3-17-2297/58 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-17-2297 Määruse kuupäev

12. juuni 2019 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Vjatšeslav Koguti kaebus seoses suitsetamise keelamisega Viru Vanglas Menetlusosalised Kaebaja Vjatšeslav Kogut Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks.

2. Jätta kaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

4. Määrus toimetatakse kätte pooltele. Kaebajale toimetatakse kätte ka määruse tõlge vene keelde.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Halduskohtu menetluses on Vjatšeslav Koguti kaebus, mille kohus võttis menetlusse järgmistes nõuetes:

- tühistada Viru Vangla kodukorra sätted, mis takistavad kaebajal vanglas suitsetada,

- kohustada Viru Vanglat tegema suitsetamist võimaldavad toimingud,

- teha kindlaks kuni 30.09.2017 kehtinud Viru Vangla kodukorra punkti 12.1 õigusvastasus. Kaebaja vaidlustas eelnimetatud sätet osas, milles see nägi ette, et kartserikaristust kandval kinnipeetaval on suitsetamine keelatud.

Kohtu 27.03.2019.a määruse alusel oli otsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 12.06.2019.

2. Kaebaja vabanes vanglast 20.05.2019. Vastustaja esitas kohtule taotluse lõpetada menetlus, kuna pärast vabanemist ei avalda vangla sisekorda puudutavad küsimused kaebajale mingit mõju. Tuvastamiskaebus võeti menetlusse preventiivsetel kaalutlustel ja vabaduses viibides kaebajal enam preventiivset huvi olla ei saa.

Kaebaja esitas kohtule avalduse, milles ta palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla kodukorra, mis takistas vanglas suitsetamist alates 01.10.2017, ning suitsetamise keeld vanglas. Kaebaja põhjendatud huvi on preventiivne, et sarnased rikkumised tema suhtes ei korduks. Kaebaja võib suure tõenäosusega sattuda uuesti vanglasse. Kohus peab minema üle tuvastamisnõudele ja tegema asjas otsuse. Kaebaja esitas kaebuse 2017. aastal ja tal on õigus lõplikule otsustusele.

Kohtu seisukoht

3. Kohus hindas kaebuse menetlusse võtmisel kaebuse lubatavaks. Kohtu hinnangul tuleb kaebuse lubatavust hinnata praeguse seisuga uuesti. Kohus peab seda õigustatuks, kui kohtuasja edasine menetlemine ei saa menetluse kestel muutunud asjaolude tõttu enam kuidagi kaasa aidata kaebaja õiguste kaitsele.

Vastustaja palus menetluse lõpetada. Kohtu hinnangul halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 sätestatud menetluse lõpetamise aluseid praeguses asjas ei esine. Vastustaja tugineb sellele, et kaebaja kaebeõigus on tema vabanemise tõttu ära langenud, see ei ole menetluse lõpetamise alus. Kui kaebus ei ole lubatav, siis jäetakse see läbi vaatamata.

4. HKMS § 49 lg 1 sätestab kaebuse muutmise ühe eeldusena, et kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav.

Kohus mõistab kaebaja avaldust nii, et kaebaja soovib esitada määruse punktis 1 nimetatud tühistamisja kohustamisnõuete asemel suitsetamise keelamise õigusvastasuse tuvastamise nõude. Kohus jätab kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks.

Kaebaja tugineb preventiivsele huvile. Kui kaebaja ei viibi vanglas, siis ei saa tal olla huvi hoida ära sarnaste juhtumite kordumine tulevikus. Võimalus, et kaebaja võib kunagi veel vanglasse sattuda, on hüpoteetiline ja ei anna kaebajale tuvastamiskaebuse esitamise õigust. Kui kaebaja peaks vanglasse sattuma ja suitsetamise keeld sel ajal endiselt kehtib, siis on kaebajal õigus see vaidlustada. Seejuures saab kaebaja esitada tuvastamisnõudest tõhusamad nõuded (Riigikohtu 19.09.2018.a määrus kohtuasjas 3-18-65, p 11).

5. Kohus jätab kaebuse tühistamisja kohustamisnõuetes läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebajal ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Kaebaja pöördus kohtusse eesmärgiga saavutada õigus vanglas suitsetada. Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada, kui kaebaja ei viibi vanglas. Viru Vangla kodukord ei avalda praegu mingit mõju kaebaja õigustele või kohustustele ning vangla ei saa anda kaebaja suhtes haldusakte või teha toiminguid.

6. Kohus jätab kaebuse kuni 30.09.2017 kehtinud Viru Vangla kodukorra punkti 12.1 õigusvastasuse tuvastamise nõudes läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub kaebeõigus.

Kohus võttis tuvastamisnõude menetlusse tulenevalt kaebaja preventiivsest huvist. Määruse punktis 4 toodud põhjendusel on kaebaja preventiivne huvi seoses tema vabanemisega ära langenud.

7. Kohus selgitab kaebajale, et

- kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta kaebajalt õigust pöörduda sama nõudega uuesti kohtusse (HKMS § 43 lg 2);

- kui kaebaja hinnangul tekitas tema vangistuse ajal Viru Vanglas kehtinud suitsetamise keeld talle kahju, siis tuleb tal esitada Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõue (eeldusel, et kaebaja ei ole sellist nõuet või kaebust juba esitanud). Vangistusseaduse § 11 lg 8 näeb sellisele nõudele ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebajal tuleb esmalt esitada kahju hüvitamise taotlus Viru Vanglale. Kui vangla tagastab kaebaja taotluse õigusvastaselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata, siis on kaebajal õigus esitada hüvitamiskaebus kohtule. Kohtueelne menetlus on kohustuslik ka siis, kui kaebaja on vanglast vabanenud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks kohtunik