3-18-2097/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.06.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2097

Haldusasi

OÜ Eesti Seeme kaebus Viimsi Vallavalitsuse

13.07.2018 tee ehitusloa nr TEL-100 ja 18.12.2018 tee

kasutusloa nr TKL-059 asjus

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Eesti Seeme, esindajad Sven Honga ja

vandeadvokaat Leho Pihkva

Vastustaja – Viimsi vald, esindaja Karin Mägi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.02.2019 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Eesti Seeme apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 21.05.2019

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Eesti Seeme apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 05.02.2019 otsus haldusasjas nr 3-18-2097.

3. Teha uus otsus, millega rahuldada OÜ Eesti Seeme kaebus osaliselt.

4. Tunnistada Viimsi Vallavalitsuse poolt 13.07.2018 antud tee ehitusluba nr TEL-100

õigusvastaseks.

5. Tühistada Viimsi Vallavalitsuse poolt 18.12.2018 antud tee kasutusluba nr TKL-059.

6. Heastamis- ja kahjunõuet puudutavas osas jätta kaebus rahuldamata.

7. Mõista Viimsi vallalt OÜ Eesti Seeme esimese ja teise astme menetluskulude katteks

välja 7500 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.07.2019, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-18-2097

2(15)

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavalitsus väljastas 02.06.2017 projekteerimistingimused nr 10-5.1/1817-1

Pärnamäe külas asuva Vehema tee rekonstrueerimise projekti koostamiseks (tl 35–38),

13.07.2018 tee ehitusloa nr TEL-100 Vehema tee ning Vehema tee jalg- ja jalgrattatee

ehitamiseks (tl 50–52) ning 18.12.2018 tee kasutusloa nr TKL-059 (tl 100).

2. OÜ Eesti Seeme esitas 07.11.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikud nõuded

olid tuvastada 13.07.2018 ehitusloa õigusvastasus, tühistada 18.12.2018 kasutusluba ja teha

vastustajale ettekirjutus haldusaktide tagajärgede kõrvaldamiseks või alternatiivselt mõista

vastustajalt välja kahjuhüvitis 85 852,48 eurot.

Kaebajale kuulub kinnistu aadressil Vehema tee 1a. Kinnistul asub laohoone, mida rentnik –

Eesti Sõjamuuseum – kasutab eksponaatide (sõidukid, soomukid jms rasketehnika) hoidmiseks.

Vastustaja omandis oleva Vehema tee ümberehitustööde käigus on tehtud kaebaja kinnistul

kaebaja loata kaevetöid, mille tulemusel on teekatte pind viidud ca 0,8 m madalamale ja lõhutud

juurdepääs hoone Vehema tee poolses küljes asuvale tõstuksele. Enne ümberehitustöid oli

võimalik Vehema tee poolsest uksest autoga hoonesse sisse sõita, nüüd saab sellest uksest sisse

ainult jalgsi. Tegemist on pika ja kitsa laohoonega ning autoga juurdepääs Vehema tee poolt on

vajalik hoone sihipäraseks kasutamiseks. Vehema tee ümberehitamine piirab kaebaja

ettevõtlusvabadust ja omandiõigust. Vastustaja ei saa garanteerida juurdepääsu kaebaja

kinnistule Viama tee poolelt, sest Viama tee asub reformimata riigimaal ning puudub kindlus,

et tee munitsipaliseeritakse ja määratakse avalikuks kasutamiseks. Hetkel ei ole Viama tee

avalikult kasutatav tee ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 5 tähenduses. Vastustaja on jätnud

kaalumata alternatiivsed võimalused Vehema tee kõrguste vahest tingitud liiklusriskide

leevendamiseks. Vastustaja väited vajadusest tagada liiklusohutus on spekulatiivsed ega saa

õigustada tee ümberehitust teostatud kujul.

Kaebajale saadeti 27.02.2018 kooskõlastamiseks üksnes kanalisatsioonikaevu asukoht, mille

kaebaja kooskõlastas. Kaebajal ei olnud võimalik aru saada, et tema kooskõlastus andis aluse

teha tema kinnistul ehitustöid. Vastustaja ei kaasanud kaebajat Vehema tee ümberehitustöödele

eelnenud haldusmenetlusse.

Kuna ehitusluba on õigusvastane, siis on õigusvastane ka ehitusloa alusel väljastatud

kasutusluba. Kasutusluba tuleb tühistada. Kaebaja soovib vastustaja tekitatud õigusvastaste

tagajärgede heastamist, s.o Vehema tee ümberehitamisele eelneva olukorra taastamist nii, et

Vehema teelt oleks jälle võimalik kaebaja kinnistul asuvasse hoonesse autoga sisse sõita.

Alternatiivselt

peab

vastustaja

hüvitama

kaebajale

kahju,

mis

seisneb

hoone

3-18-2097

3(15)

ümberehitustöödele tehtavates kulutustes (48 852,48 eurot) ja kinnistu väärtuse vähenemises

hoone kasutamise funktsionaalsuse muutumise tõttu (37 000 eurot).

3. Viimsi vald palus jätta kaebus rahuldamata.

Vehema tee projekteerimistingimused väljastati 02.06.2017 ja selle alusel koostas OÜ G.E.O.

Grupp 2017. a detsembris töö nr P17008 „Vehema tee rekonstrueerimise põhiprojekt“.

Ehitusluba anti 13.07.2018 Vehema tee, Vehema tee jalg- ja jalgrattatee ehitamiseks. Ehitusloa

menetlusse kaasati nõuetekohaselt naaberkinnistute ja kinnistute, kus toimub ehitamine,

omanikud. Projekteerija pöördus 27.02.2018 e-kirjaga kaebaja poole ehitusprojektile

kooskõlastuse saamiseks, kuna ehitusprojekt hõlmab tema kinnistu osa. E-kirja manuses oli

välja toodud terviklik põhiprojekti lahendus kaebaja kinnistu osas ja kooskõlastuse sisu:

liitumispunkti asukoht ja projektlahendusega nõusolek. Ehitusprojektiga nähti kaebaja

kinnistule parkimistaskud, ülekäigurada ja jalakäijate tee.

Vehema tee alguse lõik asub klintide ristumiskohal ja on kaldega. Vehema tee

rekonstrueerimise eesmärk on tagada teedevõrgu sidumine, kergteede rajamine, kõrguste

omavaheline sidumine, nähtavused, kalded ja sademevee ärajuhtimine. Kaebaja saab hoonesse

pääsemiseks kasutada Viama teed. Seega ei takista kaebaja hoonet läbiva ühe juurdepääsu

kaotus kaebajal oma kinnistu valdamist ega sihtotstarbele vastavat kasutamist. Suurte

sõidukitega manööverdamine Vehema teelt hoonesse on liiklusohtlik, mistõttu vastustaja ei

toeta hoonesse sisenemiseks seda juurdepääsu. Vehema teel liikleb ööpäevas üle 2300 sõiduki.

Selle tõttu on oluline tee rekonstrueerimine ulatuses, mis tagab ohutu liiklemise kõigile

liiklejatele. Vehema tee on Pärnamäe küla ja Viimsi aleviku vaheline kogujatee (valla üks

põhitee). Seetõttu on olnud liiklusohutus, nähtavus, kergliiklejatele turvalisuse tagamine ja

ühistranspordiühenduse võimaluse loomine tee rekonstrueerimisel prioriteediks. Vehema tee

rekonstrueerimisega on parandatud oluliselt nähtavust – tee paikneb asukohas, kus kõrgused

muutuvad ning Vehema tee alguses olev Vehema-Aiandi tee ristmik asub järsakul. Tee

pikiprofiiliga viidi teekatte kõrgus allapoole ja sellega saavutati suurem liiklusohutus. Tee

rekonstrueerimine, mida kasutab ööpäevas ligemale 2300 sõidukit, jalg- ja rattateede rajamine

ja avalikult kasutatavate parklakohtade loomine on ülekaalukas avalik huvi, võrreldes kaebaja

õiguste võimaliku riivega.

