 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0
EUR, sisendkäibemaks 0 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud
käibemaks 0 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 0 EUR. Tegelikkuses oli käive summas
103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas
0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR
ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu
summas 7 915,95 EUR;
02.2012 deklaratsioon esitatud 20.06.2012 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud
17.07.2012) - käive summas 84 816,58 EUR, käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0%
määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja
ühendusesisene soetamine summas 110 EUR. Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR.
Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0%
määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja
ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95
EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 10 762,04 EUR;
02.2012 deklaratsioon esitatud 17.07.2012 (parandus) – käive summas 84 816,58 EUR,
käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29
EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 110 EUR.
Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR,
käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29 EUR,
sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning
tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas
10 762,04 EUR;
Sel viisil esitati ajavahemikul 21.02.2011 – 17.07.2012 OÜ Xxxx nimelt maksustamisperioodil
jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 e-maksuameti kaudu käibemaksudeklaratsioonides
valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeris sisendkäibemaksu 401 532,52 EUR, millest 301
868,20 EUR rohkem, kui on seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendas tasumisele
kuuluvate käibemaksu 153 717,90 EUR ning tekitas (140 939,07 EUR) ja suurendas (7 211,23
EUR) enammakstud käibemaksu summas 148 150,30 EUR, millisest summast 143 008,51 EUR
tasaarveldati. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja
sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes sellega alates 01.05.2004.a.
kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega)
nõudeid;
- § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma
maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse
maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma
käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,
säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele
vastavaid arveid.
- § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;
- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma
maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud
käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud
§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud
maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama
maksustamisperioodi sisendkäibemaks;
- § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt
maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;
- § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või
teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.
- § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa
käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.
Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel
arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel
varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.
Samuti D R koos J M´iga, O K´iga ja E S´iga aitas kaasa OÜ-le Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx I P´ile
ajavahemikul 09.02.2011 kuni 04.05.2011; 04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni
10.08.2012 valeandmete esitamisele osaühingu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku
kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksuperioodide jaanuar
2011 kuni aprill 2011, juuni 2011 kuni veebruar 2012, aprill 2012 kuni juuli 2012.a kohta jättes
arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt.
Deklaratsioonid esitati läbi e-maksuameti kasutades selleks vahendina OÜ Xxxx
raamatupidamisega tegelevat isikut I A´t. Nimelt OÜ Xxxx arvelduskontolt OÜ Xxxx AS Xxxx
arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole
xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx ja OÜ
Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx teostatud ülekanded/väljamaksed ei ole täielikult seotud
OÜ Xxxx majandustegevusega ja seega ei ole need täielikult käsitletavad ettevõtlusega seotud
kuludena, kuna OÜ Xxxx tegelikult ei soetanud kaupu OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx vaid EL
Ühendusse kuuluvates riikides asuvatest ettevõtetest oste. OÜ Xxxx tegi AS Xxxx
arvelduskontolt xxxx OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx majandustegevusega mitteseotud
väljamakseid. Eelnimetatud väljamaksete ja kauba tegeliku soetushinna vahe kuulub
maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu tulumaksuseaduse (kehtib
alates 01.01.2000.a) § 51 lg 2 p 3 tähenduses ja seega jäeti deklareerimata ja tasumata
tulumaksu:
09.02.2011 esitatud 2011.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 27 051,81 EUR (101 766,35 X 21/79)
07.03.2011 esitatud 2011.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 188,11 EUR (34 564,81 X 21/79)
05.04.2011 esitatud 2011.a märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 487,95 EUR (35 692,78 X 21/79)
04.05.2011 esitatud 2011.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 28 443,35 EUR (107 001,19 X 21/79)
04.07.2011 esitatud 2011.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 3 194,70 EUR (12 018,15 X 21/79)
05.08.2011 esitatud 2011.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 357,42 EUR ( 38 963,61 X 21/79)
02.09.2011 esitatud 2011.a augustikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 461,31 EUR (16 783,04 X 21/79)
02.10.2011 esitatud 2011.a septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 12 774,01 EUR (48 054,60 X 21/79)
10.11.2011 esitatud 2011.a oktoobrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 763,87 EUR (40 492,67 X 21/79)
07.12.2011 esitatud 2011.a novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 916,08 EUR (7 208,12 X 21/79)
10.01.2012 esitatud 2011.a detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 348,93 EUR 16 360,28 X 21/79)
07.02.2012 esitatud 2012.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 007,38 EUR (26 361,08 X 21/79)
07.03.2012 esitatud 2012.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 387,34 EUR (16 504,74 X 21/79)
04.05.2012 esitatud 2012.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 435,28 EUR (27 970,81X 21/79)
11.06.2012 esitatud 2012.a maikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 317,00 EUR (27 525,84 X 21/79)
10.07.2012 esitatud 2012.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 181,49 EUR (4 444,64 X 21/79)
10.08.2012 esitatud 2012.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 525,18 EUR (1 975,69 X 21/79)
kokku summas 149 841,21- EUR, kuna TMS § 4 lg 1-1 p 1 kohaselt tulumaksu määr 21%,
residendist juriidilise isiku poolt ettevõtlusega mitteseotud kulude puhul jagatakse maksustav
summa enne maksumääraga korrutamist 0,79. Samuti TMS § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja
kohustatud kandma TMS § 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu-ja Tolliameti
pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Süüteo
toimepanemise ajal oli D Ri tegevus kvalifitseeritav KarS § 389¹ lg 1, 3 ja § 3892 lg 1, 3 - § 22
lg 3 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt.
Seega D R, aitas kaasa OÜ-le Xxxx ja I Pile esitada teadvalt OÜ Xxxx nimelt
käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse
ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksukohustuse vähendamise ning
tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata
käibemaksuna 153 717,90 EUR, tulumaksuna 149 841,21 EUR ning mille tulemusel
tekitati (140 939,07 EUR) ja suurendati (7 211,23 EUR) alusetu käibemaksu tagastusnõue
summas kokku 148 150,30 EUR, ning pani seega toime KarS § 389¹ lg 1, 3 - § 22 lg 3 ja §
3892 lg 1, 3 § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 389¹ lg 2 (RT I, 23.12.2014, 16)
järgi. KarS § 121 lg 3 kohaselt on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot.
Seega D R, aitas kaasa OÜ-le Xxxx ja I Pile esitada teadvalt OÜ Xxxx nimelt OÜ Xxxx
käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse
ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides valeandmeid maksukohustuse vähendamise
ning tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata
käibemaksuna 153 717,90 EUR, tulumaksuna 149 841,21 EUR ning mille tulemusel
tekitati (140 939,07 EUR) ja suurendati (7 211,23 EUR) alusetu käibemaksu tagastusnõue
summas kokku 148 150,30 EUR, seega kokku 451 709 EUR, millega pani toime KarS §
3891 lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
1.2. KOHTUEELNE MENETLUS
Maksu- ja Tolliameti uurimisosakond alustas 10.01.2011.a kriminaalmenetluse nr
11930000008.
Vandeadvokaat Vahur Kivistiku taotlusest ja süüdistusaktist nähtub, et kriminaalmenetluse
kohtueelses menetluses on läbiviidud mitmeid toiminguid:
päringud erinevatesse asutustesse (pankadesse, Maanteeametile, Maksu- ja
Tolliametile, Harju Maakohtu Kinnistusosakonnale, Politsei- ja Piirivalveameti
Piirivalveosakonnale, Xxxx AS-le, Xxxx OÜ-le, Xxxx AS-le);
läbiotsimised:
14.03.2012.a läbiotsimine I Pi elukohas xxxx;
14.03.2012.a läbiotsimine OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegutsemiskohas Xxxx;
14.03.2012.a läbiotsimine E Si elukohas Xxxx;
14.03.2012.a läbiotsimine E Si poolt kasutatavas korteris xxxx;
14.03.2012.a läbiotsimine S S elukohas xxxx;
14.03.2012.a läbiotsimine J Mi poolt kasutatavas korteris xxxx;
14.03.2012.a
läbiotsimine
J
Mi
poolt
kasutatavas
sõidukis
xxxx
registreerimisnumbriga xxxx;
14.03.2012.a
läbiotsimine
N
Mi
poolt
kasutatavas
sõidukis
xxxx
registreerimisnumbriga xxxx;
14.03.2012.a läbiotsimine N Mi elukohas xxxx;
14.03.2012.a läbiotsimine O Ki elukohas xxxx;
14.03.2012.a läbiotsimine O Ki elukohas xxxx;
14.03.2012.a läbiotsimine A Ki elukohas xxxx;
14.03.2012.a läbiotsimine J Mi elukohas aadressil xxxx ja xxxx;
15.03.2012.a täiendav läbiotsimine OÜ Xxxxi kontoris aadressil Xxxx;
jälitustoimingud (telefonide pealtkuulamine, IP aadresside tuvastamine);
vara arestimised:
19.03.2012.a Harju Maakohtu määrusega nr 1-11-2467 on arestitud kolmanda
isiku J S I M kinnistu xxxx, pindala 1315 m2;
21.03.2012.a Harju Maakohtu määrusega nr 1-12-2468 on arestitud
kahtlustatavale OÜ-le Xxxx kuuluv kinnistu asukohaga xxxx, pindala 2083 m2;
05.04.2012.a Harju Maakohtu määrusega nr 1-12-3230 on arestitud
kahtlustatavale I Pile kuuluval Xxxx asuval arvelduskontol nr xxxx olevad
rahalised vahendid summas 21 651,35 eurot;
05.04.2012.a Harju Maakohtu määrusega nr 1-12-3232 on arestitud L Kle
kuuluval ja Xxxx AS arvelduskontol nr xxxx olevad rahalised vahendid summas
47 937,56 eurot;
05.04.2012.a Harju Maakohtu määrusega nr 1-12-3229 on arestitud Xxxx OÜ-
le kuuluval Xxxx AS arvelduskontol nr xxxx olevad rahalised vahendid summas
34 769,18 eurot;
09.04.2012.a Harju Maakohtu määrusega nr 1-12-3231 on arestitud M Tle
kuuluval Xxxx AS arvelduskontol nr xxxx olevad rahalised vahendid summas
13 180,57 USD;
08.05.2012.a Harju
Maakohtu
määrusega nr 1-12-4452.on
arestitud
kahtlustatava O Ki sularaha 2 185 eurot;
08.05.2012.a Harju Maakohtu määrusega nr 1-12-4453 ning 04.06.2012.a
Ringkonnakohtu määrusega nr 1-12-4453 arestitud kahtlustatava E Si sularaha
30 305 eurot ja 7 000 USA dollarit;
09.11.2012.a. Harju Maakohtu määrusega nr 1-12-10523 on arestitud
kahtlustatavale I Pile, kolmandatele isikutele I Pile ning I Ple kaasomandina
kuuluv kinnistu asukohaga xxxx (xxxx) maksumusega 400 000 eurot, kinnisvara
kuulub I Pile 25%,I Pile 25% ja I Ple 50% ulatuses;
09.11.2012.a. Harju Maakohtu määrusega nr 1-12-10523 on arestitud
kahtlustatavale I Pile, kolmandatele isikutele I Pile ning I Ple kaasomandina
kuuluv kinnistu asukohaga xxxx (xxxx) maksumusega 390 000 eurot, kinnisvara
kuulub I Pile 25%, I Pile 50% ja I Ple 25% ulatuses;
vaatlusprotokollid (läbiotsimistel äravõetud arvutite, raamatupidamisdokumentide,
muude dokumentide, mobiiltelefoni, pitsatite, visiitkaardi, pin-kalkulaatori, konservide
ja kondenspiima etikettide, punase ümbriku, vihiku ja tühjade CMR blankettide vaatlus,
OÜ Xxxx kodulehe vaatlus, pangakontode vaatlus, varalist seisundit kajastavate
dokumentide vaatlus, päringute vastuste vaatlus)
õigusabitaotlused:
Läti Vabariiki (22.11.2011. a, 21.02.2012.a, 22.06.2012.a, 18.07.2012.a,
21.11.2012.a, 24.01.2013.a, 03.09.2013.a, 16.09.2016.a);
Šveitsi Konföderatsiooni (17.07.2012.a);
Bulgaaria Vabariiki (20.11.2012.a);
Leedu Vabariiki (08.05.2012.a, 22.06.2012.a)
Prantsusmaale (14.09.2012.a);
Saksamaale (17.07.2012.a);
Venemaale (14.05.2012.a);
Hispaania Kuningriiki (03.05.2012.a, 29.11.2012.a, 07.07.2014.a);
kahtlustatavana
kinnipidamised
(14.03.2012.a
peeti
kriminaalasjas
kahtlustatavana kinni I P, D R, N M, J M, O K ja E S);
isikulised tõendid:
tunnistajate ülekuulamised (märts 2012.a kuni detsember 2013.a);
kahtlustatavate
ülekuulamised
(N
M
15.03.2012.a,
03.07.2012.a
ja
03.10.2013.a, OÜ Xxxx 15.03.2012.a ja 03.10.2013.a, I P 15.03.2012.a,
07.10.2013.a ja 16.12.2013.a, OÜ Xxxx 15.03.2012.a ja 07.10.2013.a, D R
14.03.2012.a, 16.03.2012.a ja 14.10.2013.a, E S 14.03.2012.a, 12.04.2012.a ja
19.12.2012.a, J M 14.03.2012.a, 27.03.2012.a ja 14.10.2013.a ning O K
14.03.2012.a, 03.05.2012.a ja 14.10.2013.a)
1.3. KOHTUMENETLUS
Prokuratuur edastas 30.09.2016.a Harju Maakohtule süüdistusakti (süüdistusakti kuupäevaks
on 29.09.2016.a) ja kriminaalasi anti kohtunik Velmar Bretti menetlusse.
Harju Maakohtu 17.11.2016.a kohtumäärustega nr 1-16-8467 määrati riigi õigusabi J Mile, N
Mile, OÜ-le Xxxx, O Kile ja E Sile.
08.12.2016.a esitasid kõigi süüdistatavate kaitsjad ühiselt taotluse, milles palusid pikendada
kriminaalasjas nr 1-16-8467 kaitseaktide esitamise tähtaega kuni 31.01.2017.a. Kohtunik
Velmar Brett rahuldas 09.12.2016.a kirjaga kaitsjate taotluse ja pikendas kaitseaktide esitamise
tähtaega kuni 31.01.2017.a.
Harju Maakohus korraldas 16.12.2016.a kriminaalasjas eelistungi, kus arutleti, kas kaitsjatel on
esialgseid taotlusi süüdistusakti tagastamiseks, taotlusi kriminaalmenetluse lõpetamise kohta
vastavalt KrMS § 199 lg 2 p 2, 6 juhtudele ning vastuväiteid kohtualluvusele ja süüdistatavate
isikute kohtu alla andmiseks. Kuna kaitsjatel taotlusi ja vastuväiteid ei olnud, siis määras kohus,
et süüdistatavad tuleb kohtu alla anda.
Harju Maakohus andis 20.12.2016.a kohtumäärusega süüdistatavad kohtu alla ja rahuldas
kaitsjate taotluse pikendada kaitseaktide esitamise tähtaega kuni 31.01.2017.a.
31.01.2017.a esitasid kaitsjad kohtule taotluse kaitseaktide esitamise tähtaja täiendavaks
pikendamiseks kolme tööpäeva võrra, s.o kuni 03.02.2017.a. Harju Maakohus rahuldas
31.01.2017.a kirjaga kaitsjate taotluse.
15.02.2017.a toimus kriminaalasjas teine eelistung, kus Harju Maakohus määras kriminaalasja
arutamise kohtuistungite ajavahemikuks jaanuar 2018 kuni mai 2019. Lisaks määras kohus, et
kaitsjad peavad prokurörile esitama kaitseaktides toodud dokumentaalsete tõendite koopiad
hiljemalt 20.11.2017.a ning kaitsjad Merle Järvala ja Madis Mahlapuu peavad esitama
kaitseakti täpsustuse taotletud ülekuulatavate tunnistajate osas hiljemalt 01.03.2017.a.
Harju Maakohtu 18.01.2018.a kohtumäärustega määras kohus N Mi, J Mi ja OÜ Xxxxi
kaitsjaks riigi õigusabi korras vandeadvokaat Madis Mahlapuu.
22.01.2018 esitas Xxxx OÜ pankrotihaldur R K Harju Maakohtule taotluse KrMS § 401 lg 2
alusel Xxxx OÜ (pankrotis) kõrvaldamiseks kriminaalasja menetlusest, kuna Xxxx OÜ ei vasta
asjaolude muutumise tõttu enam kolmanda isiku mõistele.
Harju Maakohtu 24.01.2018.a kohtumäärustega määras kohus O Ki ja E Si kaitsjaks riigi
õigusabi korras vandeadvokaat Merle Järvala.
Harju Maakohtu 28.03.2018.a kohtumäärusega trahviti süüdistatav J Mit 26.03.2018.a,
27.03.2018.a ja 28.03.2018.a kohtuistungitelt mõjuva põhjuseta mitteilmumise eest
rahatrahviga 1600 eurot.
Harju Maakohtu 18.10.2018.a kohtumäärusega trahviti süüdistatav J Mit 08.10.2018.a ja
17.10.2018.a kohtuistungitele mõjuva põhjuseta mitteilmumise eest rahatrahviga 2000 eurot.
Järgnevalt toob kohus välja loetelu kriminaalmenetluses planeeritud kohtuistungitest koos
menetlusosaliste nimedega, kes kohtuistungitelt puudusid ja muude põhjustega, miks
kohtuistungid ära jäid. Planeeritud kohtuistungite ajakava oli järgnev:
22.01.2018.a – ilmumata süüdistatav I P, kohtuistung lükati edasi seoses süüdistatav I
Pi haigestumisega kuni 30.01.2018.a (haigestumise kohta esitatud kohtule tõend),
planeeritud kohtuistungid 23.01.2018.a, 24.01.2018.a ja 29.01.2018.a ei toimunud;
30.01.2018.a – ilmumata süüdistatav I P, kohtuistung lükati edasi seoses I Pi tervisliku
seisundiga kuni 05.02.2018.a, planeeritud kohtuistung 31.01.2018.a ei toimunud;
05.02.2018.a – ilmumata süüdistatav I P (haigestumise kohta esitatud kohtule tõend),
planeeritud kohtuistungid 06.02.2018.a ja 07.02.2018.a lükatud edasi seoses I Pi
tervisliku seisundiga kuni 12.02.2018.a;
12.02.2018.a – kohus rahuldas kolmanda isiku Xxxx OÜ esindaja pankrotihaldur R K
taotluse ja kõrvaldas menetlusest kolmanda isiku Xxxx OÜ, kirjalike tõendite uurimine;
13.02.2018.a – kirjalike tõendite uurimine; istung lükkus poole pealt edasi seoses kaitsja
vandeadvokaat Vahur Kivistiku haigestumisega (haigestumise kohta esitatud kohtule
tõend);
14.02.2018.a – kohtuistung edasi lükatud kuni 19.02.2018.a seoses kaitsja Vahur
Kivistiku haigestumisega (haigestumise kohta esitatud kohtule tõend);
19.02.2018.a – ilmumata kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik, kohtuistung lükati
edasi kuni 21.02.2018.a seoses kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistiku haigestumisega
ja 20.02.2018.a määratud kohtuistung lükati edasi seoses süüdistatava J Mi osalemisega
Lätis toimuval kohtuistungil;
21.02.2018.a – kirjalike tõendite uurimine;
14.03.2018.a – ilmumata süüdistatavad N M (sai ekslikult aru, et ta ei pea kohtuistungile
tulema) ja I P (haigestus, haigestumise kohta esitatud kohtule tõend), kohtuistung lükati
edasi kuni 15.03.2018.a seoses süüdistatava I Pi mitteilmumisega kohtuistungile
tervisliku seisundi tõttu;
15.03.2018.a – ilmumata süüdistatav I P, kohtuistung lükatud edasi kuni 16.03.2018.a
seoses süüdistatava I Pi mitteilmumisega kohtuistungile tema tervisliku seisundi tõttu
(haigestumise kohta esitatud kohtule tõend);
16.03.2018.a – ilmumata süüdistatav I P, kohtuistung lükatud edasi kuni 26.03.2018.a
seoses süüdistatava I Pi mitteilmumisega kohtuistungile tema tervisliku seisundi tõttu
(haigestumise kohta esitatud kohtule tõend);
26.03.2018.a – ilmumata süüdistatav J M, kohtuistung lükatud edasi kuni 28.03.2018.a
seoses süüdistatava J Mi mitteilmumisega kohtuistungile tema tervisliku seisundi tõttu,
planeeritud kohtuistung 27.03.2018.a ei toimunud;
28.03.2018.a – ilmumata süüdistatav J M, kohtuistung lükatud edasi kuni 02.05.2018.a
seoses süüdistatava J Mi mitteilmumisega kohtuistungile tema tervisliku seisundi tõttu,
Harju Maakohus trahvis 28.03.2018.a kohtumäärusega süüdistatav J Mit 26.03.2018.a,
27.03.2018.a ja 28.03.2018.a kohtuistungitelt mõjuva põhjuseta mitteilmumise eest
rahatrahviga 1600 eurot;
02.05.2018.a – kirjalike tõendite uurimine, kohus määras uued kohtuistungid ära jäänud
kohtuistungite asemele,
03.05.2018.a – planeeritud kohtuistung ei toimunud seoses süüdistatava J Mi
osalemisega Lätis toimuval kohtuistungil;
04.05.2018.a – kirjalike tõendite uurimine;
10.05.2018.a – kirjalike tõendite uurimine;
11.05.2018.a – planeeritud kohtuistung ei toimunud seoses süüdistatava J Mi
osalemisega Lätis toimuval kohtuistungil;
24.05.2018.a – kirjalike tõendite uurimine;
25.05.2018.a – kirjalike tõendite uurimine; kohus teatab, et kuna tal ei õnnestunud
rahvakohtunike täiendavalt saada, siis jäävad suvised kohtuistungid ära ning järgmine
kohtuistung
toimub
04.09.2018.a;
planeeritud
kohtuistungid
31.05.2018.a,
01.06.2018.a, 07.06.2018.a, 08.06.2018.a, 25.06.2018.a, 26.06.2018.a ja 27.06.2018.a,
28.06.2018.a ei toimunud;
04.09.2018.a
–
kohtuistung
lükkus
edasi
seoses
kohtuniku
erakorralise
eemalviibimisega;
06.09.2018.a – kirjalike tõendite uurimine;
07.09.2018.a – kirjalike tõendite uurimine;
12.09.2018.a – tunnistajate ülekuulamine ja kirjalike tõendite uurimine;
13.09.2018.a
–
kohtuistung
lükkus
edasi
seoses
kohtuniku
erakorralise
eemalviibimisega;
14.09.2018.a – tunnistajate ülekuulamine;
20.09.2018.a – tunnistajate ülekuulamine ja kirjalike tõendite uurimine;
21.09.2018.a – tunnistajate ülekuulamine ja kirjalike tõendite uurimine;
24.09.2018.a – kohtuistungile ilmumata prokurör Martin Tuulik seoses haigestumisega,
kohus teatas, et Riigikohtu esimees esitab kohtunik Velmar Bretti Riigikohtu liikmeks,
kohtuistung lükkus edasi;
25.09.2018.a – kohtuistung lükkus edasi prokurör Martin Tuuliku haigestumise tõttu;
26.09.2018.a – kohtuistung lükkus edasi seoses kohtuniku osalemisega prokuratuuri
koolitusel;
08.10.2018.a – ilmumata J M, kohtuistungid lükati edasi kuni 17.10.2018.a seoses J Mi
haigestumisega ja arstile minekuga 12.10.2018.a ning seoses kahe Saksamaal oleva
tehniliste probleemide tõttu ära jääva tunnistaja ülekuulamisega; planeeritud
kohtuistungid 09.10.2018.a, 10.10.2018.a, 15.10.2018.a ja 16.10.2018.a ei toimunud;
17.10.2018.a – ilmumata J M, Harju Maakohus trahvis 18.10.2018.a kohtumäärusega
süüdistatav J Mit 08.10.2018.a ja 17.10.2018.a kohtuistungitele mõjuva põhjuseta
mitteilmumise eest rahatrahviga 2000 eurot, kohtuistung lükati edasi kuni 29.10.2018.a,
planeeritud kohtuistungid 22.10.2018.a, 23.10.2018.a ja 24.10.2018.a ei toimunud;
29.10.2018.a – kohtuistung jäi ära seoses Läti tunnistaja mitteilmumisega Läti
Kohtusse; kohus teatab, et sellel aastal rohkem istungeid ei toimu, planeeritud
kohtuistungid 30.10.2018.a, 31.10.2018.a, 05.11.2018.a, 06.11.2018.a, 07.11.2018.a,
12.11.2018.a, 13.11.2018.a, 14.11.2018.a, 22.11.2018.a, 23.11.2018.a, 03.12.2018.a,
04.12.2018.a, 05.12.2018.a, 10.12.2018.a, 11.12.2018.a, 12.12.2018.a, 17.12.2018.a,
18.12.2018.a ja 19.12.2018.a ei toimunud;
Kohtunik Velmar Bretti poolt planeeritud kohtuistungid ei toimunud ka järgmistel
kuupäevadel: 21.01.2019.a, 22.01.2019.a, 23.01.2019.a, 28.01.2019.a, 29.01.2019.a,
30.01.2019.a, 04.02.2019.a, 05.02.2019.a, 06.02.2019.a, 11.02.2019.a, 12.02.2019.a,
13.02.2019.a, 18.02.2019.a, 19.02.2019.a, 20.02.2019.a, 04.03.2019.a, 05.03.2019.a,
06.03.2019.a, 11.03.2019.a, 12.03.2019.a, 13.03.2019.a, 18.03.2019.a, 19.03.2019.a,
20.03.2019.a, 20.05.2019.a, 21.05.2019.a, 22.05.2019.a ja 23.05.2019.a.
Eeltoodust nähtub, et kriminaalasi oli kohtunik Velmar Bretti menetluses alates 30.09.2016.a
kuni 01.02.2019.a, mil kohtunik Velmar Brett asus tööle Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
kohtunikuna ning kriminaalasi määrati kohtunik Anne Rebase menetlusse.
10.05.2019.a toimus kriminaalasjas korraldav kohtuistung, kus selgus, et kriminaalasjas riikliku
süüdistaja rolli täitev ringkonnaprokurör Martin Tuulik ei jätka enam prokuratuuris ning tema
asemele määratakse uus prokurör. Kohtuistung lükkus edasi kuni uue prokuröri selgumiseni.
22.05.2019.a toimus kriminaalasjas uus korraldav kohtuistung, mis toimus, kuid lükati edasi
(kaitsja V.Kivistik esitas taotluse, millist ilma rahvakohtuniketa ei olnud võimalik arutada).
30.05.2019.a toimunud korraldaval kohtuistungil esitas I Pi, OÜ Xxxxi ja D Ri kaitsja
vandeadvokaat Vahur Kivistik taotluse kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses
mõistliku menetlusaja möödumisega KrMS § 2742 alusel. Prokurör Katrin Mikenberg
nimetatud taotlusele kohtuistungil vastu ei vaielnud, vaid nõustus taotluses toodud daatumite ja
faktiväidetega ning nõustus menetluse lõpetamisega. O Ki ja E Si kaitsja vandeadvokaat Merle
Järvala ning N Mi, J Mi ja OÜ Xxxx kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu esitasid samuti
taotluse KrMS § 2742 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja
möödumisega, leides, et vandeadvokaat Vahur Kivistiku poolt välja toodud daatumid ja
faktiväited on ülekantavad ka nende kaitsealustele. Prokurör nõustus ka nende taotlustega.
2. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
KrMS § 2742 sätestab, et kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik
mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja
arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava
nõusolekul käesoleva seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse
lõpetada. KrMS § 2052 kohaselt tuleb kriminaalmenetluse lõpetamisel seoses menetluse
mõistliku aja möödumisega arvestada kuriteo raskust, kriminaalasjas keerukust ja mahukust,
kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid. Isiku õigus enda kohtuasja menetlemisele
mõistliku aja jooksul tuleneb ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
(EIÕK) art 6 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt on igaühel oma tsiviilõiguste ja -kohustuste
või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja
arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud
õigusemõistmise volitustega institutsioonis.
Riigikohtu kriminaalkolleegium on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale tuginevalt
märkinud, et EIÕK art 6 lõikes 1 viidatud "mõistliku aja" kulg kriminaalasjades algab isiku
"süüdistamisega". "Kriminaalsüüdistust" EIÕK art 6 lõike 1 tähenduses võib defineerida kui
pädeva ametiasutuse poolt isiku ametlikku teavitamist sellest, et väidetavalt on ta pannud toime
kuriteo. Selline definitsioon vastab ka testile, kas "[kahtlustatava] seisundit mõjutati oluliselt".
Peale isikule esitatud pädeva asutuse ametliku teate selle kohta, et isikut kahtlustatakse kuriteo
toimepanemises, võib menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse mineva aja käivitada ka
mingi muu toiming, mis sisaldab endas viidet sellisele teatele ja mõjutab samamoodi oluliselt
kahtlustatava olukorda. Kriminaalmenetluse alustamine - kui see (s.t esimene menetlustoiming)
isiku olukorda oluliselt ei mõjuta - üldjuhul menetlusaega ei käivita (vt Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p-d 586-588 koos edasiste
viidetega). Menetlusaja mõistlikkuse hindamise aluseks olev ajavahemik tuleb tuvastada iga
kuriteo puhul eraldi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. juuni 2015.a otsus asjas nr 3-1-
1-53-15, p 9).
Eeltoodust tulenevalt on käesolevas kriminaalasjas menetlusaja mõistlikkuse hindamisel
aluseks võetava perioodi alguspunkt 14.03.2012.a, mil I P, D R, N M, J M, O K ja E S peeti
kriminaalasjas kahtlustatavana kinni ning isikud said ametlikult teada, et nende ja OÜ Xxxxi ja
OÜ Xxxx suhtes on käimas kriminaalmenetlus ehk kriminaalmenetlus hakkas süüdistatavaid
mõjutama.
Süüdistusaktist ja kohtu poolt eelnevalt väljatoodud andmetest (vt kohtumääruse p 1.2.
kohtueelne menetlus) ilmneb, et enamik kriminaalmenetluse kohtueelses menetluses läbiviidud
toimingutest teostati ajavahemikul 10.01.2011.a kuni 2013.a detsember. Kohus tuvastas, et
süüdistusaktis on 2014. aastal teostatud toimingutena märgitud üksnes 07.07.2014.a xxxx
saadetud õigusabitaotlus ja xxxx õigusabitaotluse vastus 06.10.2014.a. Samuti tuvastas kohus,
et 2015. aasta kohta on süüdistusaktis üksnes välja toodud, et 11.12.2015.a lõpetati
kriminaalmenetlus OÜ Xxxx suhtes KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel OÜ Xxxx nimel 2011.a
novembri käibedeklaratsioonis valeandmete esitamise episoodis. 2016. aasta kohta nähtub aga
süüdistusaktist, et 16.09.2016.a on tehtud Läti Vabariiki õigusabitaotlus nr PRP-6/16/5037 ning
vandeadvokaat Vahur Kivistiku taotluse kohaselt lahendati 31.03.2016.a ka kahtlustatava
taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Eelneva tõttu nõustub kohus kaitsjate seisukohaga, et
kohtueelse uurimise periood ajavahemikul 2013.a detsembri lõpust kuni 2016.a septembri
keskpaigani on süüdistusaktis toodud tõendite loetelu pinnalt hinnatav väheaktiivsena, kuna
süüdistusaktist ei nähtu märkimisväärseid tõendeid või toiminguid, mis oleksid kogutud või
tehtud pärast 2013. aastat. Prokuratuur edastas süüdistusakti Harju Maakohtusse alles
30.09.2016.a, mis tähendab, et kriminaalmenetluse peamiste asjaolude väljaselgitamise ja
tõendite kogumise viimastest toimingutest 2013. aasta detsembris oli möödunud ligikaudu 2
aastat ja 9 kuud. Vandeadvokaat Vahur Kivistik on kohtule esitatud taotluses lisaks välja
toonud, et prokuratuur andis küll kaitsjatele taotluste esitamise tähtaja, pikendas seda tähtaega
ja lahendas kaitsjate taotluse perioodil 07.12.2015.a - 15.04.2016.a, mille võiks 2 aastast ja 9
kuust maha arvestada, kuid sellest hoolimata jääb kohtueelse menetluse viibimise ajaks (aeg,
mil ei tehtud olulisi ja sisulisi toiminguid) kokku ligikaudu 2 aastat ja 5 kuud.
Eelnevast nähtub, et kogu kohtueelne menetlus kestis kokku ligikaudu 5 aastat ja 9 kuud
(10.01.2011.a – 30.09.2016.a). Kaitsja hinnangul on eeluurimisele kulunud aeg aastatel 2011
kuni 2016 ebamõistlikult pikk ning kohus nõustub sellise seisukohaga, sest kohtu käsutuses
olevatest andmetest ei nähtu asjaolusid, mis oleksid takistanud kohtueelse menetluse kiiremat
lõpuleviimist. Kriminaalasja kohtumenetlus on aga kestnud kokku 2 aastat ja 8 kuud, kui võtta
arvesse süüdistusakti kohtusse esitamise kuupäeva 30.09.2016.a ja kriminaalasjas viimase
korraldava kohtuistungi toimumise kuupäeva 30.05.2019.a. Seega on käesolevaks ajaks kõigi
süüdistatavate suhtes kriminaalmenetlus mõistliku menetlusaja tähenduses kestnud
kokku juba 7 aastat ja 2 kuud (14.03.2012.a – 30.05.2019.a).
22.05.2019.a toimunud korraldaval kohtuistungil selgus, et kriminaalasja arutamine saaks
jätkuda alles veebruaris 2020.a, kuivõrd kriminaalmenetluses muutus lisaks kohtukoosseisule
ka prokurör, kes vajas aega ennast asjaga kurssi viimiseks ja kellel algavad septembrist ühe
teise maksuasja istungid ning kuna vandeadvokaat Vahur Kivistik on kuni 05.11.2020.a
hõivatud xxxx kriminaalasjaga nr 1-17-9149. Nimetatud põhjustel leiti ka kohtuistungil, et
kohtuistungeid oleks alates 2020. aasta veebruarist võimalik määrata üksnes kahele päevale
nädalas (esmaspäevad ja reeded, sest kaitsja Vahur Kivistik on teistel päevadel hõivatud xxxx
kriminaalasjaga). Samuti leiti kohtuistungil, et vajalike kohtuistungite päevade arv on üle 100
päeva, mille tõttu oleks realistlik jõuda lõpliku kohtuotsuseni alles 2022.a kevad (arvestades, et
kõik nädalad ei pruugi kohtumenetluse pooltele asja arutamiseks sobida, vahepeal on puhkused
ja teiste kriminaalasjade istungid, põhjendatud muud menetlsuosaliste äraolekud, enne
kohtuvaidlusi peab jääma valmistumiseks aega ning kohtuotsuse kirjutamisele kuluvat aega
tuleb samuti arvestada). Seega oleks kohtumenetlus esimeses astmes kuni kohtuotsuse
tegemiseni kestnud selleks ajaks kokku ligikaudu 5 aastat ja 5 kuud.
EIK on 16.05.2019.a kohtuasjas J vs R leidnud, et kriminaalasja menetlus esimese astme kohtus
kogukestusega 3 aastat, 11 kuud ja 4 päeva rikub EIÕK art 6 lõikes 1 sätestatud isiku õigust
enda kohtuasja menetlemisele mõistliku aja jooksul. Kohtuotsuse tegemisel tugines EIK
26.11.2013.a kohtuasjale V jt vs R, kus peeti EIÕK art 6 lõike 1 rikkumiseks 4 aasta ja 9 kuu
pikkust menetlust esimese astme kohtus. Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et käesolevas
kriminaalasjas on perspektiiv jõuda kohtumenetluse esimeses astmes lõpliku kohtulahendini
ligikaudu 5 aasta ja 5 kuu pärast, siis oleks EIK kohtupraktika pinnalt tegemist juba mõistliku
menetlusaja nõude rikkumisega. Kohus nõustub vandeadvokaat Vahur Kivistiku seisukohaga,
et eelnevalt väljatoodud asjaoludest tulenevalt ei ole realistik, et kriminaalasjas tehakse
kohtuotsus enne 30.09.2020, st 4 aasta möödumist süüdistusakti kohtusse esitamisest.
Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt hinnatakse menetlusaja
mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest
kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) süüdistatava ja tema kaitsja (kaebaja) käitumine; 3)
asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks
konkreetses menetluses kaalul (vt nt K vs. S, otsus 28. juunist 1978, p-d 99 ja 111; K vs. P, p
124; V K vs. V, otsus 29. maist 2012, p 58). Nendele samadele põhimõtetel tuginedes on
kriminaalasja mõistliku menetlusaja küsimust lahendanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium
(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-63-13 p 9,
Riigikohtu üldkogu 22. märtsi 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-85-09 p-d 78 ja 79)
Kohus võtab eelpool nimetatud kriteeriume arvesse ka käesoleva kriminaalasja mõistliku
menetlusaja küsimust analüüsides.
1. Kriminaalasja keerukus ja mahukus
Õiguskirjanduses on märgitud, et kohtuasja keerukus võib väljenduda tõendite vastuolulisuses
ja suures hulgas, kriminaalmenetluse mahukuses, süüdistatavate ja kuriteoepisoodide rohkuses,
tehiolude ja õiguslike asjaolude keerulisuses (nt rahvusvahelised finantskuriteod, pettused),
ekspertide ja tõlkide kaasamises, tõendite, tunnistajate, kahtlustatavate ja süüdistatavate
viibimises välisriigis.1
Käesoleva kriminaalasja puhul on tegemist keskmise keerukusastmega maksualase
kriminaalasjaga. Kohus leiab, et kriminaalasja keerukuse tingib ka see, et osad tunnistajad
viibivad välisriigis, mistõttu võib esineda takistusi nende tunnistajate ülekuulamiseks ja seega
võivad kohtuistungid edasi lükkuda (kriminaalasjas on juba mitu kohtuistungit ära jäänud, sest
tunnistajad ei ilmunud välisriigis kohtusse või kuna esinesid tehnilised probleemid tunnistajate
videosilla vahendusel ülekuulamiseks).
Kohtu hinnangul on käesolev kriminaalasi mahukas, sest kohtuistungi protokollidest nähtub, et
kriminaalasjas kohtusse esitatavad materjalid koosnevad 88 köitest (51 põhitoimikut ja 37
lisatoimikut), seejuures on ainuüksi süüdistusakt 278 lehekülge pikk. Kriminaalasja
mahukusele viitab ka asjaolu, et prokurör taotles kokku 62 tunnistaja ülekuulamist (kellest 2
tunnistajat on vahepeal ära surnud ja 7 on varasemalt üle kuulatud) ning vandeadvokaat Vahur
Kivistik taotles 2 tunnistaja ülekuulamist ja vandeadvokaat Merle Järvala lisaks 12 tunnistaja
ülekuulamist, keda süüdistusaktis juba nimetatud ei olnud. Seega on menetluspooled taotlenud
kriminaalmenetluses kokku 76 tunnistaja ülekuulamist. Harju Maakohtu endine kohtunik
Velmar Brett leidis 15.02.2017.a kohtuistungil kriminaalasja keerukust arvestades, et
kriminaalasja kohtulikuks uurimiseks kulub kokku 102 päeva (prokuröril 55 päeva,
vandeadvokaat Vahur Kivistikul 30 päeva, vandeadvokaat Madis Mahlapuul 15 päeva ja
vandeadvokaat Merle Järvalal 2 päeva) ning seda arvesse võttes määras kohus kriminaalasja
arutamise kohtuistungite ajavahemikuks jaanuar 2018 kuni mai 2019 ehk 1 aasta ja 5 kuu
pikkuse perioodi. Kuivõrd vandeadvokaat Merle Järvala esitas taotluse alustada kohtulikku
uurimist alates 22.01.2018.a, siis algas kriminaalasja kohtulik uurimine alles sellel kuupäeval
ehk 1 aasta ja 4 kuud pärast 30.09.2016.a süüdistusakti kohtusse edastamist. Ka 22.05.2019.a
toimunud korraldaval kohtuistungil leidsid kohtumenetluse pooled, et kriminaalasja
kohtulikuks uurimiseks kulub endiselt üle 100 päeva. Seega nõustub kohus kohtumenetluse
poolte seisukohtadega, et käesolev kriminaalasi ei ole niivõrd keerukas, kuid on mahukas.
1 E. Kergandberg, P. Pikamäe. Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2012, lk
637.
2. Süüdistatavate või nende kaitsjate käitumine
Riigikohus on korduvalt Inimõiguste Kohtu seisukohale viidates leidnud, et ehkki EIÕK art 6
ei eelda süüdistatavalt aktiivset koostööd õiguskaitseorganitega, samuti ei saa isikule ette heita
talle siseriikliku õigusega tagatud õiguskaitsevahendite täielikku ärakasutamist, on isiku
käitumine käsitatav objektiivse faktina, mida ei ole võimalik riigile omistada ning mida tuleb
arvestada selle hindamisel, kas menetlusaeg on olnud EIÕK art 6 lg 1 mõttes mõistlik või mitte
(vt nt E v. S, otsus 15. juulist 1982, p 82; G v. K, otsus 14. maist 2002, p 43, M v. R, otsus 10.
märtsist 2009, p 46) (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2010.a otsus kohtuasjas
nr 3-1-1-43-10 p 35). Õiguskirjanduses on nimetatud, et isiku selliseks käitumiseks, mis
mõjutab mõistliku menetlusaja arvutamist, saab lugeda kahtlustatava ja süüdistatava
menetlusest kõrvalehoidmist, ning muud obstruktiivset käitumist, mis takistab kiiret ja tõhusat
menetlust.2
Kohus tuvastas käesoleva kriminaalmenetluse kohtuistungite protokollidega tutvudes, et
kriminaalmenetluses on mitmed kohtuistungid jäänud ära ka süüdistatavatest tulenevatel
põhjustel. Nimelt on süüdistatava I Pi haigestumise tõttu lükatud kohtuistungeid edasi 12 korral
(22.01.2018.a, 23.01.2018.a, 24.01.2018.a, 29.01.2018.a, 30.01.2018.a, 31.01.2018.a,
05.02.2018.a, 06.02.2018.a, 07.02.2018.a, 14.03.2018.a, 15.03.2018.a ja 16.03.2018.a). I P
esitas haigestumiste kohta kohtule ka tõendid. Kohtuistungeid on 8 korral lükatud edasi ka
seoses J Mi haigestumisega (26.03.2018.a, 27.03.2018.a, 28.03.2018.a, 08.10.2018.a,
17.10.2018.a, 22.10.2018.a, 23.10.2018.a ja 24.10.2018.a). Kuivõrd J M ei esitanud kohtule
nõuetele vastavaid tõendeid oma haigestumise kohta, see tähendab ei ilmunud kohtuistungitele
mõjuva põhjuseta, siis trahvis Harju Maakohus teda kahel korral (Harju Maakohtu 28.03.2018.a
ja 18.10.2018.a kohtumäärused). Seoses süüdistatava J Mi osalemisega Lätis toimuval
kohtuistungil lükati edasi 3 kohtuistungit (20.02.2018.a, 03.05.2018.a ja 11.05.2018.a) ja 3
kohtuistungit on edasi lükatud ka vandeadvokaat Vahur Kivistiku haigestumise tõttu
(13.02.2018.a kohtuistung lükati edasi poole pealt, 14.02.2018.a ja 19.02.2018.a). Eelnevast
selgub, et süüdistatavate või nende kaitsjate käitumise tõttu on kriminaalmenetluses jäänud
kokku ära 26 kohtuistungit.
Kohus leiab, et kuigi üks süüdistatavatest, nimelt J M, on mitmele kohtuistungile jäänud
ilmumata mõjuva põhjuseta või ei ole kohtule esitanud puudumiste kohta nõuetekohaseid
tõendeid ning teda on puudumiste tõttu ka trahvitud, siis ei ilmne kogu kriminaalmenetluse
kulgu ja teiste süüdistatavate ning kaitsjate tegevust vaadates asjaolusid, mis annaksid alust
viidata süüdistatavate või nende kaitsjate poolsele menetluse venitamisele.
3. Asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine
Asjaomaste asutuste käitumise puhul on esmalt oluline välja tuua, et kohtueelsele menetlusele
kulunud aeg on kohtu hinnangul ebamõistlikult pikk. Küll aga nõustub kohus prokuröri
seisukohaga, et kohtueelsele menetlusele kulunud aeg võis olla sõltuvuses prokuröri
koormatusega ja tööjõu ressursi vähesusega. Kuivõrd kohtul ei ole täpseid andmeid kohtueelse
menetluse kulgu takistatavate asjaolude kohta ning kohtul puudub ka konkreetne teadmine, mis
sellise ajakulu põhjustas, siis võtab kohus seda arvesse hinnates kriminaalmenetluses mõistliku
menetlusaja ületamist.
2 E. Kergandberg, P. Pikamäe. Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2012,
lk 637.
Samuti on oluline välja tuua, et prokuröri haigestumise tõttu jäi kriminaalmenetluses ära 2
kohtuistungit (24.09.2018.a ja 25.09.2018.a) ning prokuröri poolt kohtusse kutsutavate
tunnistajate mitteilmumise ja tehniliste probleemide tõttu neid videosilla vahendusel üle kuulata
lükati edasi 5 kohtuistungit (29.10.2018.a, 09.10.2018.a, 10.10.2018.a, 15.10.2018.a ja
16.10.2018.a). Kohtu hinnangul on prokuröri haigestumine mõistetav ning niisamuti on ka
arusaadav, et prokurör ei saa mõjutada asjaolu, kas tunnistaja ilmub välisriigis ülekuulamisele
või mitte (kui tunnistajat on eelnevalt nõuetekohaselt ülekuulamisest teavitatud) ja ka tehniliste
probleemide tekkimine ei ole asjaolu, mida saaks keegi ette näha või mõjutada.
Kohtuistungi protokollidest selgub lisaks, et kohtust tingituna ei toimunud kokku 58
kohtuistungit (31.05.2018.a, 01.06.2018.a, 07.06.2018.a, 08.06.2018.a, 25.06.2018.a,
26.06.2018.a, 27.06.2018.a, 28.06.2018.a, 04.09.2018.a, 13.09.2018.a, 26.09.2018.a,
30.10.2018.a, 31.10.2018.a, 05.11.2018.a, 06.11.2018.a, 07.11.2018.a, 12.11.2018.a,
13.11.2018.a, 14.11.2018.a, 22.11.2018.a, 23.11.2018.a, 03.12.2018.a, 04.12.2018.a,
05.12.2018.a, 10.12.2018.a, 11.12.2018.a, 12.12.2018.a, 17.12.2018.a, 18.12.2018.a,
19.12.2018.a, 21.01.2019.a, 22.01.2019.a, 23.01.2019.a, 28.01.2019.a, 29.01.2019.a,
30.01.2019.a, 04.02.2019.a, 05.02.2019.a, 06.02.2019.a, 11.02.2019.a, 12.02.2019.a,
13.02.2019.a, 18.02.2019.a, 19.02.2019.a, 20.02.2019.a, 04.03.2019.a, 05.03.2019.a,
06.03.2019.a, 11.03.2019.a, 12.03.2019.a, 13.03.2019.a, 18.03.2019.a, 19.03.2019.a,
20.03.2019.a,
20.05.2019.a,
21.05.2019.a,
22.05.2019.a
ja
23.05.2019.a).
Kui
kriminaalmenetluses planeeriti kokku 102 kohtuistungi pidamine ning nendest jäi kohtust
tingituna ära 58 istungit, mis on üle poole kohtuistungitest, siis on see kohtu hinnangul
märkimisväärne asjaolu, olenemata sellest, et suvised kohtuistungid jäid ära rahvakohtunike
puudumise tõttu ja ülejäänud kohtuistungid seoses kohtuniku suundumisega Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi kohtunikuks.
Eelneva tõttu leiab kohus, et kriminaalmenetluse mõistlik aeg on kindlasti ületatud juba
ainuüksi riigivõimu tegevuse tõttu (kohtueelse kriminaalmenetluse venimine 2 aasta ja 9 kuu
pikkuseks, kohtumenetluses esimese sisulise kohtuistungi toimumine ligi 1 aasta ja 4 kuud
pärast süüdistusakti kohtule esitamist, 2019. aasta alguses asja arutava kohtukoosseisu ja
prokuröri muutumise tõttu).
4. Olulised asjaolud, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul
Oluliste
asjaoludena,
mis
on
süüdistatava
jaoks
kaalul,
käsitletakse
peamiselt
kriminaalmenetlusega kaasnevaid põhiõiguste riiveid (eeluurimisvangistus, ametikohalt
eemaldamine, vara arest jms), samuti oodatava võimaliku karistuste raskust (pikk vangistus)
(vt nt EIK 09.11.1999 D vs. P, § 46; 25.11.2003 S vs. H 05.11.2003).
Käesolevas kriminaalmenetluses on kohaldatud kõigi süüdistatavate suhtes tõkendit elukohast
lahkumise keeld, lisaks on kahe süüdistatava suhtes kohaldanud kohus ka tõkendit vahistamine
ja kautsjon (J Mi ja O Ki suhtes). Lisaks eelnevale on arestitud süüdistatavatele kuuluvat vara,
korraldatud läbiotsimisi nende elu- ja töökohtades ja küsitletud süüdistatavate lähedasi. Seega
on süüdistatavad pidanud taluma mitmeid kriminaalmenetlust tagavate toimingute tegemisest
tingitud piiranguid ja nende võimalus korraldada oma elu- ja äritegevust oli selle kõige tõttu
piiratud, sealhulgas oli piiratud süüdistatavate liikumisvabadus ja tööelule seadis piirangud ka
pidev kohtuistungitest osavõtmine. Lisaks eelnevale tuleb arvesse võtta ka süüdistatavate
ebakindlust oma tuleviku suhtes ja asjaolu, et süüdistatavad on käesoleval juhul jäetud sellesse
positsiooni liiga kauaks (7 aastaks ja 2 kuuks ja teadmatus kestab edasi).
Riigikohus on korduvalt märkinud, et mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema
mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada süüdistatava
õigeksmõistmist või tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist (vt nt Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 23. märtsi 2011.a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-6-11, p 19). Kohus leiab, et
kuigi käesolevas kriminaalmenetluses süüdistatakse süüdistatavaid peamiselt esimese astme
kuritegudes (KarS § 255 lg 1, § 3891 lg 2, § 394 lg 2), siis ei ole süüdistatavatele süüksarvatavad
kuriteod oma olemuselt niivõrd rasked, et avalik huvi kaaluks üle süüdistatavate õiguse
mõistlikule menetlusajale nende süüasja läbivaatamisel. Seejuures on ka oluline, et
kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi, mis võiks samuti avaliku huvi suurendada.
Hinnates kõiki eespool nimetatud mõistliku menetlusaja hindamisel arvesse võetavaid
kriteeriume kogumis, leiab kohus, et käesolev kriminaalasi on keskmise keerukusastmega kuid
keskmisest mahukam, süüdistatavad ja nende kaitsjad ei ole põhjustanud menetluse venimist,
küll aga on menetlus veninud riigivõimu tegevuse tõttu ning seetõttu on kriminaalasja senine
menetlus kestnud põhjendamatult pikka aega. Seega on kohus seisukohal, et käesolevas
kriminaalasjas on rikutud süüdistatavate õigust kriminaalasja menetlemisele mõistliku aja
jooksul.
Riigikohus on seisukohal, et juhul kui eksisteerib arvestatav tõenäosus, et kriminaalasja
lahendamine lähiajal ei ole võimalik, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada, vältimaks olukorda,
kus süüdistatava õiguste juba alanud rikkumine jätkub veel pikka aega. Seejuures tuleb silmas
pidada, et kõneksoleva õiguse rikkumise intensiivsus on ajas süvenev. Kui mõistlik
menetlusaeg on juba möödunud ja ühtlasi on alust arvata, et kriminaalasja lahendamiseni ei
jõuta enne, kui kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel muutub
möödapääsmatuks, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada vaatamata sellele, et menetluse
lõpetamise ajal oleks süüdistatava õiguste rikkumine heastatav ka muul viisil. Viidatud
kohtuasjas tuvastasid kohtud süüdistatavate õiguse menetlusele mõistliku aja jooksul rikkumise
olukorras, kus kriminaalasja menetlusaeg ulatus erinevate süüdistatavate puhul ca 6 aastast 8
kuust ca 7 aasta 2 kuuni (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2013.a otsus kohtuasjas
nr 3-1-1-63-13, p 18). Käesolevas kriminaalasjas on leidnud tuvastamist, et kriminaalmenetlus
on kõigi süüdistatavate suhtes mõistliku menetlusaja tähenduses kestnud kokku juba 7 aastat ja
2 kuud, seega Riigikohtu lahendiga sarnases kestuses. Kuivõrd kriminaalasjas puudub
perspektiiv jõuda lähemal ajal lõpliku lahenduseni, siis süvendaks kriminaalasja edasine
menetlemine süüdistatavate mõistliku menetlusaja riivet veelgi. Samuti tuleb arvesse võtta, et
kuna süüdistatavad eitavad oma süüd, siis on alust eeldada, et kohtumenetluse pooled kasutavad
igal juhul ka kohtuotsuse edasikaebeõigust ehk kriminaalasja lõpliku kohtuotsuseni jõudmine
venib veelgi. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatavate õiguste rikkumist kriminaalasja arutamisele
mõistliku aja jooksul võimalik ka muul viisil heastada, sealhulgas tulevikus määratava karistuse
vähendamisega.
Seega kohus, tutvunud kriminaalasjas esitatud materjalidega ning kuulanud ära menetluspoolte
seisukohad, leiab, et kriminaalasi nr 1-16-8467 I Pi süüdistuses KarS § 3891 lg 1, § 3892 lg 1
(alates 01.01.2015 KarS § 3891 lg 2) ja § 394 lg 2 p 1, 2, ja 3 järgi, OÜ Xxxxi süüdistuses KarS
§ 3891 lg 3 ja § 3892 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 389¹ lg 3) järgi, N Mi süüdistuses KarS §
3892 lg 1 (alates 01.01.2015 KarS § 389¹ lg 1) järgi, OÜ Xxxxi süüdistuses KarS § 3892 lg 3
(alates 01.01.2015 KarS § 389¹ lg 3) järgi, J Mi süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3, §
3892 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 389¹ lg 2, 3 - § 22 lg 3), § 3892 lg 1 (alates
01.01.2015 KarS § 389¹ lg 1), § 3892 lg 1 - § 25 (alates 01.01.2015 KarS § 389¹ lg 1 - § 25), §
255 lg 1 ja § 394 lg 2 p 1, 3 järgi, O Ki süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 (alates
01.01.2015 KarS § 389¹ lg 2, 3 - § 22 lg 3), § 3892 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS
§ 389¹ lg 1, 3 – 22 lg 3), § 3892 lg 1 ja 3 - § 25 – § 22 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 389¹ lg 1
- § 25- § 22 lg 3) ja § 255 lg 1 järgi, E Si süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja 3 -§ 22 lg 3 (alates
01.01.2015 KarS § 389¹ lg 2 ja 3 - § 22 lg 3), § 3892 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 (alates 01.01.2015
KarS § 389¹ lg 1 ja 3 - § 22 lg 3), § 3892 lg 1 ja 3 - § 25 – § 22 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS §
389¹ lg 1 - § 25- § 22 lg 3) ja § 255 lg 1 järgi ning D Ri süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22
lg 3 ja § 3892 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 389¹ lg 2, 3 - § 22 lg 3) järgi tuleb
lõpetada KrMS § 2742 alusel seoses mõistliku menetlusaja möödumisega.
KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1)
kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta
kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus
menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisisutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei
ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 4) väärtusetu asi,
piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kohus
tuginebki nendele alustele kohtumääruse resolutsioonis toodud asitõendite üle otsustamisel.
KrMS § 183 lg 1 kohaselt kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik,
kui kriminaalmenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt
on menetluskuluks: 1) valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud
menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega; 4) määratud
kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Eelneva tõttu tuleb KrMS § 183 lg 1 alusel jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kuluna
määratud kaitsjatele vandeadvokaat Merle Järvalale makstud tasu 3648 eurot ja vandeadvokaat
Madis Mahlapuule makstud tasu 3888 eurot. Lisaks kontrollis kohus I Pi kokkuleppeliste
kaitsjate poolt esitatud taotlust menetluskulude väljanõudmiseks koos menetluskulude
nimekirja, arvete ja aruannete ning tasumist kinnitavate väljavõtete ja maksekorraldustega.
Kohtu hinnangul on kaitsjate ühe tööühiku hind 97,75 eurot tund (ühel korral 110 eurot tund ja
kolmel korral 115 eurot tund) mõistlik. Kaitsjal õigusabi osutamiseks kulunud tunnid on kohtu
seisukohalt põhjendatud ning arved on sellest lähtuvalt korrektselt vormistatud ja on tõendatud
nende tasumine süüdistatava poolt. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kuuluvad hüvitamisele ka
taotluses toodud lisakulud parkimisteenuse, tõlketeenuste ja dokumentide transportimise eest.
Kohus leiab, et taotluses välja toodud menetluskulud summas 52 418,38 eurot on olnud
vajalikud ja need on mõistlikus ulatuses ning seetõttu tuleb need kriminaalmenetluse
lõpetamisel täies ulatuses I Pile riigi poolt hüvitada.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Anne Rebane Kati Miller
Igor Katškov
kohtunik/eesistuja
rahvakohtunik
rahvakohtunik