1-19-4669/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-4669

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juunil 2019 Tallinnas Kriminaalasja number 1-19-4669 ( ) 19922500019

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi W.M süüdistatuna KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Katerin Hovi Süüdistatav

W.M – isikukood , viibib Tallinna XXX vanglas, Eesti Vabariigi kodakondsus, haridus, emakeel põhi eesti keel, xxx

OÜ, varem kriminaalkorras karistatud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada .M KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks W

vangistus 3 kuud.

KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud alusel karistust Harju Maakohtu 15.10.2018.a otsusega nr 1-18- , s.o 8 kuud (13.06.2019.a 8276 mõistetud karistuse ärakandmata osa seisuga),

võrra ning mõista liitkaristus 11 kuud vangistust.

Karistusaja alguseks lugeda kohtuotsuse 13.06.2019. kuulutamise kuupäev

Välja mõista .M W -ilt KrMS § 179 lg 1 p

2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise kor ,5 palga alammäära s.o KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 ral 1 810 eurot ja p 4 alusel kaitsjatasu 90 eurot riigituludesse osutatud õigusabi eest .

Kohustada W - .M i tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 75 eurot.

Sundraha kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul ja käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumber saadetakse kinnipidamisasutusse. Mak , sekorraldusel märkida selgitusena „ .M

W kriminaalasi 1-19-4669, menetluskulud

ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

KrMS 80 lg 3 alusel

§ 1 kaitsjatasu summas 30 eurot jätta riigi kanda.

Asitõend jätta kriminaalasja - D-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, DV materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

W - .M i süüdistatakse selles, et tema olles Harju Maakohtu 25.09.2014 otsusega karistatud vägivallakuriteo toimepanemise eest, uuesti 16.04.2019 kella 11:46 paiku xxx esimese üksus O2 eluosakonna teisel korrusel, lõi ühe korra parema rusikas käega vastu kannatanu A A - ja näo paremat külge ning seejärel lõi vasaku rusikas käega kannatanule nina suupiirkonda. Oma tegevusega põhjustas .M kannatule füüsilist valu. W

Seega pani vägivallakuriteo eest karistatud .M toime kehalise väärkohtlemise W ehk teise inimese tervise kahjustamise ja samuti valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdi .M , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud W statav 30.05.2019.a kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör .M süüdi tunn KarS § W

istamist ja karistamist 121 lg 2 p 3 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 kuud. järgi KarS § 65 lg 2 järgi suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.10.2018.a otsusega nr 1-18-8276 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse kuulutamise

päeva seisuga. Liitkaristuse kandmise alguseks lugeda käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse kuulutamise päev. Istungil prokurör täpsustas kandmata karistuseks 8 kuud vangistust.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaalasjas oleva asitõendi otsustab kohus - D-plaadi DV (asub kriminaalasja materjalide juures) - riminaalasja materjalide juurde. jätta k

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmisel KrMS § 179 lg 1

t: p 2 kohaselt sundraha 810 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 90 eurot eurot, KrMS § 180 lg 1 ja riigituludesse. KrMS

§ 180 lg 3 alusel kaitsjatasu summas 30 eurot jätta riigi kanda.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. 245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka märtsil 2015 jõustunud KrMS § lg süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180

lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 § 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda lg jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3 12 väljendatud -1-1-2- seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik