4-19-2798/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Väärteoasi nr 4-19-2798

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2019.a Tallinn

as Väärteoasja number 4-19-2798 (2303,19,000903) Kohtukoosseis kohtunik Kristina

Väliste Kohtuistungi sekretär Leili Merila Väärteoasi E.I

väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi

Menetlusalune isik

E.I ; ik: XXX elukoht: xxxx ; ; kodakondsus: xxxx (xxxx) määratlemata; töökoht:

Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi ajast oli ta teadlik ja isik on kohut teavitanud, et nõustub asja arutamisega ilma tema osavõtuta.

Kohtuvälise menetleja esindaja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Jaak Paju

RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48 ja VTMS § 83 p 2, § 107–111, § 113, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada E.I 27.04.2019.a toime pandud

karistuseks väärteos LS § 201 lg 2 järgi ja mõista arest

20 (kakskümmend) päeva.

E.I poolt aresti kandmise alguseks lugeda tema

karistuse kandmisele ilmumise päev.

Kohustada E.I ilmuma PPA Põhja

prefektuuri kinnipidamiskeskuses (Linnaaru tee 5/1, se

Soodevahe k , Harjumaa) hiljemalt üla, Rae vald

15.07.2019.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel

kohaldada E.I suhtes sundtoomist kinnipidamiskeskusse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates lõpposa

12.06.2019.a. ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul

Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, s.o alates 12.06.2019.a.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni

vanempiirivalvuri Keidi Purde poolt on 27.04.2019.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB

1563736 selle kohta, et E.I 27.04.2019.a. kella 22.50 ajal xxxx juures, liikudes xxxx tee suunas, juhtis mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust nevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel sõiduki juhtimiselt , olles eel

kõrvaldatud. Protokolli kohaselt rikkus § 90 lg 1 p E.I sellega LS 1, 3 nõudeid, pannes toime LS § järgi kvalifitseeritava väärteo.

201 lg 2

Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles arutada asja menetlusaluse isiku osavõtuta, kuivõrd isik on teadlik kohtuistungist. Samuti taotles esindaja lugeda väärteomaterjalid avaldatuks. süüdi Menetleja esindaja leidis, et E.I tuleb

tunnistada ja mõista talle karistuseks päeva aresti, arvestades seda, et isik on jätkanud uute süütegude toimepanemist, tal on 5 kehtivat karistust süstemaatiliselt juhtimisõiguseta mootorsõiduki mingilgi moel põhjendatud. juhtimise eest. Rahatrahvi kohaldamine ei ole

Kohtu seisukoht

Kohus esmalt märgib, et menetlusalune isik E.I kohtuistungile ei ilmunud, kuigi ta oli sellest teadlik. Kohtukutse on üle antud tema elukohas tema abikaasale ning samuti on vastatud tema poolt e-posti aadressilt, et ta ei saa kohtuistungil osaleda ja palub otsust epostile. , kui menetlusalusele VTMS § 90 lg 1 kohaselt on väärteoasja arutamine võimalik isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise koht teatavaks tehtud ja nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud. Antud juhul ei ole menetlusalune isik (kaitsja tal puudub) ka taotlenud asja arutamise edasilükkamist mistõttu peab kohus võimalikuks väärteoasja arutamist ilma , menetlusaluse isiku osavõtuta.

K

ohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja seisukoh , ad jõudis järeldusele, et isiku süü on väärteo toimepanemises täielikult tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud kirjalike tõenditega, mida kohus uuris o toimepanemine E.I kinnitust leidnud väärteoprotokollis kajastatud väärte poolt.

E.I poolt mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust omamata koostatud väärteoprotokollis, sellega tutvumist on on fikseeritud 27.04.2019.a

menetlusalune isik kinnitanud ja selliselt on seostatav E.I viibimine sündmuskohal antud rikkumistega seonduvalt (tl 4). Samuti kinnitab nimetatud rikkumiste toimepanemist järgnev. õiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kõrvaldati S ega (tl 5) E.I

27.04.2019 se sõiduki juhtimiselt .a. seoses vastava kategooria juhtimisõigu puudumisega. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis sõidukit registreerimismärgiga xxxx xxxx E.I. Asjaolu, et

E.I puudub mootorsõiduki juhtimisõigus nähtub Maa , nteeameti liiklusregistri väljatrük LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ist (tl 7) ning seega puudus tal 27.04.2019.a.

õigus mistahes mootorsõiduki juhtimiseks. eda, et ta on ka varem sõiduki juhtimiselt S

kõrvaldatud mh seoses vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumisega kuni vastavate põhjus e äralangemiseni, .a koostatud sõiduki juhtimiselt t kinnitab 29.10.2016 kõrvaldamise otsuse koopia (tl 8 ).

Kohus asub eelpool kajastatud kirjalike tõendite põhjal seisukohale, et E.I poolt 27.04.2019.a

o toimepanemine LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärte on täielikult tõendamist leidnud.

Kohtul puudub igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi väärteo menetlemisel, rikkumiste fikseerimisel ja tõendite kogumisel. Nii on väärteoprotokollis kajastatud konkreetsete rikkumiste asjaolud ja kogutud tõendid, n d on koostatud ee

liiklusjärelevalveks pädeva asutuse, Põhja prefektuuri, teenistuses oleva ametnike poolt.

Menetlusalusele isikule t ). agati võimalus anda ütlusi (tl 4 Antud juhul nähtub väärteoprotokollist, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastavad andmed menetlusaluse isiku poolt juhtimisõigust omamata mootorsõiduki juhtimise kohta, rikkumine on õigesti kvalifitseeritud. Samuti on isik tutvunud oma õiguste ja kohustustega väärteomenetluses (tl 4pö). Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud ja selles sisalduvat ta vaidlustanud ei ole.

Kohus märgib, et LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritav mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on juhtimiselt kõrvaldatud Kuivõrd . E.I oli juba

varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, siis esineb tema tegevuses ka korduvus ning ta pidi olema ka teadlik, et 27.04.2019.a

sõidukit juhtima asudes paneb ta toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

E.I asjas listavaid on täisealine, süüvõimeline isik, ei esine tema süüd vä asjaolusid.

Kohus leiab, et E.I on talle süüks pandud väärteo toime pannud kavatsetult. 27.04.2019.a. pidi E.I sõidukit juhtima asudes olema teadlik asjaolust, et tal puudub juhtimisõigus, teda oli ka varasemalt sel põhjusel juhtimiselt kõrvaldatud (tl 8) ja samuti on teda samalaadsete tegude eest karistatud kriminaalkorras 5-l korral (tl 9-10). Seega pidi ta olema ka teadlik, et 27.04.2019.a mootorsõidukit juhtima asudes paneb ta toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Isik on süüd tunnistanud ning on avaldanud, et ta mõistab, et poleks pidanud sõidukit juhtima asuma ning ta on ennast muutnud.

Kohtuväline menetleja taotles E.I-le toimepandud väärtegude eest karistuseks 30 päeva aresti, kuivõrd isik on jätkuvalt toimepannud samaliigilisi süütegusid, rahatrahve ta tasuma asunud ei ole ning tal on 5 kehtivat kriminaalkaristust KarS §

järgi. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja ettepanek E.I karistamiseks arestiga on isikut ja toimepandud väärtegusid ja isiku süüd arvesse võttes põhjendatud.

Tulenevalt karistatuse õiendist (tl 9-10) on E.I 12.06.2019.a seisuga karistatud väärteokorras määratud rahatrahvid on tasumata. 4-l korral ja nende tegude eest

Oluline on tähele panna, et kuigi E.I puuduvad kehtivad karistused liiklusalaste väärtegude eest, on teda

, s.o

juhtimise eest. Viimati süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimisõiguseta mõisteti talle reaalne vangistus 9 kuud 26 päeva, mille 06.11.2017.a Harju Maakohtu otsusega kandmiselt vabastati ta ennetähtaegselt Harju Maak htu 26.03.2018.a määruse alusel o ja isikule määrati 6-kuuline katseaeg. Seega on isik varem toime pannud mitmeid raskeid liiklusalaseid süütegu ning nende eest määratud karistused ei ole mõjutanud teda sid (sh reaalne vangistus) seaduskuulekalt käituma. Oluline on tähele panna, et käesoleva väärteo on isik toime pannud vaid veidi enam kui poole möödumisel eelmise samalaadse rikkumise toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmiselt ennetähtaegsel vabastamisel määratud katseaja lõppu.

Nimetatud arvestades on isiku tegevuses ilmnenud käitumismuster – juhtida mootorsõidukit juhtimisõigust omamata. Seega on ilmne, et isik ei saa aru oma tegude ohtlikkusest ning ei ole sellise käitumisega üles näidanud austust õiguskorra ja kitsamalt liiklusohutuse suhtes. Isik, kellel puudub juhtimisõigus, on autoroolis kaasliiklejatele ohtlik, sest isikul ei saa olla juhtimisõiguse saamiseks vajalike oskuste omandamata jätmise tõttu piisavat sõidukogemust ja puudub veendumus, et see isik suudab liiklusreeg a, mida saakski kinnitada vastava leid järgid õppe ja eksamite läbimine. Seega ei ole E.I iseseisvalt asunud õiguskuulekalt käituma. Ta on valinud autojuhtimise olukorras on kasutatav ühistransport. , kus xxxx ja xxxx

Arvestades isik kohus, et isiku keskmisest u rikkumiste järjepidevust jätkumist, leiab süü on

suurem. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku teo tunnistamine ei väljenda ega kinnita tema puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 mõistes, kuivõrd isik on korduvalt samalaadseid rikkumisi toime pannud, mistõttu kohus seda karistust kergendava asjaoluna ei arvesta. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna isik on jätkanud uute liiklusalaste süütegude toimepanemist, seniste süütegude eest määratud rahatrahve ei ole ta aastate vältel tasunud, ka ei ole rikkumise sisult samalaadse teo toimepanemise eest mõistetud reaalne vangistus teda mõjutanud uutest süütegudest hoiduma, siis on ilmne, et rahatrahvi, kui karistuse liigiga ei ole

E.I puhul karistuse eesmärgid saavutatavad g sellest lähtuvalt on isiku nin karistamine arestiga ainuvõimalik.

Karistuse kestuse määramisel tuleb arvestada ka selle eripreventiivset mõju. Riigikohus on korduvalt väitnud, et karistusmäära määratlemisel tuleb siiski arvestada ka

(RKKKo 3-1-1-99-06, p 15.1). On ilmne, et tegelik karistuslik mõjutamine võib toimuda vaid inimese hoiakute muutumise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. E.I näol on tegu isikuga, kes on korduvalt pannud toime sam tegusid, mis alaadseid liiklusalaseid süü ilmestab tema negatiivset suhtumist õigusja liikluskorda. Karistuse määra puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. E.I poolt liiklusalaste rikkumiste toimepanemine on nüüdseks korduv – isik, olles teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus, on asunud sõidukit juhtima taas ja on teinud seda varsti pärast samalaadsete süütegude eest mõistetud vangistuse kandmiselt ennetähtaegsel vabastamisel määratud katseaega Seega kõiki asjaolusid, sh käesolevas asjas . samalaadse raske

liiklusalase väärteotoimepanemist, arvestades on tema süü keskmisest suurem ning isiku mõjutamiseks on vajalik kohaldada ka keskmisest määrast mõnevõrra pikemat aresti. Kohus, pidades vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld

- ja

eripreventiivseid eesmärke, peab põhjendatuks E.I karistamist tema poolt

toimepandud 0-

väärtegude eest 2 päevase arestiga.

Kohus ei pea võimalikuks asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuivõrd see ei täidaks karistuse eesmärke – kohus on seisukohal, et E.I on seniste karistuste puhul pidanud kandma ka vangistust samalaadseete rikkumiste toimepanemise eest, kui ka see ei ole teda pikemaajaliselt mõjutanud ja jätkas süü ta peatselt uute liiklusalaste tegude toimepanemist. Seega puudub alus arvata, et käesolevas asjas mõistetava aresti asendamine üldkasuliku tööga võiks isiku käitumisele pikemaajalist mõju omada. Ka asjaolu, et isikul on täitmata eelmiste väärtegude eest mõistetud rahatrahvid, iseloomustab isiku suhtumist karistuste täitmisesse.

Samuti leiab kohus, et E.I -s 1 toodud erandlikke puhul ei esine KarS § 66 lg asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmine ositi. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et isik, kes paneb toime pideva skeid lt uusi süütegusid, sh ra liiklusalaseid süütegusid, peab

võimalikuks pidama ka seda, et uute väärtegude toimepanemisele võib järgneda karistus pikemaajalise aresti määramise näol. Seega ei saa sellisele isikule olla üllatuseks ka asjaolu, et taoline karistus võib mõjutada tema töö või eraelu. -

Kohus juhindub KarS § 48, § 56, § 63; VTMS § 2; § 107 lg 1 p 1; § 108 111; § 113. -

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste kohtunik