1-09-1150/39 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.01.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-09-1150 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Prokurör Ave ARNIM Asja läbivaatamise kuupäev 07.01.2010 Kohtuasi

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse

krimina

alhooldusametnik

Tiiu TERENTJEVA 16.10.2009 erakorraline ettekanne nr.8-2/38392 T.N-ile Viru Maakohtu 31.03.2009 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu T.N

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Kriminaalhoolduametnik Tiiu TERENTJEVA Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talitus RESOLUTSIOON

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse

krimina

alhooldusametnik

Tiiu TERENTJEVA 16.10.2009 erakorralises ettekandes nr.8-2/38392 esitatud taotlus T.N-ile

mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada.

Pöörata T.N-ile Viru Maakohtu 31.03.2009 otsusega mõistetud karistus – 3 (kolm)

aastat vangistust - täitmis

ele ja saata T.N kandma vangistust.

Karistuse kandmise algu

seks lugeda T.N-i kinnipidamise aeg – 28.12.2009.

Käesolevale määrusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrus

est teada või pidi teada saama. Asjaolud

T.N tunnistati Viru Maakohtu 31.03.2009 otsusega süüdi KarS §200 lg.2 p.4, 7 järgi lõplikuks karistuseks mõisteti T.N-ile 3 aastat vangistust. KarS §74 lg.1, 3 alusel otsustati mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui T.N 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §75 lg.1 p.1 – 5 ja §75 lg.2 p.1, 2 järgi ettenähtud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas

- ilmuma

kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saama kriminaalhooldajalt eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks

- saama kriminaalhooldajalt eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks

- hüvitama kuriteoga tekitatud kahju 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

- mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Erakorraline ettekanne

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Tiiu Terentjeva esitas 16.10.2009 Viru Maakohtule erakorralise ettekande nr.8-2/38392, milles teeb ettepaneku pöörata T.N-ile mõistetud karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt ei järgi T.N järgmisi kontrollnõudeid – ei ilmu registreerimisele ja ei heasta kahju.. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole T.N ilmunud alates augustikuust registreerimisele. Viimane kriminaalhooldusalane kohtumine toimus T.N-iga

01.07.2009, järgmisele kohtumisele 17.08.2009 T.N ei tulnud. Kriminaalhooldusametnik on talle korduvalt helistanud, saatnud kirjalikke kutseid ja teostanud kodukülastusi, kuid kontakti T.N-iga saanud ei ole. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole T.N kohtuotsusega määratud tähtajaks 15.10.2009 hüvitanud kuriteoga tekitatud kahju summas 699 krooni kannatanu H J. T.N töötab ja tal on stabiilne sissetulek. Kriminaalhooldusametnik leidis, et T.N on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et ta ei ole motiveeritud muutuma kriminaalhoolduse läbi ning ei suhtu tõsiselt

talle

määratud

karistusse

kriminaalhoolduse

näol. Kuna kriminaalhooldusametnikul puudub kontakt T.N-iga ning ei ole selge, mis põhjustel ning asjaoludel ei ilmu hooldusalune vastuvõtule, samuti ei ole T.N omaltpoolt teavitanud kriminaalhooldusametnikku mitteilmumise põhjustest, tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata T.N-ile mõistetud karistus täitmisele.

Maakohtu istung

Maakohtu istungil jäi kriminaalhooldusametnik Tiiu Terentjeva oma erakorralise ettekande ja selles toodud taotluse juurde ning lisas, et võrreldes viimase kohtuistungi kuupäevaga ei ole muutunud midagi.

Süüdimõistetu T.N seletas maakohtu istungil, et kriminaalhooldusametniku poolt erakorralises ettekandes toodu on õige, ta tõepoolest ei ole käinud registreerimisel (millal viimati käis, ei mäleta) ja ei ole kuriteoga tekitatud kahjust mingit summat hüvitanud. Samuti seletas süüdimõistetu, et registreerimisel ei käinud ta sellepärast, et käis tööl ja kahju kavatses hüvitada uuel aastal. Kriminaalhooldusametnikuga ta päevade muutmiseks ühendust ei võtnud. Peale asja andmist kohtusse helistas kriminaalhooldusametnik talle ise, kuid mida süüdimõistetu kriminaalhooldusametnikule ütles, ta ei mäleta.

Prokurör leidis maakohtu istungil, et erakorraline ettekane on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt KarS §74 lg.4 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrolnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi.

Vastavalt KrMS §427 lg.2 otsustab vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma täitmiskohtunik oma määrusega.

Süüdimõistetu T.N-ile on kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi tutvustatud allkirja vastu 04.05.2009 (t.l.148).

Vastavalt erakorralisele ettekandele on T.N rikkunud registreerimisele ilmumise kohustust ja ei ole kohtuotsusega määratud tähtajaks hüvitanud kuriteoga tekitatud kahju.

Maakohus leiab, et käesolevas asjas on süüdimõistetu poolt temale pandud registreerimisele ilmumise kohustuse rikkumine tõendatud nii süüdimõistetu enda kinnitusega, et peale 01.07.2009 ei ole ta kriminaalhooldusametniku juures registreerimisel käinud, kui ka asja materjalides oleva ärakirjaga registreerimislehest (t.l.142). Nimetatud registreerimislehest nähtub, et viimane kord on T.N ilmunud registreerimisele 01.07.2009 ja oma allkirjaga kinnitanud, et teab järgmisest registreerimisele ilmumise ajast 17.08.2009. Nimetatud kuupäeval ja hiljem ei ole

T.N registreerimisele ilmunud, kuigi kriminaalhooldusametnik on talle saatnud kutsed ilmumiseks 21.08.2009, 31.08.2009 ja 07.10.2009 (t.l.152,154,156).

Kodukülastuse ajal 18.08.2009 ei õnnestunud kriminaalhooldusametnikul T.N-iga kontakti saada, samuti ei pääsenud kriminaalhooldusametnik maja koridori, et jätta kutse postkasti (t.l.153). Kodukülastuse ajal 18.09.2009 kohtus kriminaalhooldusametnik T.N-i emaga, kes teadis, et poeg on kriminaalhooldusametnikule oma mitteilmumisest telefoni teel teatanud ja lubas pojale kriminaalhooldusosakonda ilmumise vajadusest edasi öelda (t.l.155).

Eeltoodu alusel leiab maakohus, et süüdimõistetu ei ole tema suhtes väljendatud usaldust õigustanud ning suhtunud tingimisi karistusse ja kriminaalhooldusesse väga ükskõikselt. Süüdimõistetu hoolimatusest annavad tunnistust ka kohtuistungitele teadlikult mitteilmumine ja asjaolu, et vaatamata kohtusse pöördumisele võttis kriminaalhooldsuametnik ikkagi süüdimõistetuga ühendust, kuid viimane ei avaldanud mingit koostöösoovi asja lahendamiseks.

Viru Maakohtu 31.03.2009 otsusega oli T.N-ile KarS §75 lg.2 p.1 alusel pandud lisakohustuseks heastada kuriteoga tekitatud kahju 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus antud kriminaalasjas jõustus 16.04.2009 (t.l.119- 122).

Maakohus leiab, et käesolevas asjas on süüdimõistetu poolt temale pandud täiendava kohustuse – kuriteoga tekitatud kahju heastamine 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest – rikkumine tõendatud nii süüdimõistetu enda kinnitusega, et ta ei ole midagi tasunud ja seega ka maksedokumente esitanud. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtub, et ta on rahalise kohustuse täitmisest T.N-iga vestelnud korduvalt, kuid T.N ei ole asunud kahju heastama ja on kogu aeg arvanud, et aega on (t.l.140).

Käesolevaks ajaks on kohtuotsusega pandud kohustuse täitmise tähtaeg – 15.10.2009 – möödunud.

Juhul, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, on kohtul võimalus valida kolme alternatiivi vahel.

Maakohus leiab, et käesolevas kohtumääruses ülaltoodud asjaoludel on põhjendatud karistuse täitmisele pööramine, kuna teised alternatiivid mingit mõju süüdimõistetule ei avalda.

Maakohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust ning KrMS §74, §75, §432, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik