1-18-8374/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-18-8374

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2019, Tallinna kohtumaja

Kriminaalasja number

1-18-8374 (16231601991)

Kohtunik

Külli Iisop

Rahvakohtunikud

Siiri Raagmets ja Marju Vipper

Kohtuistungi sekretär

Sigrid Dikker-Sala, Triin Piilberg

Tõlk

Jelena Kremez

Kriminaalasi A.Q süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 2 järgi ja

B.F süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi üldmenetluses

Kohtuistungite toimumise ajad 27.-28.02.2019; 12.03.2019

Prokurör

Natalia Lebed

Süüdistatavad A.Q – isikukood XXX ; Eesti kodanik, keskeriharidusega; emakeel: vene keel; elukoht: xxx xxx , autojuht; varem kriminaalkorras ; töökoht: OÜ karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole.

B.

isikukood XXX; Eesti F – kodanik; keskeriharidusega; emakeel: vene keel/eesti keel; elukoht: xxx xxx iige, ; töökoht: OÜ, juhatuse l müügijuht; varem kriminaalkorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsjad D.

Školjar, Paul Järve

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada J e g o r ŽEMTŠUŽIN KarS § 118 lg 1 p 2 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.

KarS § 73 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui A.Q 4(nelja)- aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

2. Süüdi tunnistada B. KarS § 121 lg 1 järgi ning karistuseks mõista F

rahaline karistus 50 päevamäära, mis lähtudes keskmisest päevamääras 31,20 eurot, on 1560 eurot. KarS § 73 alusel ei pöörata karistust täielikult täitmisele, kui B.F 18 (kaheksateist)-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

3. Rahuldada osaliselt kannatanu V. S. tsiviilhagi. Välja mõista A.Q-lt hüvitis õigusvastaselt tekitatud kahju katteks kokku summas 3 833,18 eurot, s.h. varaline kahju 833,18 eurot ja mittevaraline kahju 3 000 (kolm tuhat) eurot, mis tuleb tasuda

V. S. arvele nr xxx (SEB).

4. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse:

4.1. A.Q-lt kogusummas 1 434 (üks tuhat nelisada kolmkümmend neli)

eurot, s.h. ekspertiisi tegemise kulu 84 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha

1 350 eurot.

4.2. B. -ilt F

810 (kaheksasada kümme) eurot, s.o. süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Kannatanu A. V. KrMS § 183 alusel hüvitatud menetluskulud summas 487,04 eurot jätta riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele (SEB pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300). Viitenumber J. Zemtšužinil on

99919700017725 ja B. 99919700017738. F

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (10 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5.

Asitõend: Videosalvestus

-l, mis asub kriminaalasja materjalide hulgas ed CD

– jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel..

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooltele kohtus kättesaadav.

SÜÜDISTUS A.Q ’it süüdistatakse selles, et tema 08.10.2016 kella 05.00 ajal viibides aadressil xxx

asuvas ööklubis , lõi ühe korra rusikaga näo piirkonda, vastu vasakut silma, X.

V. S.le põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – vastavalt kohtuarstlikule ekspertiisiaktile nr 17E- vasaku silma trauma: silmakoopa keskmise seina murru koos PõI0098 silmamuna läbistava vigastusega, põrutushaava silma ülalaul ja nahaalused verevalumid ning turse silma laugudel. V. S.l esinev tervisekahjustus põhjustab pikaajalise tervisehäire kestusega üle nelja kuu.

Seega pani

atud A.Q toime tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjust tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud, s.o järgi kvalifitseeritava KarS § 118 lg 1 p 2 kuriteo.

B. ’t F kella 05.00 ajal viibides aadressil süüdistatakse selles, et tema 08.10.2016 xxx rduvalt

it rusikatega vastu pead, millega tekitas ile asuvas ööklubis , lõi ko X.

A. V.

A. V. füüsilist valu ja kriimustusi.

Seega pani B. toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise F väärkohtlemise, s.o järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 121 lg 1

Poolte seisukohad Prokurör kohtuistungil uuritud tõenditega on mõlema süüdistatava süü

N. Lebed leidis, et tõendamist leidnud ja nende käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kannatanute ütlused on kooskõlas teiste uuritud tõenditega, eelkõige ööklubi turvakaamerate videosalvestustega.

Kohtuistungil korduvalt uuritud videosalvestustes on selgelt äratuntavad nii kannatanud kui süüdistatavad: A.Q valges ja B.F mustas särgis/kampsunis. Nad istuvad suitsuruumis

S. kõrval. Pärast suitsuruumist lahkumist järgnevad süüdistatavad kannatanutele. On aru saada, et kannata keerab ringi nutele öeldakse midagi, sest , kuulab ja näitab tagant S. tulevatele süüdistatavatele keskmist sõrme ning treppidest üles minnes jooksevad süüdistatavad neile järele. Nende vahele ei jää teisi isikuid. See, mis toimub trepist üles jõudes enne vaheust, ei ole salvestuselt nähtav, küll aga teise kaamera salvestus (mis näitab osaliselt vaheukse taga toimuvat; ukse teine pool on kinni) fikseerib selle, et V.

S. on pikali (näha on üksnes tema pea) ja seal toimub rüselus. Uksest väljuvad süüdistatavad, koos võtavad nad garderoobist riided ja väljuvad ööklubist. Prokurör taotles B.F süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 1 järgi ning tema karistamist rahalise karistusega 50 päevamäära (1560,50 eurot) ning A.Q süüdi tunnistamist KarS § 118 lg 1 p 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 4 aastat, mida KarS § 73 alusel ei pöörata täitmisele, kui ta 4 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Prokurör palus rahuldada ka kannatanu tsiviilhagi varalise kahju osas summas

062,38 eurot ja mittevaraline kahju kohtu poolt kindlaks määratavas summas.

A.Q kaitsja D. Š sai ööklubis viibides küll raske . leidis, et kannatanu V.

S. tervisekahjustuse, kuid puuduvad tõendid selle kohta, kes selle vigastuse talle tekitas. Kannatanud on pärast konflikti kinnitanud, et ei mäleta toimunust midagi, kuid hiljem muutsid oma ütlusi. Ei ole eluliselt usutav, et nad pool aastat hiljem või ka kohtuistungil sündmusi paremini mäletaks, mistõttu nende ütluste väärtus on nullilähedane. Kõrvale tuleks kaitsja arvates jätta tunnistaja M. H ütlused, sest politseitöötaja ei saa olla . tõendiallikaks. Ainuke objektiivne tõend on videosalvestus, kui sealt on näha, et ööklubi suitsuruumis viibis palju isikuid, vähemalt kolmel neist olid valged/heledad riided ja vähemalt kolmel mustad riided. Kaitsjale jäi arusaamatuks, kellest rääkisid kannatanud ja tunnistajad või oli see hoopis valge särgiga purjus isik, kelle käitumine oli eriti silmatorkav. Kaitsja arvates on tähelepanuväärne kannatanute endi käitumine, kuna V. osutus kannatanuks lausa kahes konfliktis (teine toimus väljas ööklubi e käitumine, kes

es) ning ebaviisakas oli

S. oli suitsuruumis agressiivne oma elukaaslase suhtes ja näitas teistele keskmist sõrme. le löögi S. tegemise hetkel ei asunud süüdistatavad samas kohas kannatanuga. Kaitsja palus A.Q õigeks mõista, kuna tema süü ei ole tõendamist leidnud, riigilt välja mõista tema õigusabikulud summas 5 016 eurot ning kannatanu tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.

B. F kaitsja P. Järve leidis samuti, et B.F süü ei ole tõendamist leidnud, mistõttu süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi tuleb ta õigeks mõista ning kaitsjatasu summas 1784 eurot jätta riigi kanda. Kaitsja rõhutas asjaolu, et menetlus selles kriminaalasjas algselt lõpetati, kuna kindlaks ei suudetud teha ühtegi süüdlast. Pärast asja uuendamist kutsuti B. kaitsjaga F prokuratuuri ja tehti ettepanek tema suhtes lõpetada menetlus oprtuniteediga, kuna tõendusmaterjali tema suhtes sisuliselt kogutud ei olnud. Kõik isikud olid ööklubis sedavõrd alkoholijoobes, et nad ei mäletanud juhtunust midagi. B.F prokuröri tehtud ettepanekut vastu ei võtnud, kuna ta oli kindel, et ta pole midagi teinud. Kannatanu i

V. ütlused on kaitsja arvates vastuolulised ja need tuleb tõendina kõrvale jätta. Esmaülekuulamisel on ta väitnud, et ta kedagi ära ei tunne ega tea mis temaga toimus. On võimatu, et enda lööjana ära tunneb B.F. See on ületamatu vastuolu kohtuistungil ta . Kannatanu hilisemaid ütlusi on mõjutanud politseiametnik , kes hakkas ise tõendeid H. kunstlikult looma. Videosalvestusi vaadates tekkis tal subjektiivne arvamus süüdlastest ja ta tegi kõik selleks, et need isikud saaksid kohtu alla antud. Videosalvestusel ei ole ühtegi kaadrit, mis lubaks arvata, et B.F seal kedagi lõi. Viimane kaader trepil näitab kaitsja arvates seda, et isik, keda ta oleks pidanud lööma ( ), tuli tükk maad teistest taga ja on arusaamatu, kuidas V. ta kohale jõudis hetkeks kui tema sõpra (

t) löödi. Teise videos, kus on isik põrandal maas, S. seal B.F korraks vilksatab, kuid teda kinni ei peeta, vaid A.Q lükatakse ruumist välja, kuid ta läheb tagasi, et vaadata mis seal toimub. Kui inimene on kedagi löönud, siis ta ei läheks sinna tagasi.

Kohtuliku arutamise järeldused Vaidlus puudub selle üle ööl va , et s 08.oktoobrit 2016 kuni kella viieni hommikul viibisid tu ööklubis nii kannatanud kui süüdistatavad A.Q ja B.F.

ja

S. V.

Seda kinnitavad nende ütlused kohtuistungil, samuti klubi turvakaamerate salvestused (CD-plaat salvestustega – Süüdistatavad ja kannatanud ei olnud varem kohtunud, nad olid üksteisele võõrad tl 139a ). inimesed.

- Kannatanu V.

(tl 116 - 118) klubi sulgemist oli ta koos oma

S. ütlustest nähtub, et enne öö elukaaslase J. ning sõprade Ž koos sõbranna

A. V.

i ja D. . suitsuruumis. Tema vend A. Angelinaga olid juba mõni tund varem klubist lahkunud. Kella 05 paiku klubi suitsuruumist väljudes ja seejärel treppidest üles minnes sai ta ootamatult rusikaga löögi vasaku repist üles minnes läks tema ees kõrval silma piirkonda. T

D., oli ja J. tagapoolt tuli A. . Saadud l V. a, tugevat valu tundis ta öögist kukkus ta põlvili ja kattis pea käteg nii peas kui silmas ning silma ei saanud ta avada. sid ta Löögist purune prillid. Lööjat ta ise ei näinud, sest löök tuli vasakult poolt külje pealt. Kiirabi viis ta haiglasse, vasak silm oli täiesti kinni paistetanud. Katki oli silmakoopa luu, silma klaaskeha, rebenenud oli silma sarvkest. Silmale on tehtud mitmeid operatsioone ja ta on siiani sarvkesta siirdamise järjekorras. Vasakust silmast ta praktiliselt ei näe, näeb vaid midagi uduselt. sultatsioonis ka Riias, abi pole saanud. On käinud silmaarsti juures kon

Töövõimetuskaardi kohaselt on tal osaline töövõime ja seda on pikendatud kuni 22.11.2020. Kohtuistungil oli tal kaasas ka puudega isiku kaart, mille kohaselt on tal keskmine nägemispuue, mida on samuti pikendatud kuni 22.11.2020.

V. S. ei mäletanud, et suitsuruumis oleks olnud konflikt, küll aga mäletas seda, et keegi sekkus seal tema vestlusse, midagi öeldi vastastikku. Pärast haiglast tulekut sai ta A. V.ilt teada, et teda löönud mees oli valges it löönud mees mustas riietuses ning V. (enne ta ei teadnud, et it oli V. samuti rünnatud). Kriminaalasja materjalidega prokuratuuris tutvudes soovis V. vaadata ka videosalvestusi S. ning sealt nägi, et pärast suitsuruumist väljumist (üks keegi tagant tulevatest meestest heleda/valgeselle ja teine tumeda pikkade varrukatega särgis) ütleb talle midagi, ta keerab peale ringi, kuulab ja näitab isikule keskmist sõrme, hakkab seejärel trep st üles minema

pide

ja heledas särgis mees jookseb talle järgi.Ka kohtuistungil vaadatud videost on näha, et see mees jõuab talle kõrvale vaatab tema poole ning seejärel salvestus lõpeb. Paarkümmend , sekundit hiljem järgmisest videofailist „vaheuks“ on näha, et ta lamab juba maas. Kannatanu leidis, et selle žestiga oli ta oma ründajat ise provotseerinud ning kahetses oma taolist käitumist. Kohtul ei ole alust kannatanu sellistes ütlustes kahelda, sest need on kooskõlas teiste kohtui kannatanu stungil kontrollitud tõenditega: i ütlustega, tõenditega tema töövõime ja V. tervisliku seisukorra kohta, ekspertarvamusega ning ööklubi turvakaamerate videosalvestustega.

-Tunnistaja R. -142) J.

ütlustest (tl 140 pöördel nähtub, et ta oli alkoholijoobes, sõnavahetust või konflikti ööklubis ei mäleta; läbi udu mäletab seda, et V. lamas maas kuskil suitsuruumi S. kõrval, seal oli hulk inimesi ja turvamehi viis ta ära; tunnistaja enda särk ja püksid ning kiirabi olid verised, takso silmavigastust. ga käis kodus, vahetas riided ja alles haiglas nägi S.

-Tunnistaja

. -

D. Ž ütluste kohaselt (tl 142 143) sekkus suitsuruumis nende vestlusse üks noormees (blondiin, pikemat kasvu, heledates riietuses), kellele tuli korduvalt selgitada, et nad ei soovi temaga dialoogi pidada. Pärast suitsuruumist lahkumist ja tantsupõranda (vaheukse) poole liikudes toimus ootamatult rünnak ja V. t löödi. Kuna ta jäi S. V.ist ettepoole, siis kuulis ta üksnes löögi heli/laksu ning kui ta end ringi keeras, nägi, et põrandal maas, tal

V. oli juba jookseb verd; ta ei saanud aru, kust verd jookseb, kuid verd oli palju; i juures oli , kes V. J. hakkas kiirabi kutsuma; kohe olid kohal ka turvatöötajad, kes palusid laiali minna. Ta ei näinud kes lõi t või S. V.it.

- Kannatanu V. S.le tekitatud vigastusi ja traumat, statsionaarset ravi ja töövõime osalist kaotust kinnitavad töötukassa tõend ja töövõime hindamise otsus (tl 74 -76), epikriis Ida-Tallinna Keskhaiglast (tl 78 81) ning isiku kohtuarstlik ekspertiis (tl 82 - 86). –

- - on Asitõendi vaatlusprotokollis esitatud kõned (tl 102 104) kinnitavad, et ööklubist X. 08.10.2016 häirekeskusele tehtud mitmeid kõnesid a, välja on kutsutud seoses peatraumag kiirabi.

- Isiku ekspertiisiakti nr 17E- (tl 82-86) kohaselt tuvastati V. S.l PõI0098 ööklubis saadud löögi tagajärjel vasaku silma trauma: silmakoopa keskmise seina murd koos silmamuna läbistava vigastusega, põrutushaav silma ülalaul ning nahaalused verevalumid ja turse silma laugudel. Tegemist on tömbile traumale iseloomuliku tervisekahjustusega, mis võis olla tekitatud löögist/löökidest kõva tömbi esemega vasaku silma piirkonda. Selline tervisekahjustus ei ole eluohtlik, kuid . põhjustab pikaajalise tervisehäire kestusega üle 4 kuu

Eksperdi taolisest arvamusest lähtudes on tegemist raske tervisekahjustusega, mis annab aluse süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 118 lg 1 p 2 järgi – s.o. tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb

osaline või puuduv töövõime.

-Et kannatanute suhtes said kasutada just htu arvates piisavalt vägivalda süüdistatavad, on ko hästi näha ööklubi turvakaamerate videosalvestustelt. Kohus uuris ehk vaatas kohtuistungil korduvalt kuute videofaili pealkirjadega: suitsuruum, trepid, vaheuks, garderoob, ja välisuks purskkaev ning neid faile on kirjeldada

01.11.2016 (tl püütud asitõendi vaatlusprotokollis ka

125 139). Siinkohal peab kohus vajalikuks – märkida, et vaatlusprotokolli koostamise ajaks ei olnud suudetud tuvastada veel süüdistatavaid, küll aga ühe isikuna (lühikeste

R. S. `i varrukatega mustas T- /logoga tossud), kes samuti vahetul särgis, jalas mustad, valge triibuga enne kella 05 hommikul viibis suitsuruumis, kuid kelle osas uuriti kriminaalasja seoses i V. hilisema ründamisega väljaspool klubi, mis on nähtav ka videofailis „purskkaev“. Nähes nii kannatanuid, tunnistajaid ja süüdistatavaid vahetult kohtusaalis ja vaadates korduvalt videofaile „ “ „ “ suitsuruum , trepid ja „ “ vaheuks , on kohtu jaoks selgelt ä A.Q ratuntavad

heledas pikkade varrukatega kampsunis/särgis (näha on ta esimest korda suitsuruumis kell 4:45:40) ja B. (seljas tume pikkade varrukatega F särk, millel /failides vaheuks ja garderoob/ on näha õlal Guessi logo . Koos väljuvad süüdistatavad t) suitsuruumist 04:50:40 ja tulevad sinna tagasi 04.58:41. Mõlemad süüdistatavad istuvad S. kõrval, kui suitsuruumi tuleb S. elukaaslane J. kell 04:59:33. S.

D. ja R. tõmbab t korduval enda kõrvale istuma, toimub väike kähmlus (püsti seisavad J. , keda gata) ning , kes suhtleb ka

J. püüab käega eemale tõu seda jälgib kõrval istuv A.Q S.ga, ning viimane Suitsuruumis kustutatakse püüab t jõuga enda kõrvale istuma panna. J. tulesid

lahkumise märguandeks. Kell 05:02:29

on näha, et pärast suitsuruumist lahkumist le ja tema kaaslastele järgnenud S. süüdistatavad midagi ütlevad, mille peale S. peatub, ringi keerab ja teeb käega žesti ehk näitab keskmist sõrme hakkab trepist üles min (05:02:43) ning ema vaheukse suunas. Kell

05:02:48 jõuavad järele süüdistatavad: tema kõrvale vasakul poole valges särgis A.Q talle e , paar astet taga B. ) neile

F ning kõige lõpus järgneb (failis „trepid“ fotol nr 3 on näha, et V. vahetult B. selja ta

F ha on jõudnud ning alusetud on kaitsja väited, et rünnaku ajaks V. S. ei olnud sinn ). Samal ajal ei V. a kohale jõudnud, mistõttu ei saanud teda rünnata ka B.F lähe trepist üles ühtegi teist inimest (enne neid on trepist üles läinud mees ja naine, kes väljusid suitsuruumist 05:02:26 ja läbivad vaheukse 05:02:40). Alles 12 sekundit hiljem 05:03:00 hakkab samast trepist üles minema noormees, kes jääb treppidel seisma (foto nr 4), vaatab üles vaheukse poole ning on selge, et sel hetkel on rünnatud S.t või mõlemat kannatanut, sest mõne sekundi pärast üles

(05:03:16) tormavad trepist juba turvamehed. Faililt „vaheuks“ on 05:02:54 näha

J.t ja 05:02:57 D., kes on ümber pööranud ja treppide suunas vaatavad. Seejärel on näha lamava isiku pead (S.), selg ees taganeb vaheruumi uksest 05:03:02 A.Q. Ukse vahelt on näha aga pikkade varrukatega mustas särgis vehkiva mehe käed (kelleks kohtu arvates saab olla vaid B. ), samuti seda, et J. proovib jalaga vehkides kedagi F eemale ajada ja uuesti trügib läbi vaheuksest trepimademele A.Q. Videost on aru tagasi saada, et turvamehed püüavad isikuid laiali ajada, Zemtšužin tõstab käed üles (05:03:21), turvamehed hoiavad kinni B. -ist, m F õlemad süüdistatavad seletavad midagi turvameestega ja 05:04:50 väljuvad süüdistatavad vaheuksest, ja lähevad garderoobi suunas. Selgelt äratuntavad ka näo järgi (mitte ainult riiete, kehakuju, juustepiiri, kõnnaku järgi) on 05:04:54 nii ka logo, A.Q kui B.F ning viimase mustal pikkade varrukatega särgil on näha mille järgi hiljem uurimise tuvastati ka tema isik võr Näo facebook`ist leitud fotoga dlemisel. järgi on süüdistatavad äratuntavad ka faililt „garderoob“, kus kell 05:07:50 saavad nad joped ja lahkuvad ööklubist.

Kohtule on arusaamatud kaitsja P. Järve väited selle kohta, et politseitöötaja M. H. on kunstlikult loonud tõendeid, et videosid vaadates tekkis tal subjektiivne arvamus süüdlastest ja ta t kohtu alla antaks. egi kõik selleks, et konkreetsed isikud Tunnistaja

H. andis koht -145). Nen M. us ütlusi menetluse käigu kohta (tl 144 dest ütlustest nähtub, et 08.10.2016 sündmusete kohta oli algatatud 2 kriminaalasja, sest kannatanu it ol V. i klubis sees ja väljas rünnanud erinevad isikud. Välja kannatanut näkku löönud isik tuvastati s koheselt ja selleks oli R., kes eelnevalt viibis ka suitsuruumis (kannatanu ütluste kohaselt lõppes see menetlus leppimisega). Klubis sees vaheukse taga aga kannatanuid rünnanud isikuid jäid esialgselt tuvastamata, sest

nad olid kannatanutele võõrad isikud ja menetlus algselt lõpetati. M.

turvakaamerata videosalvestused, vaatas neid korduvalt ja koostas

H. nõudis välja asitõendite vaatlusprotokolli koos salvestustelt tehtud fotodega. See kuulus tema kui politseitöötaja ametiülesannete hulka ja seda ei saa kuidagi pidada tõendite kunstliku ks loomiseks. B.F (kes elab Pärnus ja oli Tallinnas külas oma sõbral A.Q-l ) jäi politseitöötajale salvestustelt silma oma

- -logo ja kui näo eelkõige riietuse tõttu musta särgi õlal Guess ja sotsiaalmeediast leidis M. H. foto, kus isik kandis sama musta särki ning näokuju ja juuste järgi sarnanes isikuga, kes oli nähtav ka ööklubi salvestustelt, võimaldas see koostada fototabeli, mida uurija I. S. k tuvastada ka isiku asutas äratundmiseks esitamisel, see võimaldas (B. ) F ja tema sõpruskonna (sh ka A.Q). Süüdistatavad ei ole eitanud, et turvakaamerate salvestustel on nad näha nii suitsuruumis, treppidel, vaheukse juures kui ka garderoobis. See ei ole M. i subjektiivne arvamus. H. Ööklubi turvakaamerate s selgelt näha ja ar alvestustelt on kohtu arvates u saada, et suitsuruumist alguse saanud sõnaline kontakt jätkus sealt väljudes, et süüdistatavad /konflikt järgnesid V. et süüdistatavate poolt öeldu sundis ümber pöörama,

S. seltskonnale, S.t provotseerivat žesti tegema ning treppidel vaheukseni jõudsid süüdistatavad talle järele

, kusjuures A.Q lähenes löök). S.le vasakult poolt (sealt kust tuli ootamatu

- Kannatanu

(tl 112 116 enne klubi sulgemist viibisid nad (tema,

A. V. st et i ütluste – ) nähtub, V., ja ) suitsuruumis. V. l J. D.

S. oli ühe inimesega vestulus, räägiti kõrgendatul toonil. Kui nad olid suitsuruumist juba väljunud, läksid tema ees trepist üles V. ja ning enne vaheukseni J. j

õudmist ta nägi, et valges särgis pikemat kasvu mees lõi V. tagant külje pealt pähe, S.t meelekohta. ist eemale. Ta ei näinud selle mehe nägu, kuid jooksis tema juurde ja tõukas ta V. Seejärel hakkas teda ( pe V.it) ksma valges särgis mehe sõber, kes kandis musti riideid. See mees lõi teda ca 5 korda pähe (suunaga ülevalt alla) ja lisaks valule tekitas talle pähe ka kriimustusi. Sellest ta järeldab, et peksjal oli käes sõrmus. Selles musta särgiga mehes tundis ta pitsat kohtuistungi

l kindlalt ära B.F. Algul püüdis pead kätega kaitsta ja sai mõned löögid vastu käsi V. . Kui sama mees teda veel ca

5 korda rusikatega pähe lõi, siis nägi ta selle mehe nägu fotolt ära ka ja tundis B.

F kohtueelses menetluses ( tl 34-

37 äratundmiseks esitamise protokoll 03.10.2017). Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses, sest selliseid ütlusi on ta andnud ka kannatanuna ülekuulamisel 03.10.2017 (lk 30, tõlge lk 32), need on kooskõlas turvakaamera videosalvestustega „trepid“ ja „vaheuks“. Salvestuses „vaheuks“ on näha mustas pikkade varrukatega särgis vehkiva mehe käsi ja mõni hetk hiljem on näha B.F, keda turvamehed on kinni pidanud või proovivad teda eemale tõmmata.

Esimes - -26) on A.

el ülekuulamisel 18.10.2016 (tl 24 25, tõlge tl 25a samuti andnud ütlusi V. selle kohta V. , et trepist üles minnes hüppas ile peale valges riietuses mees ja lõi teda rusikaga oimukohta ning kui ta selle mehe V.ist eemale lükkas, hakkas teda ennast pähe lööma Ilmselgelt on uurija selles protokollis eelkirjeldatud lausetes eksinud või millestki valesti aru saanud, sest peksja mustas riietuses ei saanud olla i ( Detailsemalt on

V. S. V. ) sõber, vaid teda peksnud isiku tuttav/sõber. sellel ülekuulamisel kirjeldanud isikuid, kes tulid tema juurde pärast ööklubist väljumist ja seletasid talle et

V. sai veel vähe peksa, et oli ise süüdi, et kedagi blondiiniks sõimas ja kuna tema on V.i sõber, tuleb tal selle eest vastutada ning seetõttu sai ta väljas kaks lööki näkku

. See ülekuulamine on toimunud kriminaalasjas nr 16231601609 (mitte asjas nr 16231601991) ning kinnitab tunnistaja M.

i vastu H. V. i ütlusi selle kohta, et eraldi kriminaalasjana käsitleti rünnet väljaspool ööklubi, kus kannatanu lööjana tehti kindlaks S. . R. Kohtu arvates ei ole uurija seetõttu detailsemalt küsitlenud ka it tema ründe osas, mis toimus V. ööklubis sees ehk pärast seda kui ta oli

S. juurest eemale lükanud valges riietuses meesterahva. A.V. on kohtuistungil selgitanud, et sellel ülekuulamisel ei esitatud talle küsimusi mehe kohta, kes teda rusikatega pähe peksis klubis sees. Kohus ei saa seetõttu nõustuda ka kaitsja väidetega, et kanatanu i ütlused on vastuolulised ning tuleb tõendite kogumist välja jätta. V.

Kohtueelses menetluses on süüdistatavad kasutanud oma õigust ütlusi mitte anda. Kohtuistungil B.F väitis, et enne i minekut oli ta koos oma sõbra Žemtšižiniga käinud ühes baaris X.

ning ka ööklubist lahkudes läksid nad järgmisse baari. Ööklubis suitsuruumi nägi ta

S.t, kes tiris seal ühte naisterahvast. Suitsuruumist väljudes ei näinud ta, et keegi oleks näidanud keskmist näppu ega kuulnud, et keegi oleks midagi halvasti öelnud Trepist üles minnes oli seal palju inimesi, kuskil 10-12, V.it ta üldse ei märganud, ei ole teda puutunud, nägi kohtus esimest korda.

. S. S. löömist ei näinud, kuid keegi oli pikali maas ja see võis olla Verd ta ei näinud. Tema kõrval seisis A.Q. Kohe jooksid kohale ka turvamehed ja nemad sõbraga lahkusid.

J. ta klubides j is tihti ja seal oli palju kaklusi. 08.10.2016 A.Q ütluste kohaselt käis a X. tal kellegagi konflikti ei olnud, kannatanute löömist ei näinud. Ta ei osanud selgitada, miks vaheuksest keegi teda välja lükkas, kuid ta läks tagasi, et küsida, mis toimub. Oli paanika, kaklus oli toimunud, seal oli . Ei tea, kes ca kümmekond inimest. Siis nägi, et keegi on pikali kannatanu pikali lõi.

Süüdistatavate ütlused on vastuolus nii turvakaamerata videosalvestustega kui kannatanute ütlustega ning on kohtu arvates Hetkel kui süüdistatavad kantud soovist vabaneda vastutusest. jõua le järele kümnekonna sekundi jooksul treppidest üles vad treppidel S. (05:28:48) ei ole läinud ühtegi inimest ja neile ei järgne ka teisi isikuid enne kui 05:03.10 jääb trepi

teist kell alumistel astmetel se

isma noormees, kes vaatab üles ning kellest mõne sekundi pärast mööda jooksevad turvamehed. Trepimademel enne vaheust (kus rünnati kannatanuid) ei saanud sel hetkel olla teisi kõrvalisi isikuid. Olid ainul kannatanud, nende tuttavad D. ja ning J. süüdistatavad. On eluliselt usutav, et S. rusikaga löömist pealt näinud V. (kes trepist läks üles kõige viimasena) püüdis oma sõpra aidata ja asus ründajat eemale lükkama. on esimesest ülekuulamisest kuni V. ütlusteni kohtus kinnitanud, et

S.t rünnanud mees oli valges särgis. Kuna löök pähe (oimukohta) tabas kannatanut vasakult poolt, sai lööjaks olla üksnes valges/heledas särgis A.Q, sest ka salvestuselt on näha, et ta trepist üles minnes läheneb kannatanule just vasakult poolt.

Samuti on eluliselt usutavad

V. S. i ütlused ka selle kohta, pärast seda, kui ta oli ründaja eemal lükanud, hakkas teda peksma viimase sõber ehk mustas riietuses B.F, kelle kähmlemist on osaliselt näha ka salvestuselt „vaheuks“. Sama salvestus kinnitab, et vaheuksest välja tõugatud või taganenud A.Q trügib tagasi, kuna B.F on kinni pidamas turvamehed, kuid mõlema soov oli koos klubist lahkuda, mis neil ka õnnestus. Kannatanu sai V.it rünnates, teda rusikatega pähe pekstes B.F eesmärgiks olla valesti mõistetud soov oma sõpra aidata või soov kätte maksta ile, kes tema sõpra

V. S.st eemale lükkas. Kohus ei näe ühtegi põhjust, miks oleks kannatanu V., keda on hoiatatud vastu se eest tu valeütluste andmise kor , pidanud süüdistatavate kohta andma valeütlusi. Mõlemad ral süüdistatavad olid talle täiesti võõrad isikud, tal ei olnud nende vastu mingit vihavaenu. Oma peksja vastu ei esitanud ta mingeid nõudmisi ja karistuse küsimuse jättis kohtu otsustada. Eluliselt usutavad on tema ütlused ka selle kohta, et löögid tabasid teda mitte näkku, vaid ülevalt alla pähe, sest kasvult on ta B.F ist tunduvalt lühem. - Kuna tema vigastused (kriimustused peas) ei olnud võrreldavad raske silmavigastusega, ei pöördunud S. ta ka arsti poole nende vigastuste fikseerimiseks, mis kohtu arvates ei vähenda kuidagi tema ütluste usaldusväärsust. Kriminaalasi oli algatatud R. le tekitatud vigastustega. Kuna J. S. avalduse põhjal seoses V. menetluse käigus tundis foto järgi teda peksnud isiku (B.F), siis andis ta nii V. ülekuulamisel 03.10.17 kui kohtuistungil 27.02.2019 ühesuguseid ütlusi nii teda ennast kui S.t rünnanud isikute kohta ja need on kooskõlas turvakaamerata salvestustega.

Kohtuistungil , et J. kontrollitud tõendid oma kogumis kinnitavad A.Q on toime pannud KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning B.F KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Oma teod on nad toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. I

nimest rusikaga näkku või pähe lüües teab süüdlane ja peab võimalikuks, et tekitab kannatanule mitte ainult füüsilist valu, vaid kahjustab ka tema tervist. S.t rusikaga näkku (oimukohta) lüües A.Q nägi, et ta kannab prille ja teadis, et tema löök võib purustada ka kannatanu prillid ja tekitada näkku täiendavaid vigastusi, pidades sellega võimalikuks ka näiteks silma vigasta ning möönis seega ka mist raske tervisekahjustuse tekitamist. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kummagi süüdistatava suhtes kohus tuvastanud ei ole.

Tsiviilhagi Kannatanu V. S. on esitanud tsiviilhagi, milles palub süüdlaselt välja mõista kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks 1 062,38 eurot: 223,20 eurot kaotatud töötasu seoses haiguslehel viibimisega; prilliklaasid ja raamid (155 0) 195 eurot, kulutused ravimitele, abivahenditele, +4 kütusele, õigusabile kokku 644,18 eurot. Lisaks varalisele kahjule taotleb kannatanu ka mittevaralise kahju väljamõistmist kohtu poolt määratavas mõistlikus summas. See hõlmab kannatanu füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi seoses vasakust silmast nägemise kaotamisega ja kõõrdsilmsuse tekkimisega, mille tagajärjel on vähenenud tema töövõime ja langenud elukvaliteet.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Kuna kannatanu tervisekahjustused on tekitanud A.Q oma õigusvastase käitumisega, tuleb tal hüvitada ka tekitatud kahju VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 127 lg 4 alusel. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.

Tsiviilhagi varalise kahju osas on kohtu arvates võimalik hüvitada vaid osaliselt. Kannatanu ei ole esitanud tõendeid oma töötasu suuruse või väljamakstud haigusrahade kohta ja tõendamata on hagis esitatud summa 223,49 eurot (väidetavalt kaotatud töötasu). Esitatud on kviitung prilliklaaside maksumuse kohta summas 155 eurot (tl 40), samuti pangakonto väljavõte (lk 50) ning usutavad on kannatanu väited kulutused eluliselt prilliraamidele summas 40 eurot. Seega on põhjendatud nõue uute prillide soetamise osas summas 195 eurot. Kviitungi ja arvega (lk 45-46) ning V.

S. ütlustega on tõendatud ka kannatanu kulutused õigusabile seoses nimetatud kriminaalasjaga summas 350 eurot. Kannatanu ütlustega, kviitungiga 22.09.2017 (lk 42) ja kontoväljavõttega (lk49) on tõendatud kulutused seoses sõiduga Riiga silmaarsti konsultatsioonile summas . Ka väljavõte

125 eurot tervisekaardist (lk 64) kinnitab, et V.

Riias kliiniku

S. sse on pöördunud sooviga nägemist taastada, kuid trauma raskust arvesse võttes ei olnud neil võimalik nägemise taastamise operatsiooni pakkuda. Kulutused ravimitele, samuti tervisekeskuses või registratuuris tasutud summasid tõendavad väljavõtted V. S. pangakontolt (lk 47-63) kokku summas 163,18 eurot. Seega loeb kohus põhjendatuks kannatanu V. S. hagi varalise kahju osas summas 833,18 eurot.

VÕS § 134 lg 2 alusel tuleb A.Q-l lisaks varalisele kahjule hüvitada kahjustatud isikule, s.o. kannatanule ka mittevaraline kahju. Mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Süüdistatava rusikalöögi tagajärjel vasak silm sellisel määral, et kuni sai kahjustada V.

S. käesoleva ajani näeb ta praktiliselt vaid ühe silmaga. Vaatamata mitmele operatsioonile, konsultatsioonile ka väljaspool Eestit, ei ole selle silma nägemine siiani, s.o 2, 5 aastat hiljem taastunud. Kannatanu üleelamisi ja tema hingelist valu tuleb kohtu arvates hinnata oluliseks. S

keevitajana, aadud vigastuse tõttu on ta osaliselt töövõimetu, ta ei saanud edasi töötada mistõttu on vähenenud tal ei ole võimalik tegelda oma

tema sissetulekud; endiste hobide ja harrastustega ning sellest tulenevalt on kohtu arvates oluliselt langenud tema elukvaliteet. Riigikohtu 2017.a. analüüs mittevaralise kahju hüvitiste väljamõistmise kohta a ist astatel 2014- 2016 nähtub raske tervisekahjustuse põhjustamise korral on süüdlastelt välja mõistetud , et summasid 500 kuni 10 000 eurot.

Mittevaralise kahju hüvitise määramisel tuleb kohtul VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestada rikkumise raskust ja ulatust, kahjutekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

Süüdistuse kohaselt oli tegemist ühe rusikalöögiga, kuid see oli sooritatud sellise tugevusega, mis kannatanu prillid purustas, ta silma vigastas ja ta jalgadelt maha paiskas. Süüdistatav ei ole kannatanu eest vabandanud ega oma tegu kahetsenud. Samas ka ei saa sellist vägivalda pidada ulatuslikuks ega intensiivseks ning kohus arvestab asjaolu, et süüdlase jõhkra käitumise on kannatanu teatud määral ise provotseerinud (näitas süüdistatavale keskmist sõrme). Kohus peab põhjendatuks kannatanu kasuks välja mõista 3 000 (kolm tuhat) eurot mittevaralise kahju katteks.

Seega tuleb kannatanu kasuks A.Q-lt välja mõista hüvitis varalise ja mittevaralise kahju katteks kokku summas 3 833,18 eurot.

Kannatanu A. tsiviilhagi esitanud ei ole. V.

Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel § 56 sätetest, s.o lähtuda tuleb süüdistatava süüst, juhindub kohus KarS te arvesse tuleb võtta karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi mitte enam toime panema uusi süütegusid ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

Süü suurust iseloomustavad kahtlemata teo toimepanemise asjaolud, kasutatud vägivalla ulatus või intensiivsus. Antus asjas oli rünne mõlema kannatanu suhtes lühiajaline, see oli tekkinud tühisest sõnavahetusest ja osaliselt provotseeritud ka kannatanu V. poolt (keskmise sõrme

S. näitamine). Nii süüdistatavad kui kannatanud olid tarvitanud alkoholi, kus kontroll oma käitumise üle on kerge kaduma. Kummagi süüdistatava süüd ei saa pidada suureks.

Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad.

Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et varem kriminaalkorras karistamata A.Q-d on võimalik karistada KarS § 118 lg 1 p 2 järgi sanktsiooni alammäras, s.o. vangistusega 4 aastat ning tema suhtes on võimalik kohaldada KarS § 73 sätteid, s.t et temale mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta 4 aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Selline karistus vastab tema süü suurusele ning on kooskõlas karistuse eri ja üldpreventiivsete - eesmärkidega. Oma järgneva käitumisega katseajal on süüdistataval võimalus näidata, et ta suudab ka alkoholi tarvitanuna taltsutada oma impulsiivset käitumist, toimunust teha vajalikud järeldused ning hoiduda edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Selline karistus on põhjendatud ja vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes. Ka ööklubis pikalt aega viites, lõbutsedes ja alkoholi tarvitades ei ole ühelgi isiku õigust kahjustada seal viibivate teiste isikute elu või tervist. Kohus ei näe selles asjas erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid A.Q-le mõista karistust alla seaduses sätestatud alammäära. Kohus määrab katseaja 6 kuud lühemas määras kui taotles prokurör, kuna sündmusest möödunud aja jooksul on süüdistatav hoidunud uute õigusrikkumiste toimepanemisest.

KarS § 121 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette nii i vangistuse kuni üks rahalise karistuse ku aasta. ei ole varem kriminaalkorras karistatud, ta on toime pannud teise B.F raskusastmega kuriteo, tal on kindel eluja töökoht ning regulaarsed sissetulekud. Nii isikut kui tegu arvesse võttes on põhjendatud prokuröri ettepanek karistada teda kergemaliigilise karistusega ehk rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses. Lähtudes tema keskmisest päevasissetulekust on rahalise karistuse suuruseks 1 560 eurot. Kuna B.F süü ei ole suur, vägivalla kasutamist kannatanute suhtes alustas A.Q , kelle suhtes kohaldatakse karistust tingimisi ning arvestades ka asjaolu, et teo toimepanemisest möödunud aja jooksul ei ole B.F toime pannud ühtegi uut süütegu, siis peab kohus võimalikuks ka tema suhtes kohaldada KarS § 73 sätteid, s.t et mõistetud rahalist karistust ei pöörata täitmisele, kui B.F 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 9 kohaselt ekspertiisi tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha suuruseks esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2, 5 kuupalga alammäära, s.o 1 astme kuriteos süüdimõistmise korral 1, 5

350 eurot ning teise kuupalga alammäära ehk 810 eurot. A.Q on toime pannud esimese astme kuriteo ning temalt tuleb välja mõista sundraha astme kuriteos nin

350 eurot, B.F mõistetakse süüdi teise g temalt tuleb välja mõista sundraha 810 eurot.

Kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kulud 84 eurot (lk 86) tuleb välja mõista A.Q-lt .

Ekspertiisi teostamine oli vajalik kannatanu V. l esineva vigastuse ja selle raskusastme S. tuvastamiseks. Seega tuleb A.Q-lt välja mõista menetluskulud kokku 1 434 eurot.

Kuna süüdistataval tuleb tasuda ka kannatanu tsiviilhagi, siis KrMS § 180 lg 3 alusel annab kohus võimaluse menetluskulusid tasuda osade kaupa, s.o igakuiste maksetena 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kui menetluskulud ei ole 10 kuu jooksul tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 238, 306, 311 - 313.

Kohtunik, rahvakohtunikud /allkirjastatud digitaalselt/