4. Tallinna Halduskohus jättis 05.02.2019 otsusega kaebuse rahuldamata ning

menetluskulud poolte endi kanda.

Omandipõhiõigust (põhiseaduse § 32) võib kitsendada seaduse alusel ja üldiste huvide kaitseks.

Vehema tee on avalikult kasutatav tee (EhS § 92 lg 5), täpsemalt kohalik tee, mille omaniku

ülesandeid täidab Viimsi vald (EhS § 92 lg 7). Kinnisasja omanik peab avalikult kasutatava tee

äärses ribas järgima seadusjärgseid kitsendusi (asjaõigusseaduse (AÕS) § 155 lg 2), mis võivad

tuleneda tee kaitsevööndist. Avalikult kasutataval teel on kaitsevöönd, mille ulatus sõltub tee

liigist. Vallas asuvat kohalikku teed ei ole määratletud tänavana (EhS § 92 lg 3), kuid Vehema

tee kaitsevööndi määratlemisel saab lähtuda tänava kaitsevööndist. Tänava puhul on

kaitsevööndiks loetud kuni 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast (EhS § 71 lg 3). Vehema

tee olemust arvestades tuleb lugeda kaitsevööndiks vähemalt sama suur teed ümbritsev maa-

ala. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust

piirava liiklusele ohtliku rajatise (EhS § 72 lg 2). Liiklusohutuse tagamise kohustus tuleneb ka

kinnisasjal asuva hoone ohutu kasutamise põhimõttest (EhS § 8). Seadusjärgseks kitsenduseks

on ka avalikult kasutatava tee omaniku kohustus tagada sõitjate turvalisus (liiklusseaduse (LS)

§ 52 lg 3). Eeltoodu on aluseks kaebaja kinnistul asuva hoone kasutamise kitsendamiseks.

3-18-2097

4(15)

Liiklusohutusest kui avalikust huvist lähtuv kitsendus on õiguspärane, kui sellele ei ole

alternatiivset lahendust ning see ei piira ülemääraselt kaebaja kinnistul asuva hoone kasutamist.

Vehema tee rekonstrueerimise ehitusprojekti kohaselt järgib sõidutee olemasoleva sõidutee

trassi. Kaebaja kinnistust üle tee asuvad Aiandi tee 16 hooned. Olemasolevat hoonestust

arvestades ei olnud tee rekonstrueerimisel võimalik muuta sõidutee trassi kaebaja kinnistu

juures. Seega ei oleks saanud trassi teisiti projekteerida, määrates selle asukoha lõuna poole ja

rajades parkla Vehema tee 1a kinnistu poolsele küljele, nagu soovib kaebaja. Kaebaja arvamus

ega kaebaja viidatud AK ekspertiisiakti p 8 ei arvesta Aiandi tee 16 hoonete paiknemisega.

Ehitusprojekti kohaselt muutuvad Vehema tee pikikalded vahemikus 0,3–10,0%. Uuritud ala

asub Viimsi panga lõunanõlval, kus maapind tõuseb põhja ja ida pool asuva panga astangu suunas.

Sellega haakub vastustaja väide, et Vehema tee alguse lõik asub klintide ristumiskohal ja on

kaldega. Vastustaja hinnangul oli tee rekonstrueerimise eesmärk kaebaja kinnistu juures

nähtavuse oluline parandamine teekatte kõrguse allapoole viimisega. Vastustaja esitatud

joonise järgi paikneb kinnistu asukohas, kus kõrgused muutuvad ning Vehema tee alguses olev

Vehema-Aiandi tee ristmik asub järsakul. Sellele väitele ei vaidle vastu ka kaebaja poolne

ekspert, kes kinnitab, et tee pikiprofiili muutmisega saavutati suurem nähtavuskaugus. Seega

on tee rekonstrueerimine selliselt, et teekatte kõrgus viidi allapoole Vehema tee 1a kinnistu

juures oleval teemaal ning sellega seonduvalt osaliselt kaebaja kinnistul, teostatud

eesmärgipäraselt, et saavutada suurem liiklusohutus. Asjaolu, et eksperdi hinnangul oleks

saanud suuremat nähtavuskaugust saavutada ka alternatiivselt, st pikiprofiili vähem

korrigeerides, juurdepääsu kallet vähem suurendades ja paigutades kiirust piiravad märgid, ei

muuda vastustaja tegevust õigusvastaseks. Tegemist on küll alternatiivse tegevusviisiga, kuid

selle tegevusviisi valikut tuleb hinnata koosmõjus liikluskoormusega ning ajaga, mis kulub

rasketehnika hoonesse sisse ja välja transportimiseks Vehema tee juurdepääsu kaudu. Kaebajale

saadeti 27.02.2018 kooskõlastamiseks Vehema tee ehitusprojekti joonis, millelt on näha, et

kaebaja kinnistul asuva hoone Vehema tee poolse juurdepääsu ette on kavandatud kõnnitee ja

sõidutee taskud (sõidutee osa). Seega oli ehitusprojekti koostades kavas muuta liikluskorraldust

(parkimine, sõidutee ületus) kaebaja kinnistu juures. Pole kahtlust, et ehitusprojekt lähtus

kaebaja kinnistu juures liiklusohutuse tagamisest, sest muud mõistlikku põhjust selleks ei ole.

Kuna Vehema tee poolne ligipääs asus tee kaitsevööndis ning kujutas endast liiklusohtu, oli

vastustaja kui Vehema tee omaniku tegevus kantud kohustusest tagada tee ohutus. Paratamatult

kaasnes Vehema tee teekatte kõrguse vähendamisega olukord, kus kõrgusi vähendati ka kaebaja

kinnistul tee kaitsevööndi ulatuses. Arvestades liikluskoormust, sõidutee ja fassaadi vahet ning

rasketehnika hoonesse sisse ja välja transportimist, ei olnud liiklusohutuse tagamise kohustusest

lähtuvalt alternatiivi vastustaja tegevusele teekatte kõrguse vähendamisel Vehema tee

juurdepääsu juures. Seega oli õigustatud Vehema tee poolse juurdepääsu kui rajatise

kõrvaldamine.

Teekatte kõrguse vähendamine piirab kaebaja hoone kasutamist, kuid kitsendus on

proportsionaalne. Hoone rentnik Eesti Sõjamuuseum selgitas 05.11.2018, et enne tee

rekonstrueerimist oli kaupa võimalik hoonest välja tuua ja sisse viia Vehema tee juurdepääsu

kaudu, kuid seda saab teha ka teise juurdepääsu kaudu, milleks on vaja vaid hoones sees

sõidukeid ringi tõsta. Ka kaebaja on tõdenud, et hoone on olnud ajalooliselt kasutusel selliselt,

et sinna on võimalik autoga sisse sõita nii põhja (Viama tee) kui ka lõuna (Vehema tee) poolt.

See haakub vastustaja esitatud joonisega, millel on näha Viama tee poolne juurdepääs. Seega

on olemas alternatiivne võimalus rasketehnika hoonesse sisse ja välja transportimiseks. Viama

tee on munitsipaliseerimisel ja läheb valla omandisse avalikult kasutatava teena.

Vaidluse eset arvestades oleks ehitusloa andmisest keeldumise aluseks võinud olla põhjendus,

et ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikule püsiv negatiivne

3-18-2097

5(15)

mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (EhS

§ 44 p 4). Kuna selliseid aluseid ei esine, on ehitusluba õiguspärane.

Kaebajaga saab nõustuda, et 27.02.2018 projekteerija poolt saadetud e-kirja sisust (sademevee

kanalisatsiooni liitumiskoha kooskõlatuse küsimine) tulenevalt ei pidanud kaebaja järeldama,

et

ta

andis

kooskõlastuse

ka

ehitustöödeks

enda

kinnistul.

Samas,

kuna

projekteerimistingimuste kohaselt oli kooskõlastamine projekteerija ülesanne, võis vastustaja,

olles saanud kaebajalt kooskõlastuse, eeldada, et ehitustöö tegemiseks ei ole takistusi. Seega ei

nähtu vastustaja poolset teadlikku kaasamiskohustuse rikkumist.

Ainuüksi asjaolu, et vastustaja jättis kaebaja ehitusloa andmise menetlusse kaasamata, ei too

kaasa ehitusloa õigusvastasust. Tegemist on menetlusveaga, mille mõju menetlustulemusele

tuleb hinnata koostoimes teiste võimalike puudustega (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-15-16, p 20).

Ehitusprojekti kohaselt järgib sõidutee olemasoleva sõidutee trassi. Vastustaja on selgitanud, et

liiklusohutusest tulenevalt ei toetata ega taastata Vehema tee poolset juurdepääsu hoonesse

sisenemiseks. Seega, isegi kui kaebaja oleks saanud esitada juurdepääsu kaotamise kohta

vastuväite, ei oleks see menetluse tulemust muutnud. Seetõttu ei too kaebaja kaasamata jätmine

kaasa ehitusloa tühistamist ega praeguses olukorras, kus kasutusluba on väljastatud, ehitusloa

õigusvastaseks tunnistamist.

Kuna ehitusluba on välja antud õiguspäraselt, ei ole alust kasutusloa tühistamiseks. Seega tuleb

ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise ja kasutusloa tühistamise nõuded jätta rahuldamata.

Heastamis- ja hüvitamisnõude rahuldamise kohuslikuks eelduseks on haldusakti õigusvastasus,

mistõttu jäävad rahuldamata ka heastamis- ja hüvitamisnõuded.

Pärast seda, kui kohus määras 11.01.2019 asja läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse, esitas

kaebaja 25.01.2019 taotluse asja läbivaatamiseks kohtuistungil, sest ta soovis tõendite uurimist

istungil ja vastustajale tõenditega seonduvalt küsimusi esitada. Kaebaja vastuväide tuleb jätta

rahuldamata (HKMS § 131 lg 1 p 2). Menetlusvormi valimine on kohtu diskretsiooniline otsus.

Käesolevas asjas sai kõik olulised asjaolud välja selgitada kohtuistungit korraldamata. Puudus

vajadust tõendite hindamiseks istungil. Projekteerija 27.02.2018 e-kirja kohta vastustajale

küsimuste esitamine ja võimalikud vastused ei saanud omada haldusasja lahendamise

seisukohalt tähendust. Kuna kaebajal oli tõhus ja vastustajaga võrdne võimalus esitada ja

põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu vastustaja seisukohtadele (HKMS § 2 lg 6), olid

kaebaja õigused tagatud. Kohus peab haldusasja lahendama mõistliku aja jooksul ja võimalikult

väheste kuludega (HKMS § 2 lg 2).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. OÜ Eesti Seeme palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus

otsus, millega rahuldada tema kaebus.

Halduskohus õigustas kaebaja kinnistule kohalduvaid kitsendusi avalikult kasutatavale teele

kohalduva kaitsevööndiga. Selline õiguslik põhjendus on üllatuslik, nagu ka kohtu järeldus, et

Aiandi tee 16 hooned jäävad väidetavalt ette ekspert AK poolt võimalikuks peetud teetrassi

muudatustele. Kui kohus oleks neid küsimusi menetlusosalistega arutanud, oleks kaebaja

saanud esitada oma vastuväiteid ja täiendavaid tõendeid. AK 04.03.2019 arvamus tõendab, et

alternatiivne trass on võimalik, arvestades Aiandi tee 16 hoonete asukohta. See lahendus eeldab

kiirusepiirangut 30 km/h ja parkla asukoha muutmist, nagu on kirjas ka AK 02.01.2019

arvamuses.

Väär on halduskohtu järeldus, et võimalike alternatiivide olemasolu ei muuda kaebaja tegevust

õigusvastaseks ja Vehema tee kõrguse vähendamisele ei olnud alternatiivi. Kaebaja heitis

3-18-2097

6(15)

vastustajale ette enda kaasamata jätmist ja alternatiivide kaalumata jätmist, mis tõi kaasa

õigusvastase haldusakti. Halduskohus ei saa teostada kaalutlusõigust vastustaja eest ning

järeldada, et kaalumata jäänud alternatiivid ei mõjutanud haldusakti õiguspärasust.

Juurdepääsuga kaasnevate võimalike ohtude hindamisel ei ole asjakohane lähtuda hoone tänase

üürniku tegevusest. Tegemist on multifunktsionaalse tootmis- ja laohoonega ning üürileping on

tähtajaline. Suurte veoste hoonesse toimetamisel tuleb järgida liiklusohutuse nõudeid ja

vajadusel korraldada transport öösel või reguleerijate abi kasutades.

Halduskohus leidis vääralt, et 27.02.2018 esitati kaebajale kooskõlastamiseks Vehema tee

ehitusprojekti joonis. Tegelikult küsis projekteerija kaebaja kooskõlastust väljaspool kaebaja

kinnistut asuva sadevee kanalisatsiooni liitumiskaevu asukohale. Kohus jättis tähelepanuta, et

kaebajale kooskõlastamiseks esitatud joonise kohaselt säilis autoga juurdepääs kaebaja

kinnistule ja kaebajal ei saanud tekkida kahtlust, et liiklusohutuse kaalutlustel plaanitakse

juurdepääs kõrvaldada, sh tee kõrgust muuta. Vastustaja ei ole ehitusprojekti muutmist

põhjendanud.

Halduskohus leidis vääralt, et piirangud kaebaja omandiõigusele on proportsionaalsed. Kohus

viitab alternatiivsele juurdepääsule Viama tee kaudu, kuid see ei ole avalikult kasutatav tee.

Arvestades kaebaja kinnistul asuva hoone kuju (pikk ja kitsas) ning multifunktsionaalset

kasutusotstarvet, on vajalik autoga juurdepääs hoone mõlemast otsast. Autoga juurdepääsu

piiramine halvendab oluliselt kaebaja võimalusi hoonet ise kasutada või üürile anda.

Halduskohus leidis vääralt, et kaebaja kaasamata jätmine ei mõjutanud asja otsustamist.

Vastustaja ei saanud delegeerida kaasamist projekteerijale. Sellel, kas vastustaja tegevus

kaasamata jätmisel oli teadlik või mitte, ei ole tähtsust. Kuna kaebaja on välja pakkunud

vähemalt ühe realistliku alternatiivse lahenduse, ei saa väita, et kaebaja kaasamata jätmine ei

oleks ehitusloa kohta tehtavat otsust muutnud. Halduskohtu seisukoht on vastuolus Riigikohtu

praktikaga (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-14-52416). Vastustajale pidi olema äratuntav, et riive

kaebaja õigustele oli intensiivne.

Halduskohus on valesti kohaldanud EhS §-i 8 ja § 72 lg-t 2 ning LS § 52 lg-t 3, leides, et avalikult

kasutatava tee kaitsevöönd on kaebaja kinnistul asuva hoone kasutamise kitsendamise aluseks.

Viidatud normidest ei saa sellist järeldust teha. Hoonele ettenähtud autoga juurdepääsu

kasutamine ei ole EhS § 72 lg 2 järgi keelatud. Kaebaja kinnistul asuva hoone Vehema tee

poolne juurdepääs (uks) ei ole rajatis (EhS § 3), mille kõrvaldamist peaks kaebaja lubama.

Vehema tee poolset juurdepääsu ei saa liigitada ohtlikuks pelgalt selle tõttu, et see asub tee

kaitsevööndis. Tegemist on tiheasustusalaga ja seetõttu on tavapärane, et hooned on ehitatud

kinnistu piirile või selle lähedale ning väljasõit hoonest toimub otse avalikult kasutatava tee

kaitsevööndisse või otse teele. Sellises olukorras peab liikleja andma teistele liiklejatele teed

või tagama liiklusohutuse muul viisil. Kohalikul omavalitsusel ei ole õigust blokeerida

liiklusohutuse ettekäändel tee ümberehituse käigus juurdepääsu kaebaja hoonele. Selleks peaks

olema ülekaalukas avalik huvi, mida vastustaja ei ole tõendanud. Kõnealuse juurdepääsu

kasutamisega seoses pole toimunud ühtki liiklusõnnetust. Vehema tee ümberehituse aluseks

olevad projekteerimistingimused ega ehitusprojekti seletuskiri ei viita liiklusohule ega

vajadusele võtta liiklusohutust parandavaid meetmeid. Vastustaja tugines liiklusohutusele alles

kohtumenetluses. EhS § 8 sätestab ehitise ohutu kasutamise nõude. Vastustaja ei ole tõendanud

kaebaja kinnistul asuva hoone kasutamise ohtlikkust. Halduskohus ei ole põhjendanud AK

ekspertiisiaktiga arvestamata jätmist. LS § 52 lg 3 kohaldamise eeldusena ei ole kohus

tuvastanud, et hoone kasutajad hakkavad liikluseeskirju eirama. Juurdepääsu sulgemise asemel

oleks võinud omanikuga arutada, kuidas muuta juurdepääsu kasutamine ohutumaks.

3-18-2097

7(15)

Kaebaja taotles istungi korraldamist, kuid kohus lahendas asja kirjalikus menetluses. Kohtu

põhjendused istungi korraldamata jätmiseks ei ole asjakohased, sest kiirustamiseks puudus

mõjuv põhjus ja vajadus ning kiirustamine tõi kokkuvõttes kaasa üllatusliku ja ebaõige lahendi.

6. Viimsi vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kuna kaebaja õiguste riive on tingitud tee rekonstrueerimisest, ei saanud olla kaebaja jaoks

üllatuslik, et teel on kaitsevöönd ja sellega kaasnevad isikutele teatud piirangud. Kaebajal on

õigusteadmistega esindaja. Seega pidid kohtu põhjendused olema kaebajale ettenähtavad. Ka

kohtu seisukoht AK ekspertiisiakti kohta ei saanud kaebajat üllatada. Isegi kui kaebaja oleks

saanud nimetatud asjaolu kohta arvamust avaldada, ei väära see fakti, et Vehema tee on asunud

aastakümneid samas kohas ja tee rekonstrueerimine samal trassil on kõige vähem kulukas ja

kolmandate isikute õigusi kõige vähem rikkuv lahendus, mis ei riiva ka kaebaja õigusi

ebaproportsionaalselt. AK ekspertiisiaktist ei selgu, millest lähtuvalt ekspert leiab, et tee

asukohta on võimalik muuta ja Aiandi tee 16 kinnistu ei ole sellele takistuseks. Vastustaja peab

kaaluma ainult tegelikke alternatiive. Kui olemasolev trass on ainuvõimalik, ei ole midagi

kaaluda. Asjaolu, et kohus nõustub selle järeldusega, ei tähenda kaalumise teostamist

haldusorgani eest. Liiklusohtu on kohane hinnata hoone praeguse kasutuse alusel, sest tulevikus

juhtuvad sündmused ei ole teada. Hoone omanik peab hoone tulevasel kasutamisel, sh

üürilepingu sõlmimisel arvestama sellega, et Vehema teelt hoonesse ei pääse.

Kaebaja kaasamisel tee projekteerimisse edastati talle projekti joonis. Projekteerija suunav

küsimus võis olla segadust tekitav, kuid joonisel on vastavad kõrgusmärgid ja kiri, et

kooskõlastatakse projekt ja sadeveekaevu asukoht. Piisava hoolsuse korral oleks kaebaja

mõistnud, et asutakse teed rekonstrueerima, ja ta oleks saanud pöörduda vastustaja poole

täiendava teabe saamiseks. Kaebaja väited juurdepääsu ja hoonesse sõidukiga sissepääsu

samasusest on eksitavad. Juurdepääsu kaebaja kinnistule ei ole takistatud. Kaebaja veelkordne

kaasamine ei oleks muutnud otsust tee kõrgus allapoole tuua ja sissesõit hoonesse kaotada.

Alternatiive teekoridori kulgemisele ei ole.

Halduskohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel. Autoga juurdepääs kaebaja

hoonele ei ole takistatud. Sõiduk saab ka tulevikus peatuda teega paralleelselt, et hoonesse

kaupa viia. Rajatiseks, mis tuleb tee kasutamise ohutuse huvides kõrvaldada, ei ole hoone uks,

vaid tee või selle osa. Vastustaja on eemaldanud teemaa alalt tee osa, mis viib kaebaja kinnistul

asuva hoone ukseni. Just see tee osa osutus tee kõrgust arvestades ohtlikuks. Tegemist on

ülekaaluka avaliku huviga ja muude meetmetega ei oleks tee kõrgusest tingitud ohte saanud

leevendada. Vastustaja ei saa jääda ootama õnnetusjuhtumeid, vaid peab reageerima ennetavalt.

Kirjaliku menetluse eeldused olid täidetud. Kaebaja viivitas ebamõistlikult tõendite

esitamisega. Menetlusökonoomia on oluline argument.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

I Asja läbivaatamise vorm

8. Kaebaja leiab, et halduskohus rikkus oluliselt menetlusnorme, sest ei korraldanud asja

läbivaatamiseks kohtuistungit. See tõi kaebaja arvates kaasa üllatusliku ja ebaõige lahendi.

9. OÜ Eesti Seeme esitas 07.11.2018 kaebuse, milles märkis, et soovib asja arutamist

kohtuistungil. Halduskohus võttis 14.11.2018 määrusega (tl 60) kaebuse menetlusse ja andis

3-18-2097

8(15)

pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Kaebaja teatas 14.12.2018, et pooled ei jõudnud

kokkuleppele (tl 88). Halduskohus korraldas seejärel kompromissi arutamiseks 19.12.2018

eelistungi, kuid kompromissi ei sündinud (tl 89, 94). Kaebaja kordas 10.01.2019 kaebuse

täienduses soovi arutada asja kohtuistungil (tl 105).

Halduskohus määras 11.01.2019 määrusega (tl 111–112) asja lahendamiseks kirjalikus

menetluses, sest asja lahendamiseks olulised asjaolud on võimalik välja selgitada kohtuistungit

korraldamata ning menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused.

Kaebaja esitas 25.01.2019 veelkord taotluse arutada asja kohtuistungil, põhjendades seda

sooviga uurida tõendeid kohtuistungil ja esitada vastustajale tõendite kohta küsimusi. Kaebaja

märkis, et vaidluse all on ka faktiküsimused ning kirjaliku menetluse eeldused ei ole täidetud

(tl 114).

Halduskohus jättis 05.02.2019 otsusega kaebuse rahuldamata, märkides otsuse põhjenduste p-

des 46–47, et kirjaliku menetluse valimine on kohtu diskretsiooniline otsus. Kõik ehitusloa

õiguspärasuse hindamiseks olulised asjaolud (Vehema tee poolse sissepääsu asukoht, teetrassi

kulgemine, liikluskoormus, alternatiivsed juurdepääsud hoonesse) sai välja selgitada

kohtuistungit korraldamata. Nende asjaolude põhjal tuli lahendada õigusküsimus – kas on

rikutud kaebaja omandiõigust. Puudus vajadus tõendite hindamiseks istungil. Projekteerija

27.02.2018 e-kirja kohta vastustajale küsimuste esitamine ja võimalikud vastused ei saanud

omada haldusasja lahendamise seisukohalt tähendust. Kuna kaebajal oli tõhus ja vastustajaga

võrdne võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu vastustaja

seisukohtadele, olid kaebaja õigused tagatud. Kohus peab haldusasja lahendama mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väheste kuludega.

10. HKMS § 126 lg 1 järgi vaadatakse asi pärast eelmenetlust läbi kohtuistungil või seaduses

sätestatud juhtudel kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtuistung on

esimese astme kohtus kaebuse sisulise läbivaatamise esmane valik. Kaebaja ei pea

halduskohtule põhjendama, miks ta soovib asja läbivaatamist istungil. Kohus võib suulisest

menetlusest kõrvale kalduda vaid juhul, kui selleks on seadusest tulenev alus. Halduskohus

tugines HKMS § 131 lg 1 p-le 2, mille järgi võib kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses,

kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada

kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselge põhjus kohtuistungi

korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas,

kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused.

11. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kaebajal puudus ilmselge põhjus nõuda

kohtuistungi korraldamist. Esiteks ei olnud vaidluse all üksnes õigusküsimused, sest vaieldi

muu hulgas Vehema tee alternatiivse trassi võimalikkuse üle. Teiseks selgitas kaebaja, et soovib

esitada vastustajale haldusmenetluse käigus kogutud tõendite kohta küsimusi. Poolel on õigus

esitada teisele poolele küsimusi (HKMS 27 lg 1 p 8) ning seda on reeglina kõige efektiivsem

teha kohtuistungil. Ringkonnakohus märgib, et kuigi asjas toimus 19.12.2018 eelistung, arutati

seal lühidalt kompromissi sõlmimise võimalikkust ning pärast eelistungit on menetluslik

olukord oluliselt muutunud, sh on kaebaja täiendanud kaebust uute nõuetega. Muu hulgas

täiendas kaebaja 25.01.2019 kaebust alternatiivse kahju hüvitamise nõudega, mille kohta ei ole

halduskohus vastustajalt kirjalikku seisukohta nõudnud ja vastustaja ei ole esitanud seda ka

omal algatusel. Kolmandaks arutab kohus kohtuistungil menetlusosalistega läbi ka asja

lahendamiseks olulised õigusküsimused (HKMS § 129 lg 1 p 6). Seega isegi juhul, kui faktiliste

asjaolude üle vaidlust pole, ei tähenda see, et asi tulebki läbi vaadata üksnes kirjalikus

menetluses. Kohus peab ka siis, kui vaidluse all on üksnes õigusküsimused, asja läbivaatamise

vormi määramisel arvesse võtma menetlusosalise jaoks kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse

3-18-2097

9(15)

iseloomu (HKMS § 131 lg 1 p 2; vt ka Riigikohtu 10.05.2016 otsus nr 3-3-1-20-16, p 16.2). OÜ

Eesti Seeme kaebus on ajendatud sellest, et Vehema tee rekonstrueerimise käigus on toimunud

kaebaja nõusolekuta ehitamine kaebajale kuuluval Vehema tee 1a kinnistul ning selle

tulemusena on kadunud varasem võimalus siseneda sõidukiga kinnistul asuvasse hoonesse

Vehema tee poolsest küljest. Kaebaja on selgitanud, et see piirab tema võimalust kasutada

hoonet sihtotstarbeliselt (hoonest vajadusel sõidukiga läbi sõita), kuna tegemist on pika ja kitsa

laohoonega, ning vähendab seetõttu märkimisväärselt kinnistu väärtust. Seega ei saa väita, et

kaebaja jaoks kaalul olevad õigushüved on vähetähtsad. Täiendavalt tuleb arvestada, et

vaidlustatud ehitus- ja kasutusluba on lakoonilised ega sisalda kaebaja kinnistuga seonduvalt

mingeid põhjendusi, samuti ei ole kaebajat enne ehitusloa andmist suuliselt ära kuulatud ning

selle tõttu on kaebaja suuline ärakuulamine esimese astme kohtus iseäranis oluline. Kuna

kaebus esitati 07.11.2018 ja halduskohus tegi otsuse 05.02.2019 ning esialgset õiguskaitset asjas

ei kohaldatud, ei saa vastustaja õigust arutada asja mõistliku aja jooksul pidada kaalukamaks

kui kaebaja õigust olla oma kohtuasja lahendamise juures. Menetluse käiku arvestades ei näe

ringkonnakohus kohtuistungi korraldamata jätmises ka erilist kulude kokkuhoidu, sest

vastaspoole väidetele ja tõenditele kirjalikult vastu vaidlemiseks on mõlemal poolel tulnud

koostada arvukalt menetlusdokumente.

12. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus rikkus kohtuistungi

korraldamata jätmisega menetlusnorme. Asja halduskohtule uueks arutamiseks tagasi saatmine

ei ole siiski otstarbekas. Ringkonnakohus arutas asja kohtuistungil ja peab võimalikuks teha

asjas sisulise lahendi.

II Ehitusluba

13. Kaebaja väidab, et teda ei kaasatud nõuetekohaselt ehitusloa andmise menetlusse.

14. Haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel

võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi (vt Riigikohtu 11.10.2016 otsus nr 3-

3-1-15-16, p 20). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti

andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või

muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. EhS § 46 lg 6 järgi kaasab pädev

asutus vajadusel ehitusloa menetlusse kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. EhS § 42 lg 7

p 2 järgi esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu vajaduse korral arvamuse andmiseks isikule, kelle

õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada.

15. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kaasamine Vehema tee ehitusloa andmise menetlusse ja

tema ärakuulamine enne ehitusloa andmist oli kohustuslik, sest kaebaja kinnistu piirneb

Vehema tee kinnistuga ja ehitamist oli kavandatud ka kaebaja kinnistul. Kaebaja kaasamise

vajadus oli vastustajale ettenähtav (vt projekteerimistingimuste p-d 1 ja 7, milles on ette nähtud

kohustus esitada projekt Vehema tee 1a kinnistu omanikule arvamuse avaldamiseks ning

edastada ärakuulamise tulemused vastustajale kaalumiseks ja vastuse koostamiseks – tl 35).

16. G.E.O. Grupp OÜ saatis kaebajale 27.02.2018 e-kirja teemaga „Vehema tee 1a kinnistu

liitumine sademevee kanalisatsiooniga“ (tl 17). E-kirjas selgitati, et G.E.O. Grupp OÜ ja

Reaalprojekt OÜ koostavad Viimsi Vallavalitsuse tellimusel Vehema tee rekonstrueerimise

projekti. Kaebajalt paluti kooskõlastust sademevee kanalisatsiooni liitumiskaevu asukohale. E-

kirjale oli lisatud Vehema tee ehitusprojekti osa (joonis ilma seletuskirjata), mis puudutas

kaebaja kinnistut, koos tekstiga „Liitumispunkti asukoht kooskõlastatud. Olen nõus

projektlahendusega“ (tl 18). Kaebaja andis nimetatud dokumendile kooskõlastuse.

Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud kaebaja mõistma, et vastustaja käsitab tema

liitumiskaevu asukohale antud kooskõlastust kogu ehitusprojektile antava kooskõlastusena –

3-18-2097

10(15)

27.02.2018 e-kiri puudutas üksnes kanalisatsiooni sademevee liitumiskaevu asukohta ning e-

kirjale ei olnud peale joonise lisatud ühtki muud dokumenti, mis oleks selgitanud

ehitusprojektiga kavandatavat ehitustegevust tema kinnistul.

17. Sellel, kas vastustaja jättis kaebaja nõuetekohaselt ära kuulamata tahtlikult või hooletusest,

usaldades projekteerijat, ei ole praeguses asjas tähtsust. Vormilt ja sisult õiguspärase ehitusloa

andmise eest vastutas kokkuvõttes Viimsi vald. Vastustaja on küll projekteerimistingimuste p-

s 7.2 pannud projekteerijale kohustuse selgitada kõigile maaomanikele, kellele saadetakse

projekt arvamuse avaldamiseks, milliseid töid on plaanis kinnistul või kinnistu lähialal teha ning

milline hakkab projektlahendus välja nägema, kuid uurimisprintsiipi arvestades ei võinud

vastustaja ehitusloa andmisel piirduda projekteerija koostatud dokumentide formaalse

kontrolliga, vaid pidi veenduma ärakuulamise nõuetekohasuses (vrd Riigikohtu 13.06.2003

otsus nr 3-3-1-42-03, p 36).

18. Kuna kaebaja ärakuulamine enne ehitusloa andmist ei olnud nõuetekohane ning lisaks

puuduvad ehitusloas, kohtule esitatud ehitusprojektis (tl 40–49) või muus haldusmenetluse

käigus koostatud dokumendis selgitused, millest nähtuks Vehema tee ehitamise täpsem mõju

kaebaja kinnistule ning see on raskendanud kaebajal aru saamist, millisele ehitusprojektile on

ehitusluba antud, on Vehema tee ehitusluba formaalselt õigusvastane (HMS § 40 lg 1; § 54, §

56 lg-d 1 ja 3).

19. Kuna ehitusloaga seonduvalt on menetluses üksnes tuvastamis-, mitte tühistamisnõue,

puudub vajadus täiendavalt analüüsida, kas eespool nimetatud formaalsed rikkumised võisid

mõjutada lõpptulemust ja tuua kaasa haldusakti tühistamise (HMS § 58). Ehitusloa kehtivuse

kõrvaldamine selle tühistamise kaudu ei ole kasutusloa andmise ja sellega seoses ehitusloa

ammendumise tõttu enam võimalik. Ringkonnakohus märgib täiendavalt siiski järgmist.

Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale

ehitusprojektile (EhS § 38 lg 1). Ehitusloa õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga

(HKMS § 158 lg 2).

Vastustaja on väitnud nii haldus- kui ka kohtumenetluses, et ehitusloa andmise aluseks oli

G.E.O. Grupp OÜ koostatud töö nr P17008 „Vehema tee rekonstrueerimise põhiprojekt“ (tl 40–

49) ning kaebajale 27.02.2018 e-kirja lisana saadetud joonis oli osa ehitusloa aluseks olevast

ehitusprojektist (vt Viimsi Vallavalitsuse 29.10.2018 kiri kaebajale, tl 24, ja vastustaja

13.11.2018 menetlusdokument). Toimikus ei ole tõendeid, millest saaks järeldada, et tegelikult

anti ehitusluba teistsugusele projektile. Seega lähtub ringkonnakohus eeldusest, et ehitusluba

anti ehitusprojektile, mis sisaldas kaebajale 27.02.2018 saadetud e-kirja lisaks olevat joonist.

Kaebaja peab oma omandiõigust rikkuvaks asjaolu, et Vehema tee rekonstrueerimise käigus

kadus tal senine võimalus siseneda sõidukiga Vehema tee 1a kinnistul asuvasse hoonesse

Vehema tee poolsest küljest. Selle tingis asjaolu, et ehitamise käigus viidi teekatte pind ca 0,8

m madalamale ning praegu on juurdepääsutee kalle sõidukiga hoonesse sisenemiseks liiga järsk.

Kaebajale 27.02.2018 saadetud jooniselt paistab aga, et autoga sissesõidu võimalus kaebaja

hoonesse säilib. Sellist järeldust kinnitab joonisel hoone Vehema tee poolse ukse juurde viiv

hall ala, mis joonisele kantud tingmärkide kohaselt tähistab sõiduteed, samuti joonisele

märgitud Vehema tee kõrgused, mille järgi ei muudetud Vehema teed kaebaja hoone esisel alal

nii palju madalamaks, et see oleks ilmselgelt välistanud autoga sissesõidu kaebaja kinnistule (vt

kaebaja võrdlevad arvutused 24.11.2018 menetlusdokumendis ning selle lisades 4 ja 7). Seega

ei mõjutanud eespool välja toodud formaalsed puudused kokkuvõttes ehitusloa suhtes tehtava

otsuse materiaalset õiguspärasust.

3-18-2097

11(15)

III Kasutusluba

20. EhS § 50 lg 1 järgi antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale

ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Kasutusluba on nõutav

EhS lisas 2 kirjeldatud ehitistele. Ringkonnakohus märgib, et lisas 2 ei ole kohustust anda teele

kasutusluba. Samas sätestab EhS § 50 lg 2, et pädeval asutusel on põhjendatud juhul õigus anda

kasutusluba ehitise kohta, mis ei sisaldu EhS lisas 2. Kasutusloa võib anda, kaaludes ehitise

ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda EhS lisas 2

sisalduvate sarnaste näitajatega. Vehema tee ehitusloas on kõrvaltingimusena ette nähtud

kohustus taotleda valminud teele kasutusluba (tl 50).

21. EhS § 54 lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud

nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja ehitusloale. EhS § 55 järgi keeldub pädev asutus

kasutusloa andmisest, kui ehitis ei vasta ehitusloale (p 3) või kasutusloa taotlemisel esitatav

ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise ajal tehtud muudatuste tõttu

oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist (p 5). Seega tuleb pädeval asutusel

kasutusloa andmisel muu hulgas kontrollida valminud ehitise vastavust ehitusloale ja

ehitusprojektile.

22. Ringkonnakohus järeldas eespool, et Vehema tee ehitusluba anti ehitusprojektile, milles

säilis Vehema teelt autoga sissesõidu võimalus kaebaja kinnistul asuvasse hoonesse. Puudub

vaidlus, et kasutusloa andmise ajaks oli Vehema tee kõrgust kaebaja kinnistu esisel alal

vähendatud kaebaja hoone sissepääsu kõrgusega võrreldes sellisel määral, et tekkinud järsust

kaldest ei olnud autoga sissesõit hoonesse enam võimalik. Seejuures on ehitamine ilma kaebajat

teavitamata toimunud osaliselt kaebaja kinnistul. Seega on kaebaja omandiõiguse riive tekkinud

Vehema tee ehitamise käigus, s.o pärast ehitusloa andmist, kuid enne kasutusloa andmist.

23. Vastustaja ei ole esitanud kohtule ehitusprojekti, mille järgi Vehema teed tegelikult ehitati

(vt EhS § 52 lg 3) ning selgitas ringkonnakohtu istungil (helisalvestis alates 12:46:12), et muid

ehitusprojekte kui see, mis oli ehitusloa andmise aluseks, ei ole koostatud. Vastustaja arvas, et

muudatused lepiti kokku ehitamise käigus koostatud dokumentides. Kohtule ei ole esitatud ka

ehitamise käigus koostatud ehitusdokumente või muid tõendeid, millest selguks, millal ja

millistel põhjustel on ehitusprojekti konkreetselt kaebaja kinnistut puudutavas osas muudetud

(EhS § 15; vt ka majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 82 „Tee ehitusprojektile

esitatavad nõuded“ § 11, mis sätestab kohustuse fikseerida tee ehitusprojekti muudatused

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, märkides muu hulgas muudatuste põhjuse ja selle

mõjud). Selliseid põhjendusi ei sisaldu ka kasutusloas. Ringkonnakohus saab seega lähtuda

üksnes asjaolust, et faktiliselt ei vasta kasutusloa saanud Vehema tee kaebaja kinnistuga

piirnevas osas ehitusloaga heaks kiidetud ehitusprojektile. Samuti saab asjaoludest tulenevalt

eeldada, et ehitamise käigus tehtud muudatused on toimunud vastustaja kui ehitustööde tellija

ja kasutusloa väljastamiseks pädeva isiku nõusolekul.

24. Valmis ehitatud Vehema tee mittevastavus ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile ei ole

iseenesest siiski alus kasutusloa tühistamiseks. Kasutusloa suhtes tehtav otsus on pädeva

asutuse kaalutlusotsus, mille puhul tuleb muu hulgas hinnata ehitusprojektis tehtud muudatuste

olulisust ning kontrollida, ega kasutusloa andmine ei too kaasa kolmandate isikute õiguste

ülemäärast riivet (vt Riigikohtu 24.11.2017 otsus nr 3-17-1398 p-d 16, 17; vrd ka Riigikohtu

20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 17).

25. Vehema teele antud kasutusloas puuduvad kaalutlused kaebaja õigustega arvestamise kohta

hoolimata asjaolust, et kasutusluba anti kohtumenetluse ajal ning vastustajale oli kaebaja

seisukoht teada. Ringkonnakohus leiab, et Viimsi valla selline teguviis ei vasta hea halduse

3-18-2097

12(15)

põhimõttele. Kaalutluste puudumise tõttu on Vehema teele antud kasutusluba formaalselt

õigusvastane (HMS § 54, § 56 lg-d 1 ja 3).

26. Erandlikel juhtudel võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt

kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest

kaalutlustest haldusakti andmisel. Sellisel juhul võib kohus HMS § 58 alusel jätta põhjendamata

haldusakti tühistamata. Tõendamiskoormus küsimuses, kas kohtumenetluses esitatud

põhjendus haldusakti andmisel tegelikult eksisteeris ja kas sellega arvestati, on haldusorganil

(vt nt Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20; 14.12.2012 otsus nr 3-3-1-33-12, p 16;

28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p 15).

27. Vastustaja on kohtumenetluses välja toonud järgmised kaalutlused: tegemist on suure

liikluskoormusega teega, mille ehitamisel oli tee kallete tõttu palju väljakutseid; lahendus, mille

tõttu kadus autoga sissepääs kaebaja kinnistul asuvasse hoonesse, tagab senisest suurema

liiklusohutuse ja kasutajasõbralikkuse kõigile liiklejatele (sh parema nähtavuse olukorras, kus

tee kõrgused muutuvad); veoautoga Vehema teel kaebaja hoonesse manööverdamine oleks

liikluskoormust arvestades ohtlik; kaebaja kinnistul asuva hoone otstarbekohane kasutamine ei

ole takistatud, sest Vehema tee poolt pääseb hoonesse jalgsi, autoga sissepääs on olemas Viama

tee poolsest küljest ning perspektiivis on võimalik sissepääsud rajada ka hoone ida- ja

läänekülgedelt; kaebaja rentnik on kinnitanud, et tal on võimalik oma tegevust ümber

korraldades hoonet otstarbekohaselt kasutada ka ilma Vehema tee poolse sissesõiduta; kaebaja

kinnistu ette on kavandatud parkimiskohad ja kauba saab hoonesse transportida mööda jalgteed;

avalikud huvid on eelnevat arvestades kaebaja omadest kaalukamad.

28. Ringkonnakohus leiab, et isegi siis, kui eeldada, et vastustaja lähtus üldjoontes neist

kaalutlustest (seda järeldust toetab vastustaja 29.10.2018 kiri kaebajale (tl 24), Viimsi

Vallavalitsuses 05.11.2018 toimunud koosoleku protokoll (tl 58) ning asjaolu, et vastustaja

esitas oma peamised kaalutlused kohtumenetluses enne Vehema tee kasutusloa väljastamist), ei

saa kaalumist pidada nõuetekohaseks.

29. Kuigi puudub vaidlus, et kaebajal on jätkuvalt võimalik oma kinnistul asuvasse hoonesse

autoga siseneda Viama tee poolsest küljest, on kaebaja põhistanud, miks on oluline, et autoga

saaks hoonesse sisse sõita ka Vehema tee poolt: tegemist on pika ja kitsa laohoonega, mille

kasutusotstarve on oluliselt laiem, kui kaupa toov või viiv auto saab hoonest läbi sõita; samuti

on võimalik jagada hoone vaheseinaga lihtsasti kaheks ja eraldi rendile anda, kui hoonel on kaks

sissesõitu. Kaebaja väidab, et Vehema tee poolse juurdepääsu kadumise korral tuleks laohoone

ümber ehitada, mille maksumus on kaebajale esitatud hinnapakkumise kohaselt 48 852 eurot (tl

118–119), ning on esitanud tõendid selle kohta, et isegi ümberehituste korral vähendab autoga

sissesõidu puudumine kinnistu väärtust (vt täpsemalt kaebaja 25.01.2019 menetlusdokument ja

selle lisad). Vastustaja ei ole võtnud kaebajale tekkivate võimalike kulude ja kinnistu väärtuse

vähenemise kohta sisulist seisukohta, seega ei ole usutav, et ta seda kaalumisel arvestas.

30. Vastustaja on viidanud võimalusele rajada hoonele uued sissesõidud, kuid ei ole

põhistanud, et see on praktikas realiseeritav. Kaebaja on selgitanud, et läänepoolselt küljelt

hoonesse sisse sõitmine on võimalik vaid üle Vehema tee 1 kinnistu, kuid selle omanik ei ole

nõustunud kaebaja kasuks servituudi seadmisega (tl 117). Kaebaja hoone Vehema tee poolses

küljes on lisaks kasutuses olnud sissesõidule veel ajutiselt kinni müüritud avaus, mis asub

Vehema teest kaugemal kui kasutuses olnud sissesõit. Ajutiselt suletud sissesõidu taastamine

pole aga võimalik, sest vastustaja on rajanud kaebaja kinnistule hoone ette parkimiskohad ja

paigaldanud tänavavalgustuse posti, mis välistab autoga sissesõidu ajutiselt kinni müüritud ukse

kaudu ka siis, kui parkimiskohad likvideerida (vt tl 72).

3-18-2097

13(15)

31. Vastustaja on olnud kohtumenetluses järjekindlalt seisukohal, et autoga sissesõitu Vehema

tee poolsest küljest ei saa taastada ning kasutusloa saanud lahendusele ei ole alternatiivseid

lahendusi, mida vastustaja oleks pidanud kaaluma. Ka kaebaja möönab iseenesest, et kasutusloa

saanud Vehema tee puhul tekib tee ja hoone praeguse sissepääsu vahele liiga järsk kalle, millel

sõidukite manööverdamine ei ole võimalik. Samas on kaebaja AK 02.01.2019

eksperdiarvamusele (tl 106–110) tuginevalt välja pakkunud alternatiivsed lahendused, mis

võimaldaks taastada sissesõidu kaebaja hoonesse Vehema teelt ning arvestaks mõistlikult ka

liiklusohutusega. Esiteks peab ekspert võimalikuks Vehema tee kõrguse väiksemat muutmist ja

teiseks sõidutee nihutamist teekoridori piires, tuues Vehema tee 1a kinnistust üle tee asuvad

parkimiskohad hoone esisele alale – mõlemad lahenduses eeldavad kiirusepiirangu 30 km/h

kehtestamist. Vastustaja ei ole neid järeldusi veenvalt ümber lükanud (esitades nt omapoolse

eksperthinnangu, uuringu, mõõtmistulemused vms). Vastustaja ei ole tegelikult nende kaebaja

väidete ja tõendite kohta halduskohtus mingit seisukohta esitanudki. Halduskohus leidis, et

alternatiivse trassi ehitamine ei ole võimalik Aiandi tee 16 kinnistul paiknevate hoonete tõttu

(otsuse p 32), kuid kaebaja on esitanud apellatsioonkaebuse lisana AK 04.03.2019 täiendava

seisukoha (tl 157–158), milles ekspert väidab vastupidist. Apellatsioonkaebusele esitatud

vastuses väidab vastustaja üldsõnaliselt, et Vehema tee rekonstrueerimine olemasoleval trassil

oli kõige vähem kulukas ja rikub kõige vähem kolmandate isikute õigusi, kuid ei ole tõendanud

ega isegi mitte põhistanud, et kaebaja pakutud alternatiivid on põhimõtteliselt välistatud (sh et

muudetud trass kulgeks üle Aiandi tee 16 kinnistu).

32. Eespool toodut silmas pidades ei ole ringkonnakohus veendunud, et vastustaja arvestas

kaalumisel kõigi kaebaja õiguste seisukohalt oluliste asjaoludega. Tegemist oli kaalumisveaga,

mis võis mõjutada Vehema teele kasutusloa andmist. Puudub alus arvata, et kasutusloa

tühistamise korral tuleks see igal juhul uuesti anda muutmata kujul. Seega tuleb kasutusluba

tühistada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kasutusloa tühistamine ebaproportsionaalne.

Vehema tee omanik on Viimsi vald ning avaliku huviga, mis on kõnealuse tee kasutusloa puhul

mõistagi oluline, saab arvestada nt vajadusel ajutise kasutusloa väljastamise kaudu (HMS § 53

lg 1 p 1 ja lg 2 p 3; EhS § 56; vrd 3-3-1-16-16, p 42).

IV Heastamis- ja kahjunõuded

33. Kaebaja on esitanud heastamisnõude, mille eesmärgiks on Vehema tee ümber ehitamine

selliselt, et taastatakse sissesõit Vehema tee 1a kinnistul asuvasse hoonesse Vehema tee poolselt

küljelt, arvestades kaebaja poolt välja pakutud võimalikke lahendusi. Alternatiivselt taotleb

kaebaja vastustaja õigusvastaste haldusaktidega tekitatud varalise kahju hüvitamist.

34. Heastamisnõue (HKMS § 5 lg 1 p 5 ja § 37 lg 2 p 5) on sisuliselt kohustamisnõude eriliik,

millega kohus teeb ettekirjutuse haldusakti õigusvastaste, täpsemalt kestvalt isiku õigusi

rikkuvate ja haldusaktiga põhjuslikus seoses olevate tagajärgede kõrvaldamiseks. Üldisest

kohustamiskaebusest eristab heastamiskaebust asjaolu, et kohtult on võimalik nõuda kõiki

õiguspäraseid abinõusid. Heastamiskaebus on asjakohane, kui kaebaja õiguste kaitseks

koormava haldusakti eest ei piisa haldusakti tühistamisest, sest haldusakt on ühtlasi kahjustanud

kaebaja õiguste kaitsealasse langevat hüve ning isikul on mõjuv põhjus nõuda just endise

olukorra ennistamist (restitutsiooni), mitte rahalist kompensatsiooni (K. Merusk, I. Pilving

(koost.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2013,

lk 58–59).

35. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg 1 järgi võib kannatanu avaliku võimu kandjalt

rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või

toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. RVastS § 11 lg 2 sätestab, et avaliku võimu

kandja on tagajärgede kõrvaldamisel kohustatud rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid,

3-18-2097

14(15)

sealhulgas andma haldusakte, sooritama toiminguid või esitama kolmanda isiku vastu

eraõiguslikke nõudeid, kui selleks on olemas õiguslik alus ja tagajärgede kõrvaldamise kulud ei

ületaks oluliselt rahalist hüvitist. RVastS § 11 lg 3 kohaselt avaliku võimu kandja võib,

sõltumata kannatanu tahtest, kõrvaldada tagajärjed RVastS § 11 lg-s 2 sätestatud viisil, kui

rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat

põhjust nõuda rahalist hüvitist.

36. Ringkonnakohus tuvastab Vehema tee ehitusloa formaalse õigusvastasuse ja tühistab

kasutusloa põhjendamispuuduste ja kaalumisreeglite rikkumise tõttu. Kuigi teele ei ole EhS §

50 lg 1 järgi kohustuslik väljastada kasutusluba, nagu ringkonnakohus eespool selgitas, on

Viimsi vald Vehema tee ehitusloas ette näinud kõrvalkohustuse anda valminud teele

kasutusluba. Kuniks ehitusluba ei ole selles osas muudetud, tuleb vallal kehtivat haldusakti täita

ning otsustada uuesti Vehema teele kasutusloa andmine. See eeldab vastustajalt nõuetekohase

haldusmenetluse läbiviimist, kaasates menetlusse ka kaebaja, ja seejärel kaebaja õiguste ja

huvide õiglast kaalumist. Kuna vastustajal on kasutusloa andmisel ulatuslik kaalumisruum, ei

ole võimalik selle haldusmenetluse tagajärgi täie kindlusega prognoosida – vastustaja võib

näiteks jõuda järeldusele, et senisel kujul ei saa Vehema teele õiguspäraselt kasutusluba anda

ning kaebaja õiguste kaitseks on vaja enne kasutamisloa andmist tee ümber ehitada kaebaja

pakutud või muul viisil; teisalt võib selguda, et Vehema teele saab kasutusloa siiski väljastada

olemasoleval kujul (sh muutes näiteks vajadusel ehitusluba osas, milles valminud ehitis erineb

ehitusloa saanud ehitusprojektis ettenähtust).

37. Ringkonnakohus lisab, et ka siis, kui vastustaja tunnistab kehtetuks ehitusloas sisalduva

kõrvaltingimuse kasutusloa andmise kohustuse kohta ja otsustab Vehema tee valmimise üle

mingil muul viisil (s.o EhS § 50 lg 1 ja lisa 2 alusel ilma kasutusluba andmata), on kaebajal

õigus nõuda vastustajalt selle otsustuse põhjendamist ning oma õiguste ja huvide õiglast

kaalumist.

38. Kuna õigusrikkumise heastamine ei tohi toimuda avalikke ressursse ülemäära koormaval

viisil, ei saa ringkonnakohus kohustada vastustajat Vehema teed ümber ehitama olukorras, kus

uue kasutusloa menetluse läbiviimise tõttu on selgusetu, kas praegu kaebajale Vehema tee

ehitamisega tekkinud tagajärjed on õigusvastased ja püsivad. Eelneva põhjal leiab

ringkonnakohus, et heastamisnõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud ning see nõue tuleb

jätta rahuldamata.

39. Kaebaja on esitanud alternatiivse nõude Vehema tee ehitamisega tekitatud kahju

hüvitamiseks.

40. RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju

ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil

õiguste kaitsmise või taastamisega.

41. Kaebaja kahju seisneb Vehema tee 1a kinnistul asuva hoone ümberehitamise korral

tekkivates kuludes ja Vehema tee poolse hoonesse sissesõidu võimaluse kadumisest tingitud

kinnistu turuväärtuse vähenemises. Seega lähtub kahjunõue eeldusest, et ei toimu Vehema tee

ümber ehitamist selliselt, et taastatakse autoga hoonesse sissesõidu võimalus Vehema teelt.

Ringkonnakohus leiab, et eespool toodud selgitusi arvestades ei ole aga praegu alust arvata, et

kaebajale üldse tekib vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel kahju, sest vastustajal tuleb

kasutusloa menetluses muu hulgas kaaluda Vehema tee ümberehitamise tagajärjel kaebajale

tekkinud negatiivsete tagajärgede kõrvaldamise võimalikkust. Seetõttu jääb ka kahjunõue

rahuldamata.

3-18-2097

15(15)

V Kokkuvõte ja menetluskulud

42. Kokkuvõttes tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab

halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt, tunnistab Vehema

teele antud ehitusloa õigusvastaseks ja tühistab kasutusloa. Heastamis- ja kohustamisnõudes

jääb kaebus rahuldamata.

43. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108

lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt

kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks

esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid ning neid esitamata

menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme

kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata,

muudab ta menetluskulude jaotust.

44. Kaebaja esitas tuvastamis-, tühistamis- ja heastamisnõude ning viimasele alternatiivselt ka

hüvitamisnõude. Kuigi kaebus rahuldatakse üksnes tuvastamis- ja tühistamisnõude osas,

keskenduski vaidlus eeskätt ehitus- ja kasutusloa õiguspärasuse kontrollile. Seega hindab

ringkonnakohus, et kaebus on rahuldatud 75% ulatuses.

45. Vastustaja mõlema kohtuastme võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg-te 1 ja 2

ning § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

46. Kaebaja esimese astme menetluskulud on kokku 7862,50 eurot (õigusabikulud 5882,50

eurot ilma käibemaksuta, riigilõiv 765 eurot, tõendite saamise kulu 1200 eurot). Kaebaja

apellatsioonimenetluse kulud on 3573,50 eurot (riigilõiv 750 eurot, õigusabikulud 2612,50 +

175 eurot ilma käibemaksuta). Kulude kohta on esitatud nõuetekohased kuludokumendid.

Kaebuse rahuldamise proportsiooni, asja mahtu ja keerukust ning menetluse käiku arvestades

tuleb vastustajalt kaebaja esimese astme menetluskulude katteks välja mõista 5000 eurot ja teise

astme kulude katteks 2500 eurot, kokku 7500 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)