2-18-12642/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL (TAGASELJAOTSUS)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-12642

Tsiviilasi

O S, V S ja A V S hagi

I P vastu ebakohaste väärtushinnangute ja ebaõigete

faktiväidete eemaldamise ning mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

7 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: O S (isikukood xxx)

Hageja II: V S (isikukood xxx)

Hageja III: A V S (isikukood xxx), seaduslikud

esindajad hageja I ja hageja II

Hagejate lepingulised esindajad: vandeadvokaat Urmas

Arumäe ja advokaat Oleg Matvejev

Kostja: I P (sünniaeg xxx,

xxx isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Kohustada kostjat I P (sünniaeg xxx) kõrvaldama sotsiaalvõrgus Facebook

05.12.2017 avalikus postituses (xxx) järgmised ebaõiged faktiväited ja ebakohased

väärtushinnangud:

2.1.

Olete üles kasvatanud ABSOLUUTSELT amoraalsed pojad;

2.2.

Nüüd on Teie peres juba kolm värdjat;

2.3.

Tema /V S/ värdjas näitab ju mind /kostja I P/ peaaegu et litsina... . See on

selleks, et oleks arusaadav, et mitte mina ei ole halb, vaid ta ise on kaelani sita

sees...;

2.4.

Tal /V Sil/ on juba peas nihked toimunud...;

2.5.

Tema /V S/ värdjas näitab ju mind /kostja I P/ peaaegu et litsina...;

2.6.

/Kostja V S teeb/ vasakule ja paremale sohilapsi;

2-18-12642

2 (5)

2.7.

Pojad ei oska ka rasestumisvastaseid vahendeid (näiteks kondoome) kasutada;

3. Kohustada kostjat I P kõrvaldama sotsiaalvõrgus Facebook 27.12.2018 avalikus

postituses (xxx) järgmised ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud:

3.1.

Ta / V S/ käitus kui lurjus;

3.2.

Ilmselt on poisil jäle vaadata, mis tükke ta isa teeb. Tema emaga käitus ta /V

S/ ka kui tõbras;

3.3.

NAINE /O S/ ON NII KOLE!!!!!! See on lihtsalt jube!;

3.4.

Sada protsenti, et ta /O S/ keeras mehe /V S/ ümber sõrme nagu jobu;

3.5.

Sellise peletisega /O S/ saab ainult pimedas;

3.6.

Meie korteris elab tema /V S/ prostituut /O S/ koos tema värdjaga /A Via S/!;

3.7.

Elasin mitu aastat kahepalgelise jobuga /V S/;

3.8.

Tema /V S/ prostituut /O S/ elab meie korteris juba väga ammu;

3.9.

Sada protsenti, et ta /O S/ spetsiaalselt jäi ootamatult rasedaks!;

3.10. Ta /V S/ polegi naist /O S/ kunagi kellelegi näidanud. Tal

/O S/ ei ole mehega /V S/ isegi ühtegi ühist pilti;

3.11. Seal on nüüd see prostituut /O S/ värdjaga /A Via S/;

3.12. Nüüd sidus /V S/ end prostituudiga /O S/;

3.13. /O S/ tegi talle /V S/ värdja /A Via S/...;

4. Kohustada kostjat I P kõrvaldama sotsiaalvõrgus Facebook 15.01.2018 avalikus

postituses (xxx) järgmised ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud:

4.1.

Ma usaldasin silmakirjatsejat /V S/;

4.2.

/O S/ kogu elu sellega teeniski, et magas abielus meestega raha eest;

4.3.

Päris tööl ei olnud tal /O S/ aega käia;

4.4.

Naine /O S/ sõlmis kohe nende /O S ja V S/ tutvuse algul kihlveo sõbrannadega

selle peale, kui kiiresti ta /O S/ mehest

/V S/ rasedaks jääb ja sünnitab;

4.5.

Sel ajal hakkas ta juba täiega kurameerima prostituudiga;

4.6.

Minu tark mees /V S/ osutus kõige rumalamaks kõikidest tema /O S/ abielus

klientidest;

4.7.

Ta /O S/ sünnitas värdja /A Via S/;

5. Kohustada kostjat I P kõrvaldama sotsiaalvõrgus Facebook 06.03.2018 avalikus

postituses (xxx) järgmised ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud:

5.1.

Tal on lapsest ükskõik;

5.2.

Ta isegi ei maksa elementaarset ametlikku elatist;

5.3.

Kõigile on selge ja ilmne, et ta vähendas oma ametlikku sissetulekut nii palju,

kui vaid sai;

5.4.

Ta räägib kõigile, et olen valetaja ja manipulaator;

5.5.

Tal on ükskõik, kuidas ja mis raha eest sööb, riietub ja elab tema laps.

6. Mõista kostjalt I P hagejate O S (isikukood xxx), V S (isikukood xxx) ja A Via S

(isikukood xxx) kasuks solidaarselt välja mittevaralise kahju hüvitis 750 eurot.

7. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2-18-12642

3 (5)

7.1.

Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

7.2.

Määrata hagejate põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 2 432

eurot (sh õigusabikulu 1 716 eurot, riigilõiv 500 eurot ja tõlkekulu 216 eurot).

Mõista kostjalt I P hagejate O S, V

S ja A Via S kasuks solidaarselt välja hüvitis eelmises lauses märgitud

kogusummas 2 432 eurot. Kostja I P on kohustatud tasuma hagejatele

solidaarselt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt otsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

8. Jätta Harju Maakohtu 12.09.2018. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu

kehtima kuni otsuse jõustumiseni.

9. Rahuldada hagejate taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks selliselt, et

käesoleva otsusega hagejate kasuks väljamõistetud rahasummad tuleb kostjal tasuda

V S arveldusarvele nr xxx (xxx) või arveldusarvele nr xxx (xxx).

10. Rahuldada hagejate taotlus otsuse avalikustamise piiramiseks ja asendada jõustunud

kohtotsuse arvutivõrgus avaldamisel poolte nimed tähemärgiga ning mitte

avalikustada nende isikukoodi, sünniaega, aadressi ega arveldusarve numbrit.

11. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1

500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused ja põhjendused

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

2-18-12642

4 (5)

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3), tunnistades

selle TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus teeb

tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud TsMS § 314¹ lg-te 1 ja 2

ning lg 3 p 1 alusel, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib

ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse

korral õiguslikult põhjendatud.

TsMS § 442 lg 5 esimene lause sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus seni

lahendamata taotlused ja rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus tagas

hagejate taotlusel hagi 12.09.2018. a määrusega kuni tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi

jääb rahuldamata. Kuna kohus hagi rahuldab, siis kohus hagi tagamise abinõud ei tühista ja see

jääb jõusse kuni selles märgitud tähtaja möödumiseni (otsuse jõustumiseni). Kohus rahuldab

hagejate taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks TsMS § 445 lg 1 alusel. Samuti

rahuldab kohus TsMS § 462 lg 2 alusel hagejate taotluse ning määrab, et otsuse jõustumisel

selle avalikus arvutivõrgus avalikustamisel tuleb otsuses jätta avalikustamata nimed,

isikukoodid, sünniajad ja aadressid. Hagejate taotletava eesmärgi saavutamiseks määrab kohus

omal algatusel, et avalikustamata tuleb nimetatud andmed jätta kõigi poolte osas ning mitte

avalikustada ka hageja II arveldusarve numbreid.

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad hagejate menetluskulud

kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude nimekirja ja

kohtutoimiku materjalide põhjal (TsMS § 174 lg 1).

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Seejuures on TsMS § 144 p 1 järgi kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või

muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Seadus ei piira, kui palju menetlusosaline oma

lepingulisele esindajale esindamise eest tasuda võib, küll aga ei näe TsMS ette lepingulise

esindaja kulude hüvitamist täies ulatuses. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus

ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust

hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-177-15, p 13).

Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust, sh hinnata tunnihinda iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt

viidatud 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 11.02.2015. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hagejate

2-18-12642

5 (5)

esindaja tasumääraks on 130 eurot tunnis (käibemaksuga 156 eurot). Kohus leiab, et hagejate

lepingulise esindaja tasumäär vastab asja keerukusele ja on põhjendatud.

Arvestades asja olemust, vaidluse keerukust, menetluses esindaja poolt tehtud väheseid

toiminguid, menetlusdokumentide sisu ning esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis

hagejate esindaja põhjendatud ajakuluks 11 tundi. Põhjendatuks ei saa pidada

menetlustoiminguid, mis on seotud puuduste kõrvaldamisega ja on seega poolest endast

tulenevad ning toiminguid, millised tsiviilasja materjalidest ei nähtu (nt 29.11.2018) või mis on

seotud menetluskulude nimekirja koostamisega (05.06.2018). Menetluskulude nimekirjas

käsitletud määral ei ole põhjendatud ka kohtumääruste või nõuete kliendile edastamine, kuivõrd

vastasel korral puuduks esindaja menetluses osalemisel mõte. Kuna menetluskulud peavad

olema ettenähtavad ega pea olema hüvitatavad piiramatus ulatuses, ei pea kohus lepingulise

esindaja kulude väljamõistmist vaidluse asjaoludel nimetatud ulatust ületavas osas

põhjendatuks. Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kulude

põhjendatust, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei lasku ajakulu põhjendatuse

hindamisel üksiktoimingute sisusse.

Kohus rahuldab ka hagejate taotluse tõlkekulude väljamõistmiseks summas 216 eurot

(käibemaksuga). TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks mh tõlgikulu. Kostja

on Valgevene Vabariigi kodanik. Välisriigi menetlusosalisega seoses tekivad menetluses ka

tõlkekulud. Nõutav tõlkekulude hüvitis on mõistlik. Kuigi kulunimekiri ei sisalda riigilõivu, ei

takista see riigilõivu kindlaksmääramist ja väljamõistmist. Asja materjalidest nähtuvad

menetluskulud, eelkõige riigilõivu, saab kohus kulude jaotuse alusel kindlaks määrata ka siis,

kui menetluskulude nimekirju ei esitata või riigilõivu selles ei kajastata. Riigilõiv 500 eurot on

hagejate poolt kantud vajalik ja põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2).

Hagejad on kinnitanud, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva menetlusega ja

hagejad ei ole käibemaksukohustuslased. Seega tuleb menetluskulud hagejatele hüvitada koos

käibemaksuga. Kohus määrab hagejate vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks

suuruseks eelneva põhjal kokku 2 432 eurot (lepingulise esindaja tasu 11 tunni eest tasumääraga

156 eurot tunnis, kokku 1 716 eurot, riigilõiv 500 eurot ja tõlkekulu 216 eurot). Kohus leiab, et

selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades põhjendatud.

Hagejad on hüvitatavate menetluskulude osas kostja suhtes solidaarvõlausaldajad.

Lähtudes hagejate taotlustest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus kohtulahendi resolutsioonis,

et välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178

lg 4).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik